Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Ádebiyet 1755 4 pikir 22 Qarasha, 2023 saghat 13:29

Dar

Ángime

Beldeu aghashqa tartylyp, biraz salbyrap túratyn qyzyqty kýnderin esine aldy. «On bir, on eki» dep demine shaldyghyp sanap, alqynyp baryp qos tizesin býgip, jerge dik ete týskende boyynan balang jigittik sezimi jýgirip ótip, birden búltiyp kele jatqan búlshyq etine qaraytyn. Es bilip, kitap oqy bastaghanda Vlasov degen satqyn generaldy dargha asqanda aldynan sidik sorghalap, artynan nәjis shyghyp ketkenin de  bir jerden oqyp, tanqaldy. Moyyngha qyl arqan týskende adam jany tyq-tyq etken bir miynótke ghana shydap, shyrq ýiiriledi deydi. Ózin-ózin óltirgender men dargha asylyp, qasaqana atylghandar júmaqqa barmaydy degen sharighat zanyn auyl moldasynyng auzynan estigeni bar. «Biz de baratyn jerimizdi taptyq qoy. Búl ómirinning ózi tozaqqa ainalyp túrghan joq pa?». Qayrat myrs etti. Bir ay búryn sot ólim jazasyna ýkim shyghardy. «Meni atar ma eken, dargha asar ma eken? Atatyn shyghar. Dargha asu patsha zamanyndaghy dәstýr emes pe? Eger dargha asyp, moynyma túzaq salsa, ózimdi qalay ústar ekenmin? Birdene aitar ma ekenmin?  Auzymdy baylamaytyn shyghar, eng bolmasa, ólimge bara jatqanda auzymyzdy jappaytyn shyghar. Qolymdy artyma qayyryp baylaytyn bolar. Fashister on alty jasar qyz Zoya Kosmedemiyanskayanyng da qolyn baylaghan joq qoy. Men onan tórt jas ýlkenmin әri erkekpin. Ol kinoda dar jibin qolymen ústap túryp: «Stalin әli keledi, bәrine kórsetedi» dedi de, «Mama!» – dep jylamsyrap qoya berdi. Men kimge senip sóz aityp, kimmen qorqytsam eken? Sotta sheshemdi kórip qap, «Apa!» dep aityp ýlgerdim. Zoyany fashister, meni kókelerimning ózi ólimge búiyryp otyrghan joq pa?» Qayrat taghy da jymidy. Tas týrmede kórgen zәbirden óni qaraqoshqyl tartyp, qyshqashpen júlynghan eki-ýsh tal týbit múrt astyndaghy әjua jymiysty eshkim de kórgen joq. Qúrqyltaydyng úyasynday kamerada jalghyz ózi. Ózine-ózi sóilep, ózimen ózi mәsele talqylap otyrady. Bir ay búryn sot atu jazasyn berdi. Atu beretinin ishtey sezdi. Týsinde man-mang basqan týiening órkeshinen sypyrylyp týsip qaldy. Jelmaya jelip kete berdi. Qasyndaghy týrmening ashy-túshysyn tatqan kәnigi serigine aityp edi, tis jarmady. Birazdan keyin ghana: «Jelmaya ómir ghoy», – dedi aqsighan tisining arasynan syzdyqtatyp sóz shygharyp. «Onda nege órkeshinen sypyrylyp týstim?»- dep ishinen tyndy, biraq seriginen súramady. Kәnigi týrmeshi ózinen qalghan, qabyghy arshylghan  bir júmyrtqany úsyndy, «Saryauyz balapansyng ghoy, je!» – dep mýsirkedi. «Tәbetim tartpay otyr», – dep qolyn sozbady. «Ózing bil», – dedi kәnigi týrme ahualyna tәn salqyn qabaqpen.

