Rayys ÁRIPJANÚLY, himiya ghylymdarynyng kandidaty, kәsipker:

Rayys qajy Áripjanúly 1962 jyly 17 mamyrda QHR Shynjang úighyr avtonomiyaly rayony, Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty Qúlja qalasy, Bayanday qalashyghynyng Suly-Almaty qystaghynda dýniyege kelgen. 1981 jyly Shynjang uniyversiytetining himiya fakulitetine oqugha týsip, onyng tolyq kursyn 1986 jyly bitirgen. Enbek jolyn Qytay ghylym Akademiyasynyng Shynjang filialynyng Himiya institutynan bastaghan. Býkil qytaylyq jas ghalym syilyghynyng iyegeri. 1991 jyly Qazaqstan-Ghylym Akademiyasynyng Himiya ghylymdar institutyna aspiranturagha týsip, 1995 jyly himiya ghylymdarynyng kandidattyghyn qorghaghan. 1996 jyly QR Ghylym Akademiyasy men Ghylym ministrligining «Jas ghalym syilyghyn» alghan. 1999 jyly «Janel» JShS-n qúryp, jeke kәsipkerlipen ainalysyp keledi. Enbekshiqazaq audany, Almaty oblysy dengeyinde onshaqty ret marapattalghan. 

– Rayys Áripjanúly, men janylmasam, siz himiya ghylymdarynyng kandidatysyz ghoy. Ghalymdyqty tastap, kәsipkerlikpen ainalysyp ketuinizge ne sebep boldy?

– Óziniz bilesiz, Qazaq eli tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary, yaghny 1995-1996 jyldary Qazaqstandaghy әleumettik, ekonomikalyq jaghday óte nashar boldy. Neshe ailap jalaqy berilmey qalyp jatty. Osynday tómen ekenoimkalyq jaghdayda kóptegen mekemeler qyzmetkerlerin qysqartugha mәjbýr boldy.  Solardyng qatarynda bizding mekeme de shtatyn qysqartugha ótkende mende uaqytsha otstavkagha iliktim. Ýide jatatyn emes, kýn kóris, otbasyn asyrau kerek boldy. Sodan keyin baryp jeke tirlikke qaray bet búrugha tura keldi.

– Sizding sol kezde kәsipkerlikti qaladan bastaudyng ornyna, auyldan bastaghanynyz qyzyq bolghan eken.

– IYә, solay boldy.

– Siz kәsipkerlikpen ainalysqan kezde auyldyng jaghdayy mәz emes-túghyn. Tipti keybir auyldyng halqy qalagha qaray kóship jatqan kezeng bolatyn. Osynday almaghayyp zamanda sizding kәsipkerlikti auyldan bastauynyzgha qanday kýsh iytermiledi?

– 1997 jyly dintanushy ghalym Halifa Altay aghamyzdyng ótinishi boyynsha ol kisini Núrly auylyna (Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audanyna qarasty) alyp bardym. Ol kisi Núrlydan bir ýy satyp aldy, al men eki ýy satyp aldym. Ýiding qújattaryn jasap jýrip Ile ózeni jaghynda Núrlydan 10 shaqyrym  jerde «Arasan suy» baryn (jergilikti halyq ony «ystyq su» dep ataydy eken) bayqadym. Men sol kezde osy «ystyq sudy» paydalanyp arasan ashudy josparladym. Almatydan biraz biznesmen dostarymdy shaqyrdym. Solardyng ishinen Jenis Týrkiyaúly bauyrym Núrly auylynda búryn sanatoriya, balabaqsha bolyp, keyin jabylyp qalghan mekemening qúrylystaryn satyp aldy. Jәne oghan qosa 400 ga juyq egistik jerdi jalgha aldy. Sol jerlerdi J.Týrkiyaúly býginge deyin paydalanyp jemisin kórip keledi.

Qysqasy, audan әkimdigi arasan suy túrghan aumaqty maghan bermekshi boldy. Men kәsibimdi osy jerden bastaugha bekidim. Biraq búl jer bir kisining paydalanuyna berilip qoyghan jer bolyp shyqty. Eki jyl jol jýrip, 1999 jyly arasan túrghan aumaqtaghy 12 ga jerimen qosyp satyp aldym da, birden júmysqa kirisip kettim.

