Islam degenimiz – barsha adamzat balasyn bólip-jarmay bauyryna tartatyn beybitshilik pen tynyshtyqtyng dini...

Ózim, eng әueli aitysker aqyn emes, filolog bolghandyqtan Ústazdardyng 1-shi respublikalyq siezinde Preziydent Qasym-Jomart Toqaev diny ústanymgha baylanysty: «Men qoghamda jii talqylanatyn taghy bir mәselege toqtalghym keledi. Qazaqstan – Konstitusiya boyynsha zayyrly memleket. Búl qaghida barlyq jerde, sonyng ishinde bilim beru mekemelerinde qatang saqtalugha tiyis.

Mektep – eng aldymen, bilim ordasy. Balalar mektepke bilim alu ýshin barady. Al diny ústanym – әr azamattyng jeke mәselesi, óz tandauy. Elimizde din bostandyghyna zanmen kepildik berilgen. Balalarymyz eseyip, dýniyetanymy tolyq qalyptasqan song óz tandauyn jasaghany dúrys dep sanaymyn. Eng bastysy, kózqarasy aiqyn, sanasy sergek әri dәstýrge berik úrpaq tәrbiyeleu kerek. Jalpy, zayyrly degen sózding mazmúny teren, óte auqymdy. Halqymyzgha qatysty aitatyn bolsaq, búl – salauatty ómir saltyn ústanu, pragmatikalyq kózqarasta bolu jәne dәstýrli dinimizge, últtyq sanany arqau etken saltymyzgha shynayy qúrmet degen sóz», - dep aitqanyna qosylamyn.

Jan-jaghymyzgha kóz salar bolsaq, qay halyqty alyp qaramayyq, bәri de eng aldymen basty kýsh-jigerin tәlim-tәrbiyege, bilimge, adamgershilikke júmasaydy. Arttarynda amanat etilip qaldyratyn bolashaq úrpaghynyng ón boyyna diny hәm ruhany azyq siniruge baryn salady. Búlay deytin sebebimiz, diny tәlim-tәrbiyenin, adamgershilik qasiyetterding adam ómirinde alar orny erekshe ekendiginen tuyndap otyr. Osy orayda әlemning ekinshi ústazy Ál Farabi: «Tәrbiyesiz berilgen bilim – adamzattyng qas jauy» degeni tegin emes. Osyny diny tәlim-tәrbiyege qatysty aitar bolsaq, Hakim Abaydyng qarasózderi halyqqa erekshe tәrbie beretin diny tәlimning bastau kózinde túrady.

Dәl qazir dininen ajyraghan zamanauy әlem músylmandargha qarata bir jaqty «lankes» degen ataudy tagha salugha әuestigi jasyryn emes. Osy mif qazaq arasynda da taray bastady. Osy mifke qarsy túratyn úly kýsh Hakim Abaydyng qarasózderi der edim. Batys tek ózi dinsizdenip qana qoymay, 70 jyl ateistik tas qamauda bolghan postkenestik elderdi de aitqan dogmalaryna ilandyrugha kóshti.

Qazaq islam dini arqyly әlemdik mәdeniyetke úmytyluynyng bastau kózinde Abay men Ybyray túr. Últ ústazynyn;

«Bir Allagha syiynyp,

Kel, balalar, oqylyghy», - nege túrady. Osy sózdi barsha qazaq shәkirti jattap ósip jatyr. Osy jattau barysynda jas bala sanasy islam dinin mansúqtaghan týrli aqparattargha jolyghady. Onyng dúrys búrystyghyn balang sanagha qalay úghyndyramyz. Mine, osy mәsele kýn tәrtibinde túr.

Abay óz zamanynda dinbasylary men diny nadandyqty ateizm túrghysynan emes, shynayy diny pozisiyasy túrghysynan synaghany tarihtan belgili. 12,13,27,35,36,38,45 cózderde qúdaygha qúlshylyq etuding mәnin aityp, iman jayyn sóz etedi. Al, 13 sózinde: «Alla tabaraka uatagalanyng shәriksiz,ghayypsyz,haqtyghyna birden dәlel jýrgizelik bolyp, aqyly men dәlel ispat qylargha kerek» dep óz oiyn ashyp aitady.

