(Povesti)

Tolghan aidy tónkerip tastap, Ertisting tonazyghan betine qyp-qyzyl qyna shashyp, kýndiz-týni qalanyng qara týtinin ýn-týnsiz jútyp jatqan momyn qaraghaylardyng basyna shapshang órmelep shyqqan kýnning shapaghy enseli ýiding ýlken-ýlken terezelerine kirpikterin jebedey qadady da, mamyqtay ýlpildegen aq jibek perdening saqina kózderinen tamyp-tamyp týsken úsaq sәuleler týnemelding búrysh-búryshyna synaptay syrghyp kep, tósekte úiyqtap jatqan súlu kelinshekting býlde jamylghysyna jabysty da, bugha ainalyp kóterile berdi...

Bólme ishi әp-sәtte agharandap bara jatty. Kerilgenmen, kózin ashpaghan kelinshek sýirik sausaqtaryn sozyp manayyn sipalay bastady. Esikti aqyryn ashyp, ayaghyn bildirmey basyp kele jatqan kýieui tizesin oryndyqqa soghyp aldy. Gauhar kózin ashty:

- Ne boldy?

- Úiyqta. Úiyqtay ghoy, - janyna kelip otyrghan kýieui qúshaqtap, appaq tamaghynan sýiip, qap-qara shashyn taramdap qoydy. - Úiyqta, janym...

- ?

- Qazir men juynyp alayyn. Kofe ishesing be, әlde shay ma?

- A, ne ishsem eken? – dedi Gauhar erkelep.

- Demala ghoy, men qazir.

- Muzyka qoyshy.

Kýieui bólmeden shyghyp bara jatyp muzyka qosyp ketti.

Seken Túrysbekovtyng «Kónil tolqyny».

(Povesti)

Tolghan aidy tónkerip tastap, Ertisting tonazyghan betine qyp-qyzyl qyna shashyp, kýndiz-týni qalanyng qara týtinin ýn-týnsiz jútyp jatqan momyn qaraghaylardyng basyna shapshang órmelep shyqqan kýnning shapaghy enseli ýiding ýlken-ýlken terezelerine kirpikterin jebedey qadady da, mamyqtay ýlpildegen aq jibek perdening saqina kózderinen tamyp-tamyp týsken úsaq sәuleler týnemelding búrysh-búryshyna synaptay syrghyp kep, tósekte úiyqtap jatqan súlu kelinshekting býlde jamylghysyna jabysty da, bugha ainalyp kóterile berdi...

Bólme ishi әp-sәtte agharandap bara jatty. Kerilgenmen, kózin ashpaghan kelinshek sýirik sausaqtaryn sozyp manayyn sipalay bastady. Esikti aqyryn ashyp, ayaghyn bildirmey basyp kele jatqan kýieui tizesin oryndyqqa soghyp aldy. Gauhar kózin ashty:

- Ne boldy?

- Úiyqta. Úiyqtay ghoy, - janyna kelip otyrghan kýieui qúshaqtap, appaq tamaghynan sýiip, qap-qara shashyn taramdap qoydy. - Úiyqta, janym...

- ?

- Qazir men juynyp alayyn. Kofe ishesing be, әlde shay ma?

- A, ne ishsem eken? – dedi Gauhar erkelep.

- Demala ghoy, men qazir.

- Muzyka qoyshy.

Kýieui bólmeden shyghyp bara jatyp muzyka qosyp ketti.

Seken Túrysbekovtyng «Kónil tolqyny».

«Myng million alqyzyl gýlder, gýlderden de kóp appaq kóbelekter. Aqyryn-aqyryn jel soghyp terbelip-terbelip ketkende, kóbelekter de ghayyp bolyp ketti. Gýlderding basy ýzilerdey qalt-qalt etip, dala órtenip jatqanday, dәl qazir kýiip ketetindey, endi tirshilik ýziletindey, joq-joq mýldem olay emes, jel kenet tyna qalyp, sol kezde kóbelekter qaytadan gýldermen saghynysyp qauyshyp, tirshilik syilaghan әlemge quanyp, shattanyp ómir biyin biylep bara jatqanday...»

- Kompotty jylytyp әkeldim, - dep jarty saghattan keyin kýieui keldi.

- Nege múzday suyq әkelmedin? - dep Gauhar kýieuine meyirlene kýldi.

- IYә, saghan suyq әkelemin. Oiynda bar ma, Deliyge barghanda, suyq su ishemin dep qalay auyrghanyn? – dedi.

- ?

- Men júmysqa bara bereyin, sheteldikter- men kelissóz jýrgizuim kerek. Qazir Meruert keledi. Tanghy astaryndy ishken song esep- qisabyndy jaqsylap qarap shygharsyn. Keshke qonaqasydan keshikpessin.

Gauhar aqyryn jymiyp qoydy.

- Terezeni ashshy.

Kýieui jatyn bólmeden shyghyp bara jatyp ýlken terezelerding perdelerin ysyrdy. Jap- jaryq...

Gauhar tósekten sergek túrdy da, juynyp aulagha shyqty. Baqsha ishindegi gýlder men qayyn, shyrshalardy dәl býgin alghash ret kórgendey qarap túryp qaldy.

Buyrqanyp - shymyrlanyp fontan atqylay bastady. «Vasya aghay, molodes, әiteuir, mening kónilimdi tauyp otyrady», - dep ishtey baghban shalgha riza boldy.

- Qayyrly tan! – dedi kýtushi әiel mol denesin búryp. – Tanghy asty qay jerge aparayyn?

- Baqshada isheyin, tanquraydyng janyna aparynyzshy.

- Qúday-ay, – dedi kýtushi әiel ashulanghan bolyp. – Qazir kóresin, sening mazandy ana qaqpas alyp, shaydy da ishe almassyn...

- Meruert kelushi edi, kýzetshilerge aitarsyz, qaqpanyng aldynda túryp qalmasyn.

Kýtushi әiel maymandap ýige qaray ketti.

- Qyzym, jaqsy úiyqtadyng ba? – dep aiqaylay sóiledi baghban shal. Gauhar oghan qolyn búlghap, alty qanat kiyiz ýiding ornynday ainaldyra otyrghyzylghan tanquraydyng ortasyndaghy dóngelek sәkige baryp otyryp edi, túmsyghyn shiqyldatyp súr tiyin kele qaldy. «Qap, konfetting bolmay qalghanyn qarashy, Tuna apay», - dep aiqaylap qalyp edi, qúiryghyn sýiretken kishkentay tiyin aghash basyna biraq órmelep shyqty.7

Tiyinge qarap otyryp, Haynani aralynda palima aghashynyng basyna órmelep shyqqan aryq qytaydyng kokosty ýzip alyp әkep beretini esine týsti. Qolyna jiyrma dollar ústata salyp edi, qaytadan palima basyna órmelep, taghy bireuin әkep berip, túra qashty. Eshteneni týsinbey qalghan Gauhargha Alan kýlimsirep «ol sen taghy bir jiyrma dollar bere me?» degeni ghoy.

- Aqshadan qashyp bara ma?

- IYә, hanym, elding bәri sening kýieuing ghoy deysing be, aqshadan qashpaytyn? - degen Alannyng dauysy suyq shyghyp edi.

- Apay, qayyrly tan! – dep ýstine әdemi kókshil kóilek kiygen Meruert keldi. Kónildi. Kózderi kýlimsirep túr. – Apay, qalaysyz?

- Oi, Mika, sen qanday әdemisin...

- Sizge eliktegimiz keledi, apay... Aynúr menen de әdemi...

- Sóz joq, sóz joq, prekrasno! - dep Gauhar alaqanyn shapalaqtady. – Ekeuing de prinsessasyndar...

- Rahmet! – dedi súlu qyz kýlimsirep.

- Kelgening jaqsy boldy, janym, qazir tanghy asty birge ishetin boldyq. Osy men kópten oilap jýrmin, Aynúr ekeuindi Stambúlgha bir jylgha dostarymyzgha aityp, sol jaqqa júmysqa ornalastyrghym kelip jýr.

- Oibay, apay, - dedi Meruert kózi baqyrayyp.

- Biz ol jaqta ne isteymiz? Álde biz sizge únamay jýrmiz be?

- Joq, joq, o ne degenin, senderden ainalayyn. Jalpy, sauda mәdeniyetin týrikterden ýirenu kerek. Europanyng qay qalasyna barsang da, bizding týrik tuysqandarymyzday jogharghy dengeyde qyzmet kórsete almaydy.

- Aa, men shoshyp ketsem, apay. Qújattardy qaray beresiz be? Meruert sómkesinen shaghyn noutbuk alyp shyqty.

- Mine, elektrondyq núsqalary.

Osy kezde kýmis podnosty toltyryp kýtushi әiel keldi.

- Astarynyz dәmdi bolsyn!

- Sizge rahmet, shaydy ózim qúyarmyn.

Kýtushi әiel tez basyp ketip qaldy.

- Dәm ala otyr.

- Rahmet, apay, esep-qisapty qaray otyrasyz ba?

- Keregi ne, saghan senemiz ghoy...

Baghban shal shóp shabatyn agregatty әri-beri dyryldatyp toqtamay jýr.

Kýtushi әieldi shaqyrdy.

- Tyndap túrmyn, - dedi entigip.

- Aqsaqalgha aitshy, biz shay iship alghansha, qoya túrsyn.

- Meni tyndaghysy kelmeydi qyrsyq shal. Býgin nemeresining tughan kýni eken, erterek qaytqym kelip túr deydi. Jana bir tiyindi ústap alghan eken nemeresine, qaytadan bosatyp jiberdim. Gauhardyng oiyna baghban shaldyng kýnde tanerteng kelip, әr gýlding minezin aityp, biraz әngime aitatyny esine týsti. «E, e, atamyz tang atpay iship alghan eken ghoy».

- Maghan konvertke salyp ýsh jýz dollar әkep berinizshi, - dep kýtushi әielge kýlimsirey qarady.

- Ne, bazargha barmaqsyz ba? Alan Rahmetovich bilse, meni óltiredi... – dep, kýtushi әielding kózi sharasynan shyghyp ketti.

- Ótinemin, apay. Men jogharygha kóterilip, seyfti ashpay-aq qoyayyn, - dedi Gauhar erkelep.

Baghban shal rezenke etigimen jer tepkilep, agregatty qaqaltyp-shashaltyp әri-beri jýr. Gauhardyng esine zirat basynan kelgennen keyin esikting aldynda túrghan sheshesining etigin bauyryna basyp, qúshaqtap túryp jylaghany týsti. «Anashym, anashym, kelesi jyly mektepke aparam dep eding ghoy, osynday әdemi etikti maghan da әperemin dep eding ghoy... Men qayda qaldym, mama-au, mama-au...»

- Apay, - dedi Meruert onyng oiyn bólip, - tanghy shayynyzgha rahmet, men júmysqa barayyn.

- A, iyә, aitpaqshy, men de birge barayyn. Taghy ne sharua bar?

- Kelesi aida bauyrym ýilenushi edi, kreditke kostum-shalbar, qalyndyq kóilegin alsam dep edim...

- Óz dýkeninnen ózing kredit alasyng ba?

- Endi, apay...

- Dima, mashinany dayynda, - dedi.

- Qaysysyn?

- Djipti.

Úzyn boyly oqqaghar jigit garajgha qaray ketti.

- Men qazir, - dep Gauhar ýige kirip ketti.

Meruert sәkide otyr. Kýtushi әiel men baghban shanq-shúnq etip úrysyp aldy. Shal qaqpadan shyghyp bara jatyp kýtushi әieldi ondyrmay balaghattady:

- Staraya karga...

Osy kezde ýiden ayaghyna aq krossovka, bozghylt djinsy kiygen Gauhar shyqty. Qap-qara kózәinegin bir alyp, bir kiydi.

- Dima, dayynsyng ba?

«Lexus»-ting janynda túrghan Dima basyn iyzedi.

- Gauhar Ómirzaqovna, ana qaqpastan jýz dollardy qaytaryp aldym. Olargha eki jýz de kóp, alqash, onbaghan! Erteng kóresiz, araq iship júmysqa shyqpaydy...

- Nemeresine syilyq retinde berip edik qoy...

- Ol qaqpasqa...

- Endi múndaydy qaytalamanyz, sol aqshany óziniz alynyz...

- O ne degeniniz, ótinemin, sizding esebinizge jazylghan, mine, qaytaramyn, - dep kók qaghazdy Gauhargha berdi.

Kýtushi әielge Dima qabaghyn týiip edi, maymandap qazandyq jaqqa qaray ketti.

- Dima, andaghy rasiyandy men ústay túrayyn, jana tanghy shay ishken jerimde úyaly telefonym qalyp qoyypty.

- Qazir.

- Tez mashinagha otyr, - dedi Meruertke.

- ?..

Ózi arbandap ketip bara jatqan oqqaghargha qarap-qarap qoydy. Dima ýstelding janyna kelip, ainalasynan úyaly telefondy izdep jatqanda, djip qaqpadan shyghyp ýlgerdi.

- Osy ýiden shyqsam boldy, ózimdi sonday jaqsy sezinemin. Aghalaryng da myna oqqaghardy mening janyma baylap qoydy. Uh, әreng degende qútyldyq qoy...

Appaq djip aspaly kópirding ýstimen oinaqtap, tramvay jelisin bir kesip ótti.

- Apay, aqyryn jýrinizshi, - dedi Meruert kózi baqyrayyp. – Nege sonsha qatty jýrgizesiz?

- Álgiden qashqan týrim ghoy. – Terezeni ashty da, rasiyany asfalitqa laqtyryp jiberdi. – Pәle boldy ghoy mynasy...

Olar ýsh qabatty sauda ýiining aldyna kelip bir-aq toqtady.

- Al, Mika, ýshinshi qabatqa eshkimning kózine týspey kóterilip keteyik.

- Onda qyzmettik liftimen kóterileyik, mende kartochka bar ghoy, - dedi Meruert kýlip.

- Aynalayyn! (Gauhar marjanday tisterin kórsetip kýldi.) – Maghan bir demalys syilaytyn boldyn... Bauyryng men bolashaq kelinindi shaqyryp qoysanshy, ózderi tandap alsyn.

- Apay, men tek kreditke ghana alamyn.

- Meni renjitpeshi, ainalayyn. Aytpaqshy, әlgi Dima býkil qalany shulatyp izdep jatqan shyghar, - dedi liftige kirip jatyp.

- Aghay renjip jýrmese... – dedi Meruert.

- Renjimeydi, aghalaryng kýledi de qoyady.

Olar ýshinshi qabattaghy jas júbaylargha arnalghan salongha keldi. Kelushilerding qarasy kóp emes eken. Satushy qyzdarmen Gauhar jyly amandasyp jatyr.

- Haldering qalay, qyzdar?

- Jaqsy, apay, - dedi bәri. - Óz haliniz qalay?

- Rahmet!

- Qane, Mika, bauyryna telefon shal, tezirek kelsin.

Meruert úyaly telefonyn alyp, bauyrymen sóilese bastady.