– Núrly auyly Qazaq KSR kezinde D.Qonaev arnayy saldyrghan auyl dep estigenim bar. SSSR ydyrap, kommunistik jýie qúrdymgha ketken kezde búl auyldyng tirligi toqtap, túrghyndarynyng kóbi qalagha kóship jatqanda, kerisinshe sizder qaladan auylgha barghan eken sizder ghoy.

– IYә, búl auyldy Dinmúhamed Qonaev aqsaqal kezinde Jastar qalashyghy retinde saldyrghan eken. SSSR-ding ShAL-1000 degen qúpiya jospary bolghan. Sonda qyzmet isteytin adamdardy azyq-týlikpen, kókónispen qamtamasyz etu ýshin salynghan delinedi. 1993 jyly Sovhoz taraghan, halyq júmyssyz qalghan. Kóbi qalagha kóship ketken. 1995 jyldan bastap QHR Gansu ólkesi, Aqsay qazaq avtonomiyaly audanynan biraz otbasy kóship kele bastaydy. Búl auyldyng saqtalyp qalynuyna osy Aqsaydan kóship kelgen qandastar sebep bolghan dese de bolghanday.

– Sizding basqaryp otyrghan «Núrly-Arasan sauyqtyru ortalyghynyn» emdelushilerge qyzmet kórsetu mehanizmi qanday?

– Tórt qonaq ýiimiz bar. Qysta ekeui júmys isteydi. Ashyq aspandaghy basseyinnen basqa bólme ishindegi shaghyn basseyinder bar.

– Búl qonaq ýiler Kenes odaghy kezinde salynghan ba, әlde óziniz janadan saldynyz ba?

– IYә, olar búrynghy Kenes odaghy kezinde salyna bastaghan, tolyq bitpegen qúrylys eken. Qúrylystyng tek qanqasy ghana bolghan. Keyin olardy  tolyq kýrdeli jóndeuden ótkizdik. Eki qonaq ýige tabighy ystyq sudan kúbyr tartyp, әr bólmege jylu jýiesin ornattyq. Jeke qarjygha 3.5 shaqyrym jerden joghary kerneuli tok jelisin tartqyzdyq. On shaqyrym joldyng basym bóligine qúm-shaghyl tósedik. Osylay ózimizding shama-sharqymyz kelegenshe jyrtyghymyzdy jamap, olqylyghymyzdy tolyqtap, eptep júmysymyzdy jýrgizip kelemiz.

– Búghan kóp qarjy ketken bolar. Ýkimet tarapynan kómekter boldy ma?

– IYә, búghan az qarjy ketken joq. Jergilikti biylik tarapynan tek jyly sózder, jaqsy lebizderimen qoldap keledi.  Jolgha asfalit tóseu jóninde ótinish jasaghan edim. Ákimdik ol úsynysty joghary joldaghan. Jogharghy jaqtyng naqtyly jauabyn kýtip jýrmiz.  Jol jasalsa arasynda emdeluge, demalugha keletin halyqqa da, maghan da jaqsy bolar edi.

– Qazir arasangha kelip emdelushilerding qatary kóbeydi me?

– IYә, jyl ótken sayyn kóbeyip keledi.

– Emdeushilerding tólem aqysy onsha qymbat emes bolar. Qonaq ýige jatyp emdelu ýshin әr adam qansha qarjy júmsauy kerek?

– Bir kýndik jatyn oryn men sugha emdelu ýshin 4000 tg tóleydi.

Al dem alu ýshin kelgen kisiler ashyq aspandaghy basseyindi paydalanghany ýshin saghatyna 500 tenge tóleydi.

– As-suyn ózderi pisirip jey me, әlde ashanalarynyz bar ma?

–  Kóktem, jaz, kýz ailarynda ashana júmys isteydi. Emdelushiler qalauyna qaray tamaqtanady. Ár qonaq ýide birden as ýy bar. Gaz oshaq,  tonazytqysh, ydys-ayaqpen týgel jabdyqtalghan. Keybir kisiler azyq-týlik, kókónisterin ala kelip ózderi tamaq jasap jeydi.

– Ystyq sudan basqa qoshymsha ainalysatyn kәsibiniz bar ma?

– Sharua qojalyghym bar, jylqy, qoy baghumen ainalysamyz. 5 ga jerde alma baghym bar, 1 ga jerge shylan ekkem. Bәri jemis berip túr.  Maldyng azyghy ýshin 5-10 ga jerge jonyshqa (bede) ekkenbiz.

