Bilesiz. Osydan segiz kýn búryn. 08:38. On jeti sekundtan keyin jerge qúlap, jarylyp ketti. Bayqonyrdan úshyrylghan reseylik «Proton-M» zymyran-tasyghyshy jerine jetpey órtendi. Tikeley efirde. Qozghaltqyshtar tiyisti rejimge baghynbady ma, әlde basqaru jýiesi men qozghaltqysh qondyrghysy isten shyghyp ketti me, belgisiz naqty sebebi. Anyghy – joyqyn apat oryn aldy. Qara týtin. U. 

115 million dollary órtenip ketse de...

AQSh-ta nemese Fransiyada zymyran qúlasa, praym-taymda júrtshylyqqa konstruktivti viydeo kórsetiledi. Elding ýreyin basu ýshin. Býge-shegesine deyin. 0,001 qaldyrmay. Eng bastysy, halyqqa týsinikti tilmen. «Glonass», «toksiyn», «geptiyl», «navigasiya», «sputniyk», «totyqtandyrghysh», «ýdetkish» siyaqty terminologiyamen әleumetting basyn qatyrmaydy. «Roskosmosta», «Qazgharyshta» otyryp alyp, «eshqanday ziyan joq» dep qysqa qayyrmaydy. Barlyq sala mamandary jabylyp, qauip joqtyghyn qarapayym tilmen týsindirip, zalalsyzdyghyn detalidi týrde kórsetui tiyis halyqqa. Zymyran banan emes, geptil men amil әtir emes óitkeni. U. Al jerge qúlaghan zymyran tasyghyshynda 5 milligramm emes, 500 tonnaday uly komponent bolsa. Reseyding gharysh sayasatyndaghy ambisiyalary adyra qalsyn, júrtshylyqtyng densaulyghy túrghanda. Gharysh ailaghy ýshin jylyna tóleytin 115 mln dollary órtenip ketse de, qazaqtyng mýddesi manyzdyraq әldeqayda.

Bilesiz. Osydan segiz kýn búryn. 08:38. On jeti sekundtan keyin jerge qúlap, jarylyp ketti. Bayqonyrdan úshyrylghan reseylik «Proton-M» zymyran-tasyghyshy jerine jetpey órtendi. Tikeley efirde. Qozghaltqyshtar tiyisti rejimge baghynbady ma, әlde basqaru jýiesi men qozghaltqysh qondyrghysy isten shyghyp ketti me, belgisiz naqty sebebi. Anyghy – joyqyn apat oryn aldy. Qara týtin. U. 

115 million dollary órtenip ketse de...

AQSh-ta nemese Fransiyada zymyran qúlasa, praym-taymda júrtshylyqqa konstruktivti viydeo kórsetiledi. Elding ýreyin basu ýshin. Býge-shegesine deyin. 0,001 qaldyrmay. Eng bastysy, halyqqa týsinikti tilmen. «Glonass», «toksiyn», «geptiyl», «navigasiya», «sputniyk», «totyqtandyrghysh», «ýdetkish» siyaqty terminologiyamen әleumetting basyn qatyrmaydy. «Roskosmosta», «Qazgharyshta» otyryp alyp, «eshqanday ziyan joq» dep qysqa qayyrmaydy. Barlyq sala mamandary jabylyp, qauip joqtyghyn qarapayym tilmen týsindirip, zalalsyzdyghyn detalidi týrde kórsetui tiyis halyqqa. Zymyran banan emes, geptil men amil әtir emes óitkeni. U. Al jerge qúlaghan zymyran tasyghyshynda 5 milligramm emes, 500 tonnaday uly komponent bolsa. Reseyding gharysh sayasatyndaghy ambisiyalary adyra qalsyn, júrtshylyqtyng densaulyghy túrghanda. Gharysh ailaghy ýshin jylyna tóleytin 115 mln dollary órtenip ketse de, qazaqtyng mýddesi manyzdyraq әldeqayda.

Esinizde bolar, osy orayda «Qazgharysh» últtyq gharysh agenttigining tóraghasy Talghat Músabaev: «Qúqyqtyq jaghynan kelsek, zymyrannyng qúlauy apat dep sanalmaydy. Sebebi, zymyran Reseyding Qazaqstannan jalgha alghan territoriyasyna qúlady. Zymyran bólshekteri Bayqonyrdaghy 81 jәne 200 alandardyng arasyna týsken. Búl – «Roskosmostyn» ishki sharuasy»,-deydi. Keshiriniz. Eger zymyran-tasyghysh Resey Federasiyasynyng «Vostochnyi» jana gharysh ailaghynda jarylyp, joghary toksindi uly búlt Reseyge qarasty Amursk oblysynda týzilip jatsa, búl әriyne Reseyding ishki sharuasy. Ne istetese de, ózderi bilsin. Biraq uly búlt ta, qara týtin de – Qazaqstannyng territoriyasynda edi. Eng bastysy – ontýstik aimaqtyng ekologiyasy, jergilikti júrtshylyqtyng densaulyghy. Keyin ile-shala agenttik tóraghasy premier-ministr S.Ahmetovke «Roskosmos» ózderi sheshetinine sendirip, ýkimettik komissiya qúrudyng qajeti joqtyghyna kóndirgisi keldi. Gharysh ailaghyn jalgha alghan shyghar. Biraq Qyzylorda oblysy Reseyding «federaldy menshigine» ainalyp ketken joq, Talghat Amankeldiúly! Al «qúqyqtyq jaghynan kelsek», «Qazgharysh» últtyq gharysh agenttigi –  «Roskosmostyn» Qazaqstandaghy filialy emes, Músabaev myrza!