Ýsh kýn sayyn kameradan kameragha auystyryp otyrdy. Sot bolardyng aldynda bes adamdyq kamerada taghy bir kәnigi: «Jeltoqsanshylardyng ekeuin, keminde bireuin «fu!» – dep súq sausaghyn pistolet qyp mandayyna taqady. «Peshenege jazylghanyn kórermiz»,-dep sabyrlylyq tanytty. Kәnigi jiyrma jasar týbit múrttyng selk etip seskenbegenine tang qaldy da, «37 ótti, 87 keldi», – dep ózining sayasy sauatyn kórsetti. Ertenine sotqa әkeldi. Songhy sózin «Atam deseng atyndar!» – dep bir shumaq ólenmen jetkizdi. Anasyn ayady, jatyryn jaryp shyqqan anasyna ózi adam óltirgen qandyqol emestigin qara jolaq kiyimdiler kisen sap iyterip alyp bara jatqanda aiqaylap aitty. «Apa, mening qolym taza», – dedi shynghyryp. Anasy apyr-topyr adamnyng arasynda kórinbey qaldy. «Qaybir jetisip qaldy deysin, әiteuir dausymdy estigen shyghar. Shynymen atatyn bolsa apammen bir kezdestirer, sonda taghy bir aitarmyn, qanisher emes, ózing tughan kәdimgi qarapayym Qayrat ekenimdi. Osy meni ne ýshin óltiredi? Kinәm ne? Zoya bolsa, fashister basyp alghan derevnyany órtep,  solardy shyghyngha úshyratty. Al men óz jerime ot qoyghan joqpyn, bireuding terezesin syndyryp, qúlpyn búzghan joqpyn. Elmen birge erkin sheruge shyqtym. Qaydaghy bir kórmegen-bilmegen orystyng ólimin moynyma qylmys qyp ilip otyr. Sol kýni qazaqtyng qansha úly men qyzy tayaq jedi, qanshasy jan tapsyrdy. Qala syrtyndaghy qoqys tastaytyn sayda ólip jatqan qazaq baldaryn kózimen kórgender bar. Qanshasy azap shegip, men siyaqty tar qapasta otyr. Ósip-jetilgen qazaghym bir orys qúrly bolmaghany ma? Bir orys ýshin býkil qazaqty qyryp salmaqshy ma?»

– Rysqúlbekov, – dedi temir esikti saldyr-gýldir ashqan kýzetshi jigit. – Qolyndy artyna ústap, syrtqa shyq!

Osy jigitting jýzi jyly, tisin qayrap túrghan basqalarday emes, ar jaghynan kýn kórinip túr. «Sirә, ontýstikting jigiti bolar» dep oilady.

– Atugha ma? – dedi tike qarap.

Kýzetshi kýlip jiberdi.

– Býgin emes. Seni әzir atpaydy. Monshagha týsesin.

Ol onshaqty adym  jýrip, basqa kýzetshige tabys eterde qúlaghyna auzyn taqap kýbir etti.

– Men Jambyldanmyn. Jambyl babanyng әruaghy qoldasyn...

Ekinshi kýzetshi taghy bir torly esikten ótkizip, týrme jertólesine týsirdi. Quyqtay tar bólmege kirgizip, qolyna jýzi jaltyraghan qayshy ústatty.

– Qol-ayaghynnyng tyrnaghyn al. Basqa әreketke barsan, karser.

– Ol jaqtyng jaghdayy jaqsy ma? – dep ótkir qayshyny qolgha ala bergende kýzetshi jarylyp ketti.

– Sózdi doghar! Qayshyny bayqap ústa!

Bas barmaghynyng tyrnaghy soyauday bop ósip ketipti, balang ýirek sausaghyniki onsha emes, qalghandary birqatar, tyrnaq astynan qarayyp kir kórinip túr. «Túz-tatuy joq tamaq ishken adamnyng tyrnaghy qaydan óssin. Osyny almasa bolmas pa eken, toygha bara jatqan joqpyz. Ayaghynyng tyrnaghy sol kýii óspepti. Ózi ghylymnyng aituy boyynsha ayaqtyng tyrnaghy qolgha qaraghanda eki ese kem ósedi.  Ayaqqa qaraghanda qoldyng enbegi kóp qoy, orysty da osy qolmen óltirding dep otyr ghoy». Qayrat óz-ózinen jymidy. Jigitting jymiysy kýzetshining jynyn keltirdi. Salbyraghan rezenke soyylmen salyp jiberse de eshkimge súrauy joq. «Qoyshy osyny, ólimge bara jatyr ghoy, kózge kóriner qimyl jasap jatsa soyyl qayda ketedi deysin» dep kýzetshi kónilin toghaytty. Qolyn artyna ústaghan kýii taghy bir esikke kirgende saryldaghan su dybysy estildi. «Monsha shyghar». Su kórse kónili sergip, denesine su tiyse ónboyy jenildep qalady. «Júmaqqa anadan jana tughanday ghyp jibermekshi me?» Tóbeden su býrikken bólmege kirgen boyda lypasy men júp-júqa «futbolkasyn»  sheship túra qaldy.

– Uaqyt bes miynót. Tez juyn, – dedi kýzetshi. – Dausy sәl júmsaqtau shyqty. Búnyng qabyrghasy yrsighan sýlik sorghanday denesine kóz almay qarady. Qúday biledi, "Osynyng ornynda ózim bolsam qayter edim" dep oilap túrghan shyghar. Áy, qaydam, búlaryng qoldaryndaghy rezenke soyyl siyaqty bir serper me dep qaldym ghoy. Eger әlgi jambyldyq jigit taghy bir kezdese qalsa, «Apama jetkizersin, mening qolym taza» dep aitsam degen býrshik oy bir sәt sanasynda irkilip túra qaldy.

