28 qarashada QR Últtyq kitaphanasynda «Abay» baspasynan jaryq kórgen 35 kitaptyng túsaukeseri ótedi.

Baspa qazaq әdebiyetining klassik aqyn-jazushylarynyng shygharmalarynan biregey seriya jasaqtaghan. Búl seriya qazaqtyng bas aqyny, hәkim Abaydan bastalyp, Dulat Babatayúly, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip Kópeyúly, Múhtar Áuezov, Alashorda qayratkerleri, Kenes Odaghy zamanynyng әigili qalamgerleri, tәuelsiz Qazaqstannyng kórnekti jazushylary men belgili jas avtorlardyng shygharmalaryn qamtidy. Qazaq әdebiyetining negizin qalaushy Abay hәkimnen bastalyp, әr kezenning klassik qalamgerlerining shygharmalarymen jalghasyn tapqan kitaptardyng ishinde onaylyqpen qolgha týse bermeytin, izdegenge taptyrmas akademiyalyq zertteu enbekteri de bar.

«Abay» baspasynan shyqqan 35 kitap әlemdik súranysqa say, zamanauy ýlgide, minimalizm dizaynda jasalghan. Jinaqtardyng birazy búrynnan qalyptasqan forma men týster galereyasyn, tipti mazmúny men taqyrybyn da búzyp-jaryp, óz jana tartymdylyghymen oqyrmangha jol tartpaq.

Atap aitsaq, qazaqtyng bas aqyny, aghartushy, qazaq jazba әdebiyetinin, qazaq әdeby tilining negizin qalaushy, filosof, kompozitor, audarmashy, sayasy qayratker, reformator Abay Qúnanbayúlynyng artynda qalghan ruhany múrasy «Jýrekting kózi ashylsa...», qazaqtyng әigili әuliyesi, aqyn, aghartushy, filosof Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng әdeby múrasy «Hal-ahual», úly aqyn Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng enbekteri «Nasihat», sóz zergeri Dulat Babatayúlynyng shygharmalary «Sandyqtas» degen ataumen oqyrmangha úsynylmaq.

Últymyzdyng dara túlghasy Mirjaqyp Dulatúlynyng ólenderi «Alashqa», sheber jazushy Jýsipbek Aymauytúlynyng tuyndylary «Rәbigha», qazaq poeziyasynyng Qúlageri Iliyas Jansýgirovting shygharmalary «Saghanaq» atauymen basyldy.

Qarymdy qalamger Beyimbet Maylinning әdeby múrasy «Qandy túman», klassik jazushy Sәken Seyfullinning shygharmalary «Aqqudyng airyluy» deytin ataumen jaryq kórdi. Qazaqtyng úly aqyny, Alash qozghalysynyng qayratkeri, poeziyasy qazaq әdebiyetine ghana emes, týrki tektes halyqtar әdebiyetine de ýlken yqpal etken bes arystyng biri Maghjan Júmabaevtyng ómirshen, ruhty ólenderi «Túran», úly jazushy M.Áuezovtyng shygharmalary toptasqan kitaptar «Kókserek» jәne «Qily zaman» atauymen oqyrman qauymgha jol tartpaq.

Qazaqtyng aqiyghy, ghasyr aqyny Múqaghaly Maqataevtyng jinaghy «Otan», úly aqyn Tólegen Aybergenovtyng kez kelgen jyryndaghy saghynyshy «Saghynysh» degen atpen jaryq kórdi. Sonymen qatar, «Abay» baspasynan jaryq kórgen kitaptar tiziminde qazaqtyng klassik aqyndary Júmeken Nәjimedenov, Túmanbay Moldaghaliyev, Syrbay Mәulenovtin jyr jinaqtarynyn, kórnekti jazushy Smaghúl Elubaydyng «Balalyq shaq bayany» atty kitaby da airyqsha manyzgha iye.

Qazaqtyng asa kórnekti aqyny, qazaq poeziyasyna ózgeshe lep әkelgen Jarasqan Ábdirash, Temirhan Medetbek, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, Svetqaly Núrjan, Tabyldy Dosymov tuyndylary da osy jinaqtardyng salmaghyn arttyryp túr. Atalmysh kitaptar tizbegi QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri Oljas Sýleymenov, Múhtar Shahanov bastaghan buyn Israil Saparbay, Nesipbek Aytúly, Kýlәsh Ahmetova, Sabyr Aday, Gýlnar Salyqbay, Qalqaman Sariyn, Tanagóz Tolqynqyzy, Erlan Jýnis esimdi qalamgerlerding tuyndylarymen jalghasa beredi. Solardyng ishinde býgingi kýnning betsellerine ainalghan Úlarbek Núrghalymúlynyng «Dayaghashy» kitaby men Aqberen Elgezekting «Bolmaghan balalyq shaq» tuyndysy mýlde bólek dizaynda, janasha formatta oqyrmangha úsynylmaq.

«Abay» baspasynan jaryq kórgen jana kitaptar oqyrman talghamynan shyghyp, kitapsýier qauymdy quantady dep senemiz.

Abai.kz