– Sharua qojalyghynyzda qansha adam júmys isteydi?

– Bir otbasy jylqygha qaraydy, endi bir otbasy qoydy baghady. Múnan basqa arasangha, bau-baqshagha, eginge qaraytyn kisiler bar. Jalpy bizde 8 adam júmys isteydi.

– Olargha jalaqy tóleysiz ghoy.

– Júmysshylardyng jalaqasy atqarghan júmysyna qaray 100-150 myng tenge shamasynda tólenedi.

– Bes gektar jerge alma, bir gektar jerde shylan bar dediniz. Onyng ónimin qalay ótkizip jýrsiz?

– Key jyldary alyp-satarlargha baqtyng jemisin baghalap týgel satamyz, key  jyldary ólshep tonnalap satamyz. Ár jyly әr qalay bolady. Ol alushylardyng ynghayyna qaray bolatyn nәrse ghoy.

– Biyl alma men shylannyng kelegrammyn qanshadan sata aldynyz?

– Biyl alma kóktemgi ýsikke ketip qalyp, jemis bergen joq. Al shylannyng bir kelegramyn 2500 tengeden satyp jatyrmyz.

– Baghasy jaman emes sekildi, alushylar kóp pe?

– Alushylardyng kópti sonshalyq, biyl shylan kóbine jetpey qalady.

– Onday bolghanda shylan baqshasynyng kólemin úlghaytuynyz kerek qoy?

– Qazir shylan 70 sotyq jer de bar. Bir gektar jerge shylan ekken edim, ýsh jydan keyin biraz aghashy ýsip ketti. Bizding auyldyng qysy-jazy soghatyn jeli bar, óitkeni Núrly auyly Ile ózining angharyna ornalasqan, shyghystan-batystan soqqan jelding ótinde túrmyz.

– Ýkimetten arasangha subsidiya alyp túrasyz ba?

–  Arasangha eshqanday subsidiya berimeydi.

– Aytpaqshy, Reke! Ana jyly osy ystyq sugha talas bolyp, sottasyp jýr ediniz sonyng sony nemen ayaqtady?

– Mening biznesimdi tartyp alu maqsatynda B.Núrghaziyev degen dókeymen 10 jyl sottastym. Sottyng sony biyl jenispen ayaqtaldy.

– «Qyzay ana jәne Qyzay tarihy turaly» kitabynyzdyng paraghyn aqtaryp mazmúnymen tanysyp otyrmyn. Qúday qalasy aldaghy kýnderi arnayy uaqyt shygharyp oqyp shygharmyn, qútty bolsyn!

– Raqmet! Men 1998 jyldan bastap qyzay tarihyn zerttey bastadym. Osy jyly kóktemde búryn jazghan maqalalarymdy jinaqtap «Qyzay ana jәne qyzay tarihy turaly zertteuler»  degen atpen kirillisa jazuymen kitap etip shyghargham. Al endi jaqynda  osy kitaptyng tóte jazu núsqasy shyqty. Óitkeni Qytaydan kelegen qazaqtardyng kóbi kitaptyng tóte jazuyn oqyghandy jenil әri jaqsy kóretindikten sol jaghyn da eskerdim.

– Mamandyghynyz himiya ghylymynyng kandidaty bola túra tarihy túlgha Qyzay ana turaly izdenis jasap kitap jazu qyzyghushylyqtan boldy ma, әlde býginge deyin zerttelip kelgen Qyzay shejiresi men tariyhqyna kóniliniz tolmady ma?

– IYә, negizinen qyzyghushylyqtan boldy. Jas kezimnen tariyhqa,  qazaq tarihyna qyzyghushylyghym basym bolatyn.  Sonyng sony meni osy kitapty jazugha alyp keldi.

– Búl kitaptyng jazylu barysyna biraz toqtala ketseniz. Qalay izdenis, zertteuler jasadynyz?

– Jana aittym ghoy 1998 jyldan bastap zertteu jýrgize bastadym dep. Neshe mәrte sapargha shyqtym. Neshe mәrte zertteu maqalalar jazyp Qazaqstan men Qytaydyng gazet-jurnaldarynda jariyaladym. Nәbijan Múqamethanúlynyng aituymen jәne quzau saluymen maqalalarymdy jinaqtap biyl kitap etip jyghardym.  Qazaqstan men Qytaydada jaryq kórgen qyzay turaly shejire derekteri, orys-qytay  tarihy jazba derekterin molynan paydalandym.

