Qaraghandyda qarjy polisiyasy memleketting 100 million tengesin qylghytyp qoyghan kәsipkerding ýstinen qylmystyq is qozghady. Budjetten auylsharuashylyq tauar óndirushilerine nesiyege jenildikpen bólingen qarajattyng qomaqty bóligin jalghan kәsiporyn qúrghan temirtaulyq T. degen azamat orta joldan qaqshyp alyp, joq qylyp jibergen. Onyng osynsha qarjyny auyldyqtardyng auzynan jyryp әketuine oblystyq auylsharuashylyq basqarmasynyng búrynghy bastyghy kómektesipti degen kýdik bar. Qarjy polisiyasy baspasóz qyzmetining habarlauynsha, basqarma bastyghy qazir izdeude jýr.
– Kәsipkerding ýstinen qylmystyq is qozghalyp, ol sotqa tapsyryldy. Qylmysqa qatysy bar degen kýdikpen auylsharuashylyq basqarmasynyng búrynghy basshylarynyng birine izdeu jariyalanghany ras. Alayda әzirshe eshqaysynyng aty-jónin aita almaymyz, – deydi Qaraghandy oblysynyng Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres departamenti baspasóz hatshysy Oksana Dracheva. Tergeu qúpiyasyna baylanysty qarjy polisiyasy әzirge basy artyq aqparat tarata qoyghan joq.
Alayda resmy derekkózderi izdestirilude jýrgen kýdiktining auylsharuashylyq departamentin 2002 jyldan 2006 jylgha deyin basqarghan Tamir Dәuitov ekenin aityp otyr.

Qaraghandyda qarjy polisiyasy memleketting 100 million tengesin qylghytyp qoyghan kәsipkerding ýstinen qylmystyq is qozghady. Budjetten auylsharuashylyq tauar óndirushilerine nesiyege jenildikpen bólingen qarajattyng qomaqty bóligin jalghan kәsiporyn qúrghan temirtaulyq T. degen azamat orta joldan qaqshyp alyp, joq qylyp jibergen. Onyng osynsha qarjyny auyldyqtardyng auzynan jyryp әketuine oblystyq auylsharuashylyq basqarmasynyng búrynghy bastyghy kómektesipti degen kýdik bar. Qarjy polisiyasy baspasóz qyzmetining habarlauynsha, basqarma bastyghy qazir izdeude jýr.
– Kәsipkerding ýstinen qylmystyq is qozghalyp, ol sotqa tapsyryldy. Qylmysqa qatysy bar degen kýdikpen auylsharuashylyq basqarmasynyng búrynghy basshylarynyng birine izdeu jariyalanghany ras. Alayda әzirshe eshqaysynyng aty-jónin aita almaymyz, – deydi Qaraghandy oblysynyng Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres departamenti baspasóz hatshysy Oksana Dracheva. Tergeu qúpiyasyna baylanysty qarjy polisiyasy әzirge basy artyq aqparat tarata qoyghan joq.
Alayda resmy derekkózderi izdestirilude jýrgen kýdiktining auylsharuashylyq departamentin 2002 jyldan 2006 jylgha deyin basqarghan Tamir Dәuitov ekenin aityp otyr.
Ángimening Dәuitov turasynda bolyp otyrghanyn menzegenimen, auylsharuashylyq basqarmasynyng basshylary da búl turasynda әngime qozghaugha qúlyqty bola qoymady. – Búrynghy basshynyng izdestirilude jýrgenin syrttay estigenimizben, búl turasynda eshtene dey almaymyz. Búghan qatysty mәselening anyq-qanyghyn tiyisti organdar biledi, – degen auylsharuashylyq basqarmasy bastyghy Shagurashid Mamalinov osy iske qatysty basqa da aqparattardy aluymyzgha kómegin ayaghan joq.
Suyrtpaqtap jinaghan derekter toptastyryla kelgende bylaysha jýielendi: Jalghan kәsipker «jep» qoyghan 100 million tenge jogharyda aitqanymyzday memleketting auylsharuashylyq salasyn qoldaugha bergen arzan nesiyesi kórinedi.
Qaraghandy oblystyq mәslihatynyng 2004 jyldyng 30 qyrkýiegindegi IH sessiyasynyng sheshimimen «Auylsharuashylyq tauaryn óndirushilerdi nesiyelendiru» baghdarlamasy boyynsha budjetten qomaqty qarjy bólinedi. «Búl aqsha auylsharuashylyq ónimderin óndeu, sýt fermalaryn qúru, mal sharuashylyghyn damytu maqsattaryna paydalanylsyn» dep úigharady halyq qalaulylary.
– Baghdarlama boyynsha budjetten 2004 jyly 105 million, 2005 jyly 286 million 321 myng tenge bólindi. 2005 jyly bólingen qarjy konkurstyq komissiya sheshimimen tandap alynghan oblystaghy bes kәsiporyngha bólip berildi, – deydi auylsharuashylyq basqarmasy bastyghynyng orynbasary Temirbolat Mәjitov.