K.Siolkovskiy atyndaghy Resey Gharysh akademiyasynyng korrespondent-mýshesi, sarapshy Yuriy Karashtyng pikirinshe, ««Proton-M»-nyng osynday sәtsizdigi kezinde jýzdegen tonna geptil qorshaghan ortagha tógilgende, búny Qazaqstangha jasalghan himiyalyq shabuylmen tenestiruge bolatyn edi. Ziyan joq delik. Alayda uly búltty gharysh ailaghy ayasynan shygharmay, ziyandy komponentterding tarap ketpeuin qalaysha qamtamasyz etetinin elestete almaymyn»-deydi. «Grinpis Resey» jobasynyng basshysy Ivan Blokovtyng aituynsha, geptil men amildy paydalana bastaghannan beri, ony zalalsyzdandyru ýshin tiyisti zertteuler, laboratoriyalyq prosester jýrgizilgen joq. Al qazaqstandyq ekolog Mels Eleusizovting oiynsha: «Eger zymyran jerge qúlap, órtenbese, onda ýlken ekologiyalyq apat bolushy edi. Bir gramm geptil bir tekshe shaqyrym auany lastaydy» - deydi. Himiyalyq shabuyl. Zertteuler joq. Ekologiyalyq apat. Áriyne, boljam – búl. Sonda da «Roskosmostyn» ishki sharuasy» dep qarap otyra beremiz be?

Resey Preziydenti V.Putin «Proton-M»-nyng qúlauy jóninde habardar. Premier D.Medvedev osynau sәtsizdikke kinәlilerdi jauapqa tartudy kózdep otyr. Memduma bolsa,  ekonomikalyq shyghynyn esepteudi talap etti Roskosmostan. «Russkiy strahovoy sentr» saqtandyru ortalyghy «Proton-M» zymyran-tasyghyshy ýshin 6 mlrd somyn dayyndap qoydy. Boldy. Nýkte. Qazaqstannan keshirim súraghan joq, súramaydy da. Basqasyn aitpaghanda, eger Ukrainada búnday jaghday oryn alghanda, Joghary radasy demalysyn dogharyp, jetinshi shaqyrylymnyng shúghyl otyrysyn ótkizer edi. Parlamentting esigin júlyp ashyp. Kózderin baqyraytyp qoyyp. «Giptil men amil týse jazdady aimaghymyzgha, qaydaghy arenda, qanday ekonomikalyq shyghyndy aityp otyr analar?!» dep aqyryp-baqyryp. Jaraydy, zymyran «Reseyding Qazaqstannan jalgha alghan territoriyasyna qúlady» ghoy. Onda strategiyalyq әriptesimiz qaytedi, әure bolyp, әldeneni týsindirip, keshirim súrap.

Gharyshtyq industriya kimge kerek?

Resey keleshekte әlem naryghynda gharysh qyzmetining 15% baqylauda ústamaq niyette. Óz gharysh ailaghynyng joqtyghy qolyn baylap otyrghan kórinedi. Sodan bolar, Reseyge qarasty Amursk oblysy Uglegorsk qalasy manynda 251 milliard somdy qúraytyn «Vostochnyi» jana gharysh ailaghynyng qúrylysy bastalyp ta ketti. 2018 jyly tendessiz zymyran úshyrmaq. GPS pen NASA-nyng aldyn orap alamyz dey me, Marsty hәm Aydy baghyndyramyz dey me, armandary asqaq әiteuir. GLONASS-tyng qanshama sәtsizdigi oida joq. Qazaqtyng jeri zardap shekti sonyng kesirinen. Ony da bilmey qaldy-mys. «Vostochnyi»  manyndaghy qalagha әigili ghúlama Konstantin Siolkovskiyding esimin bermek. Alayda, býgingi Konstantindering baghyn baylap otyrghanyn sezbeytin de siyaqty. Reseylik ghalymdar men ghylymy qyzmetkerlermen sanasqandy qoydy. Sóite túra Putinning jandayshaptary basyn ainaldyryp, ony aldap әlek. Al Putin ózining ainalasynda Sergey Korolyovtay serigi joq ekenin seze túra, Hrushevten qay jerim kem dep, gharysh salasynda janalyq asham dep bekinip otyr. Qosh delik!

Soltýstik kórshimiz AQSh-tyng «Oriony» men «Ares-1»-nen de kýshti zymyran-tasyghysh oilap tabady delik. Gharyshtyq tasymaldau naryghynda monopoliske de ainalsyn. Sәttilik! Alayda «Bayqonyrdaghy» gharyshtyq eksperiymentter nәtiyjelerin qúpiyalap, kózge kórinbeytin jerge tygha bermey, bólissin. Qazaqstan aumaghyna  qanday qauip bar ekenin aldyn ala aitsyn. Últtyq qauipsizdikterine núqsan keltiredi dese, eng bolmasa, gharysh salasy zertteushilerinin, gidrometeorologtardyn, mamandardyng saraptamalaryn jariya etsin de. Jalpaq júrtqa zalalsyzdyghyn týsindirip, dәleldesin de. «Jalgha aldyq, aqshasyn tólep otyrmyz» dep keude soghyp kerile bermey.

Óz ekseriymentterin әueli «Bayqonyrda» jýzege asyryp, sәtti ótse, sodan baryp «Vostochnyida» úshyrsa she keleshekte? Sonda «Bayqonyr» - synaq mekenine ainalmaytynyna kim kepil? Eger yaky atalmysh ekseriymenteri nәtiyjesinde qazaqtyng bir balasy kemtar bolyp tuylsa, zymyrandarynyng qúny kók tiyn ekenin týsine me, týsinbey me strategiyalyq kórshimiz?! Qazaqstannyng demografiyalyq ósui, últ saulyghy býtin bir «Bayqonyrdan» qymbat shyghar?

Osy orayda mәjilisvumen Darigha Núrsúltanqyzynyng aitqan pikiri eske týsedi eriksiz. «Gharysh salasy qalay damyp jatqanyn, oghan qansha qarjy júmsalatynyn estidik. Qisapsyz qarajat «qara shúnqyrgha» aghyp jatqanday. Búl  kim ýshin, ne ýshin ózi? Kóptegen el gharyshtyq industriyasyz-aq ómir sýrip, damyp jatyr. Jer serigi qajet bolsa – tapsyrys ber, satyp alasyng – úshyrady. Búl әldeqayda arzan túrady emes pe? Sondyqtan ekonomikadyghy basymdylyqtardy qayta qarastyryp, kórpemizge qaray kósilgenimiz jón bolar»-degen-tin. Shynymen de, gharyshtyq industriya bizding ne tenimiz osy? 143 million halqy bar Resey ózining «kosmogonicheskiy miyfinde» ómir sýre bersin. Qiyaly úshtala bersin jәne. Tilektespiz. Biraq 17 million halqy bar memleketting mýddesi, últ úpayy týgel bolsyn әrqashan. Eger keleshekte Reseyding «glonasstyq» gharyshtyq jobalary birinen keyin biri sәtsizdikke úshyrap, Qazaqstan ekologiyasyna qauip tónip jatsa, yzalanghan bizding biylik «Bayqonyrdy» múrajaygha ainaldyryp jiberetinin bilsin. «Qúqyqtyq jaghynan kelsekti» de úmytady onda. Jetedi qauqary. Sonday-aq, ««Bayqonyr» gharysh ailaghyn jabu qajet!»,-dep shyryldaghan qazaqstandyq senatorlardyng oiy dәieksiz bolmasa kerek.

Qauip joq... Alayda

QR Premier-ministri S.Ahmetov apattyng ekologiyalyq zalalyn anyqtau ýshin arnayy ýkimettik komissiya qúrghan edi. Elimizding Qorshaghan ortany qorghau, Tótenshe jaghdaylar, Ishki ister ministrligi men Últtyq gharysh agenttigining qyzmetkerleri oqigha ornynda jýr qazir. Elimizding bas sanitar dәrigeri Jandarbek Bekshinning aituynsha, jarylys kezinde geptil tolyghymen janyp ketti. Al qúramyndaghy amiyl, azot, formalidegiyd, kógertkish qyshqyl jәne basqalary jauyn-shashynnyng kezinde beytaraptandy. Ýkimettik komissiya ókilderi: «Aymaq ekologiyasyna, adam densaulyghyna alandaytynday eshqanday qauip joq»,- dep sendirip otyr birauyzdan. Resey tarapynan qylmystyq is qozghaldy. 27 shildege josparlanghan «Soyz-U» zymyran-tasyghyshynyng úshyryluy keyingi uaqytqa shegerildi. Eki-ýsh ay múghdarynda gharysh ailaghynda eshqanday dayyndyq júmystary jýrgizilmeytin kórinedi.  Eki-ýsh aidan keyin...

Abai.kz