Tóbeden býrikken jyly su janyn sergitti. Su degen qanday raqat. "Qoldyng ústamaytyny, sudyng tazartpaytyny joq" dey bergende, aldyna qara aljapqysh baylaghan enkish tartqan erkek sumang etip bólmege kirip kep, qolyna tórtbúryshty kir sabyn ústatty. Tútqyn qarayghan zatqa ózdiginen qol sozyp eshtene almaydy, әsirese ólim jazasyna kesilgenderding qimyl-qozghalysyna shekteu qoyyp,  qolyn artyna  aiqastyryp, robot siyaqty tilsiz kýn keshedi.

– Basynnan bastap, kópirshitip sabynda da, qaytyp ber, – dedi әlgi kýbirlep. Búny ayap túr. Jybyr-jybyr etken bet terisinen, kemsendegen erninen bәri kórinip túr.

– Kóke, men kir sabyn jemeymin, – dedi býrikken su astynda tyqyr alynghan shashyn kópirshitip sabyndap túryp.

Ol basyn iyzedi.

– Sóileme, – dedi kýzetshi sózin bólip.

– El-júrttyng nәpaqasyn asap jatqandar az emes, kir sabyndy jep qoysam ishim auyrmas, – dedi tilin tartpay.

Sabyn әkelgen sharuashylyq qyzmetkeri basyn iyzese, kýzetshi ne derin bilmey ong tabanymen jer tarpy berdi. «Su astynda túrghan adamgha soyyl siltemey-aq qoyayyn» dep, taghy birdene aitqysy keldi de, «osyghan sóz shyghyndap qaytem» dep tilin tistep qaldy. Bes miynóting kózdi ashyp-júmghansha óte shyqty, kýzetshi saghatyna qarap, iyek qaqqanda aljapqysh taqqan erkek tetikti búrap, sudy toqtatyp, hlor iyisi anqyghan bújyr-bújyr kóne sýlgini úsyndy. Ábden júqaryp ketken kóne sýlgimen moyyn túsyn sýrte bergende selt etpey qarap túrghan kýzetshi «Qolyndy tart!», – dep sanq ete qaldy. «Bizding zang qanday qyraghy. Moynymdy sýrtsem, ózin-ózi buyndyryp óltirgeli túr dep oilaytyn shyghar. Búl olar ýshin «ChP». Men emes, sender óltiruge dayyndap jatsyndar, jas qoy dep ayaushylyq ta  jasamaysyndar».

– Sýlgi dar emes, – dep su singen júqa shýberekti enkish tartqan shalgha qaytyp bergende ol jymiya qarady, sirә, kýni ýshin jýrgen sóz týsinetin paqyr bolsa kerek.

Aljapqysh taqqan erkek alda, kýzetshi artta, taghy bir bólmege kirgizdi. Shal qattauly túrghan kóp shýberekke qolyn sozyp, «Mә!» dep qap-qara sholaq dambaldy alyp berdi. «O, mynau mening bútyma arnap tikken dambal eken. Ómir jasym úzaq bolar» dep әbden jinishkerip,  sidighan siraghyn súghyp, erkek mýshesin japty. Sosyn qatar  túrghan qattauly  shýberekten bir «futbolka» alyp, «Osy saghan shaq  bop  qalar» dep qolyna ústatty. Búl joly shaldyng sózi anyq estildi. Esik aldyndaghy kýzetshi mәn bergen joq, hlor iyisi mýnkigen jerden tezirek ketsem dep tanauyn qayta-qayta tartyp, týshkiruge shaq qap túr.

– Shap-shaq eken, – dedi shal eti aryghan aryq denesine qona ketken jap-jana shýberekti alaqanymen sipap. Sosyn kózine kózi týsip ketti de:

– Jolyng bolsyn, balam, – dedi.

– Toygha baramyz ba? – dedi Qayrat kýlimdep.

– Jolyng bolsyn,- dedi jarty ómirin týrmening sharuashylyq bóliminde ótkizip, tútqyndyqtyng talay qiytúrqylyghyn kórgen kәri qaqsal kóz jasyn syghyp ap.

Kýzetshi aldyna sap aidap jana kameragha kirgizdi. Onda iynemen tesip salghan suretten denesinde sau tamtyq qalmaghan gýjbanday orys qarsy aldy.

– Búrynghy kamerada jazu jazghan bloknotym men qalamym qaldy. Ony әkep bere me? – dedi ә degende әkesindey adamgha qarap.

– Onyng saghan keregi ne – dedi kameranyng kóne túrghyny tesip jibererdey shúqshiya qarap.

Qayrat tas qabyrghanyng eng biyigindegi tormen qaptalghan tórt búryshqa qarady. «Ana jaqta shyjymdap kýn sәulesi týsushi edi, myna jaq, tipti, jaryq sәuleden júrday ghoy». Bir búryshta qara shege qaghuly túr. «Ou, kamera qabyrghasynda býrtik atauly bolmaushy edi» dep ishi shym ete qaldy.

– Sen ghoy, orysty óltirip kelgen dekabrist-geroy?  Osy orystar senderge ne istedi, ne jamandyq kórdinder? – dep kóne túrghyn birden tarpa bassaldy.

Jigit ýn qatpady. Qaljyrap, jyly sudan boyy bosap, úiqysyrap otyr.

– Sen monshadan shyqtyn. Bir kese shay ish. Atau kere deydi qazaq, men senderding salt-dәstýrlerinnen habardarmyn. Jassyng ghoy, amal joq. Sonymen, biz senderge, sening ata-babana qanday kedergi jasadyq? Aytshy, óz auzynnan estiyin. Sender týie ýstinde jýrgen kóshpendi emessinder me? Týieden de sypyrylyp týsetin kez keldi.

Qayrat ýn qatpady. Kórgen týsi sanasyna sap ete qaldy.

– Shay ish, – dep gýjban qara kiri bes eli temir króshkedegi jyly sudan bir úrttaghanda boyy busanyp әreng otyrghan Qayrat ta króshkege ernin tiygizdi. Kýn sәulesi týspegen jana qonysta jyly shaydan bir úrttaghan jigitting boyy balbyrap, úiqy qysty. Kir sabynmen juynyp, bir qabat terisi sylynyp, denesi demalyp qalghan balang jigit qisayghysy keldi, búryn bolmaghan bir jyp-jyly qúshaq boyyn qarmap, ózine tartyp barady.

– Kstati, sen qay jýzding balasysyn? – dedi gýjban qara taghy da gýj etip.

Ýn  qatpady.

– Aytqyng kelmeydi. Bir-birindi ústap berudi bilesinder... Onda úiyqta, – degende, kirden kórinbey qalghan matras tósekke sylq týsip, shalqalap jata ketti. Kózi ilinip, kirpigi aiqasqanda «dargha asqan adam bir miynótte jan tapsyrady» degen kitap sózderi janarynda jybyrlap, dar jibi salan-salang etip salbyrap túrdy.

Kәnigi týrmeshi balang jigitting balbyraghan tәtti úiqysyna qyzyghyp, betine shúqshiyp otyr. «Kýn batsyn, «tangha jaqyn» dedi ghoy. Biraq, oyanyp ketip, boy bermey jýrse qaytem?» Perzent qyzyghyn kórmegen qandyqol jigitting tәtti úiqysyna qyzghana qarap, әrli-berli jýrdi de, búrylyp kep taghy da betine ýnildi. «Qay jýzden ekenin aitpady. Áyteuir, bir-birindi ústap berip  jýrsinder  ghoy, búlardy aitqyzbay qúrtu kerek» dep iyne shúqyghan sausaqtaryn býgip-jazdy da, alqymyna taqap, qayta tartyp aldy. «Normalino. Baq degizbeymin. Tek kýn batsyn, qazaq qayda ketedi deysin. Týiege ergen botaqan...».  Ornynan túryp, qabyrghadaghy qara shegege sausaghyn tiygizip, bir sipady. «Nyq. Ózderi siyaqty shegesi de nyq qaghylghan. Asqazanynda tamaghy joq ash balada salmaq bar deysing be? Ózi qazaq. Artynda súrauy joq». Qayrattyng ayaq jaghynda jatqan hlor iyisi anqyghan aqsúr jamylghyny shiratyp, arqan ghyp ese bastady. Úiqygha bókken Qayrattyng júmuly kózining arjaghynda bala kýninde «Jas gvardiya» degen kinodan kórgen Zoyanyng arqanda salbyrap túrghan denesi týs bop tizbektelip ótip jatty.

***

Tang atpay kәnigi týrmeshi juan júdyryghymen temir esikti úrghylap, ayaghymen tepkiledi.

– U nas ChP, – dedi rahattana sóilep.

Keshe «Jambyldyng әruaghy jar bolsyn» dep  tilegen kezekshi jigit qara shegede salbyrap túrghan tútqyndy kórip, kóz jasy ytqyp,  oryssha  eki  auyz sóz  aitty.

– Vy, chto...

– Suka, ment te jylay ma eken, – dep qanisher kýrek tisi aqsiya kýlip, teris ainaldy.

Quandyq Týmenbay

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1525
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1286