Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Aymaq 1899 1 pikir 27 Qyrkýiek, 2023 saghat 12:36

Kýy shalqidy Qostanaydyng tórinde

Mynau Qostanay qalasynyng qaq ortasy. Negizinen orystanyp ketken shahar. Tek keyingi kezderi ghana qazaqtana bastaghan synayy bar.

Osynyng bir belgisi mynau qazaqtyng qasiyetti qara dombyrasymen siqyrly saz, san týrli kýidi kýmbirletip otyrghan әp-әdemi qos boyjetken. Búryn qazaqtyng kýii týgili jay ghana әnining ózi múnda qos qanatyn qagha almaytyn. Múndaghy orystar men olardyng shashbauyn kóterip jýrgen mәngýrt qazaqtargha sol qazaqtyng sazynyng ózi qúlaqtaryna týrpidey tiyip, mýldem mazasy ketetin. Búryn múnda orystyng teatry qalanyng ortasynda «men múndalap» túrsa da, qazaqtyng ózine onday mәdeny dýnie esh uaqytta mandayyna jazylmaghan. Al eskiden qalghan bir júrnaq – mandaygha bitken jalghyz meshitimiz jastardyng keshkilik kónil kóretin jeri – kinoteatrgha ainalghandyghyn aitugha auyz barmaydy. Ol tústa múndaghy ýlken bir buyn mәdeniyet salasyna basyshylyqqa eshbir qazaqty jolatpaghan. Múny da az deseniz, osyndaghy mandayymyzgha bitken jalghyz pedinstitutta ana tilimizge mýldem oryn búiyrmay, esikten syghalaugha da jaramaghan.

Endi mine zaman ózgerdi. Tәuelsizdigimizding túghyry nyghaydy. Qostanaydyng qaq tórinde qara dombyrasynan kýy qalyqtady. Qazaqtyng qara dombyrasynyng babyn keltirip, shanaghynan kýy tókkizip otyrghan qos qarlyghash órimdey jastar. Eki qúrbynyng biri Arujan Núrmúhambet 15 jasta bolsa, onyng qúrbysy Ásem Myrzageldiqyzy 13-ke endi ghana qadam basqan bәisheshekter. Alayda búlar kýy ónerin tereng mengergen jap-jas ónerli órender. Talantty jastar mine, 6 jyldan beri balalar muzykalyq mektebinde bilimderin úshtady.

Qazir bireui mektepte, al ekinshisi kolledj studenti. Arujandy kýy ónerine Gýlhauan Ámirova, al Ásemdi Almagýl Múratqyzy baulauda. Eki jas qala ortalyghyna shyghyp, óner kórsetudi osy mamyr aiynyng basynda bastaghan kórinedi.

Arujannyng aituyna qaraghanda alghashynda osy ortalyqtyng jay ghana oryndyqtarynda otyryp-aq oinay bergen. Keyin tәjiriybe jinaqtap, jana jablyqtar alyp, kәsiby týrde kirisken.

«Kýnde kýy tartamyz. Osynda jinalghan halyqqa ónerimiz qatty únady», - deydi Arujan. «Jastar da keledi, al ýlken kisiler jaqsy tilekterin bildirip, qoldau kórsetedi. Keyde toylargha, qyz úzatulargha shaqyrady. Biz nege múnda otyryp, óner kórsetemiz? Maqsatymyz - kiyeli qara dombyrany nasihattau. «Naghyz qazaq – qazaq emes, naghyz qazaq – dombyra» degendey, qazaqtyng osy qasiyetti aspabynyng ýnin halyqqa estirtip, úmyttyrmau», - deydi órender.

Áli de buyny bekip, boy jete qoymaghan qos qarlyghashtyng ýkili ýmiti osynday. Ózderi tym jas bolghanymen repertuarynda anau-mynau emes, 40-qa tarta kýii bar balghyndardyng kýni erteng óner órine erkin qúlash úraryna esh kýmәn joq. Biz de osy tilekti qostyq.

Al men bolsam, kýn sayyn osy aragha kelip, «Aday», «Balbyrauyn» jәne «Erke sylqym» kýilerining qala ortalyghyn syrly sazgha toltyrghan kezine kuә bolyp, ishtey bir týlep qaytam. Kókiregimde keremet bir kýy kýmbirleydi.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1671
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2051