Hakimning ayat, hadisterden dәieksózder keltiretin otyz segizinshi sózi búl – «Ghaqliat – tasdiqat». Abaydyng ózin shyn músylman etip tanytatyn qarasózderi shәkirtterge arnayy oqtylsa, qazirgi teris týsinikter men tәpsirleulerge tosqauyl qoyylar edi.

Hakim Abaydyng shygharmalary onyng Allah Taghalanyng qúly, payghambar Múhammed (s.a.s.) ýmmeti, Islam sharighatymen ómir sýrgen músylman, iman negizderine sengen mýmin ekenin anyq tanytatyndyghynan ony diny tәrbiyege týp qazyq etkizuge әbden jaraydy. Abaysyz berilgen diny tәrbie elekpen su tasyghanmen birdey.

Kitapty molda teris oqyr,

Dagharaday bolyp sәldesi.

Mal qúmar kónili bek soqyr,

Býrkitten kem be jem jesi, - deui dindi emes, ony teris bas paydasyna qoldanushylargha arnalghan. Abaysyz, Shәkәrimsiz, Mәshhýr-Jýsipsiz qazirgi teris aghym jeteginde jýrgendermen esh kýrese almaymyz.

Óz ústazym Rinattyng «Bizde memlekette din taqyrybyn paydalanyp býlik jasaghysy keletinder bar, men múny anyq aita alamyn. Olargha shu kerek, osy uaqytqa deyin olar dayyndady, diny aghymdardy kirgizip, dinning ózin qyryqqa bólip, barlyq nazar dinning ainalasyna auatynday etip jasady. Birinshi hidjab mәselesinen bastady, búl taqyryp jylda kóteriletin, biraq basylatyn, biyl nege basylmay jatyr? Nege búl ýkimetten sheshimin tappay jatyr, ózing oilashy. Sebebi qazirgi tanda búl әngime kerek bolyp túr», - dep aitqan sózderining ónin ainaldyryp, ony «Islam dinine qarsy shyqty» dep dabyra salghandar bittey órip shygha keldi. Osyghan qatysty: «Biz jalpy islamgha jәne eldegi islamnyng Ábu-Hanifa mәzhabyna qarsy emespiz, biz dәstýrli dinge býii tiygendey bolghan salafizm-uahabizm iydeyasyna qarsymyz» degen deputattar oryndy mәseleler kóterdi.

Mәjilis deputaty Ermúrat Bәpi: «Ótken aptada eldegi teris islamdyq-salafittik aghym últtyq jәne memlekettik mýddemizge qater tóndirip jatqany jóninde Mәjiliste deputattyq saualdar joldaghanyn biletin shygharsyz. Búl saualdar erikkenning ermegi emes, Qazaqstan qoghamyn, onyng ruhany ortasyn barghan sayyn mendep bara jatqan salafizm-arabizm dertining aldyn aludan tughan jandәrmen azamattyq alandaushylyqtyng mýddesi edi.

Memleketimizding últtyq tútastyghy men halqymyzdyng dәstýrli diny dinin, úrpaghymyzdyng bolashaghyn qaterge baylap bere almaymyz. Biz últtyq qadir-qasiyetimizdi saqtaymyz desek, elding ishine iritki salghan jat diny aghymdy aqyl-sanadan da, auyl-qaladan da quyp shyghugha mindettimiz», – degenine bәrimiz qosylamyz.

Óz kezeginde Mәjilis deputaty Qazybek Isa: «Bizding saualymyz basqa edi, biraq men býgingi din jayly manyzdy taqyrypta sóilesem deymin. Qúrmetti әriptester, diny radikalizmge zanmen qatang tyiym salatyn kez jetti!Óitkeni olar últty joi kýresin qatty qarqynmen jalghastyryp jatyr. «Aq jol» partiyasy parlamentte talay jyldan beri diny teris aghymdargha qatang tosqauyl qoyatyn zang qabyldaudy úsynyp kelemiz», - dep diny teris aghymdargha zanmen qatang tyiym salatyn kez jetkenin aitty.

Nege búlay bolyp jatyr? Qay kezde bolmasyn islam tóniregindegi mifter әldebir jarylys bolghan kezde óristep, barsha músylman qauymyn lankes atandyra salady. Búl mәselede problemalardy shygharushylar Qúran Kәrimdi búrmalap, ózderine qajet dogmalardy ómirge әkelushilikterining «dintanu» ghylymymen esh qatysy joq mýldem basqa sala ókilderi bolyp tabylushylyghynan kóp nәrse býlinude. Qazaq búny ózing bilme, bilgenning tilin ala ma deydi. Ózi bilmeytin taqyrypty kóterip, basqasha aitqanda, bes uaqyt namazyn qúr jibermeytin músylman bar, Qúran Kәrimdi tәpsirleytin dintanushy bar osy ekeuining kózqarastaryn eskeruge tiyispiz. Namazhannyng ne dúrys, ne búrys kózqarastaryna qisynsyz dәlelder keltiruden aulaq bolghanymyz jón. Men jogharyda aitym, Abaysyz, Shәkәrimsiz, Mәshhýr-Jýsipsiz qazirgi teris aghym jeteginde jýrgendermen esh kýrese almaymyz degen oiyma oralghym keledi.

Jamaghat arasyndaghy shynayy jaghdaydy týsinip bilu ýshin Batystyq, Arabtyq stereotipterden arylyp, ýsh alybymyzdyng diny ústanymyn basshylyqqa alyp, saraptamalar jasaghanymyz jón. Batystyq Raphaël Liogier ózining «Islamdandyru turaly Miyf» («Lemythedel’islamisation») enbeginde islam ekstremizmin hәm lankestikke beyim aghymdaryn Saud Araviyasy basqada músylman elderi kýresuge túrmaytyn, kerisinshe arnayy emdeletin psihikalyq auru dep sanaytyndyghyna Batystyq oidyng jetegimen óz pikirin aityp, emdeu qajet emes, kýresip qyryp joi kerek degendi aitady.

Osydan kelip, Batystaghylar radikaldardyng teris jolgha týskender ekendigin úghynbay, birjaqtylyqpen onymen tek kýresu kerek degen birinshi mifterin ómirge әkele aldy. Keshe ghana kóz aldynda ósken shәkirting diny radikal bolyp shyqsa, siz ne ister ediniz? Batystyng sózine erip, onymen jagha jyrtysyp kýreser me ediniz, әlde ata-baba dinine qaytyp oraltu ýshin ruhany emdeuge tyrysar ma ediniz? Mine, mәsele qayda jatyr.

Taghy bir teris nemese mif pikir shahidtyq. Ony Batystaghylar ózge dindegilerge qatysty jasalatyn zúlymdyq dep tanidy. Islam degenimiz – barsha adamzat balasyn bólip-jarmay bauyryna tartatyn beybitshilik pen tynyshtyqtyng dini. Islam beybitshilike, ózara syilastyqqa shaqyrady. Biz ýshin әlemdegi eng qasiyetti kitap bolyp tabylatyn Qúran Kәrim eshqashan basqa dindegilerdi qyryp joy demeydi, kerisinshe qasiyeti kitap týsken payghambarlardyng ýmbetteri dep qúrmet tútady.

Biraq ta barlyq dinde tarihy damu barysynda soghys pen konfliktiler oryn alyp otyrdy. Keybireuler ózining músylmandyghyn ala tarta otyryp, sayasy arenada әleumettik, ekonomikalyq maqsaty ýshin dindi qúrbandyqqa da shalyp jiberetindigin nesine jasyramyz. Osydan kelip, barsha músylman qauymy ózge dindegilerge óshpendilikpen qaraydy degen úghym-týsinik tuyndaydy. Biraq búl islam zorlyq-zombylyqty qoldaydy degendi bildirmeydi. Radikaldar sýiip qoldanatyn  «djihad» termiyni ózindi-ózing jaryp jiberu emes, ishki shaytanynmen kýresip, adamzat mәdeniyeti men tarihynda shyn músylman retinde óz atyndy qaldyra bilu.

Bir sózben aitqanda islamdy zorolyq-zombylyqpen baylanystyratyndar qatty qatelesedi. Búl mifti bizge batys tanyp otyr. Islam ilim-bilimi izgilikke ýndep, aqiqattyng aq jolynan attamaugha shaqyrady. Izgilik pen aq joldan attaghandardyng bәri radikaldyqtyng saytandyq soqpaghynan týsedi. Olardyng músylmandyqqa esh qatysy joq.

Farhad Maratúly, aitysker aqyn

Abai.kz