- Apay, ótken aiymyz tabysty ótti, - dedi әkimshi qyz Aynúr. – Osy mausymda ghana elu júpqa toy kiyimderin sattyq. Tek myna tigin sehyna bir-eki mashina almasaq bolmas, kliyentterimizding shalbarlarynyng balaghyn, kóilegining jenin qysqartugha ýlgirmey jatyrmyz. Alan Rahmetovichke jazbasha habarlama salghanmyn.

- Aghalarynnyng qoly tie bermeydi, maghan aitqandaryng jaqsy boldy. Qane, Italiyadan әkelgen kostumderdi kórsetshi? El alyp jatyr ma?

- Áriyne, týrik ónimderine qaraghanda, súranys baghasynyng qymbattyghyna baylanysty sәl azdau.

- Aynúr, osy seni kimge úqsaydy desem, әnshi Maqpal Jýnisovadan aumaysyng ghoy, - dep әzildedi.

- Bәri solay deydi, - dep Aynúr kýldi.

- Sen ózing qay jerden edin?

- Ýrjardan.

- Osy sinlim netken súlu desem, bal men alma jep ósken eken ghoy, - dep kýldi.

- Rahmet, Gauhar Ómirzaqovna, siz de sonday әdemisiz.

«Satushy, múnda kelinizshi» degen әielding dauysy shyqty. Aynúrdyng top-modelider siyaqty jýrisine qarap: «Naghyz súlulyq etikasy, bizding qazaqtyng qyzdarynyng bәri jýris-túrysy, minezderi osynday bolsa ghoy» dep oilady Gauhar.

- Sizderde erekshe qymbat eken.

- Bizde ekskluzivti tauarlar.

- Balamyz ýilenetin edi. Qatarynan qalmasyn dep edik, azdap bolsa da jenildik jasamaysyndar ma?

- Men bes payyz tómendete alamyn. Al siz bizding hozyaykamen sóilesiniz, ol kisi tamasha adam.

Gauhar olardyng dauysyn estip túrghanymen, eki kózi orta boyly, shashy búira jas jigitte. «Qaydan kórdim búl balany? Álde bireuge úqsattym ba? Kimge... kimge?..»

- Óziniz sóilesip kóriniz, - Aynúrdyng dauysy anyq estildi.

- Sәlemetsiz be? – dep janyna keldi әiel.

- Sәlemetsizder, - degen Gauhardyng óne boyyn tok soghyp ótkendey boldy. Qúlaghy shynyldap, sol shaqta eshtene estimegendey...

- Tyndap túrmyn, - dedi kýlimsiregen bolyp.

- Balamyz ýilenushi edi, - dep tolyqsha kelgen kelinshek jarqylday kýldi. – Sizderde arnayy jenildikter bolmay ma, tym qúrmasa jiyrma payyz degendey...

«Kimge úqsaydy myna bala, kimge úqsaydy?»

- Gauhar, sen be? – degen er adamnyng dauysyn estip selk ete týsti.

- IYә, tanymadym.

- Ómirzaqovna, meni tanymadyng ba?

Gauhar shashy agharyp, kózining aldy qaltalanghan orta boyly myghym jigitke tanyrqay qarady.

- Qayratpyn ghoy...

- Ne, ne, oi, Qayrat, búl sen be? Qansha jyl boldy ghoy... Mektep bitirgennen beri kórgenim osy, keshirersin.

- Úl mine, mening úlym, joldasym Altyn. Alghashqy qyzyghymyz ghoy, dos bar, dúshpan bar degendey... Asylbegimning toyyna dayyndalyp jatqan týrimiz.

Tolyqsha kelinshek tepsinip, mol denesi irk-irk etip, moyyn tamyry kógerip, qystyghyp sóiley almay, kózi sharasynan shygharday yzagha bulyghyp әp-sәtte ózgerip shygha keldi.

- O, sening úlyng bolsa, ne kerekterinning bәrin syigha tartamyn. Bala kezden birge ósken dosymsyng ghoy..., - dedi Gauhar Qayratqa kýlimsirey qarap.

- Biz qayyrshy emespiz, kim dep jýrsinder... Men bar-joghy skidka súraghanym ba? – dep, kýieuining qolynan júlqylady.

- Keshirersiz, apay, siz óziniz kimmen sóilesip túrghanynyzdy bilesiz be? – dedi Aynúr dauysyn qattyraq shygharyp. – Aqyryn sóileniz.

- Bilem, bilem. Al sender kimning kim ekenin bilmeysinder. Jýrinder, - dep doldanghan әiel kýieui men balasyn júlqylap jýr.

- Keshirersin, - dedi Qayrat qúlaghyna deyin qyzaryp.

- Ohranany shaqyrayyn, - dep Aynúr qolyn soza bastap edi, Gauhar onyng bileginen ústady:

- Qoya ghoy...

- Ne degen mәdeniyetsiz әiel!

- ?..

Gauhardyng tamaghyna óksik tyghyldy.

Búlardyng janyna qaytadan kelgen Meruert an-tang bop qaldy.

- Aynúr, ne boldy?

- Áy, bir jyndy qatyn...

- Bauyrlaryng kele me? – dedi Gauhar boyyn tez jinap. – Aynúr, mening atyma 3000 dollar tauar chegin jazarsyn, aghang ekeumizding jas júbaylargha syilyghymyz bolsyn.

- Rahmet, apay! - dep Meruert úyalynqyrap qaldy.

- Apay, - dedi Gauhardyng janyna qaytadan kelgen Asylbek sonyna bir qarap qoyyp. – Mamama renjimenizshi, sizderge salmaq salmayyn degeni ghoy.

- O ne degenin, ainalayyn. Papannyng densaulyghy qalay? – dep súrap qalghanyn ózi de bilmey qaldy.

- Ótken jyly bir infarkten qaldy, әiteuir.

- ?..

- Siz sonday әdemisiz, apay, bizge renjimenizshi, - dep Asylbek qoshtasyp ketip qaldy.

- Mynaday mәdeniyetti jigitting sheshesi ana kókbet әiel ekenine sene almay túrmyn, - dedi Aynúr onyng sonynan qarap túryp.

- Apay, degenmen kreditke alsam, dúrys bolar edi...

- Mika! – Gauhardyng dauysy qatty shyqqany sonshalyq, eki qyz selk ete týsti.

Aynúrdyng kózi baqyrayyp ketken.

- Apay, - dedi ekeui qosarlana.

- Meni liftimen tómen týsirip jiberinder, kafede otyramyn. Birazdan song kelinder...

Meruert qoldary dirildep, kartochkany qúrbysyna әreng berdi.

Kafege qyzmet bólmesi jaghynan kirgen kezde, qyzdar oghan japa-tarmaghay amandasyp qarsy aldy. Gauhar as mәzirin súrady da, shetki oryndyqqa baryp otyrdy.

- Ne qalaysyz?

- Qyzyl sharap, tәttilerden bolsa. Jo-joq, túra túr, jýzim bolsa.

Dayashy qyz onyng sharap súraghanyna tanyrqaghanyn bildirmey bargha qaray búryldy.

Gauhar bir bótelke fransuz sharabyn әp- sәtte ortalap tastady. «Qayrat, senimen osylay kezdesemin dep oiladym ba...»

- Sizding múnynyz ne? Men bәrin shefqa aitamyn. – Dima tóbesinen tónip túr.

- Aytsang ait, sening qolynnan odan basqa ne keledi? Bar ait, sodan birdene shyqsa. Al men bolsam, sening maghan eki jyl boyy bes myng dollardy qaytarmay jýrgenindi aitamyn.

- Kesh-i-ri-niz, - dedi Dima tútyghyp. – Mening әielim auru ghoy...

- Men de aurumyn, - dedi Gauhar yzalana kýlip.

- Siz be? – dedi Dima tanyrqap. – Múnday sózben qaljyndaugha bolmaydy.

- Bar, Meruertti maghan shaqyryp kel!

Telefon shyryldady.

- Allo.

- Janym, - dedi kýieui, - býgingi kýndi erkelikpen bastaghanyna rizamyn. Keshki banketke keshikpeseng boldy. Seni sýiemin...

- ?..

Gauhar ýndemedi. Kýieui taghy da biraz jyly- jyly sózderin aityp jatyr.

Tyndaghysy da, estigisi de kelmeydi.

Ol Qayratty oilap otyr...

«Qayrat, qanshama jyl ótken song osylay kezdestik pe?..»

Barda jýrgen qyz muzyka qosty.

Kýieui jyly-jyly sózderin aityp jatyr. Ol estip túrghanmen, eshtene úqqan joq. Tek Qayratty oilap otyr. «Qayrat, qanshama jyl ótken song kezdeskenimizde, әngimelese de almadyq qoy...»

- Múghalim, múghalim, - dedi Gauhar, - úiyqtap qaldynyz ba? Qaqpany bireu qaghyp túr.

- Ne? – Alan ornynan әreng túrdy. – Qoryqpa, qazir.

Kiyinip syrtqa shyghyp ketti. Sol sәtte Gauhar ornynan nege túrghanyn ózi de bilmeydi. Boyynan qorqynysh joghalyp ketti. Súp-suyq edendi jalanayaq basyp esikke jaqyndady.

- Sen qaydan jýrsin? – dedi Alannyng dauysy.

- Múghalim, tyndanyzshy meni, men Gauharmen sóilesuge keldim.

- Ket, onbaghan! Eshe iship alghansyn, seni sottatpaghanymyzgha aitqan rahmeting be?!

- Múghalim, men emespin. Qúday ýshin Gauharmen tildeseyinshi.

- Ol ýide joq.

- Onyng ýide ekenin jýregim sezedi, men ony sýiemin...

- Mә saghan, itting balasy!

- Úrynyz, úrynyz, múghalim, óltirip tastanyzshy meni! Men Gauhardy sýiemin.

- Mә, saghan, itting balasy!

Gauhar tósegine baryp jatqanyn ózi de bilmeydi. Jylaghan joq.

Sol týni Gauhardyng kózinen jas shyqpady.

Jýregi jylaghan edi...

Meruert keldi. Eki kózi qyp-qyzyl. Jylaghany kórinip túr.

- Aynúr júmystan shygha almady.

- Otyra ghoy, ainalayyn, sen maghan renjip qaldyng ba?

- Jogha, - dedi Meruert jylamsyrap, - sizge renjimeymin. Kelmey jatyp әlden osynday, bizge qanday kelin bolmaq? Áke-sheshesine de kiyim-keshek almaq, onymen qoymay «Bir bólmeli pәterinizdi bizge syigha beretin shygharsyz» deydi. Ol aitpasa da, inime ózim de beretin edim, endi bermeytin boldym.

- IYә, qazirgi jastar...

- Bauyrymmen býgin jaqsylap sóilespesem bolmas. Álden búlay bolsa, bara-bara ne bolmaq?

- Qaytesin, jastardyng arasyna týsip, uaqyt óte kele bәri ornyna keledi...

- Siz solay oilaysyz ba? Alan Rahmetovich ekeuiniz ýilengen kezde sizderde osy dýniyening bәri bar ma edi?

- Biz ýilengende me? – dep Gauhar terezege qarap ketti. Esine... esine...

...Quanyshy qoynyna syimay syrtqa shyqsa, múghalimi kýtip túr eken. Qolynda eki ýlken chemodan. Ózi sonday kónildi.

- Gauharjan, diplomyng qútty bolsyn! – dep betinen sýidi. Óne boyyn tok soghyp ótkendey boldy. Tórt jyl bir ýide, bir bólmede túrsa da, qolynan ústap kórmegen er adamnyng kýtpegen jerden betinen sýigenin nege joryrgha bilmey, eki beti qyp-qyzyl bop ketti.

- Aghay...

- Aynalayyn, endi biz jaldap alghan pәterge barmaymyz.

- Endi qayda baramyz?

- Bizdin, to esti sening óz ýiing bolady.

- Qalay-qalay?

- Jýre ghoy, - dedi múghalim kýlip. – Bayaghyda bireu aitypty ghoy «Lashyq bolsa da, óz ýiim, keng sarayday boz ýiim» dep. Kettik.

Olar jolay dýkennen bir shampan, ony-múny alyp, tramvaygha otyryp qalanyng shetindegi Zaton audanyna keldi...

- Apay, apay! – dep Meruert sausaqtaryn jazyp, onyng kóz aldyna shenberlep ótti.

– Meni estip otyrsyz ba?

- A, - dep Gauhar kýldi. – IYә, iyә, ne aityp otyr edik?

- Sizder ýilengende...

- Á, qu qyz, bәrin bilip almaqsyng ghoy. Odan da ózing qashan túrmys qúrmaqsyn?

- O, apay! – Meruert appaq tisterin kórsetip kýldi. – Suretshi jigitimiz әli ózining úly tuyndysyn salyp bitken joq.

- IYә, - dedi Gauhar kýlip, - Aqberen dosyng mening portretimdi salyp, jýzimning jartysyn qap-qara qylyp qoyyp edi ghoy... Oi, sonda aghannyng aqshasyn tóleuin tólep alyp, sol kýni- aq otqa jaghyp jibergeni...

Meruert qyzaraqtap tómen qarady.

- Sharap ishemisin? – dedi Gauhar onyng ynghaysyzdanyp otyrghanyn bayqap.

- Joq, apay, júmys kóp qoy. Siz de ishpey- aq qoyynyz, bastyq bilse, úrsady. Ol kisining ishkenin kórmeppiz...

- Mikajan-ay, aghalaryng altyn adam ghoy. Maghan eshqashan úrysqan emes, biraq men saghan bir qyzyq aitayyn ba? – dep Gauhar jan-jaghyna qarap aldy.

- Aytynyz, - dedi Meruert.

- Osy sauda ýiin ashqan jyly bolar, Mәrmәr tenizinde demaldyq qoy. Keshkisin restoranda viskiyden bir-eki úrttap edi, «Gýzәl, Gýzәl» dep týrikting biyshi qyzynyng artynan qalmay qoymasy bar ma!

- Qoyynyzshy, apay, bizding bastyqty mazaqtamanyz. Ya vam ne veru.

- Shyn aitam, - dep kýldi Gauhar. – Erteninde aghalaryng menen úyalyp tyghylghanyn kórsender, ayap kettim. Ártis bolyp, «janym, kýnim» dep sol kýnnen bastap sóiley bastadym. Nege ekenin bilmeymin, әdet bolyp ketti. Janym, kýnim demesem, aghanmen әngimem jaraspaytyn siyaqty, - dep kýlgen boldy.

Meruertting esine dauys kóterip sóilegen әiel týsti.

- Baghanaghy kliyentterdi týsinbey qaldym ghoy...

Jana ghana kýlimsirep otyrghan Gauhardyng óni әp-sәtte bozaryp ketti. Ýn-týnsiz otyrdy da:

- Dimany shaqyr, ýige qaytamyn, - dedi. Meruert onyng týrin kórip shoshyp ketti.

- Qazir, apay, - dep ornynan tez kóterildi.

«Sol týn bolmaghanda...» - Gauhardyng tynysy taryldy.