– Búl kitabynyz nesimen erekshelenedi dep oilaysyz?

– Óziniz jaqsy bilesiz, qazaq halqy rulardan qúralaly ghoy. Al qazaq tarihy da rulardyng tarihynan, olardan shyqqan batyrlar men biylerden  qúralady.  Búl kitapta Qyzay ananyng Úly jýzding ataqty bii Bәidibek biyding qyzy ekendigi dәleldenedi. Qyzay ananyng tuylghan-qaytys bolghan jyldary,  jerlengen jeri túraqtanady. Jalpy búl kitapta búryn baspa betin kórmegen tyng derekter óte kóp.

– Qyzay ana qay jyl tuylyp, qay jyly qaytys bolghan eken. Marqúmnyng mәiiti qay jerge jerlengen dep oilaysyz?

– 1402 jyly tuylyp 70 jas jasap  1472 jyly qaytys  bolypty. Qyzay tauynyng (qazirgi Barlyq tauy) mekendep onyng batysyndaghy Qaptaghay tauynyng (qazirgi Toqta tauy)  etegine jerlenipti.

– Búl kitabynyzda tek Qyzay ana turaly jazylghan tarihy zertteuler ghana ma, әlde basqa da qazaq tarihyna qatysty zerteuler bar ma?

– Myna shejire derekterine bir sәt ýnileyik: Qyzay shejireleri boyynsha Amanbay Torghayúly  Shaghyr babamyzdyng (Qyzay anamyzdyn) 5-úrpaghy.  Jogharydaghy orys derekteri Albannyng ishinde Qyzylbórik bolysyna 300 týtin qaraydy. Bolysy Ájibay-Altay dep kórsetedi. Ájibay batyr bolghan kisi, Altay ol kisining inisi. Ekeuining qatar jazylghanyna qaraghanda Ájibaydan son, inisi Altay bolys bolghangha úqsaydy. Ájibay Jaryqshaqtyng 6-úrpaghy.

450 ge tarta týtini bar Aljan bolysyn Alaman basqarady delingen. Al Alaman bolsa Jaryqshaqtyng 5-úrpaghy.

Segiz-Sary bolysynyng starshiny – Biyeke bi. Qarmaghynda 600 týtin bar. Jylqylary jәne basqa da maldary kóp. Jiydesu ózeni manyn jaylaydy. Qys kezinde jylqylaryn Qytay shegarasyna qaray aidap, sonda baghady.

Dulattyng Janys tarmaghyna qarasty 100 týtindi Ótebay by basqarady delinedi. Ótebay Dulattyng 5-úrpaghy.

Búdan basqa da rulargha da qatysty derekter, Nayman tarihyna qatysty kóptegen tyng derekter beriledi.

– Búl kitap oqyrmandargha qashan jol tartady?

– Qarashanyng 24 kýni Almatyda túsau keserin ótkizemiz, sol kýnnen bastap oqyrmandargha jol tartatyn bolady.

– Alda qanday josparlar, atqaratyn júmystarynyng bar?

– Osy kitapqa kirmey qalghan biraz mazmúndar bar. Mәselen, qyzaylardyng tóresi – Sama tórening tarihy.  Sol siyaqty biraz mazmúndy qosu. Odan basqa Qyzay ana jatqan jerge eskerkish túrghyzu siyaqty keleli júmystar bar.

– Soghan qaraghanda Qyzay ananyng eskertkishi jasalyp dayyn túrghan boldy ghoy.?

–  Dayyn deuge bolady. Qyzay ananyng mýsini «Qyzay ana»  sayabaghyna ornalastyralady.  Ol Óztemir auyly manynda.  Mening endigi  jeke armanym Toqta tauy eteginde jatqan Qyzay anamyzdyng jatqan jerindegi kóne kýmbezdi janghyrtyp, osy zaman talabyna say kýmbez ornatu.

– Qyzay ananyng mýsinin jasaudy kim úiymdastyrghan?

– Úiymdastyrushy:  «Qyzay ana» qoghamdyq qory. Onyng tóraghasy ghalym, qytaytanushy,  tarih ghylymynyng doktory Nәbijan Múhamethanúly.

