Afrikadaghy bir kedey elding az uaqytta basynan ótkergen «kýlkili» tarihyn oqyp otyryp, mening Qazaqstanym da sol elding kebin kiyip baryp, qúday qaghyp aman qalghanymyzgha tәuba dedim.

Hosh, sonymen...

Elimiz Euraziya qúrylyghynyng dәl jýregine ornalasqan, әri osy qúrlyqtyng kindigi  bolyp tabylady.

Osyghan úqsas  Afrika qúrlyghynyng dәl jýregine ornalasqan, әri kindigi ispetti Ortalyq Afrika Respublikasy (OAR) degen el bar. Kedeyliginde shek joq, ol jaghynan Allagha shýkir, bizding elge shanyn da kórsetpeydi. Sonshalyqty kedey el. Onday boludan bizdi Qúday ózi saqtasyn.

1961 jyly Afrika qúrylyghyn tәuelsizdendiru ýshin europalyqtar әrtýrli sharalar jasady. Sonyng bir bóligi retinde fransuzdar OAR-dan ketip, ony tәuelsiz Respublika dep jariyalady. Bylaysha, tegin berilgen syilyq degen sóz.

El preziydenti bolyp Devid Dako degendi «saylaydy». Devid Dako Qara Afrikalyqtardyng Áleumettik-revolusiyalyq Partiyasy (QAÁRP) degendi qúryp, jana Konstitusiya bekitkenin mәlimdeydi. Sonymen qatar ózining jaqyn tuysy Jan Bedeli Bokassany Últtyq Armiyanyng Bas shtabynyng basshysy etip taghayyndady. Al búl Bedeli Bokassa esimdi tuysy aghasy Devid Dako-nyng elde bolmaghan kezin paydalanyp 1967  memlekettik tónkeris jasap jiberedi de Partiya Tóraghasy, el Preziydenti, Premier-Ministr jәne Parlament spiykeri degen tórt negizgi lauazymdy birden bir ózining uysyna alyp alady.

Geografiyalyq ornalasuynyng manyzdylyghyna baylanysty Fransiya óz әskerlerin osynda ornalastyryp qoyghandy. Sonday-aq halqy óte az búl kedey eldi fransuzdar asyrap otyrghan bolatyn. Nesie bere beredi. Elding qaryzy kóbeyip ony tóleu mýmkin emes ekenin bilgen әlgi Bokassa Fransiya preziydenti Sharli de Gollidi resmy týrde Ortalyq Afrika elining «әkesi» dep jariyalaydy. Ol kezde De Golli de úyattan jerge kirerdey bolghan shyghar. Bokassa biylikke kele sala júmysyn Konstitusiyany ózi mýddesine say ózgertuden bastaydy. Ol sonshalyqty bilimdi adam emes edi, 1954 jyly fransuz armiyasyna shaqyrylyp Vietnam soghysyna qatysqan kezinde qara tanyp, kishi serjant dәrejesine deyin kóterilgen bolsa kerek.

Ol basqarghan QAÁRP partiyasy eldegi jalghyz partiya bolghanymen onyng sayasy baghdarlamasy da, iydeologiyasy da bolmady, tek ghana Bokassanyng eldi basqaru júmysynyng qúraly ghana boldy. Partiyanyng 1972 jyly shaqyrylghan tórtinshi sezi Bokassagha «marshal» ataghyn beru turaly jalghyz mәseleni talqylaghan dep aitylady. Bokassa kez kelgen uaqytta partiya jinalysyn ashady da ózining basty qarsylastaryn bas kótertpey janshyp tastaydy. Memlekettik ministr Bonga, Kәsipodaq basshysy Sandossa, Premier-Ministr Patasse-lar jyl sayynghy partiya jinalysynda talqylanyp qamaugha alynyp, týrmege jabylsa, basqa da kóptegen  ministrler júmbaq jaghdayda qaytys boldy.

1976 jyly, yaghny osy kedey el tәuelsizdik alghanyna tura 15 jyl tolghanda Bokassa jogharyda atalghan tórt negizgi lauazymnan basqa, Baspasóz ministrligi, Qorghanys Ministrligi, Sauda ministrligi, Poshta ministrligi, Tau-ken ónerkәsibi ministrligi jәne Aqparat ministrligi týgeldey  óz qolyna alyp basqaratyn boldy. Kóp әielderining biri bolghan eng ýlken bәibishesin Ortalyq Barlau Basqarmasynyng basshysy etip taghayyndaydy.

Onyng syrtqy sayasaty tipten erekshe boldy. 1970 jyly KSRO-gha resmy sapargha barghannan keyin búl el ózin «sosialistik lageridin» ajyramas bóligi dep jariyalady.

1975 jyly Fransiyanyng jana preziydent Jeskar de Estanmen bolghan kezdesuge jauap retinde óz halqyn fransuz elining jolymen órkendeytinin mәlimdedi.

Kelesi 1976 jyly  múnaygha bay el Liviyanyn  preziydenti Kadaffy resmy saparmen kelgen kezde, ol óz elining músylman bolghanyn jariyalap, ýkimetting barlyq mýshelerin sýndetke otyrghyzyp Islamdy qabyldau rәsimin ótkizdi, ózderine Múhammed,  Ahmed  t.b. at qoyyp aldy. Qasiyetti Qúrandy janadan fransuz tiline  ózim audardym dep myndaghan danamen basyp shygharyp, olardy býkil eldegi әrbir ýige taratty. Áriyne, onyng arab tili bilimi turaly ne aitugha bolady, biraq Kaddafy de búl aqymaq qarany aqshamen qoldamady, sondyqtan Ortalyq Afrika memleketining músylman  memleketi bolghanyn kelesi jyly býkil әlem úmytyp ketedi. Sonymen Bokassa  batys jәne shyghys Germaniyadan,  Tayvaninan aqsha súrap jalynyp, Qytaydan kenetten diplomatiyalyq qatynastaryn  ýzip.. t.b әreketterimen de әlemdi shulatady.

1976 jyly memleketting 15 jyldyghyna oray ol eldi Ortalyq Afrikanyng imperiyalyq patshalyghy dep jariyalap, ózin imperator etip taghayyndady. «Itti qorqytatyn aghashy» sekildi  búl sheshim әlgi QAÁRP  partiyasynyng jinalysyn shaqyru arqyly qabyldanady. «Imperator partiyadan joghary boluy kerek», - dep  partiyasynan uaqytsha bas tartyp búrandaydy.

Eng qyzyqty attraksiony Bokassanyng taqqa otyruy boldy. Fransuz armiyasynda qyzmet etken kezinde ol  Napoleonnyng kenetten óz Respublikasyn patshalyqqa ainaldyryp, ózi imperator bolghanyn estigeni osy bir alyp qara adamnyng kishkentay miyna qatty әser qaldyrsa kerek. Biraq ol Napaleonnyng Birikken Europagha degen úmtylysy, әlemdegi alghashqy zamanauy basqaru jýiesin oilap tabuy, tendesi joq aqyl-oydyng iyesi, keremet әskery qolbasshy bolghany tural eshqashan estimegen siyaqty. Ol Fransuz revolusiyasynyng tarihy, Monteskie prinsipteri, shashyranqy Italiya, nemis imperializmi, aghylshyn bәsekelestigi, әlemning kóshbasshy órkeniyeti qatarly úghymdardy estise de qabyldap týsine almas edi.

Sonymen әlemdegi eng kedey el patshany taqqa otyrghyzu rәsimine bola barlyq dәuletin shashypty. Ortalyq Afrika Respublikasynda iske tatityn jalghyz mýlik-gauhar tastardyng azdaghan qory bar bolatyn. Onyng ózi әlgi Bokassanyng ózi tolyghymen basqaratyn  jeke bilimindegi baylyq eken. Patsha tәjine eki myng brilliant ornalastyryp әsemdeu sol kezding baghasymen 5 million dollargha baghalanghan. Patsha taghyn úshyp bara jatqan býrkit beynesimen jasap altynmen aptaghandyqtan, salmaghy eki tonna bolypty. Taqty tolyghymen barys terisimen qaptapty. Kiyimderin europalyq eng jaqsy atelieler tikken. Kiyimning materialdary әlemning týkpir-týkpirinen satyp alyndy. Jamylghysynyng ózi bes týste jarqyraytyn óte qymbat arnayy materialmen Ýndistanda arnayy qolónershiler arqyly jasaldy. Búl jamylghy turaly ol ózin úlyqtau rәsiminde qara týs memleketting temir júdyryghyn beyneleydi, sary týs imperatordyng raqymshylyghyn bildiredi, al jasyl týsi Ortalyq Afrika shólining jasyl elge ainalyp, jasaryp ósetinin bildiredi  jәne t. b...

Barlau basqarmasynyng basshysy bolghan bәibishesin Patshayym dep, ýsh jasar úlyn taqtyng múrageri dep jariyalaydy. Tuys-tughandary hanzada, gersog, hanshayym siyaqty ejelgi fransuz dvoryandarynyng ataqtarymen marapattaldy. Saltanatty rәsimge oray jauyngerlerining formasyn janalap,  birneshe kýn boyy jattyghu jasap dayyndalghan ash sarbazdar eki tonna altynmen aptalghan taghynda bes týrli týspen jarqyrap jelbireytin jamylghysyn jamylyp otyrghan esuas patshasynyng aldynan shólding shanyn búrqyratyp fransuz stiylinde parad jasapty. Onysy búl aimaqta keng taralghan adamdy óltirip soyyp, etin qaqtap jeuding aldynda biyleytin «marzan» dep atalatyn biyine qaraghanda әldeqayda órkeniyetti kórinse kerek.

Saltanatqa qatysqan Fransiya jәne Afrika elderining elshilerining birazy qaltalaryn tompityp, osy mýmkindikti paydalanghan italiyan, nemis jәne shved kәsipkerleri saltanatty taghamdardan auyz toltyra asap quanyshqa bólenipti.  Bokasso-nyng tegi adam etin jeytin taypadan shyqqan eken. Sonymen qatar, oghan Injildegi «Songhy keshki as», ony beynelegen Leonardo da Vinchiyding sureti óte únaghan eken. Sondyqtan týrme basshysyna habar jiberip, mәsihting «Songhy keshki asyn» úiymdastyrady. Toyyghanynsha tamaqtandyryp, sharapqa mas boldyrghannan keyin, tútqyndardy soyyp, etin múqiyat tazartyp patshanyng ashanasyna jibergeni, bankette qonaqtardyng tamsana jegen asy osy bolsa kerek. Keyinirek, barlyq shyndyq anyqtalghan kezde, qonaqtardyng keybiri ózining adam etin jegenin bilgende esinen tanyp, jyndanyp qaytys bolypty dep te aityldy. Rәsimning jalpy qúny 50 million dollardy qúrauy osynau kedey elding jalpy últtyq ónimining 50 payyzyna teng qarajat eken.

Baryn qúrtyp, memlekettik qazynany tyqyrlap tastaghan patsha qayyr-sadaqa súrau ýshin Parijge keledi. Ózi «agha» dep ataghan  preziydent Jeskar de Estanmen kezdeskende qaltasynan bir uys gauhar alyp, olardy  kópting kózinshe tikeley aghasynyng qaltasyna sýngite salypty. «Maghan aqsha bersen, men kýlemin, kóp aqsha bersen, odan da kóp kýlemin» degen tarihy aforizmning avtory bolghan Bokassa edi. Jeskar sonynan bir uys gauhardy memleketke tapsyrghanymen biraq bir-ekeui qaltasynyng týbinde qaldy degen qaueset taraghandyqtan kelesi saylauda jenilip qalghan bolatyn-dy.

Bokassa qorjynynyng týbi tesilgendikten aqsha tabu ýshin san týrli әdis oilap tapty. QAÁRP-ting sezinde jeke menshik mýlikterin memleketke tәrkileu turaly sheshim qabyldatty. Búl siezde sonymen qatar osy eldegi jalghyz mektepting barlyq oqushylaryna asa qymbat túratyn mektep formasyn satyp alyp sәndi kiyinudi búiyrdy. Jalang ayaq, jalanbút balalaryna ata-anasy kiyim alatyn aqshany qaydan tappaq. Al sol formany tigetin fabrika patshanyng jeke menshigi bolatyn.

Napoleonnyng ónerge degen sýiispenshiligi turaly estigen Bokassa teatr, ansambli, әrtýrli zәulim mýsinder túrghyzugha sheshim shygharyp, olardyng barlyghyn senbilik arqyly tegin isteuge  búiryq qabyldady. Jalpy, ol eshtene týsinbese de ónershil, sauyqshyl, әrtýli rәsimderge, lentalardy qiigha, jinalystargha, sherulerge belsendi boldy. Eki jýz kishkentay balany kiyim satyp almaghany jәne eshqashan teatrgha kelip kórmegeni ýshin qamaugha alyp, týrmege jabady. Sonymen qatar, olardy soya bastaydy, ózining jeke tonazytqyshyn balalardyng júmsaq  etimen toltyrady.

Ár nәrsening sony bolatyny belgili...

Osy eldi jauaptanyp, budjetke qarajat tauyp berip qamqorlyqqa alyp otyrghan fransiya preziydenti  Jesker «agha»-nyng sabyry sarqylyp 1979 jyly fransuz armiyasynyng sheteldik legiondaryn Ortalyq Afrikagha jiberedi. El qaytadan respublika bolyp qúrylyp, preziydent bolyp birneshe jyldyng aldyndaghy tónkeriste taghynan taydyrylghan búrynghy tuysy Devid Dako qayta «saylandy». Al Bokassa patsha shetelge qashyp ketedi de, sodan  qaytadan memlekettik tónkeristi jasau ýshin 1986 jyly Kot-d' Ivuardan jasyryn týrde eline oraldy. Búl joly ol ústalyp, týrmege jabylyp,  aqyry sonda ólip tynghan sekildi...

Búl tarih kýlkili bolyp kóringenimen naghyz tragediyada edi. Sodan beri otyz bes jylgha juyq uaqyt ótipti. Ol kezde Afrikada osyghan úqsas oqighalar tek osy ghana emes bolatyn. Ugandalyq Idy Amiyn, Tanzaniyalyq Nerere, Zairde Mobutu, Efiopiyalyq Mengestu jәne t.b.

Býginde Afrika әldeqayda órkeniyetti. Múnday jauyzdar men esuastar Afrika biyligine payda bolghan kezde tyghyryqtan shyghar joldar mýlde jabylghan bolatyn. Biraz uaqyt boyy әlem Afrikany ózining tarihy men ómirbayanyna baylanysty qoqysqa tastap qoyghan-dy. Biraq qazirgi tanda órkeniyetke búrylyp, memlekettik tәjiriybe jinaqtap, aqyl-esi kire bastaghandyqtan olardyng bolashaghynan ýmit kýtken әlem elderi qaytadan moyyn búra bastady.

Amantay Toyshybayúly

Abai.kz