Entigip oqqaghary keldi. Meruertting kózi baqyrayyp, ne bolyp qalghanyn týsinbey túr.

- Apay, men artyq birdene aityp qoydym ba?

- Joq, - dedi tynysy tarylyp Gauhar. – Sol týn bolmaghanda ghoy...

- Ne deysiz, sol týn? Úqpadym.

Gauhar oghan jauap bergen joq.

- Meni ýige tez jetkiz, - dedi oqqaghargha qarap.

...Tósegine qúlap týsti. Óksip-óksip jylady. Yqylyq atyp jatyp úiyqtap ketipti.

Oyana almay qinaldy. Qinaldy.

- Janym, túrshy, saghan ne boldy? – dedi kýieui.

«Sol týn bolmaghanda ghoy...»

Ystyghy kóterilip, kýiip-jandy.

- Qazir, qazir, dәriger shaqyramyn.

«Sol týn bolmaghanda ghoy...»

Dәriger kóp bógelmedi. Shynysy qalyng kózәinegin aldy da, jasauraghan kózin sýrtti.

- Jigitim, qorqynyshty eshtene joq. Júbayynyzdyng jýikesi tozghan, - dedi.

- Ne deysiz?

- Jýikesi tozghan. Jaqsylap tynyqsyn, basseynge barsyn, taza auagha shyqsyn, tipti monshagha týskende, qayyng sypyrtqysyn paydalanghany dúrys.

- Siz ne aityp túrsyz? – dedi Alan týrin suytyp. – Jýikesi tozghan degen ne sóz? Siz... siz kimning ýiinde túrghanynyzdy bilesiz be? Búl әielding jýikesin tozdyratyn ne jaghday bar?..

- Bauyrym, - dedi, onasha sóileseyik degendey qoltyghynan ústaghan dәriger týk basqan qabaghyn kerip. – Siz bilesiz be?..

- IYә?

- Ómirde, - dedi sybyrlap, - adam balasyna dәriden de bir auyz jyly sóz qajet bolatyn kezder bolady. Sondyqtan júbayynyzgha anda- sanda kónil audaryp qoyynyz.

- Avraam Isaevich, týk týsinsem búiyrmasyn.

- Onda men sizdi týsindim, - dedi jasy kelgen dәriger kýlimsirey qarap. – Men sizdi týsindim, renjimeseniz shygharyp salasyz ba?

Qaqpadan dәrigerdi shygharyp salyp, oilanyp túryp qaldy. Oiyna kelgen súraqqa jauap izdegendey, enseli ýsh qabatty ýiine qarady. Terezesi jarqyrap túr. Ýnsiz sәkige baryp otyrdy. Oilandy. «Ne jetpeydi, jýikesi tozghany qalay? Álde bir jeri auyra ma? Menen ne jasyryp jýr?..»

Tyqyr-tyqyr etken ayaq dybysyna jalt qarasa, Dima kele jatyr.

- Alan Rahmetovich, baghban shal kelip túr, ishke kirgizeyin be?

- Ne bop qaldy taghy eki keshting arasynda, búlarda tәrtip bar ma ózi?.. Kirgiz.

Dima pulitti basty. Esik ashyldy. Bir sebet alqyzyl gýlderdi kóterip baghban shal keldi.

- Mynau nening qúrmetine?

- Gauhar Ómirzaqovna auyryp qaldy dep estidim. Em bolsyn degenim...

Alan myrs etip kýldi. «Bar, ózing tapsyr» degendey ishara bildirdi.

Shal joghary kóterilip barady. Qolynda bir sebet gýl emes, top-tolyq aidy iyghymen myqshyndap kóterip bara jatqan siyaqty. Boyy qúnysyp, ayaghyn basqan sayyn shyqyr-shyqyr etkizip, tenselip joghary kóterilip barady. Býkireygen baghban shaldyng sonyna qarap túrghan Alannyng kóz aldyna ózinen ýlken asqabaqtyng dәnin kóterip bara jatqan qúmyrsqa elestedi. «Beyshara» dep dauystap aityp qalghanyn bayqamay qaldy.

- Ne, ne deysiz? - dedi Dima.

Alan ýndemedi. Osy kezde qúiyndatyp jel soghyp ótti, japyraqtar úshyp, olardyng ýstin jauyp ketti. Qaudyrlaghan japyraqtardy silkip jatyr edi, aspanda qiqulaghan tyrnalar ay betin shimay-shimay qylyp, týngi aspanmen úshyp barady. Dima joghary qarap túryp:

- Uje letait juravli. Men bolsam әli múnda jýrmin. Shirkin, әielim jazylyp ketse. K chertovoy materi, Kaliningrad kaydasyng dep keter edim. Eh, Baltyq jaghalauy, saghyndym ghoy seni, - dedi.

Alan onyng sózin estise de estimegen bolyp, ýige kirip ketti.

- Oi, qanday әdemi gýlder! – dedi Gauhar.

- Qyzym, ózine әdeyi әkeldim, ertenge qaldyrugha shydamadym, - dedi baghban shal.

Olardyng sózin baspaldaqpen kóterilip kele jatyp estidi. Bir býiirden tabaghyn kóterip kýtushi әiel shyqty.

- Apay, bayqanyz, Vasya dosynyz bar.

- Ne deydi, qúdayym-au, mezgilsiz uaqytta ol qaqpasqa búl ýiden ne kerek?

Kýtushi әielding tanyrqaghan týrin kórip Alannyng kýlkisi keldi. «Osy eki qariyagha ne jetpeydi ózi?».

- Siz shaqyrdy deydi, - dep kýlkisin әreng jasyrdy.

- Ol qaqpasty ma, bayaghy bir shólmek dәmetip jýrgen shyghar.

- Joq, jylyjaydan kele jatyr eken.

Kýtushi әiel esikti qaqpastan ishke kirdi.

- Gauharjan...

Bir sebet gýldi kórip tanyrqap qaldy da, boyyn tez jinady.

- Sen bar, shygha túr, Gauharjangha ystyq sorpa әkeldim. Bóget jasama...

- Apay, kórdiniz be, Vasya aghay maghan gýl әkeldi, - dedi Gauhar.

- Búghan onday aqyl qaydan kelsin, Dima aitqan shyghar...

Baghban shal miyghynan bir kýlip aldy da:

- Gauharjan, búl apana ómiri eshkim gýl syilamaghan ghoy, iltipattyng ne ekenin qaydan bilsin, - dedi.

- Maghan ba, maghan gýl syilamaq týgili, by keshinde men ýshin jigitter tóbelesip qalatyn. Fokstrot, tvist degen biyler bizden qalghan, - dep etjendi kýtushi әiel yrghalyp-yrghalyp qoydy. Gauhar kýlip jiberdi.

- Qane, qane, taghy biyleshi, - dedi baghban shal.

Osy kezde bólmege Alan kirdi.

- Baseke, myna kempirding biyin kórinizshi, - dep baghban shal yrjalaqtady.

- Nesi bar, jap-jaqsy. Apay, jalghastyra beriniz, - dedi Alan kýlimsirep.

Kýtushi әiel betin bir shymshyp, bólmeden shyghyp ketti.

- Sizge rahmet, Vasya aghay, gýlderiniz әdemi eken. Osy ýiding aulasynda nege ósirmey jýrsiz?

- Búl Aljir gýlderi, bes jyl boldy, әreng jersindirip kele jatyrmyn. Alla búiyrtsa, onshaqty kóshetti osynda әkelmekpin.

- Vasya aghay, - dedi Gauhar, - sonda qalay, bizding aulagha birden otyrghyzsa óspey me?

- Qyzym, búl piyaz emes qoy. Búl gýlding ereksheligi – adam boyyndaghy keseldi ózining boyyna siniredi. Óte nәzik gýl, búlardyng óz jýregi bar...

Baghban shaldyng bir sóilese úzaqqa ketetinin biletin Alan ony arqasynan qaghyp:

- Vasya aghay, әlemde sizdey baghban adam joq shyghar. Al qazir Gauhar Ómirzaqovna demalsyn, - dedi.

- IYә, iyә, jaqsy, demalynyz, tez sauyghynyz, - dep baghban shal bólmeden shyghyp ketti.

- Uh! – dedi Alan. – Osy sening kempir- shaldarynnan әbden jalyqtym. Sózderi kóbeyip barady, mýmkin, búlardyng ornyna basqa bireulerdi alarsyn...

- Jo-joq, olay demeshi, onsyz da býgin óle salghym keldi... – dep, alaqanymen auzyn jaba qoydy.

- Ne?

- ?..

Alan kelinshegining janyna kelip otyrdy. Mandayynan sipady. Betinen sýidi.

- Janym, óle salghany nesi?..

- Jay aita salghanym ghoy, osy ýlken kisilerge bauyr basyp qaldym...

- Ol әngimeni endi qozghamayyq, - dep Alan kýldi de, jamylghysynan shyghyp qalghan kelinshegining baqayyn bas saldy. Gauhar ayaghyn tarta qoydy. Kýieuine erkeley qarady... Sol sәtte telefon shyryldady.

- Allo! – dedi Alan. – Tyndap túrmyn... IYә, iyә, ne deysin, finpol? Nege, nege? Birdenesin bermedinder me? Almaydy? Onda ózim bararmyn.

Gauhardyng kózi baqyrayyp ketti.

- Alandama, - dedi kýieui. – Men Kurchatov qalasyna baryp keleyin. Bizding vagondardy finpoldyng jigitteri jibermey túr eken...

- Sharshadyng ghoy, erteng barsanshy.

- Ertenge qaldyrugha kelmey túr ghoy.

- Men kiyimderindi dayyndayyn.

- Jo-joq, әure bolma, janym. Kýrtesheni alsam boldy, Qúday búiyrtsa, tez qaytamyn.

- Bayqashy, sen ýiden shyghyp ketsen, alandaymyn.

- ?..

Alan kelinshegining mandayynan sipap, erninen sýidi.

- Shashyng agharyp barady ghoy, janym, - dedi Gauhar onyng shashyn sausaqtarymen salalap.

- Men jýremin, sen alandamay úiyqta.

Gauhar kýieuining iyghyn, bileu-bileu búlshyq etterin sipalap qoydy.

- Bayqap jýrshi...

- Alandama, - kýieui bólmeden asyghys shyghyp ketti.

Gauhar telefonnyng týimesin basty.

- Tuna apay, baseke jol jýrip barady. Eki termos shay, ony-múny salynyzshy, - dep trubkany qoydy da, ornynan túrdy.

Esik pen tórdey sýlik qara «Toyota-40» syrghyp kep esikting aldyna toqtady. Dimagha kýieui birdene aityp jatyr. Gauhar ekinshi qabattyng terezesinen bәrin kórip túr.

- Shef, hozyayka terezeden...

Alan artyna búrylmady, Dimagha aqyryn sybyrlap sóiley berdi:

- Sen maghan hozyaykannyng býgin qayda barghanyn, kimmen sóileskenin anyqtap ber.

Dima basyn iyzedi.

«Jastyq salu kerek edi ghoy, jol boyy úiyqtap barady ghoy...»

Gauhar terezeni ashqansha, «Toyota» lyp etip qaqpadan shyghyp ketti.

«Endi ne istedim, «Hummer»-ge nege otyrmady eken?..»

Kýieuine telefon shaldy. Úz-a-aq. Jauap joq. Taghy shaldy.

- Ne boldy?

- Janym...

- Biz qaladan shyghyp kettik. Úiyqta! - Kýieuining dauysy әmirli shyqty. – Sharshadym.

Gauhardyng óneboyy múzdap ketti. «Renjitip aldym-au».

Jaryqty sóndirip, tósegine jatty. Kirpigi aiqaspady. Oi, oi, oi. Kóz aldyna nebir elester keldi.

«Sol bir týn bolmaghanda...»

Myn-myng mәrte qaytalady. Oilandy.

Ýn-týnsiz eki iyghy selkildep jylady.

Kemsendep jatyp úiyqtap ketipti.

- Qyzym, túra ghoy, týs boldy ghoy, - dep kýtushi әiel ekinshi qaytalaghanda kózin ashty. – Týs boldy, qyzym, seni oyandy ma dep Alanjan ýsh ret qonyrau shaldy.

Basy men-zen. Ornynan túryp, juynatyn bólmege qaray bara jatyr edi...

- Qyzym, mynany qara, - dedi kýtushi әiel. – Gýl emes, sypyrtqy ghoy mynasy, qaqpas shal- ai, Aljirding gýli dep qoyady, joldyng shetinen júlyp alghan shyghar...

Gauhar tanghaldy. Appaq gýl qurap, qarayyp jýdegen. Solghan.

- Apyr-ay, ә! Vasya aghay keshe keshkisin ghana әkelip edi ghoy...

- Osy gýl solghansha, Vasya aghannyng eki ayaghy kókten kelmeydi eken.

Gauhar basyn shayqap kýldi de, juynatyn bólmege kirip ketti.

Kóbik shashqan djakuzy janyna baryp otyrdy. Úz-a-aq oilandy. «Qayrat, seni úmytyp edim ghoy... Jo-joq, úmytqanyng ne, seni úmytayyn dep alasúryp jýrmin ghoy... Ishtey oilap... qanshama kýnder-týnder azap kórgenimdi bilseng ghoy...»

- Qyzym, – dep dauystap kýtushi әiel esikti qaqty, – ózing jaqsy kóretin sýlgindi әkeldim.

- Kiyim ilgishke ile salynyz.

Esik ashyldy da jabyldy. Býlk-býlk etken keng djakuzigha bir sýngip aldy. Aynanyng betin sýrtip edi, jalanash iyghyna qara shashy tógilgen óz beynesin kórdi. Úp-úsaq tamshylar kirpikterin iyip jatyr. Úsaq-úsaq tamshylar...

Gauhardyng esine eng alghashqy Zatondaghy lashyq ýileri týsti.

...Tabaldyryqtan attar-attamastan jaghym- syz iyisti sezip túryp qalghan.

- Gauharjan, búl ýy sening diplomyna kórimdigim bolsyn... Jeri de bar tórt sotyq. Birge bau-baqsha da egermiz...

- Múghalim, ne ghoy...

- Aynalayyn, sen endi býginnen bastap meni múghalim dep aitpaytyn bolasyn.

Gauhar buyn-buyny dirildep, ýndemey qalghan...

Dush qabyldap shyqty. Aqyryn basyp týnemelge bara jatqan ony kýtushi әiel kórip qalyp, janyna jetip keldi.

- Qane, qane, dastarhangha jýr, tauyqtyng etin asyp, kespe kóje jasap qoydym.

- Kiyinip alayyn.

- Halatpen jýrsin, eshtene etpeydi, ekeuimiz ghanamyz ghoy...

Kaminning janyndaghy kreslogha otyrghan onyng boyy birden jylyndy. Bir shara kespe kójening iyisi búrqyrap, tәbetin ashyp jiberdi.

- Apay, rahmet.

- Qyzym-au, densaulyghyndy kýtsenshi, - dep sózin bastap kele jatty da, esine әldene týsti me, tómengi qabatqa ketti.