– Qyzay ananyng mýsinin jasaghan avtor kim?

– Qyzay ananyng mýsinin jasatu ýshin «Qyzay ana» qoghamdyq qory konkurs jariyalaghan bolatyn. Osy habardy estigennen keyin birneshe mýsinshi óz jobalaryn úsyndy. Solardyng ishinde Bauyrjan Juasbaev degen mýsinshi úsynghan qolynda úrshyq ústaghan Qyzay ana mýsinin komissiya qabyldady. Qazir Qyzay ana mýsini bituge shaq qaldy

– Siz kәsipker retinde túrmysy tómen otbasylaryna kómek kórsetip jýrsiz be?

– Shelek selolyq okrugine qarasty May auylynda «Qyzay ana» meshiti men Núrly auylynda salynyp jatqan «Núrly meshitine» óz ýlesimdi qostym. Qyzay ananyng eskertkishin túrghyzugha shama-sharqymsha qarjy qostym. Masaq selolyq okrugine qarasty Qaztay Últaraqov auylynda salynyp jatqan sport sarayyna jarty million qarjy qostym

– Myna kitabynyzdyng mazmúnyna qarap otyrsam, «Qyzaydyng bayyrghy atamekeni jәne qyzay tauy» degen taqyryp bar eken. Qyzay tauy qay ónirde eken?

– Shynjannyng Nylqy audanynda ómir sýrgen, Qyzay tarihyn jaqsy biletin Dosber Sauryqúlynyng (1894-1994) «Esengeldi», keyde «Qyzay tarihy» nemese «Qyzay aughan» dep atalatyn tarihy dastany bar. Osy «Esengeldi» tarihy jyrynyng bir variyantyn әdebiyetshi Sәrsenbi Dәuitúly men Maqsút Shafighy baspagha dayyndaghan núsqasy 1993 jyly baspadan shyqty. Osy tarihy jyrda mynanday joldar kezdesedi:

«Ol dәuir HV ghasyr eken,
Bilmeymin ortasy ma, basy ma eken?
Óz aty erden búryn erek shyqqan
Basqadan sharapaty basym eken,
Mekeni «Qyzay tauy» atanypty,
Úrpaghy sonda ósip jatyr eken,
Altaydan arghy Alatau, Bota, Moynaq.
Sol jerge Qyzay tauy jaqyn eken,
«Hәmsede» búl jerdi bir jazypty,
Tәrizi búl jeliles asu ma eken».

Qyzay ana turaly jazylghan barlyq shygharmalarda kezdesetin «Qyzay tauy» jogharda atalghan dastannan alynghan, tarihy derek-kóz bolyp paydalanylghan boluy bek mýmkin. Dastannyng atynyng «Esengeldi», «Qyzay tarihy» nemese «Qyzay aughan» degen týrlishe atqa ie bolghanyna qarap, búl dastandy erteden jyrlanyp kele jatqan dastan ba degen oigha qalasyn. Dosber Sauryqúly Qyzay ana tarihyn ghana emes, Qúrbanghaly Hәlidning «Tauarih hamsasyn» tolyq bilgen bilimpaz adam bolghan. Atalghan tarihy dastandy ol ózi jazsa nemese bar dastandy hatqa týsirip, baspagha úsynyushy bolsa da, tarihyn zerteuge mol tarihy derek qaldyrghan birinshi adam. Qalay ekeni belgisiz Sәrsenbi Dәuitúly úsynghan núsqada dastannyng avtory kórsetilmegen.

Qazirgi tanda tarihshylardyng basym kópshiligi Qyzay anamyzdy 1402 jyly tuyp, 1472 jyly qaytys boldy dep qaraydy. Osy ústanymdy «Esengeldi» dastanynyng jogharydaghy shumaqtary negizinde anyqtaghany bayqalady. Óitkeni dastanda:

«Ol dәuir HV ghaksyr eken,
Bilmeymin ortasy ma, basy ma eken?» degen sózderden Qyzay ananyng ómir sýrgen tarihyn HV ghasyrda dep túraqtandyrugha bolady. Sondyqtan Qyzay ana HV ghasyrdyng basynda (1419 jyly) Matay eline kelin bolyp kelgen, HV ghasyrdyng bel ortasynan aua (1472 jyly) dep sanau qisyngha keledi. Endi bir shumaghynda:

«Mekeni Qyzay tauy atanypty,
Úrpaghy sonda ósip jatyr eken» dep, Qyzay ana qaytys bolghannan keyin de, Qyzay ana úrpaqtarynyng sol ónirde túryp jatqanyn bayandaydy. Dastannyng kelesi bir shumaghynda:

«Altaydan arghy Alatau, Bota, Moynaq,
Sol jerge Qyzay tauy jaqyn eken.
«Hәmsede» búl jerlerdi bir jazypty,
Tәrizdi bir jeliles asu ma eken?» dep, «Qyzay tauynyn» Altay tauy men Alataudyng arasyndaghy taular ekenin, janynda «Bota, Moynaq» degen taular dep anyq kórsetedi.

– Sonda sizding oiynizsha «Qyzay tauy» naqtyly qay jerde dep oilaysyz?

– Jogharydaghy jyrda Bota men Moynaq eki tau bolyp kórsetiledi. Al Qúrbanghaly Hәlidting «Tauarih hamsesining 132-shi jәne 175-betterinde Botamoynaq bir taudyng aty retinde aityldady. Onda Bota jәne Moynaq degen eki tau joq. Botamoynaq tauynyng «Esengeldi» dastanynda Bota jәne Moynaq bolyp jazyluyn, jyrdy kóshirip jazu nemese baspagha dayyndau barysynda ketken tehnikalyq qatelik dep qarau kerek. Orqashar tauy – Tarbaghatay tauynyng shyghysyndaghy bólek tau. Shynjannyng Tarbaghatay aimaghy, Dórbiljin audanynyng shyghysynda ýlken tau bolmaghanymen, Botamoynaq atty tau býginde bar. Qazirgi Botamoynaq tauy Orqashar tauynyng ontýstik batysyna ornalasqan. Botamoynaq tauy men «Qyzay tauyn» «tәrizi bir jeliles asu ma eken?» dep, olardyng jeliles tau ekenin «Esengeldi» dastany kórsetip beredi. Botamoynaq tauynan soltýstikke qaray qazirgi Sauyr tauy, odan ary qaray Sayqan taulary jalghasady. Botamoynaq tauynyng ontýstiginde jataghan Jayyr tauy, odan ary qaray Mayly tauy ornalasqan. Mayly tauynyng shyghysynda Barlyq tauy men múndalap túr. Mayly men Jayyr shaghyn taular, yaghny tau silemi. Sonda Botamoynaqtyng janyndaghy ýlken tau ekeu: biri – Sauyr tauy da, endi biri – Barlyq tauy. Qazirgi Orqashar tauy Tarbaghatay tau silemining bir tarmaghy, Botamoynaq tauy Orqashar men Barlyq tauynyng arasyndaghy tau, al Barlyq óz aldyna onashalanghan bólek tau. Osy joldardyng avtory jogharyda keltirgen dәlelderge negizdele otyryp Botamoynaq tauynyng ontýstik batysyndaghy Barlyq tauyn «Qyzay tauy» boluy mýmkin degen tújyrym jasady. Búl tújyrymdy ghylymy týrde dәleldeu ýshin Qyzay tarihyn shartty týrde ekige bólip qaraugha bolady.

Alghashqy bólimi: Qyzay ananyng úzatylyp kelin bolyp kelgen kezinen, yaghny 1419 jyldan 1723 jylyghy «Aqtaban shúbyndy, alqakól súlama» deyingi kezen; ekinshi bólimi: 1723 jylghy «Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlamadan» býginge deyin. Men Qyzaylardyng birinshi kezeng tarihyna toqtaldym. 1419-1723 jyldary Qyzaylar qay ónirlerde mekendedi? Eger biz búl súraqqa jauap tabatyn bolsaq, onda Qyzay tauy sol ónirde bolyp shyghady.

– Siz búl súraqqa jauap taptynyz ba?

– Tarbaghatay tauy men Altay taularyn Naymandardyn, onyng ishinde Mataylardyng ejelgi ata qonysy dep qaraydy. Orys, qazaq tarihshylarynyng jazba maghlúmatyn, Naymannan shyqqan ataqty túlghalardyng tughan jeri men olar jóninde jazylghan tarihy jyr-dastandardyng derekterin keltire otyryp dәleldedim.

– Myna kitabynyzdyng mazmúnyn sholyp otyryp «Qyzay elining kósh joly» degen taqyrypty kózim shalyp otyr. Osy turaly aita ketseniz?