Joly bolyp ketken beseuding ishinde «MTS «GrinaKommersAgroServiys» degen aksionerlik qogham da bolady. 100 milliondy «jútyp» jiberetin myqtymyz – osy. Nesie búlargha 5,68 payyzben 15 jylgha beriledi. Búl degen ýlken jenildik edi. Obaly ne kerek, memleket qarjyny aitylghan uaqytynan keshiktirmey, kәsipkerlerding qaltasyna qúyady. Býginde «MTS «GrinaKommersAgroServiys» AQ-tyng juandyghy eki eli biznes josparyn paraqtap otyrsaq, 100 milliondy ol «auylsharuashylyq tehnikalaryn satyp alyp, oblysta bolashaghy zor dep boljanghan óndiris – soya ósiru men óndeu sharuasyna júmsaymyn» dep alghan kórinedi. Alayda «aspannan jaughan» aqshany qaqshyp alghan bette kәsiporyn basshysy auylsharuashylyq tehnikasyn satyp almaq bolyp, ony týp-týgel «Agrokommers» degen seriktestikke audaryp jibergen. Sodan beri 100 millionnan derek joq.
T.Mәjitov:
– «Agrokommers» JShS búghan deyin «Qazagroqarjy» arqyly 200 million tengege tehnika alghan bolatyn. Olar myna aqshagha da tehnika alyp, birge júmys jasaymyz degen kórinedi. Biraq tehnika da, aqsha da joq. Eki kәsiporyn birinen biri kórip otyr. Birimen biri sottasyp jýr, – deydi.
Úzyn sózding qysqasy, nesiyeni uaqytyly qaytaru turaly «úmytyp» ketken kәsiporynnyng birdeneni bylyqtyryp jýrgenin ishi sezgen oblystyq әkimdik 2006 jyly sotqa shaghym tastaydy. Jergilikti biylik esil aqshanyng jalghan kәsiporynnyng jemsauynda ketkenin sonda ghana bilgen. 2005 jyldyng qantarynda kәsiporyn qúra salyp, ýsh ay ótpey jatyp jýz milliondy «júlyp» alghan kәsipker T. memleketti ondyrtpay aldapty. Biraq múnyng jalghyz-jarym adamnyng qolynan keler is emes ekeni aidan anyq edi. Osy jerde kýdikting úshy auylsharuashylyq basqarmasynyng búrynghy bastyghyna tirelip túr. Ol nesie konkurstyq komissiyanyng irikteui boyynsha ýlestirilgen. Al komissiyanyng tóraghasy – auylsharuashylyq basqarmasynyng bastyghy Tamir Dәuitov bolghan-dy. Júrttyng auzynan jyryp berip otyrghan qarjyny qúrylghanyna ýsh ay ghana bolghan, sayda sany, qúmda izi joq «kәsiporyngha» qalaysha op-onay ústata salghany tanghaldyrady. Múndayda «balyq basynan shiriydi» degen maqalgha jýgingennen basqa amal joq siyaqty. Jogharyda aitqanymyzday, qazir Dәuitov boy tasalap jýr. Al jalghan kәsipkerding ýstinen qylmystyq is qozghaldy.
Aytpaqshy osy nesie tóniregindegi dau múnymen bitpey túr. Auylsharuashylyq basqarmasynyng habarlauynsha, jalghan kәsipkerding jymqyrghany azday, qarjyny ýlestirushi nesiyelik seriktestik bir býiirden jyrymdap otyrghan kórinedi.
– Budjetten bólingen nesiyeni kәsipkerlerge alyp beru ýshin «Aqbúlaq» atty nesiyelik seriktestik qúrylghan bolatyn. Ony qúrghandaghy maqsatymyz – eger memleket qarjysy bankter arqyly beriletin bolsa, ol kәsipkerlerge qymbatqa týsetin boldy. Bankter keminde 15 payyzben beretin edi. Al nesiyelik seriktestikten 6-aq payyzben ýlestirildi. Sol «Aqbúlaq» kәsipkerlerding memleketke qaytaryp otyrghan ótemin dúrys jetkizbey otyr. «Aqbúlaqtan» baqanday 30 million tengeni ala almay otyrmyz. Sol sebepti olardy sotqa berdik, – deydi Temirbolat Mәjitov.
«Úrlyq týbi – qorlyq» degen sózdi qazaq tegin aitpaghan bolar. Boy tasalaushylar da úzaqqa bara qoymas, túzaqqa iliner. Alayda eng bir ókinishtisi — birding kesiri myngha tiyip, bir kәsipkerding kesirinen «auylsharuashylyq tauar óndirushilerin nesiyelendiru» atty tamasha baghdarlama toqyraugha úshyrady.
– Sol 2005 jylghydan song auylsharuashylyq tauaryn óndirushilerge múnday tikeley nesie bólingen joq, – deydi T.Mәjitov.
Osy nesiyeni alghan «Janaarqasýt», «Tonus», «Qaraghandy sýt kombinaty» kәsiporyndary býginde sharuashylyghyn shalqytyp, oblys halqyn dayyn ónimmen qamtamasyz etuge jarap qaldy. Eger budjet qarjysy janaghyday jyrymdalmaghanda, osy sekildi qanshama óndiris orny júmysyn jandandyrar edi...

Qambar AHMETOV Qaraghandy
«Ayqyn» gazeti 20 mamyr 2009 jyl