Shytyr-shytyr etip janghan aghashtyng jyluy men ystyq tamaq janyn rahatqa bóledi. Áp- sәtte mandayy terlep, denesi busandy. Kýtushi әiel keshirinkirep baryp shay men tәttilerin kóterip keldi.

- Qalaysyn, qyzym?

- Óte dәmdi boldy, apay, rahmet sizge...

- Kel, shay isheyik, myna shaydy arnayy demdedim. Jeti týrli shaydan jeti qasyq jәne sonsha qasyq shóp bar.

Hosh iyisti ystyq shaydan bir úrttaghan Gauhar kýlip jiberdi.

- Shaylardy Indiyadan, shópterdi Vasya aghaydan alghan shygharsyz...

- Oi, jyndy qyz-ay, tang atpay sen ýshin әure bop jýrsem, Vasya qaqpasty aitady ghoy, – dep jorta búrtidy.

- Qaydan bileyin, baghban shaldy auzynyzdan tastamaysyz...

- Qaytem ol qaqpasty?

Kýtushi әiel ekeui shaydy әzildesip otyryp ishti. Ydys-ayaqty jinay qoyghysy kelmegendey әngimesin jalghastyrdy.

- Qyzym, - dedi sәl kýrsinip alyp, – ózindi oilasanshy. Sen әielsin, mine otyzdan asyp kettin. Bala kóteruing kerek, qúdaygha shýkir, bәri jetkilikti emes pe..

- IYә, apay, bar ghoy...

- Ózgerip barasyn... Ishinde ne sher bar, qyzym?.. Aqtarsanshy. Kerek bolsa jylap al. Biraq ishten tynba. Erkekke aitatyn shyndyq ta, aitpaytyn shyndyq ta bolady, bayqaymyn, kýieuine aita almay jýrgen bir әngimeng bar siyaqty...

- Siz ony qaydan bilesiz?

- Men de әielmin ghoy, qyzym, nege bilmeymin? Ózindi-ózing qinay bermey, syryndy aqtar, Alanjan týsinigi mol adam ghoy...

- Kýieuim keremet adam, ony óziniz bilesiz.

- Al, qyzym, sen basyndaghy baghyndy baghalay bil, erkek ýshin әielding adaldyghy azdyq etedi.

- Oi, Tuna apay, siz... – dep ýndemey qaldy da, Londonda ózine yrymdap alghan boytúmardy fransuz әieline syilap jibergeni esine týsti.

- IYә, iyә, Tuna apayyng osal emes, - dep onyng oiyn bólgen kýtushi әiel, kýrsinip alyp sózin jalghady. - Soldattan general jasaghan qatyn kóp shyghar, al men praporshikten polkovnik jasadym, on jyldyng ishinde, әtteng ómiri qysqa boldy. Áytpese, o dýniyege lampas kiyip keter edi.

- Nu, apayka, dayote, - dep kýldi.

- Al qazir sәl demalyp al da, tómenge týs, kýieuine óz qolynmen tamaq iste, týbin kýidirseng de, niyetinmen jasasan, erkekting jýregin jaulaysyn.

- IYә, iyә.

Kaminge mol qylyp aghash salyp jibergenin ózi de bilmey qaldy. Ot janyp jatyr. Oilandy. «Sol týn bolmaghanda ghoy, sol týn bolmaghanda ghoy... Sol týn, qarghys atqyr sol oqigha». Kózinen mólt-mólt etken qos tamshyny ottyng qyzuy qúrghatyp jiberdi.

Gauhar ornynan túrdy.

Baspaldaqtan tómen týsip kele jatqan ony kórip kýtushi әiel kýlip jiberdi.

- Qyzym-au, myna kiyim kiyisindi ýidi qaghyp- silketin adamgha úqsatamyn, - dedi tanyrqap.

- Osy sizge Vasya aghay ekeumiz jaqpay-aq qoydyq qoy, a, Tuna apay...

- Sening bir tal shashynnan sadagha ketsin ol qaqpas, al, ne isteymiz, ne búiyrasyn?..

- Maghan bir tauyq, ýsh-tórt alma, eki pomidor, dәmdeuishter, sarymsaq, tórt kartop, mayonez beriniz.

Kýtushi әiel súraghanynyng bәrin aldyna qoydy da, Gauhardyng ne isteytinin baqylap túrdy.

Broylerdi mýshelep búzyp, barlyghyn jaqsylap aralastyrdy. Mayonezdi kóp saldy. Túz-búryshty da ayamady. Foligany dәl qyryq qabattay qylyp orady.

- Qyzym-au, mynauyng botqa boldy ghoy, endi ne istemeksin?

- Aulagha shyghyp ot jaghamyn da, shoqqa orap tastaymyn.

- Jo-joq, atay kórme, dala suyq, auyryp qalasyn...

- Onda men, – dedi Gauhar kýlip, – kaminde pisiremin.

- O toba, o zaman da búl zaman kaminge tamaq pisirgendi kim kórgen?

- Men dayyndaymyn.

Gauhar jogharygha qyryq qabatsha oralghan foligany kóterip ketti.

- Qoy, kәri kempir jastarmen jas bolma, odan da tamaq әzirleuge kiriseyin, - dep ózimen- ózi kýbirlep jýr edi, telefon shyryldady.

- Allo, Tuna apay, búl ýide meni oilaytyn adam bar ma ózi?!

- O ne degenin, Alanjan, saghan alandap otyrmyz... IYә, týste túrdy. Úiqysy qanbaghan ba, esiney beredi, ózine arnap kaminge tamaq pisirip jatyr... IYә, iyә, sony aitamyn-au, kórermiz ne bolatynyn. Jo, o, ne degenin, men emes, ózinsing erkeletip jibergen.

Gauhar foligagha oralghan tamaqty shoqqa kómip tastady. Qyp-qyzyl shoqtar. Zatondaghy ýiding aulasy esine týsedi.

Ot jaghyp, ekeui úzaq әngimelesetin.

- Aynalayyn, әli kórersin, ózimizding keremet ýiimiz, kәsibimiz bolady.

- Senbeymin, eski ýiding aulasyna myna ýidi әreng saldyq.

- Janym, maghan senbegen adamdy jek kóremin, esinde bolsyn...

Qyp-qyzyl shoqtar.

Kózi jasaurap otyryp, qalghyp ketipti. Esik qaghyldy. Qarasa, yrjiyp Dima túr. Kýtushi әiel ony ishke kirgizdi.

- Tuna apay, to esti, mamasha zolotaya.

- Qarnym ashty deshi.

- IYә.

- Áy, onbaghan-ay, qolyndy ju da otyr, bastyq kele jatyr.

- Bilemin.

- Sening bilmeytining bolsashy, - dep kýtushi әiel oghan ýlken kese kespe kóje qúiyp berdi.

- Tuna apay, bizding shahinya, to esti hozyayka tamaq ishti me?

- Áriyne, ony qayteyin dep edin? Jap-jas bolyp osy sening timiskilenip jýretining ne osy...

- Jýz gramm ishti me degenim ghoy, – dep óneshin súq sausaghymen shertip qaldy.

- Ne, ne? - Kýtushi әielding týsi bozaryp ketti.

- Dәri, sirop ishti me degenim ghoy, - dep qulana kýldi oqqaghar jigit. - Áyteuir, Vasya aghay ekeuine jaqpay-aq qoydym ghoy, – dep jorta ókpeledi.

- Jaraydy, jaraydy, ana qaqpasty auyzdaryna almasandar bolmay ma? Men jogharygha barayyn. Bizding qu qyz ne istep jatyr eken...

Kýtushi әiel entigip joghary kóterilip bara jatqanda, Dima úyaly telefonyn qolyna aldy. «001-shef» nómirin terdi... Jauap joq. Shegir kózderi aspandaghy aigha týsti. «Bizding shefqa ne bolghan ózi?»

Tas jolgha bauyry tiyer-tiymesten zulap kele jatqan qara kólikting artqy oryntaghynda otyrghan Alannyng kózi ilinip bara jatyr edi, telefony bezildey jóneldi. Tipti, qoyar emes. Úiqysy ashyldy. Belgisiz nómir. Boyyn әlsiz diril biylep ótti.

- Allo.

- Qalaysyn, bauyrym?

- A-a, - dedi dauysyn birden tanyp. – Shef, ózinizding arqanyzda jýrmiz ghoy, tynyshtyq pa?

- Kurchatovtan kele jatyrsyz ba? – dedi qarlyqqan dauys.

- IYә, iyә, biz joldamyz, siz qaydan bildiniz? – dedi tanyrqap.

- Bәrin bilemiz. Eshtenege alandama, sening bir ay uaqytyng bar, ketpeysing be ana jerden? Londonda kishkene bolsa da baspanang bar... Ony- múny qaghazdaryndy jóndeuge myqty notarius pen yurist jiberemin...

Alannyng jýregi toqtap qala jazdady. Qolyn sermep jýrgizushige toqta degen belgi berip ýlgerdi.

- Ei, ty gde?

- Men, men... – dedi dauysy dirildep, - tyndap túrmyn.

- Udalisi ot chujih glaz!

Ol mashina ishinen sýiretilip shyqty. Esikti ashyp túrghan oqqagharyn ymdap ishke kirgizdi. Onshaqty qadam artqa ketti.

- Ne boldy? – dep súrady rulide otyrghan.

- Bilmeymin. Degenmen, saq bolayyq. Chto to sluchilosi?.. – Oqqaghar «UZI» avtomatyn ong jaghyna qaray ynghaylap qoydy.

Jarty saghat ekeui kólik ishinde otyryp bastyqtaryn syrttay baqylady. Ári-beri ótken bir de bir kólik dybysy estilmeydi.

Ay jaryq. Jap-jaryq.

Alan ilby basyp kóligine qaray kele jatyr. Ekeui dalagha atyp-atyp shyqty.

Kólikting janyna kele sala kishi dәret syndyrdy.

- Su ber, - dedi oqqaghar jýrgizushige sybyrlap, - qolyn shaysyn.

Alan qolyn judy da, sýlgini qolyna ústap, oilanyp biraz túrdy.

- Bauyrym, - dedi jýrgizushige qarap, - ishetin birdene bar ma? Shampan degendey...

Ekeui ay jaryghynda bir-birine tanyrqay qarady. Shopyr lyp etip artqy qorapty aqtaryp jýrip, býiendey bir visky alyp keldi.

- Agha, visky bar eken, - dedi dauysyndaghy tanyrqaudy jasyra almay.

- Ákel.

Týregep túryp qylqyldatty. Tolghay jútty.

- Shef, auyryp qalasyz, - dedi oqqaghar jigit dauysy gýr etip.

- IYә, iyә, - dep Alan bótelkeni asfalitqa laqtyrdy.

Shotlandyq viskiyding iyisi búrq etti. Byt- shyt.

Jaryq ai...

Ay astynda ornynan jenil qozghalghan «Touota» syrghyp keledi. Qos jastyqty әri- beri myjghylap jayghasyp otyrghan Alannyng mandayynan jyly ter shyqty.

- Muzyka qoyshy, - dedi jýrgizushige.

Richard Klayderman. «Ayly týn sonatasy».

Oy iyirimi. Oi. Oi. Úzaq oigha ketti...

Túmandy týn edi ghoy. London. Týn jarym. Ekeui biznes ortalyghynyng «Limuziynine» minbey qoyghan. Audarmashy jylarmanday boldy. «Sizder netken adamsyzdar, týsinbeymin. Post-sovetting mentaliytetinen aiyrylu kerek qoy... Dýnie ózgerdi, al sizder ózgermeysizder. Baghana sizderge pәter alyndar degen úsynysqa ýndemey qalghandarynyzda úyattan jerge kirip kete jazdadym...»

Ekeui qol ústasyp túmandy kóshede jýrip, shaghyn restorangha kirdi. Adam qarasy kóp emes eken. Bәri óte sypayy bas iyzep amandasty.

Shetki ýstelge kep jayghasqan. Dayashynyng bir jaqsysy – negr qyzy aq tisterin kórsetip oryssha amandasty. An-tang bolghan. «Moskvada oqyghanmyn», - dep tez-tez tapsyrystaryn jazyp alyp, ketip qaldy.

- Osy kýnge de jettik qoy, - dedi Gauhar kózi botalap. Alan kýlgen boldy.

Gauhar sausaqtaryn sozyp kýieuining qolynan ústady. Súp-suyq.

- Tonyp qalypsyng ghoy...

- Joq, ony qaydan shyghardyn, janym? Býgingi kezdesude sonday qinaldym, elge aman-esen jetken song aghylshyn tilin ýireneyik.

- Jaraydy, múghalim.

Ekeui kýlip jiberdi. Zalda otyrghandar moyyndaryn búryp jarasymdy júpqa qarap, jyly jymidy.

Ystyq kofege erinderi tiygeni sol edi, shaghyn podnosty kóterip negr qyzy keldi.

- Sizderge erli-zayypty fransuzdardan syi- siyapat, - dep sirinkening qorabynday birdeneni aldaryna qoydy.

Olar an-tang bolyp dayashygha qarady.

- Sizderge qúrmeti, jymiyp bas iyzenizder. Búl olardyng últtyq brendterining biri...

- Biz olardyng dastarhanyn kóterip alayyq.

- Qúday ýshin olay istey kórmenizder, - dedi dayashy sybyrlap. – Búl Moskva emes, sizder Londonda jýrsizder.

- Qazir men kóreyin, - dep Gauhar qol sómkesine ýnilip, balanyng alaqanynday kishkentay túmardy alyp shyqty. Qazaqtyng últtyq ongymen kestelengen, kózding jauyn alady.

Dayashy «gollivudtyq» kýlkisine basyp, fransuzdargha qaray ketti.

- Óte dúrys istedin, - dedi Alan.

- Almatyda aeroporttan alyp edim...

- Mersi, - Egde әiel iltipat bildirdi.

Gauhar jymidy. Alan basyn iyzedi.

- Erteng ýy satyp alamyz, - dedi kýieui. – Ony sening atyna oformiti etemiz.

- Keregi ne? Ózinning atyna jazarsyn, maghan ýsh etajdy ýidi jazdyng ghoy.

- Saudalasyp otyrayyq, - dedi Alan ashulanghan bolyp.

- Renjimeshi endi, Londonnan ýy alyp ber dedim be saghan? Odanda ekeumiz erli-zayypty bolyp nekege nege túrmaymyz?

Alannyng óni bozaryp baryp, kózi jarq etti.

- Gauharjan, jana ghana negr qyzy aitty ghoy, «Sizder Mәskeude emes, Londonda otyrsyzdar» dep. Kórding be, ómir qalay ózgeredi? Mәskeuden basqa әlemde keremet jerler bar eken... Sol Sovet ókimetining zandaryn qaytemiz?.. Ana egde tartqan erli-zayypty fransuzdar siyaqty birge qartaymaymyz ba?! – dep artyna búrylyp qarap edi, erli-zayypty fransuzdar kórinbedi...

- Uh, Alla-ay! – dep ekinshi qabatqa kóterilgen kýtushi әiel sәl demin aldy da: - Qyzym, qaydasyn? – dep dauystady.

Ýn joq. Kresloda býrisip Gauhar úiyqtap jatyr. Kýtushi әiel ornynda túryp qaldy.

- Úiyqtap jatyrsyng ba, qaraghym?..

- ?

- Áy, qyzym-ay, - dep jamylghymen qymtap qoydy. Kózi shoqqa kómkerilgen foligagha týsti. IYis. «Kýiip ketpese múnysy, tәtti ghoy...»

Qoy qara shashtary iyghyna tógilip týsken, úzyn kirpikteri júmylghan Gauhar alansyz úiqygha ketken. Kýtushi әiel oghan qarap túryp: «Shirkin-ay, bir sharana kóterseng ghoy, uayym- qayghyndy úmytar edin» dep oilady ishtey. Jaryqty óshirip, tómen týsip kele jatyr edi, esikting qonyrauy soghyldy. «Qazir, qazir» degenshe, Dima jýgirip baryp esikti ashty. Qojayyn kelipti.

- Janym! - Kózin ashqan Gauhar kýieuining moynyna asyldy. - Aman-esen kelding be? Alandadym ghoy...

- Sharshadym, juynyp alayyn, - dedi kýieui.

- Men, men...

- Alanjan, Gauhar Ómirzaqovna ózine arnap kýni boyy tamaq istedi, - dedi kýtushi әiel onyng sharshaghan týrine birtýrli kýdiktene qarap. 

- Kórinip túr, kýni boyy tamaq istep sharshaghany, - dep qysqa qayyrdy.

Kýtushi әiel onyng dauysyndaghy salqyndyqty sezip, ne isterin bilmey bir orynda sileyip túryp qaldy. «Oybay, múnyng múnday minezi joq edi ghoy».

- Apay, ne isteymiz? – dep janyna Gauhar keldi. – Osy kaminning janynda otyryp tamaq ishsek...

- Ózing bil, qaraghym, men túshpara dayyndap qoyghanmyn. Jýr, bauyrsaqty tezdetip pisirip jibereyik.

Ol juynatyn bólmeden shyqqanda, jurnal ýstelining ýstin eki әiel jaynatyp jiberdi.

- O, dәmdi tamaqtyng iyisi múrnymdy jaryp barady ghoy... Qane, kóreyik.

Áyelder bir-birine qarap kýlip qoydy.

- Tak, kóreyik. Ystyq bauyrsaq, o, sirne jasaghansyndar ma?

- Men túshpara jasadym, myna foligadaghy tamaqty Gauharjan jasady.

- O, keremet! – Alan eki alaqanyn shart etkizip bir-birine soqty. – Qane, as iyesimen tәtti degen, kelinder.

- Qalay eken? – dedi kýtushi әiel onyng tamaqty sýisine jep otyrghanyna qarap.

- Keremet. Siz nege dәm auyz tiymey otyrsyz?

- Men býgin, rúqsat bolsa, ýige barsam.

- Áriyne, әriyne, - dedi barmaqtaryn jalap qoyyp. – Qazir Dima sizdi aparady.

- Ózim qayta berem ghoy. Kezekshi mashina bar emes pe...

- Dimo-au, qaydasyn?

Ónkildep jýgirip oqqaghar jigit keldi.

- Slushan vas, shef.

- Dimon, Tuna apaydy ýiine aparasyn, ózing de býgin demal. Ty zaslujil segodnya otdohnuti.

Kýtushi әiel rahmet aityp, ketip bara jatyp óz-ózinen kýbirledi: «Qúdayym, ózing saqtay gór».

- Tuna apay, - dedi tómenge týsken song oqqaghar jigit, - sizding dәmdi túshparanyzdan kelinshegime ala barsam, әlde Vasya aghaygha qaldyrdynyz ba?

- Áy, onbaghan, adal aspen birge onyng atyn ataushy bolma!

- Qoydym, qoydym, - dep yrjalaqtady oqqaghar. Kýtushi әiel kýnkildep jýrip bankige túshpara qúidy da, Dimagha berdi.

- Ýige barghan song sәl-pәl qyzdyryp berersin. Kelinsheging qalay?

- Eptep jýre bastady, biraq әli qayda... – dedi oqqaghar kýrsinip...

Tars-túrs esik jabyldy.

- Tuna apay ýiine barmaghanyna bir júma bolyp edi, quanyp ketti ghoy, - dep kýldi Gauhar.

- Tamaghyng dәmdi boldy. Qazir, qolymdy juyp keleyin, - dep ornynan túra berip edi...

- Otyrshy, janym. Qazir, qazir, - dep Gauhar sýlgini ystyq sugha bir shylap alyp keldi de, kýieuining sausaqtaryn bir-birlep sýrte bastady.

- Ishetin birdene bar ma? Sharshadym.

- Ne? – Gauhar kýieuine tanyrqay qarady. Óitkeni kýieui búryn-sondy ishimdik súrap kórmegen.

- Joq әlde, saghan ghana ishuge bola ma?..

Bardan bir bótelke «viski» alyp jatyp sәl kidirdi. «Ah, Dima, seni me!»

- Ózine nege qúimaysyn? – dedi kýieui.

- Ishpeymin. Men tómennen baryp múz alyp keleyin.

- Keregi joq. – Alan hrustali bokaldyng týbinde bir tamshy qaldyrmay bir-aq tartty. Gauhardyng kózi baqyrayyp ketti. - Sharshadym, janym, bir-eki júmagha Dubaygha baryp keleyikshi, әlde Katonqaraghay jaqqa baramyz ba? Suyq týsip kele jatyr ghoy, Dubay dúrys shyghar.

- Ózing bil... – dedi Gauhar.

Alan qalghan «viskiydi» qúidy da, qylqyldatyp júta bastady. Gauhar onyng bileginen sipady.

- Janym, auyryp qalasyng ghoy, ishpeshi endi.

- Jaraydy, boldym, basym shynyldap ketti... Kelshi janyma, bir-de-ne aitshy maghan, - degen kezde Gauhardyng tamaghyna óksik tyghyldy. Kózine jas keldi. Kýieuin qúshaqtap ýnsiz jylady.

«Sol bir qarghys atqyr týn...»

Kýieui jóteldi.

- Janym, esimnen ketpeydi, úmyta alar emespin. Men... men ózing bolmasan, әldeqashan óler edim ghoy... Qarghys atsyn sol adamdy, qara jer qalay kóteredi sonday jyrtqyshty...

Kýieuining iyghy selk-selk etti. Gauhar basyn júlyp aldy.

- Ne boldy, janym?

- Týk emes, - degen kýieui qolyn sozyp ózine «viski» qúidy da, iship saldy.

- Janym-au, ishpeshi. Múnday әdeting joq edi ghoy. Sol Kurchatovqa beker bardyn.

- Olar, - dedi Alan tisin shyqyrlatyp. – Týkke túrmaytyn on million dollar ýshin meni týrmede shiritpek. Shef maghan bәrin ózi uladiti etemin dedi. Ol da maghan senbey. Men ózime senbegen adamdy jek kóremin ghoy. Óltire salghym keledi.

- Onday sóz aitpashy, janym, - dedi Gauhar jylamsyrap.

- Al, saghan ne jetpeydi?

- Talay jyl boyy sol oqighany úmyta almaymyn, meni qalagha alyp ketpegende, milisiyagha barghanymda, mýmkin, tabylar ma edi...

- Ha, ha, ha!..

Kýieui qarqyldap kýldi. Gauhar an-tan.

- Áy, aqymaq-ay, ol men ghoy.

- Ne, ne, onday әzil bolmaydy. O ne degenin, ol qaraqshy...

- Ha, ha, ha!.. Sen súlu edin, onyng ýstine ana sýmelek sening sonynnan bir eli qalmaydy, amalsyz solay istedim.

- Ne, ne? – Gauhar ornynan atyp túrdy. Qalsh- qalsh etip, bota kózderinen jas monshaqtary domalap jatyr. – Mýmkin emes, men senbeymin!..

- Maghan senbeysing be?

- Senbeymin, mýmkin emes...

- Keshe bala mahabbat sýmeleging sauda ýiine izdep keldi ghoy... Soghan senesin, әli úmyta almay jýrsin...

- Sen be meni zorlaghan? Senbeymin, qalay, qalaysha, mýmkin emes...

- Bylay, - kýieui júdyryghyn siltegende Gauhardyng kózining oty jarq etip, edenge qúlap týsti. – Bylay, bylay, - kýieui onyng kiyimderin jyrtyp, zorlaugha kiristi.

- ...Múghalim, - dedi Gauhardyng dauysy әreng shyghyp, - siz... siz...

Kýieui alqynyp jatyr.

Gauhardyng kóz aldy qap-qara bolyp bara jatty...

Qansha uaqyt ótkenin bilmeydi. Ol bir kezde kózin ashsa, ýstindegi kiyimi júlym-júlym, jyrtylmaghan jeri qalmapty. Kýieui qor- qor etip úiyqtap jatyr. Tek terezeden týsken saumal jaryqtan manayyn aqyryndap bayqap qaldy. Esik ashyq. Ornynan sýiretilip túrdy. Tilersegi dirildedi. Ájethanagha baryp qúsyp- qúsyp jiberdi, suyq sumen betin judy. Aynadan óz týrin kórip shoshyp ketti... aqyryn-aqyryn basyp shaghyn bólmege keldi. Keshegi ózi kiygen súrghylt djinsii men ony-múny kiyimderin kórdi. Ayaghyna shúlyqsyz krossovkasyn tez-tez kiydi. Tyng tyndady. Baspaldaqtan aqyryndap birinshi qabatqa týsti. Dir-dir etken sausaghynyng úshymen perdeni syryp, aulagha qarady. Kýzetshiler kórinbeydi. Súq sausaghymen syrtqy qaqpanyng pulitin basty da, qaqpagha qaray jýgirdi dersin... Shart etip ashylyp, sart etip jabylghan qaqpadan shyghyp ýlgergen Gauhar betaldy jýgire berdi. Jýgire berdi. Sýrinip qúlady. Basyn kótermey, jan-jaghyna alaq- júlaq qarady. Eshkim kórinbeydi. Ornynan túryp, ilbip jýre berdi... Úzaq-úzaq jýrdi. Kýn kóterile Ertisti jaghalap, qalany betke aldy. Basyna eshqanday oy da kelmedi, boyyndaghy baghanaghy qorqynysh ta joghala bastap edi. «Endi maghan bәri-bir!»

Ertisting jaghasynda qydyryp jýrgen adamdar tabighat erekshe súlu jaratqan múnly kelinshekting janynan әri-beri ótse de, nazar audara qoymaghan. Gauhar myna jalghan dýniyede adam balasymen tildeskisi kelmedi me, ýn-týnsiz aghyp jatqan úly Ertispen ishtey syrlasqysy keldi.

«Qayran, Ertis ózenim, sening qansha jyl, qansha ghasyr boyy aghyp jatqanyndy bilmeymin. Biletinim mening kóz jasyma sening kuә ekenindi, sen mening qúrbymsyn. Olay deytinim, student kezimde leksiyadan ketip qalyp, ózine ghana bar syrymdy aitushy edim ghoy, kóz jasymdy tógushi edim ghoy...»

Ertisting keudesi auyr qozghalyp, beti kógerip, tynysy әlsin-әlsin shyghyp, esh jauap qata almay ýn-týnsiz aghyp barady.

Jauap joq.

Gauhar sóilep otyr. Ishtey.

«Ertis, sen aitshy, alghashqy mahabbatym Qayratymdy shyn sýiemin. Jýregim qanjylap otyryp, talay ret ózine ghana aittym ghoy. Sen kuәsing múnyma da, syryma da. Sol bir qarghys atqyr týndegi tolyqsyghan ay da kuә».

Osy kez Ertisting beti shýpirlep, aghashtardyng japyraqtary sytyr-sytyr etip, bir shuly ózine jaqyndap kele jatqanday boldy. Tu syrtynan әn estildi. Aqbotanyng synghyrlaghan ghajap dausy estildi.

Ay bop izdep kýndi,

Tang bop izdep týndi.

Saghynamyn әldekimdi,

Armandaymyn ansap.

Jauynnan qashqan eki ghashyq Gauhardyng janynan jýgirip ótip bara jatyr. Búrymdy qyz syqylyqtap kýldi de:

- Apay, janbyrdyng astynda qalyp qoymanyz! Bizben jýriniz, - dedi.

Gauhar selqos otyra berdi. Aqbotanyng synghyrlaghan әni ýzilip-ýzilip jetti.

Kelem deshi, kýnim,

Kelem deshi býgin...

Janbyrdyng shuy. Súp-suyq tamshylar. Gauhar ornynan túrdy. Myna ón boyyna bytyraday tiygen kýmis tamshylardyng arasynan osy bir súlu әndi Qayratyna arnaghanday, tipti ózi oryndaytynday izdep barady. Izdep barady. Janbyr shuyly. Súlu әn ýzilip... Súlu әn ýzilip-estilip... Jaqynday berdi. Jaqynday berdi. Malmanday sugha malynyp, sәl kýngirtteu kafening ishine kirdi de túryp qaldy. Janbyr shuyly joq. Aqbotanyng әni.

Jan syrymdy aitsam,

Tek júldyzdar bilsin.

Aytshy, janym, qayda jýrsin?

Tәtti múngha batyp,

Seni kýtu baqyt.

Ótsin meyli qansha uaqyt.

Kýngirt kafening ishine kózi ýirene bastady. Jan-jaghyna qarasa, eki-ýsh erkek syra iship otyr eken. Qos alaqanymen omyrauyn jaba qoydy.

- Qosh keldiniz! - dedi dayashy jigit jymiyp, - jauynnyng astynda qalyp qoydynyz ba?

- ?

Kelem deshi, kýnim,

Kelem deshi býgin...

- Sen bilesing be? Myna әnning sózin kim jazghanyn biilesing be?

- Joq -, dedi, iyghyn qozghap.

- Ózimizding Orazghaly aghanyng inisi Rinat.

- Qoy, ei. Auyldaghy júmbaq aitystyng sheberi Orekenning bauyry ma? Oi, Allay-ay, qanyna tartyp túrghan úl desenshi. 50

- Kel, alyp qoyayyq.

- Jengey osy әnshi Aqbotadan keremet qyzghanady ghoy sizdi.

- Oi, sening jengeng bar bolsyn. Televizordaghy әnshi qyzdan qyzghanghany nesi. Ony men tiridey kórgen de emespin. Dauysy únaydy maghan...

Gauhar olardan alystap terezening aldynda bos túrghan oryngha baryp otyrdy. Dayashy jigit shiraq qimyldap, as mәzirin aldyna úsyndy. Gauhar sasqalaqtap, djinsiyining qaltasyna qolyn salyp edi, әbden dymqyldanghan jýz dollar shyqty. Búl keshegi Vasyagha bermekshi bolghan ýsh jýz dollardyng bireui edi. Dayashy jigit dymqyl qaghazdy әri-beri qarap: - qazir kurs 120 tengeden ghoy, men jýz onnan alayyn, - dedi.

- Bәrin ala beriniz, - dedi Gauhar.

Ony-múny dastarhan ýstine qoyyp jatqan jas jigit bir uys úsaq tengelerdi aldyna qoya saldy. Limon salynghan qara shaydan eki úrttap, boyy jylynyp qaldy. Terezeden syrtqa kóz tastady. Janbyr shelektep qúiyp túr. Bayghús torghay basyn qorghap, jaqtaudy panalap, kishkentay túmsyghymen kómek súraghanday su shayyp jatqan terezeni tyq-tyq etkizdi. Ábden sulanghan shashyn sausaghymen taramdap otyrghan úzyn boyly, jinishke jigit janyndaghy súlu qyzgha jymiyp bir qarady da: «torghaydyng tirligin qarashy» degendey iyeginen ústap qoydy.

- Bauka, Bauka, baryp alyp keleyikshi, - dedi súlu qyz.

Shashyn bir silkigen jigit aqyryn jymidy da, kafeden shyghyp, beyshara torghaydy alyp keldi. – Botagóz, myna torghaydy birdemege orayyqshy. Ekeui dastarhannyng shetin býktep, torghaydy orap qoydy.

Gauhar jauyn bastalghan kezde jýgirip bara jatqan qos ghashyqty endi tanydy. «Qayrat ekeuimiz de osynday edik qoy. Qúdayym-au, Qúdayym! Qayratym qayda jýr eken?»

- Taghy ne qalaysyz? - dedi dayashy jigit. – Tipti shaydy da ishpey otyrsyz ghoy, ystyqtay әkeleyin be?

- ?

Gauhar qalyng oigha shomyldy. Qarghys atqyr sol bir týndi oilady. Songhy qonyrau soghylghan kýn edi ghoy. Mamyr aiynyng songhy kýnderi, әbden tolyqsyghan tolghan ai. Júp-júp bolyp tarasqan jastar. Týn auyp edi.

«Gauka, betinnen bir sýieyinshi», - dedi Qayrat.

«Úyat bolady».

«Kimnen, janym?»

«Kórding be?» - dedi Gauhar aspandaghy aidy núsqap. Qayrat artyna jalt búrylghanda, boyjetken túra qashyp, aryqtan ótip ketip edi. Bozbala quyp jetti.

«Kәne, kәne, aitshy? Aydan úyalyp túrsyng ba? Ayda kóz de, til de joq. Tek mening jýregim ghana sóilep túr ghoy, Gauka».

«Ras pa?» - dedi qyz súlu kózin tónkerip. «Ras, janym, ras. Shyn seni ghana sýiemin. Ómir boyy seni alaqanyma salyp, ayalap ótemin. On balamyz... jo-joq... on bes... jo-joq... jiyrma balamyz bolady. On úlymyz maghan tartady. On qyzymyz saghan tartady».

Boyjetken qolymen betin basyp: «Úyalmaysyng ba sen sonday sóz aitugha? Ekeuimiz oquymyz kerek. Al sening oiyng bolsa...» dep ókpeley sóiledi.

«Renjimeshi, Gauka, renjimeshi. Ekeuimiz júmys ta isteymiz, ýiimiz de bolady. Tek sen maghan senshi. Men seni eshqashan renjitpeymin. Tek maghan senseng boldy. Senesing ghoy, iyә?»...

Ay jaryghy tógilgen ghajap týn edi búl. Sol týni Gauhar úyala-úyala túnghysh ret jigitke moynynan qúshaqtatyp, balghyn erinen alghashqy ret sýigizip edi. Basy ainalyp ketken. Ay da shyr kóbelek ainalghan. Toqtausyz ainalghan. Jyldam-jyldam ainalghan.

AYNALGhAN...

Qimay-qimay ekeui qoshtasqan. Ekeuining arasyn bólip túrghan aryq qana bolatyn. Tipti eleusiz edi. Sol kýni olar ómir-ózenning eki jaghyna ajyrap ketkenderin bilmegen, tipti de oilamaghan edi ghoy...

... Kýn de kóterilip, býkil auyl maldaryn óriske aidap, abyr-sabyr bolyp jatqan kez. Aryqtyng boyynda kiyimi jyrtylghan, es- týssiz jatqan súlu qyzdy әueli auyldyng oiyn balalary bayqap qalghan. «Áne, әne, ana jerde bireu ólgeli jatyr». «Jo-joq, ólip qalypty», - dedi ekinshisi. Qazan oshaqtyng manynda jýrgen bir-eki әiel: «Oybay, oibay, mynau әlgi jetim qyz ghoy», - dep, betterin shymshyp ekeui eki jaqqa jýgirip ketken. Bir súmdyqtyng bolghanyn bayqap qalghan er-jigitter boyjetkenning balghyn denesin kórgennen keyin teris ainalghan. «Búl súmdyqty kim istedi? Kim istese de, qúday atsyn». Kemsen-kemseng etip jylaghandary da boldy. Gauhar es-týssiz edi. Auylda qay bir milisiya bola qoysyn. Selisovet te joq eken. Auyl adamdary sharasyzdyqtan ne isterlerin bilmey túrghan. Sol kezde mektepte fizkulituradan sabaq beretin Alan degen jigit jetip kelip, «Senderge búl ne? Sirk pa? Tarandar! Bәrin ózim retteymin. Búl mening pedagogtyq paryzym. Kәne, tarandar!» - dep ýstindegi jeydesin sheshti de, shala jansar jatqan qyzdy orap, ýiine qaray alyp ketti. Jinalghan júrt qarap túr.

Boyjetkenning appaq, top-tolyq baltyry qyp-qyzyl qan edi...

- Oibay, mynany qara, - degen dauystan oiy bólinip ketti. Jan-jaghyna qarasa, baghanaghy torghay shiyq-shiq etip kafening ishinde úshyp jýr. – Bәlesin qarashy, jyly jerde әbden keptirip alghan song úsha bastady, ә, - dedi jigit.

- Úshsyn. Torghay ekesh torghay da úshu ýshin jaratylghan, - dedi súlu qyz.

Gauhar az-kem jan-jaghyna qarap otyrdy. Kózi bir sәt kafening qabyrghasynda túrghan shashyn jayyp jibergen súlu qyzdyng beynesi beynelengen kartinagha týsti. Dәl mandayynan bólingen betining bir jaghy aq, bir jaghy qap- qara...

«Mening súrghylt oilarymnyng ishinde,

Jylap otyr jaralanghan perishte».

Aqberen, - degen jazudy ap-anyq oqyghan Gauhardyng jýregi dir-dir etip ketti. Terezeden qarasa, janbyr da bәsendep qalypty. Ornynan túrdy. Esh sóz aitpastan qyz ben jigitting janyna keldi. Sonau bir jyldary kýieui syilaghan jýzikti sausaghynan sheshti de, eki jastyng ortasyna qoydy.

- Búl ne, apay? – dedi Botagóz.

- Senderge syilyghym bolsyn.

- Jo-joq, apay, - dedi Bauyrjan. - Bizge eshqanday syilyqtyng keregi joq.

Osy kezde olardyng janyna kelgen dayashy jigit Gauhargha qaldyryp ketken aqshasyn bolmay alghyzdy.

- Apay, - dedi Botagóz kýlimsirep. - Syilyghynyzdy qabyl ala almaymyz biz, tek renjimenizshi.

- Ras aitasyn, sinlim, - dedi kýrsinip. – Búl jýzik maghan da baqyt әkelmegen, senderge óz jýziktering baqyt әkelsin.

- Rahmet, apay.

- Mýmkin, bizben otyryp shay ishersiz, - dedi Bauyrjan.

- ?

Gauhar kózderi botalap, eki jasqa qarap, ýn-týnsiz kafeden shyghyp ketti. Torghay shyryldady.

Dalagha shygha salyp keng tynys alghanda, aspan ala taqiyalanyp, kók kóilegining etegi kórinip qalypty. Jelkem jel dym býrkedi. «Uh» Gauhar tobyghymen su keship jýrip kele jatyp, qolyndaghy jýzikti laqtyra saldy. Qansha uaqyt jýrgeni belgisiz. Avtobustardyng ayaldamasyna keldi. Ayaldamany panalaghan adamdar óte kóp eken.

«Novostroyka – Aeroport!»

«Bazar – Oblbolinisa!»

«Baraholka – Sayahat!»

«Steklyanka – Vostochnyi!» dep aiqaylaghan dauystargha jalt qarasa, bes- alty mikroavtobustar túr eken. Eleusiz keldi de, bireuining ishine otyra saldy. Topyrlap adamdar minip jatyr. Kóp úzamay avtobus ornynan qozghaldy. Yghy-jyghy. Bir kezde olar qala syrtyna shyqty. Avtobus ishindegi adamdar siyrey berdi. Onyng janyna on tórt-on bes jasar әdemi bala kelip otyrdy.

- Áy, - dedi bes-alty flyagtyng ortasynda túrghan әiel. - Sen qymyz aparyp jýretin Tuna apaydyng hozyaykasy emes pe? Ózi iship alghan ba, nemene?

- Esing dúrys emes, senin! Shirigen baydyng qatyny emes pe? Olar avtobusqa minbeydi. Qaysy-qaysy deysing ózi? - dep moynyn sozyp qoyady.

- Áne, on birinshi marshrutkagha mindi.

Qaqalyp, shashalyp, qayyqtay shayqalyp, aq «Gazeli» ornynan qozghalyp ketti.

- Apay, siz jetinshi dachagha bara jatyrsyz ba? - dedi janyna otyrghan bala.

Gauhar ýndemedi.

- Aaa, - dedi bala. - Siz Staraya Krepostiqa bara jatyrsyz ghoy. Ol jaqta býldirgen kóp ósedi, iyә, apay? Bizden ary qaray jeti ostanovka jer ghoy.

- IYә, - dedi balanyng kónilin qimay. – Ózing qayda barasyn?

- Atam, apam ýsheuimiz jetinshi dachagha baramyz. Mening kógershinderim bar. Qalasanyz, sizding de nemerenizge bereyin. Mening esimim Maghjan.

Gauhardyng basy shynyldyp, jýregi solq- solq etti. «Qaraghym-au, qaydaghy nemere? Mende bala da joq qoy. Mende endi eshtene de joq. Qayratym da joq. Men bәrin de joghalttym. Men endi tiri ólikpin. Aspan da, jer de endi meniki emes. Men sorly bir әielmin. On ekide bir gýli ashylmaghan boyjetken edim. Endi mine...» Terezege qarap ketti. Kýn Ertiske qaray ensesin týsirip kele jatyr eken.

- Apay, apay, - dedi Maghjan onyng bileginen tartyp. – Siz bilesiz be? Mening atam jazushy bolghan kezinde. Biraq men kitaptaryn oqyghan joqpyn. Bәlkim siz oqyghan shygharsyz. Apam bәrin órtep jiberipti. Mýmkin, siz onyng «Parijding ghajap әtiri» degen alghashqy kitabyn oqyghan shygharsyz. Ony qaydan tabugha bolady, a? Eger tauyp jatsanyz, biz jetinshi dachada túramyz. Kógershin asyraytyn Maghjan deseniz, elding bәri biledi. Sizding nemerenizge eng tandauly kógershinderimdi berem. Tek atamnyng sol kitabyn tauyp berinizshi. Atam soghan ashulanyp keshke sheyin araq ishedi. Ózi maghan úyat eken. «Qoysashy, ata», - desem, «kitabymdy tauyp bershi», - dep jylaydy.

Gauhar balanyng basynan meyirlene iyiskedi. «Aman jýr, balaqay».

- Aaa, apay, - dedi Maghjan kýlimsirep. – Nemereniz alysta ghoy, siz ony saghyndynyz ghoy.

- IYә, qaraghym, men olardy osy uaqytqa deyin kóp kýttim, endi mәngi saghynatyn bolam.

- Ne? – dep Maghjan shoshyp ketti. Áldenege ynghaysyzdanghanday eki beti du-du etip qyzardy. Basyn qasy berdi.

Osy kezde jandaryna tizesi shyqqan triko kiygen, sholaq jeng jeydesi, әbden tozghan, kóz aldy kólk-kólk etken, basynda shy qalpaghy bar Maghjannyng atasy keldi.

- Maks, baghanaghy apannan tyqqan shóteshke qayda? Ákelshi, bir úrttap jibereyin.

Bala úyalghannan betin basa qoydy. – Ata, ata, uydi, pojaluysta.

- Maks, Maks, qúlynym, bershi, bir-aq ret úrttayyn. Bala atasynyng ketpeytinin bildi me, qolyndaghy paketinen aqyryn qútyny shyghardy. Shal tizerlep otyra qaldy da, qylq- qylq etkizdi. Qoldary dirildep, qútynyng auzyn japty da: - Keshiriniz, qaryndas, - dedi.

Gauhar ýndemedi. Terezeden Ertis jaqqa qarady. Siyrek qaraghaylardyng arasynan jalt- júlt etip bir sәule kórinip qalady. Avtobus toqtady. Jetinshi sayajay, - dep óneshin sozyp qoydy tolyqsha kelgen konduktor kelinshek. Jolaushylar týsip jatyr.

- Sau bolynyz, apay, - dedi Maghjan basyn qasyp. – Bizge qonaqqa keliniz. Kógershin asyraytyn Maghjan deseniz, bәri tanidy. Atamnyng kitabyn izdestire jýrinizshi, iyә, apay.

Gauhar qolyn sozyp, balany ózine tartty da, balanyng mandayynan meyirlene iyiskep- iyiskep aldy. Biraq bir auyz sóz aitpady. Ayta almaytyn da edi.

«Til-kózden aman jýr, balapanym».

- Men siz jayly keremet povesti jazam, qaryndas. Esinizde bolsyn. Sosyn birge otyryp visky ishemiz.

- Ádirәm qalghyr, qaqpas, qaydaghy povesti jazghan saghan. Aldymen basyndy jazyp alsanshy. Tanerteng kartoshka qazsan, jýz gramyndy berem.

- Shynymen jýz gramm beresing be?

- Týs dedim ghoy, shyq, shyq, - dedi bәibishesi.

Shal jerge týsti.

- Qaryndas, meni úmytpay jýriniz. Men siz jayly povesti jazam.

- Apay, sau bolynyz, - dep qolyn búlghady Maghjan.

- Siz týspeysiz be? – dedi etjendi konduktor әiel.

- Men Staraya Krepostiqa baram, - dedi bar kýshin jiyp alyp.

Konduktor әiel oghan tesile qarap alyp:

- Sizdi búryn-sondy kórmep edim ghoy. Tuystarynyzgha bara jatyrsyz ba?

Gauhar ýnsiz basyn iyzedi. Jýregi shanshyp: «Qaydaghy tuys mende, qúdayym-au?! Qaydaghy tuys? Jer jahanda jalghyz qaldym ghoy. Jalghyzbyn. Jalghyzbyn. Jalghyzbyn».

Avtobus tas jolda tasyrqamay keledi. Gauhardyng kózi qyp-qyzyl bop, Ertiske batyp bara jatqan kýnge týsti. Shopyr jigit magnitofondy iske qosty. Dauysyn kýsheytkeni sonshalyq salonnyng ishi janghyryp ketti.

Kinalama, kinalama meni,

Múnaya da, quana da bilem.

Tamshy bolyp jesir qatqan gýldegi,

Ýmitimnen tayyp-qúlap jýrem.

«Kinәlamaymyn janym seni, Qayrat! Sen meni izdep kelding ghoy. Sol kýni terezeden sekirip týssem, mәngi senimen birge bolatyn edim ghoy. Kinәlamaymyn seni, Qayratym-au, kinәlamaymyn!!!

KINÁLAMAYMYN» dep aiqaylap jibergenin ózi de bayqamay qaldy.

- Aqyryndatshy, aqyryndatshy, - dedi konduktor kelinshek kýieuine.

Muzyka aqyryndady. – Men sizge sdachanyzdy qaytaryp bergenmin, - dedi. Gauhar kýrenitken Ertiske qarap otyra berdi. Konduktor әiel súq sausaghyn shekesine aparyp ainaldyryp qoydy. «Esi qúrys emes qoy deymin.»

Ómirim mening súraqtardan qúralghan,

Kónilimde mún, múnsyz ómir sýre alman.

Senimim meni shyraq jaghyp túr aldan,

Úsynumen taghy bir arman.

«Shirkin-ay, - dedi shopyr jigit. – Maykl Djekson, Maykl Djekson deydi bәri. Án aitsa, osy Meyrambektey keltirip aitpay ma?»

«IYә, - dedi konduktor kelinshek. - Bayaghyda student kezimizde osy Meyrambek qúrtaqanday bala «Boztorghay» dep әn aitqanda jylaushy edik qoy».

«Esimde bar, - dedi shopyr jigit. Student kezimizde seni sonau Kamenikadan Lenin sarayynda bolghan «Tamashagha» aparyp edim ghoy. Ákennin, bostan bosqa NarHozda oqydym. Sen de bes jyl Jenpiy-de bosqa oqypsyn».

«Shýkir de, shal-au, shýkir de! Balalar jetsin, qolymyz bosaydy».

«Qaydaghy bosaghan? Sen qatyn da qaydaghyny aitady ekensin!».

Osy kezde avtobustyng aldyna kelip, bir djip pen mersedes kep toqtay qaldy. Ónkey qara kostum kiygen, engezerdey bes-alty jigit kelip jetti.

- Oibay, qatyn, reket keldi!

- Aqshany tyq, aqshany tyq. Qúday-ay, reket degen joghalyp edi ghoy. Búl qaydan shygha keldi? Milisiyagha zvonda, milisiyagha!

Engezerdey Dima esikting eki ezuin eki jaqqa aiyryp jiberdi de, ishke kirdi. Gauhar aiqaylap jiberdi: - Joq! Joq! - Qolymen oryndyqtyng temirinen myqtap ústap alghan. – Joq! Joq! Barmaymyn!

Alan eki oqqagharymen ol da avtobustyng ishine kirdi. Kirdi de, Gauhardy otyrghan oryndyghymen qosa, qoparyp júlyp aldy. Gauhar onyng betin qan-josa ghyp tyrnalap jýr. Sonda da qaramady. Konduktor әiel aiqaylap sóilep kele jatyr edi. Bir oqqaghar pistoletin shygharyp, ýndeme degendey belgi berdi.

- Áy, әi, - dedi shopyr jigit. – Biz búl avtobusty arendagha alghanbyz. Hozyayngha qalay tóleymiz búny?

- Uberi, - dedi pistolet ústaghan jigitke Alan. – Al siz, bratan, bizdi kórgen joqsyz. Aqsha kerek pe sizge, - dep әr qaltasynan bir-bir pachka kók dollardan ústata saldy. – Búl mening sizderden keshirim súraghanym. IYgiliginizge júmsanyz. Esh súrauy joq búnyn.

Olar Gauhardyng aiqaylap jylaghanyna qaramastan, ony avtobustan alyp týsip ketti.

Shopyr men konduktor әiel bir sәtke ýnsiz oryndarynda sileyip túryp qaldy. Janaghylardyng kólikterining shuyly biraz estilip baryp basyldy.

- Álgiler ketti me?-dedi kýieui sybyrlap.

- Ne? Qorqyp túrsyng ba? – dep әieli myrs ete týsti.

- Jogha, jogha, myna aqshany ne isteymiz degenim ghoy.

- Ol aqsha endi seniki.

- Qaytyp kep, әken, prosentimen qaytar demey me?

- Sen de qaydaghyny aitasyn-au. Olargha aqsha kerek joq. Seni de, meni de, eshkimdi de izdemeydi. Olardyng joghy basqa.

- Áy, pәlsapandy soqpashy. Ishim janyp bara jatsa, qaydan bilesin? Búl postanovka shyghar. Ne degen baylyq shashylyp jatqan? Onday bolsa, ana erikken qatyn bizding avtobusta neghyp jýr?

- Ol erikken әiel emes. Ol naghyz baqytsyz әiel ma deymin.

- Áy, mynanday aqshamen adam baqytsyz bola me eken? – dedi kýieui uysyndaghy aqshany silkip-silkip. Aytaryn aitsa da, ón-boyyndaghy qorqynyshtan arylar emes. Bir orynda sileyip әli túr.

- Sen de aitasyn-au. Sen be әielding janyn týsinetin? Bilem ghoy men seni. Ómir boyy birge kele jatyrmyz ghoy, - dep tereng kýrsindi. Kózine jas aldy.

Qaranghy týsip kele jatyr edi. Qaranghy.

QARANGhY...

Sol qaranghynyng qúshaghynda Gauhar da bar edi. Keng tósekke әkep jatqyzyp, bileginen, әr-әr jerinen ukol salghan. Sóiley de almay, qystyghyp jylay almay, súlyq týsip jata berdi.

Qol-ayaghy úiyp barady. Ay sәulesi molynan tógilip túr. Biraq Gauhardyng kóz aldy sonau bir qarghys atqyr týndegidey qap-qara bolyp ketti. Qúlaghyna әn ýzilip jetti.

Kelem deshi, kýnim,

Kelem deshi býgin...

Kýn kózin ashyp alghan. Tónirek aq qanattanyp, týnemelding ishinde әr-әr jerden kýmis shyrshyqtar oinay bastaghan.

- Dәriger, dәriger, oyandy, oyandy, - dedi kýtushi әiel.

Gauhar kózin sәl ashyp: - Men qaydamyn, Tuna apay? – dedi.

- Qúdaygha shýkir, ýidesin, óz ýiindesin. Aqylyng bar ghoy senin, ainalayyn.

- Beker boldy, apay, beker ghoy. Beker! Ayqaylay almay, qayta talyqsyp ketti.

Sol jatqannan Gauhar kelesi kýni týste biraq kózin ashqan. Búl joly sergek, tipti eshtene bolmaghanday, qayrattanyp óz ayaghymen túrghan. Boyyna bir kýsh bitkendey. Esik aqyryn ashyldy. Bir sebet gýl kórindi. Vasya aghay eken.

- Aynalayyn, qyzym, seni oyatyp jiberdim ba? – dedi ózinshe sabyrly bolghansyp.

Gauhar jauap qatpay tereze jaqqa moynyn búryp edi. Eki dәriger kelinshek úiyqtap jatyr eken. Ýstilerindegi aq halattaryn da sheshpepti.

- Qyzym, - dedi Vasya dauysy dirildep. – Mynau, ózine әkelgen gýlim. Tórt jyl baptap ósirip edim. Sen búl ýiden ketsen, men de ketem. Bir kýn de túrmaymyn, - dep kemsen-kemseng etip jylap jiberdi. – Aynalayyn, qyzym, osy ýide maghan dúrys qaraytyn sen ghanasyn. Sen ketsen, men jetim shal bolyp qalamyn ghoy.

Gauhar ýndemey kelip qúshaqtady. Shaldyng selkildegen eki iyghynan sipady. Jylaghysy keldi. Jylay almady. Kóz jasy sualghan.

- Siz shyghynyz! Shyghynyz! – dedi oyanyp ketken dәriger. Shaldyng jenderinen tartqylap.

- Joq! Joq! - dedi Gauhar tistenip. – Sender ózdering shyghyndar!

- Gauhar Ómirzaqovna, - dedi egdeleu kelgen bireui. – Sizding qan qysymynyzdy ólsheuimiz kerek.

- Men shyghayyn, qyzym. Búlar dәrigerler ghoy. Ábden qaralyp alshy, balapanym, - dep shal shyghyp ketti.

Eki dәriger eki jaqtap qan qysymyn ólshep әlek bop jatyr.

- Sizder meni әurelemenizdershi. Jatyp demalayyn, - dedi Gauhar.

Eki dәriger biraz qarap túrdy. Gauhar jamylghysyn býrkenip ornyna baryp jatyp qaldy. Jym-jyrt. Esik sart etip jabyldy. Qansha jatqany belgisiz. Dimanyng jótelgeni estildi. Jamylghyny syryp qarasa, engezerdey oqqaghar terezening aldynda túr eken.

- Áy, skotina! - dedi Gauhar yzalanyp. – Ko mne!

Dima eki-ýsh attap jaqyndap keldi. Bet- auzy tyrnalghan, josa-josa.

- Sen menen eki jyl búryn bes myng dollar aqsha aldyng ba?

- Dәl solay.

- Sol aqsha ózine qalsyn. Biraq bir usloviyam – eshkimge bildirtpey maghan u әkep beresin. Eger de әkelmesen, baqshanyng ishine basyna deyin kómip, Vasya aghay auzyna ýsh mezgil su tamyzyp otyratyn bolady. Esly s golovy Kayrata upadet hoti volosok, ya tebya unichtoju! Búnyng bәrin istegen sensin! Za vse teperi budeshi otvechati!

- Da vy chto?! – dep Dimanyng kózi baqyrayyp ketti.

- Bar, u tauyp әkel maghan!

Birinshi qabatta Alan on shaqty notarius pen zangerlerdi jinap tanertennen beri otyr edi. Kónili alan. Dimanyng tóbesi kórindi. Alannnyng boyy múzdap ketti. «Tynyshtyq pa?» degendey oqqaghargha súrauly kózben qarady. Dәu Dima basyn iyzedi.

- Al, myrzalar, - dedi Alan manayyndaghylargha sholyp qarap. – Bәri retteldi ma?

- «Globus» kenornyn sizding júbayynyzdyng atyna jazu ýshin diyrektorlar kenesining jiyny mindetti týrde qajet. Búl mәseleni erten- býrsigýngige qaldyrayyq, - dedi bas zanger.

- It jesin ol «Globusty»! Olarghada, iyt- qústargha da birdene qaldyruymyz kerek qoy.

- Alan Rahmetovich, keshiriniz, men ýige barmasam bolmaydy. Áyelimning dәri-dәrmekteri tausylyp kalypty.

- A, saghan aqsha kerek pe? – dep qaltasynan bir uys kók qaghazdy ústatty. -Al, al, qysylma. Býgin ýiinde bol. Býrsigýni Gauhardyng tughan kýni. Kýzetti baqylarsyn. Bar senerim sensin, Dima.

Oqqaghar uysyndaghy aqshany qatty qysty da, miyghynan bir kýlip, ýiden shyqqanda, kýnning sәulesine qaray almay, kózin júmyp túryp qaldy. «Nadoeli, vy bogatye!» Jalghyz kýnning jyly sәulesi kereuette jatqan Gauhargha da týsip edi. Ol da kirpikteri dirildep, kýnge qarsy qaray almady. Oilandy. Úzaq. Oy ýstinde edi. Avtobusta kórgen jazushy oiyna orala ketti. Ádeby kesh bolghan. Orta boyly, jinishke kelgen, kózi dóngelengen, shashy búira, «Parijding ghajap әtiri» kitabynyng avtory studenttermen kezdesuge kelgen. Saty-saty oryndyqtarda otyrghan studentter oryndarynan túryp qol soqqan. Gauhar qozghalmady. Jazushy da, oqyrmandar da sóilep jatyr. Gauhargha bәri-bir. «Adam taghdyry, adam taghdyry dep qoyady ghoy myna jazushy. Adam taghdyryn qaydan bilsin ol?» Bir kezde. Bir kezde... Gauhardyng dauysy qatty shyghyp ketti. – Adam taghdyryn qaydan bilesin?!

- Ne? – dedi jazushy kýlimsirep qarap. – Maghan birdene dediniz be?

Gauhardyng eki beti qyp-qyzyl bop duyldap ketip edi...

Esik tyqyldady da, dәl bir jas júbaylargha úqsap Tuna men Vasya aghay kirip keldi. Qoldarynda shaghyn tabaq.

- Gauharjan, - dep kýlimsirey sóiledi. – Myna Vasya aghayyng aqyldy jigit eken. Keshe tanerteng qolymdy súray kelipti. Gauharjangha Sarjaldyng jaqsy bir qymyzyn әkep ber, ony qyzym eki-ýsh kesesin ishse, senen basqa eshkimdi lubiti etpeymin. Solay ghoy, Vasiliy Ivanovich? – dep syqylyqtap kýldi.

- Tak tochno, madam Vuali-lya!

Gauhar kýlgen boldy.

- Kәne, kәne, qyzym, - dep Tuna ýlken bir tostaghan qymyzdy óz qolymen Gauhardyng ernine taqady.

Beti kópirshiktengen, hos iyisti, balday qymyzdy toqtamay simirgenin ózi de bayqamay qaldy. Qystyghyp túrghan keudesi kenip sala berdi. Mandayynan shyp-shyp ter shyqty.

- ZAGS-ke kettik pe? – dep baghban shal kýtushi әielge qulana bir qarap qoydy.

- Ket әri, qaqpas.

- Ne deysiz, apay? – dedi Gauhar.

- Oibay, oibay, kelshi Vasiliy Ivanovich, janaghy suyq qazymyz qayda? Gauharjan dәmin tatsyn. Mine, ystyq bauyrsaq. ZAGS te, myna qaqpas ta qayda qashar deysin? Sen tamaqtanyp alshy.

Gauhar taghy bir kese qymyz iship, bauyrsaq pen qazydan biraz jedi.

- Oi, apay, sharshadym. Úiqym kelip túr, - dep esinedi.

- Úiyqta, úiyqta, qúlynym. Kәne, jamylghyndy jauyp bereyin.

Esinedi kelip. Ásheyinde kýnine qyryq ret qyrqysatyn baghban men kýtushi әiel ydystaryn kóterip shyghyp ketti. Olardyng әrtis bop oinap jýrgenin Gauhar sezgen joq. Gauhar jalghyz. Esinedi. Kirpikteri aiqasa berdi. Tereze jaqtauynda gýr-gýr etip, qanattary satyrlap, «bólmene kirgizshi» degendey eki aq kógershin kórindi. Gauhardyng moyylday qara kózderine bir sәtke quanysh úyalaghanday boldy. «Mynau keshe avtobus ishinde kezdesken sýikimdi balanyng kógershinderi ghoy. Aty kim edi? Magh... iyә, iyә, Maghjan. Men qazir ornymnan túramyn da, osy qarghys atqyr ýiden eshtene almastan, jetinshi dachadan seni tauyp alamyn, balaqay. Apang men atana ait sening jazushy atandy bilemin. Student kezimde kórgenmin. Taghdyr degen osy eken ghoy?