– Jogharyda aitylyp ketken tarihy jyr-dastandardy Qyzay ana meken etken Qyzay tauy atanypty deytin derek bar, ony jana aityp óttik. Kóp jylghy zertteuim boyynsha qazirgi Barlyq tauynyng ertede Qyzay tauy, Toqta tauynyng Qaptaghay atanghanyn dәleldep shyqtym. Tarihta «Qaptaghay qaqpasy» atanghan jer býginde «Jonghar qaqpasy» atanyp jýr. Búl ónirding kókteui, kýzdeui men jaylauy qatar ornalasqan shúrayly alqap. Al osy taulardyng shyghysynda Jonghar oipaty. Sol zamanda, yaghny HV ghasyrda qalyng qalmaq sol shóldi dalany meken etken, ósip-ónip Jonghar handyghyn qúrghan. Qoyyn baghyp, biyesin baylap, qymyzyn úrttap beygham jatqan Qyzay eline (Mataylargha) qalmaqtar 1683 jyly tútqiyl shabuyl jasaydy. Sodan el ýrkip Ayakóz jaqqa aua kóshken. Qúdaynazar bastaghan 100 sarbaz sol mandaghy Qyzyljar asuynda jau qolyn tosyp, qiyan-keski shayqas jýrgizip, sonynda bәri sol arada sheyt bolady. Qyzaylar Ayakózden ary qaray  Esil ózenin jaghalap Qyzyljar (qazirgi Petropavl qalasy many) manyn mekendep jýrgende 1716 jyly qalmaq taghy da shabady. Aughan el qazirgi Qaraghandynyng Qarqaralysyna kelip «qayyng sauyp» kýneltedi. 1718 jyly ol aradan taghy da qalmaq shauyp Qarataugha kelip kýneltedi. 1723 jyly ol aradan qalmaq taghy shauyp, Balqash kólining ontýstigindegi IYtishpes kólining manyn panalap taghy da «qayyng sauyp» kýneltedi. 1723-1725 jyldary Syr boyyndaghy qalyng qopa-qamysty meken etedi.

Ýsh jýz bas qosyp qol jinaghanda Naymandardy basqarghan Kóshek (Kýshik) hannyng qol astyna jinalyp qazaq dalasyn jaudan azat etu kýresine belsene at salysady. 1725-1728 jyldary Búlanty-Bileuti ózenderi, IYtishpes kóli boyyndaghy «Qalmaq qyrylghan», «Anyraqay» shayqastaryna qatysady. Osy shayqastargha Qyzaydan shyqqan Tastemir batyr erekshe kózge týsedi. Ol jaudy qazaq qolymen birge qughannan quyp qazirgi Shynjannyng Jemeney audanyna deyin barady. Sol ónirde Qalden Seren jansyzdarynyng qapiyada atqan uly jebesinen mer bolady. Azat etilgen Arqa dalasyna alghashqy lekte Naymen elimen birge Qyzaylar kóshedi. Qaraghandy, Aqmola, Shynghystau, Ayakóz, Jaysan, Toqta-Barlyq taularyn kóship-qonyp jýrip mekendeydi. 1865-1882 jyldary Búratala, Manas ónirlerin mekendep, 1882 jyly ýsh bolys el qazirgi Ile ónirine kóship barady.

– Qansha balanyng әkesisiz?

– Qazir bir qyz, ýsh úldyng әkesimin.  Qyzymnan 3 jiyenim, ýlken úlymnan 2 nemerem bar.

– Qoghamdyq qyzmetpen de ainalysasyz ba?

– Alla sәtin salyp 2011 jyly músylmannyng bir paryzy sanalatyn qajylyq paryzymdy oryndap qayttym. 2014 jyldyng bastap Almaty oblystyq Qajylar qauymdastyghynyng birinshi orynbasary qyzmetin atqaryp kelemin.

– Audan, oblys tarapynan enbeginiz elendi me?

– Jeke kәsipkerlikti damytugha qosqan ýlesim ýshin 2002, 2009, 2011 jәne 2014 jyldary Enbekshiqazaq audany әkimining marapatyna ie boldym. Belsendi qoghamdyq qyzmetterim ýshin 2012 jyly Almaty qalasy әkimdigi tarapynan marapattaldym.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz