«Talghat Mamashev poshel na… pooshreniye»

-  Dulat agha, sizge jastar kóbinese shygharmashylyghynyz turaly súraqtar qoyady.  Biraq, osy joly súraqtyng kóbi oralmandardyng jayy turaly bolyp otyr. Ótken joly óziniz Elbasynyng aldynda Mongoliyagha qaytyp ketken otandastyrymyz turaly mәseleni qoyyp, osyghan jauapty adamdardy jazagha tartuyn súrap ediniz. Sol súraghynyzgha qanaghattanarlyq jauap ala aldynyz ba?

«Talghat Mamashev poshel na… pooshreniye»

-  Dulat agha, sizge jastar kóbinese shygharmashylyghynyz turaly súraqtar qoyady.  Biraq, osy joly súraqtyng kóbi oralmandardyng jayy turaly bolyp otyr. Ótken joly óziniz Elbasynyng aldynda Mongoliyagha qaytyp ketken otandastyrymyz turaly mәseleni qoyyp, osyghan jauapty adamdardy jazagha tartuyn súrap ediniz. Sol súraghynyzgha qanaghattanarlyq jauap ala aldynyz ba?

 - Joq. «Apam da an-tan, men de an-tan». Han eki sóilemeui kerek qoy. Solargha jaza qoldanady ma dep әdeyi súragham. Elbasy býkil halyq aldynda qanaghattanarlyq jauap berip, sondaghy halyq ta riza bolghan edi. Biraq jazalanaghan joq. Jazalanbaq týgili Talghat Mamashev sol oqighadan keyin bir apta ótkende qayta kýshine minip, Parijde Europa qazaqtarynyng qúryltayyn ótkizip qaytty. Oryssha aitqanda «Poshel na… pooshreniye». Oghan qatysqan adamdarmen sóilestim. Barypty. «Masqara boldyq, úyat boldy» dep keldi. Birinshiden, Europa qazaqtaryn jinaytynday ol jaqta kóp qazaq joq. On shaqty adam barghan, bir-eki auyz sóz sóilegen. Biraq ony eshkim kerek te qylmaghan. Bir tyndyrghany – sol jaqtaghy jergilikti qazaqtar arasynda futbol oinaghan. Sodan keyin konsert bergen.   Bizding delegasiyanyng kesirinen, konsert 4 saghat kesh bastalghan. Júrttyng bәri ketip qalghan. Áyteuir Qazaqstannan keldi ghoy dep qúrmet kórsetip otyrghandarynyng ózi renjip qaytqan. Qysqasy – «Ne ýshin keldi? Ne aitpaq boldy?» degen súraq әrkimning kókeyinde ketti» degendi estidim. Talghat Mamashev basqaryp, biraz adamdar barghan, olardyng barlyghy – Parijdi kóruge ghana qydyryp barghan adamdar. Eger shyn mәninde olargha oralmandardyng taghdyry qymbat bolsa, qazaq ýshin baru kerek bolsa, onda – Mongholiyagha nemese Qytaygha baruy kerek edi. Ne Ózbekstangha baru kerek. Endi «Ózbekstan ózimizge jaqyn jatqan el ghoy» dep barmaghan shyghar. Al Mongholiyagha barugha bet joq. Ol jaqta olardy qoydyng basymen úra ma, joq bәtinkemen úra ma, әiteuir qabyldamauy mýmkin. Óitkeni onda Qazaqstannan kýder ýzgen, yzaly qazaqtar otyr. Qytaylyqtar da osyny estip alghan. Maghan   2-3 adam әdeyi kelip, rahmetin aityp ketti. «Áyteuir bir adam osyny aitty ghoy. Maqalalar jazylyp jatyr, jinalystarda da aitylyp jatady. Biraq Elbasynyng aldynda mәseleni siz ghana kóterdiniz» dep alghystaryn aitty. Elbasy «jazalanady» dedi. Biraq eshqanday jaza qoldanylghan joq. Men osyny týsinbedim.

 «Ápkenin» jelisimen serial týsiriledi

 -  “Ápkenin” jelisi boyynsha serial týsiriledi dep estip jatyrmyz?

-  IYә, 8 seriyasyn oqydym, ssenariy avtorynyng atyn úmytyp otyrmyn, biraq ssenariy únady. 16 seriyadan túrady. Qazir ózgerister engizip otyrmyn. Meniki bolghandyqtan emes, jalpy dәl osynday serialdar qajet dep oilaymyn. Qazirgi qoghamda serialdardyng barlyghy taptauryn, oqighanyng barlyghy oidan qúralatyn, ómirlik oqighalardan tys nәrseler bolyp jatatyn. Qazirgi qoghamda bauyrmaldyq óte aktualidi bolyp túr. Qamajaydyng aty ózgerdi. Ayza boldy. Piesada da Nәzila únaytyn.  Múnda da sonday erke, ashyq adam retinde qaldy. Ýsh akter bekitildi. Qalghandaryn ózderi tandaydy. Ayza, Nәzila, Timurdy oinaytyn akterlar belgili boldy. Negizgi mәsele – atmosferany týsinu. Ssenariydi barlyq akterlar oqyp shyghuy kerek. Ár akter óz sózin ghana emes, ózgening de janyn týsinip oinasa, jalpy alghanda, qanday últtyq koloritti saqtau kerek degen mәselelerge deyin bilsin. Týrik serialdarynyng da onyp túrghan eshtenesi joq. Kórip otyrghanda bayqaymyn…

- Serial kóresiz be?

-  IYә, kóresing ghoy arasynda. 10-15 minut. Olarda akterlar sol jerde ómir sýredi. Aytayyn degen nәrsesin emeurinmen nemese oigha qatysy joq sóilemdermen beredi. Al bizdi bәri jattandy, anyq, Asqar Sýleymenovshe aitqanda «betinde my joq». Jap-jas jigitterimiz semirip alghan, uayym joq. Al týrikterde sol rólde sol akterdan basqany qoysa, filimning maqsaty aiqyndalmay qalatynday bolyp túrady, әr akterding ózindik orny kórinip túrady. Óitkeni olar óz obrazdaryn dәl tabady. Tentegi tentek, qataly qatal, erkesi erke. Men olargha aittym: «Filim senderdiki ghoy, bәrin ózdering jaqsylap tandandarshy. Men birde-bir akter úsynbay-aq qoyayyn. Bala senderdiki. Birinshi últtyq serial. Sondyqtan, bәrine jauapkershilikpen qarandarshy» dep otyrmyn.

-  «Maghan bala tabylady, bauyr tabylmaydy”  dep aita alatyn әpkeler bar ma qazir? Jalpy agha buyn men jastar arasyndaghy baylanysqa kóniliniz tola ma? Qazirgi kezde aqsaqal da joq, ertegi aitatyn әje de joq dep jatady jastar?

- Búl mәselening eki jaghy bar. Toy-tomalaqta 50-60-tan asqan kisiler kóbine araq ishedi, shaldarymyz shaytan qúsap biylep, toydyng sonyna deyin jýredi.Bata jasay almaytyn, tilin kәlimagha keltire almaytyn shaldar kóp. Olar kimder?

Keshegi partiya qyzmetkerleri, keshegi brigadiyr, traktorist, agronom, qarapayym enbek adamdary. Olar ne kórip ósti? Onyng әleumettik jaghyna qarau kerek. Qol bos bolsa araq ishti, sóilese – sezderde jattandy, úrandatqan sózderin sóiledi. Qogham ózi sonday bir úrpaqty qalyptastyrdy. Olar aqsaqal bolugha dayyn emes edi. Sondyqtan, olar ómirden kóp nәrse týie almady. Biraq taza saqtalyp qalghan, júrtqa aitary bar, kórgeni týigeni bar qadau-qadau aqsaqaldar bar. Biraq solardy tyndaytyn jastar bar ma? «Bir aqsaqal osylay dep edi-au» dep ózining bir jaman qylyghynan bas tartatyn jas bar ma? Olar da erteng aqsaqal bolady. Olar qanday aqsaqal bolady. Olardy tyndaytyn top ta bolmaydy. Búl buynnyng aqsaqal boluy tym qiyn bolayyn dep túr.

 - Al qazirgi әpkeler qanday?

 Qúdaygha shýkir, olar әli bar. Artynan ergen bauyrlary ýshin ómir sýrip jýrgen qarshaday qyzdar jeterlik. Men mektep oqushylarynyng «Ápkeni» qoyghanyn kórip tang qaldym. Erkejan degen bir qyz sol Qamajaydyng rólin oinaghanda, ol obrazdyng janyn týsinip, shyn qinalyp jylaghanda ózimning kózime jas keldi. Demek ol jastardyng boyynda bauyrmaldyq sezim bar degen sóz. Sezinip túr, jany jylap túr.

 «Aytugha onaydan» kórgen de bolarsyzdar. Kishkentay ghana qyz ózining artynan ergen balalardy ózi kәmeletke tolmasa da balalar ýiine qanghytpay ósirip otyr. Taghy da sonday jaghdaylar bar. Qúdaygha shýkir, qazaq bolyp ósken jastarda bauyrmaldyq sezimi әli de bolsa bar. Ol quanarlyq jaghday. Olar da «Ápke» piesasyndaghy Qamajay siyaqty eng sonynda jalghyz qaludan qorqady. Men  olardy «Aynalayyndar, Qúday ózi jaratqanda bir adamdardy bir әuletke qúrbandyq etip jaratady. Demek sen sol Qúdaydyng sýigen qúlysyn. Mening de әpkem jalghyz qaldy. Ol – ómirding zany. Birge tumaq bar, birge jýrmek joq. Biraq ózinning de sol artynnan ergen bauyrlaryndy qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay ósiru – negizgi armanyng edi ghoy. Sol armanyng oryndaldy, demek, sen maqsatyna jettin» dep júbatamyn. Rasynda da ómir sonday qatal ghoy, ne amal bar? Endi solardyng әri qarayghy baqytyn tileuden basqa amal qalmaydy. Ózining tughan balalaryn tastap ketse de, ómirde eshqanday is atqarmastan ketip jatqandar da bar ghoy. Oghan qaraghanda osy qatal ómirde ýlken missiyany atqardy ghoy olar.

 Maghjan múhit eken

 - Jaqynda bir piesa jazyp ayaqtapsyz? Tapsyryspen jazypsyz.

- IYә, Maghjan men Zliha jayly. Jalpy tapsyryspen jazylghan nәrseden qorqudyng qajeti joq. Súltanghaly Shýkirov degen jigit quyrshaq teatryna diyrektor bolyp kelip, maghan ýsh piesagha tapsyrys berdi. «Kiyeli alma», «Aqqu-Jibek»,  «Qústar festivali». «Kiyeli almany» ózi qoydy, jaqsy pikirlerge ie boldy, «Aqqu-Jibek» әli kýnge qoyylyp keledi, Qazaqstanyng kóptegen teatrlarynda qoyylyp jýr, qazir Peterburg teatry qolgha alyp, orysshagha audarylyp, «O chem poyt lebedi» degen atpen qoyylmaqshy.  Al «Qústar festivalin» ózing bilesin, әlemdik sahnagha shyghyp ketti. Al Petropavl teatryndaghy Quandyq Qasymbekov Sәbit Múqanovtyng 110 jyldyghyna Baluan Sholaq turaly piesa jazyp beruimdi ótingen edi. Men «múnday tarihy taqyrypqa barmaymyn, jaza almaymyn» dep alghashynda bas tartqan edim.  «Oqyp kórinizshi» dep qoymaghan son, 5-6 ay jýrdim. Kiltin taba almay jýrdim, eng sonyndy kilti tabyldy. Múny jazdym ghoy endi. Ózdering kórdinder. Kópshilik jyly qabyldady. Endi taghy tapsyrys berip otyr. Maghjan turaly degen kezde bayaghy repressiya, bayaghy kisen, bayaghy tergeu – ne jazam, bәri aitylghan nәrse ghoy dep oilagham. Talay piesa jazyldy. Búl joly da 3-4 ay zerttep, «jazbaymyn» degenime ókindim. Maghjan – múhit eken, Maghjan – aisberg eken. Onyng ómiri eshkimge úqsamaydy. Óz qatarlastarynyng eshqaysysyna úqsamaydy. Azghantay ómirinde bәrine ýlgergen. Ózi 20 jasynan qudalandy. Telegey teniz shygharma jazghan, jazushylardyng maniyfestin jazghan, «Pedagogikasyn» jazghan, mahabbatyn da ýlgergen. Maghjandy kórgen qyz mindetti týrde ghashyq bolatyn bolghan. Ásirese maghan Moskvadaghy ómiri únady. Pushkinning sózderin keltirdim. Pushkinning sózi bar: «Chert dogodal mne s takim umom y talantom roditisya v Rossii» degen, sol siyaqty Maghjan da saytan azghyryp osynday talantpenen bizding elde tudy. Keyipkerlerining ózi  Maksim Gorikiy, Valeriy Brusov, Zliha, Sergey Eseniyn, Demiyan Bednyi. Osylardyng arasyndaghy Maghjan, solardy tanghaldyrghan Maghjan.  Maghjan oryssha óleng jazghan. Ózimning oiymda Maghjandy kerek dengeyinde kórsete aldym dep oilaymyn.

- Shetelde bir piesanyz qoyylmaqshy eken ghoy?

- Shetel degende Peterburg maghan birjola qúda týsken siyaqty. Osymen ýshinshi piesamdy qoymaqshy. Al Londonnyng Shekspir teatry «Eskertkishti» qoyayyn dep otyr. Ózing bilesin, onyng ishinde aghylshyn delegasiyasy bar edi ghoy. Olargha qatty únaghan. «20 jyl búryn jazylypty, qalay bilmegenbiz, sol kezde-aq qoyymyz kerek edi» dep jatyr. Men de «Oybay-au, 20 jyl búryn men de 50-de ghana edim, baratyn edim, qazir 70-temin ghoy» dep jatyrmyn. (Kýledi).

- «Eskertkish» demekshi, osy piesanyng jelisin «Shanshar» teatry alyp, sahnagha shyghardy ghoy. Ol turaly bilesiz be?

- Alghashynda bilmedim, keyin kórdim. Jigitterge aittym. Biraq olar «IYә, bir azghantay jerin alghanbyz» dep moyyndady. Auyzsha eskerttim. Óz jigitterimizdi ózim sotqa bermeymin ghoy. Solay qaldy.

- Óziniz aitqan aqsaqaldardyng sózin tyndaghysy keletin jastar bar bolsa, olargha ne der ediniz?

- Osydan 50 jyl búryn júrt aqsaqalgha zәru bolsa, qazir әrkim ózinshe aqyldy. Tipti sol aqsaqaldyqty bireuden talap etuding orny bar ma, joq pa? Eger qúlaghyng bolsa, aqyl aitatyn, jónge salatyn  aqsaqal tabylady. Biraq bizding qúlaghymyz joq qoy, tasyrlaumyz ghoy, jýre tyndaymyz. Abaydyng 41 sózin alayyqshy:  «Qazaqty ya qorqytpay, ya paralamay, aqylmenen ne jyrlap, ne syrlap aitqanmenen, esh nәrsege kóndiru mýmkin de emes. Etinen ótken, sýiegine jetken, atadan miras alghan, ananyng sýtimenen bitken nadandyq әldeqashan adamshylyqtan ketirgen. Ózderining yrbany bar ma, pysh-pyshy bar ma, guildegi bar ma, dýrildegi bar ma – sonysynan dýniyede eshbir qyzyqty nәrse bar dep oilamaydy, oilasa da búryla almaydy, eger sóz aitsan, týgel tyndap túra almaydy, ne kónili, ne kózi alandap otyrady. Endi ne qyldyq, ne boldyq!» deydi. Osy sóz býgingi kýni óte aktualidy. Qazir balapan basymen, túrymtay túsymen ketken kezde, mýmkin aqsaqaldyng qajeti de joq shyghar. «Ár zamannyng túsynda bir súrqyltay» demekshi, әr nәrsening ózining dәuiri bolady. Bayaghyda batyrlardyng zamany boldy, abyzdardyn, jyraulardyng zamany boldy. Al qazir midyng qajeti joq siyaqty.

- Qazir әnshilerding zamany shyghar onda?

-  Keshe ghana Braziliya Álem chempionatyn ótkizbeymiz dep ereuilge shyghyp jatyr. «Ózimiz kedey elmiz, sonsha aqshany futbolgha júmsaghan son, qazanymyzgha futboldy qaynatyp, tәrelkemizge futboldy salyp jeymiz be?» degen pikirlerin aityp jatyr. Baspen oilaytyndardan góri, ayaqpen oinaytyndar kóbeydi dep jatyr. Qoghamnyng ózgeruine enbek etetin, qoghamdyq sanany qalyptastyratyn adamdar siniri shyghyp jýredi de, әnshi-sportshylar bay bolady.

- Eger jastardy estrada tәrbiyeleytin bolsa, estradany týzeu kerek shyghar?

- Jalpy,  keninen taratyp aitugha asyghyp otyrmyn. Sonda da… qazir әlemdi biylep otyrghan  3-aq jýz adam bar. 300-ding komiyteti degen komiytet bar. Sonyng ishinde 17 adam erekshe. Olar jyl sayyn Davosta jiyn ótkizip jýr. Davos bizding auyldyng bólimshesindey ghana bolatyn jer. Ashanada botqa jep, qara shәy ishuge, pirojky jeuge bolady. Baylar ne isterin bilmey, sol ashanada otyryp, әlemdik mәselelerdi sheshedi. Jaqynda onyng baghdarlamasyn oqydym. Tóbe shashyng tik túrady. Ábden erikken. Bill Geyts, Soros degenderdi bay deymiz ghoy, sol baylarymyz olarmen salystyrghanda qayyrshy bolyp qalady. Álemning aqshasy solardyng qolynda.

 - Olar kimder?

- Olar Rokfellerler bastaghan әlemning «sverholigarhtary». Álemning aqshasy solardyng qolynda. Aqsha degen jetedi. Tipti qyzyq emes. Endi ne isteu kerek? Endi әlemdi biyleu kerek. Baghdarlamasyn qarasan, adamdy oiynshyq jasau. Adamgha chip qoyyp beredi, sol arqyly basqaryp, baghady desek te bolady. Sol – sening qújatyn, býkil ómir-tarihyn. Joghaltyp alsan, eshkim emessin. Búl – bir. Ekinshi – adamnyng sanasyna әser etu. Baghdarlamanyng bir salasy – telearnany satyp alu, sol arqyly muzykany tyndata beru, sanasyn sol arqyly jaulap alu. Jalpy adamdardy biyleuding 13 әdisi kórsetilgen osy baghdarlamada. Adam qúqyghy, demokratiya degen nәrselerdi qúya beru. Adamdar soghan senip, óz qúqyghymyzdy qorghap, demokratiya jaghdayynda ómir sýrip jýrmiz dep oilaydy. Al olar osynyng bәrine kýlip qarap otyrady. Tipti, demokratiyashyl Amerikanyng ózinde Bill Klinton preziydent bolmay túryp, ýsh ay búryn sol jerde preziydent bolatynyn  toylaghan eken. «Adam» degen jurnalda shyqty. Osyny oqyp, týnimen úiyqtay almadym, tang qaldym. Olar ýshin biz әsheyin oiynshyq ekenbiz. Olardyng oiynsha, aqsha, biznes, medisina – bәri ortaq. Ghalamshar ortaq. Eshkimning menshigi bolugha tiyis emes. Olar últtyq sana-sezim, patriotizm kýshti  elderden ghana azdap seskenedi eken. Al bylayghy jerde aq degeni alghys, qara degen qarghys. Ne isteymin, qay jerde ne úiymdastyram deydi – bәrin ózi biledi. Al sen búghan týk te istey almaysyn. Adamzatqa biylik jýrgizuden basqa eshtene qalmaghan. Osy tirligimizding bәri, ekeumizding osy әngimemizding bәri qalay kýlkili ekenin týsinding be? Jebirey «Katehiziysi» baghdarlamasy jýzege asyp keledi. Al biz telearna bitkendi satyp bittik, arzan kónil kótergish baghdarlamalargha әuespiz.

Súhbattasqan Banu Dәuletbaeva

www.kalaisyn.kz