Esik ashyly, ensesi týsip ketken, saqal-múrty ósken Alan kirdi. Qasynda eki notariusy bar.

- Gauharjan, - dedi mingirlep. – Barlyq imushestvany sening atyna jazdym. Mine qaghazdary, - dep janyna әkep qoydy.

Kelinshegi ornynan atyp túrdy. Qalsh-qalsh etip:

- Joghal, hayuan!

Qaghazdardy betine laqtyryp jiberdi. Notariuster jerdegi paraqtardy jinap jatyr.

- Shyq, itting balasy! Shyq! Jolyma túrma, ketem men búl ýiden!

Tósegine etbetimen týsip, úzaq jylady, toqtay almay jylady. Kóz aldy qarauytyp barady. Qaranghy. Qaranghy.

Qúr sýlderi shyqqan Alan basy ainalyp, baspaldaqqa otyra ketti. Eki shekesi solq-solq etedi. Kózderi qantalaghan. Tórdegi jabylmaghan terezeden top-tolyq ay tónip kele jatty.

«Sol bir týn, - dep oilady. – Sol bir týn...»

Týnjarymda esik qaghylghan.

- Alanjan, men ghoy, - dep әr jaqtaghy dauys sybyrlay sóiledi. – Syrtqa shyghyp ketshi.

Alan Qayrattyng әkesining dauysyn birden tanydy. Boyyn tez jinap aldy.

- Ne kerek sizge?

- Aqyryn, aqyryn, Alanjan, aqyryn sóileseyikshi, azamatsyng ghoy...

- IYә, azamatpyn. Men erteng audangha milisiyagha baramyn, tek Gauhar esin jinap, sóilesuge shamasy kelsin dep otyrmyn.

- Sen, bauyrym, shulatayyn dep túr ekensing ghoy, - dedi Qayrattyng әkesi tistenip. – Odan ne shyghady, men úlymdy sottatpaymyn. «Zagotkontordyn» bastyghy ekeumiz bәrin sheship qoyghanbyz. Bizdin 

aytqanymyz bolady. Tipti bolmasa, moynyna alatyn adamymyzdy dayyndap qoydyq. Ózing ýrgen it siyaqty dalada qalasyn, odanda kelisimge keleyik...

Alan onyng sóz tórkinin birden úqty.

- Men sizdi syilaymyn ghoy.

- E, múnyng jón, bauyrym, - dep qaytadan sabyrmen sóiley bastady. – Erteng ana qyzdy al da, qalagha ket. Júmysyndy, túratyn jerine jetetin aqshandy beremiz. Bizding zagotkontordyng jigitteri bәrin ózderi jóndeydi. Sodan keyin biz seni, sen bizdi kórmeysin... Qyzdy oqugha týsiresing be, ózing bil, tek mening úlymnan aulaq әketseng boldy, bir aidan keyin ony ýilendiremin...

Ay dәl osynday top-tolyq, jap-jaryq edi...

Dima baspaldaqpen tómen týsip bara jatyr. Artyna búrylyp qaraghan da joq. «Áy, Dima-ay, - dedi ishtey, - Sen maghan ókpelising ghoy, bilemin, basqalargha bir-bir mashina bergende, maghan qayda deytin shygharsyn... Shetelge sening әielindi emdetuge aparamyz dep shyqpaymyz ba myna elden...

Terezeden ay jaryghy tógilip túr.

Oqqaghar artyna búrylyp qaramady.

Gauhar kózin ashty. Aq sәule qúiylyp túr. Keng terezege qarady. «Búl qarghys atqyr ýy me? Men qaytadan kelgenmin be?» dep boyyn qorqynysh biylep ketti. Kózin júmdy. Esik qaghylyp:

- Qyzym, qalaysyn, ainalayyn? – degen kýtushi әielding dauysy shyqty.

Tanghaldy. Kózi sharasynan shyghyp, basyn kóterip aldy. Ádemi kiyingen Vasya aghay men Tuna túr. Erekshe bir saltanatqa baratynday sәndenip kiyinip alypty. Ýnile qarady. «Sizder ma?» - dep dausy qúmyghyp shyqty.

- Biz, biz, balam, - dedi Vasya. – Happy birthday!

- Onyng ne sóz, әi, qaqpas...to esti Vasiliy Ivanovich.

- Madam Vuali-lya, býgin Gauharjannyng tughan kýni emes pe?

- IYә, iyә, sol ýshin kelip túrmyz ghoy. Aytsanshy qyzyma. Týnimen ekeuimiz úiyqtamay, jylyjayda gýl terdik emes pe?

- Mine, sheteldikter salty boyynsha bes santiymetr býr jarghan gýldi әkeldik. Bizding bolashaq semiyamyzdyng atynan qabyl alynyz. Solay emes pe, Tuna.

- Komu Tuna, komu Toleugaysha Gazizovna. Vdova polkovnika.

Jasy kelgen eki adamnyng dәl bir kәsipqoy akterlarday oinap túrghandaryn bilmegen, Gauhar kýlip jiberdi.

- Mening janymdy úghatyn ainalayyn sizderden. Ornynan atyp túryp, eki qariyany qúshaqtady. Enkildep jylay almay qinaldy.

- Qoy, qoya ghoy, - dedi kýtushi әiel arqasynan qaghyp. – Vasya aghang mine, bir sebet as әkeldi. Osy jerde otyryp, ýsheuden-ýsheu tamaqtanamyz. Keshke qonaqtar keledi. Biraq biz senimen birgemiz, sen ketsen, biz de ketemiz búl ýiden, - dep kóz jasyn bir syghyp aldy. Baghban shal tez- tez shaghyn ýstelding ýstin jaynatyp jiberdi. Ortagha fransuz sharabyn qoydy. Salfetkamen oralghan әdemi ýsh fujerdi de qoydy.

- Al, qyzdar, - dedi eki alaqanymen shart etkizip. – Toydy bastap jibereyik.

- Qúisanshy ei, qaqpas. Oi, oi, oi, Vasiliy Ivanovich...

- Jaraydy, qaqpas bolayyn, baghban bolayyn. Men Gauharjannyng әkesimin. IYә, qyzym?

- IYә, iyә, Vasya aghay, - dep bir sәt Gauhar kýlimdegendey boldy. Baghban shalgha shynynda riza bop qalyp edi.

- Vasiliy Ivanovich, a nu-ka naley, djentlimen moy.

Baghban shal fujerlerge iyisin búrqyratyp fransuz qyzyl sharabyn qúidy. Ýsheui bir- birine qarap kýlimsirep, ýnsiz qoldaryndaghyny ishe bastady. Gauhar ernin tiygizip úrttap qoydy. Boyy jylyndy. Birese baghban shaldyng iyghyna, birese kýtushi әielding keudesine basyn qoyyp, erkeley bastady. Tuna enkildep jylap-jylap jiberdi.

- Qoy, apay, jylamanyz, - dep aityp qalghanyn ózi de bayqamay qaldy.

- Jylamaymyn, qyzym, jylamaymyn. Sening tughan kýnine quanyp otyrghanym ghoy. Qúday qoldap qyryq jasqa da toldyng ba?

- IYә, Qayrat ekeuimiz bir kýni toldyq qoy. Ol qayda eken qazir? Qayda eken? Bota kózderine mólt-mólt etip jas keldi.

- Tak, qyzdar, - dedi baghban shal olardyng kónilin aulap. – Mening densaulyghym ýshin, mening gýlderim ýshin alyp qoyayyq.

- Ádirem qalghyr, sening sypyrtqylaryng kimge kerek? Erten-aq qurap qalady.

- Nu, madam Vuali-lya.

- Apay, apay, - dedi Gauhar onyng bileginen ústap alyp. – Vasya aghaydy renjitpeyikshi. Onyng әdemi gýlderi ýshin! Fujerler qonyrauday synghyr-synghyr etti.

Gauhar osy joly tauysyp ishti. - Keshke qonaqtar kelse, sizder ne isteysizder?

- Ne istese, ony istesin. Biz sening janynda bolamyz. Tek madam Vuali-lya saghan bir dәriger alyp kelip edi. Kishkene qarasynshy, qyzym.

- Men auru emespin ghoy. Sizder nege týsinbeysizder?

- Auyrmaytynyndy bilemiz, sharshadyng ghoy, ainalayyn, - dedi kýtushi әiel. – Dәriger bolghanda, ol ekstrasens. Bes-on minut qana ózinnen alysta túryp qoldaryn jayyp túrady. Basqa eshtene istemeydi. Kózindi júmsang boldy.

Gauhar ýnsiz kelisti. Esik ashylyp, ala shapan kiygen, úzyn boyly erkek kirdi. Jymiyp amandasty. Gauhargha júghymdy adam bolyp kórindi. Ishi jylyp qaldy. Qoldaryn aldygha sozyp, aitqandaryn istep túr. Ýsh ret Gauhardy qúlatqan kezde kýtushi әiel men baghban shal basyn jerge tiygizbey qaghyp alyp túrdy. Sәlden song ekstrasens eki alaqanymen eki iyghynan soqqan kezde dereu esin jiyp aldy. «Suf, suf» - dep qoldaryn auada osqylap aldy da, - myna eki janashyr adamyna senesing be? – dedi. Gauhar «iyә» degendey basyn iyzedi. Gauhar baghban shal men kýtushi әielmen úzaq otyrdy. Basyna eshqanday oy kelmey qoydy. Tipti, ótken ómirin de elestete almady.

- Jýr, qyzym, qonaqtargha barayyq. Kesh bop qalypty.

- Apay, men qanday kóilek kiyemin? – dep qalay aitqanyn bayqamay qaldy.

- Bәri dayyn ghoy, dayyn. Áy, qaqpas, shygha túr sen. Qyzymyz kiyinsin.

- Ne deysiz? Qaqpas deysiz be? – dep syqylyqtap kýlip jýrip kiyindi.

Ekeuine erip astygha týsti. Eshkimdi bayqamaydy. Ózinen-ózi syqylyq-syqylyq etip kýlip qoyady. At shaptyrym ýstel basynda qalanyng barlyq yghay men syghaylary otyr edi. Olargha tipti amandaspady. Qaqpa ashylyp, gitara men skripkalaryn oinatyp bir tabyr syghandar kirdi.

- Ay, ai, ai! Áyelder etekterin jelbiretip.

- Sop, sop, - dep erkekter alaqandaryn soghyp.

Skripkanyng ýzik-ýzik dauysy keldi qúlaghyna. Mol dastarhanda, shyny ydysqa qúiylghan qymyzgha kózi týsip edi. Jelkesinde túrghan dayashy qyz bayqap qaldy da, aldyndaghy ydysqa toltyryp qymyz qúiyp berdi. Gauhar tolghay ishti. Taghy ishti. Taghy ishti...

Aynalasyna qarap otyr. Búldyr-búldyr. Kóz aldyna bireuding anyq beynesi kelmey qoydy. «Búlar kimder?» - dedi ishtey. Oilaugha ghana shamasy keldi. Loqsyp qúsa bastady dastarhan basynda. Tu syrtynan qapsyra qúshaqtaghan temirdey qoldar ózin tik kóterip, baqshanyng ortasyna alyp bardy. Gauhar qaytadan loqsy berdi. Múzday sudy eki alaqanyna toltyryp betin judy. Qayta-qayta judy. Bir kezde basyn kóterip qalsa, engezerdey Dima túr eken.

- Ah, ty, skotina! - dedi Gauhar tistenip.

Oqqaghar selk ete týsti. Qoldary dir-dir etti.

- Ah, ty...

- Shas, shas, - dep qaltasynan shiyedey ghana qyzyl qútyny ústatty.

- Poshel von! – dedi Gauhar.

Oqqaghar yghysyp qaldy. Jan-jaghyna qarap edi. Kýieui de, eshkim de kórinbedi. Syghandar shulap jatyr.

Baspaldaqpen jenil kóterildi. Týnemelge keldi de, ay jaryghyn býrkemelep túrghan perdeni ysyryp-ysyryp jiberdi. Top-tolyq tolghan ai. Keng terezege betin tósep kele jatyr. Kele jatyr...

«Biz taghy da jýzdestik pe, jaryq ai? Sol bir qarghys atqyr týnde Qayrat alghash ret ernimnen sýiip, mәngilikke ajyrap ketkenimizge sen ghana kuәsing ghoy. Mening de, Qayrattyng da esh kýnәsi joghyna sen ghana kuәsin, jaryq ai».

Gauhar jan-jaghyna qarady. Kózi sharaptyng úzyn moynyna týsti. Tónkerip edi fujerding týbinen sәl asty. Esh qinalmastan qútynyng auzyn ashyp, on shaqty tamshyny silkip- silkip qúidy. Jan-jaghyna qarady. Ýstindegi kóilegin sheship, anadan tughanday tyr jalanash boldy. Tabany suyq edenge tiyip-tiyip terezege jaqyndady. Tolyqsyghan aigha qarap túryp qaldy. Oilandy. «Qayrat, Qayrat janym, alghashqy mahabbatym! Men qazir aidyng ana betindegi anama attanamyn. Jazghyra kórme. Jaryq dýniyege de dәl osylay keldim ghoy. Pәk edim ghoy, Qayratjan-au... Búl ómirde seni ghana sýiemin, sýiip ótemin. Mening esh kinәm joq qoy, Qayratjan-au...»

Jaryq ay qol sozymday jerde qalghanday edi. Fujer ústaghan qolynan bireu shap berdi.

- Ishpe, ishpe, densaulyghyndy qúrtasyng ghoy. Keshirshi meni, qalasang búl qaladan keteyik. Myna dýniyening bәri seniki, - dedi Alan.

- Kerek emes dýniyenin! Ákel, ishem...

Kýieui qos qoldap ústap, syndyrarday ózine qaray tartyp, qylq-qylq etkizip jútyp aldy. Qolyndaghy fujerdi syndyryp jiberdi. Aldygha bir-eki adym jasap, syrylghan perdeni júla- múla jalanash Gauhardy oraghan boldy. Ezuinen qan aqty. Tenselip-tenselip túryp, jerge gýrsetip qúlady. Gauhar jerde kózi shatynap, o dýniyege attanghan kýieuining basyn ústap, aigha qarap jylay bastady. Aulada syghandar әndetip jatyr. Gauhar aiqaylap jylady.

Jyla. Jyla. Jyla.

Betinde daghy bar ay da terezeden ketpey túr.

Jyla, Gauhar. Jyla...

Sening kóz jasyng jýregindegi talay jyldan beri jýrgen qayghy-múnyndy, úiqysyz ótken týnderdegi janyndy azapqa salghan oilardyng múzyn jibiter.

Gauharym menin, jyla...

Jyla...

10.08.2011 – 15.08.2011 j.j.

Úly – Semey

Abai.kz