Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Aqmyltyq 1640 2 pikir 1 Jeltoqsan, 2023 saghat 16:41

Eger...

Foto: Tengrinews.kz

(Álemjeli ishindegi әngime)

Qojayyn óz toyyna shala budan bolyp kelgen edi. Qazir tipti qyzyp alypty. Ár stolgha tónip, mәrtebeli meymandarymen jeke-jeke staqan qaghystyryp, shalqyp jýr. Zayyby da erinen esh qalysar emes. Ol da orta túsyna deyin sharap qúiylghan oimaq bel bokalyn kóterip alyp, jaynang qaghady.

– Mynalar týn jarymyna deyin silteydi, – dedi Zuhra.

– IYә, qarqyndary qatty, – dedi Asylbek.

Búnyng ishi múzdap qoya berdi. «Qaskelenge qalay jetemin?..». «Topalang úrghan toyshyl qauym týn jarymyna deyin siltese, sodan song dastarhandaghy qalghan-qútqandy jiyp-terip ótkizip, meyramhananyng búrang bel adminstratorshysynan rúqsat alyp ketui kerek. Al ol toydan keyin eshqashan esep aiyryspaydy. «Erteng kel» deydi ynyrsyp».

Asaba mal qayyrghanday aiqay sala sóileydi. Ortagha kelip, toy iyelerine tilek aityp, lebiz bildiretin qonaqtardy da aiqay salyp shaqyrady. Myna toygha bir ónkey sanyrau jinalghan siyaqty... Álde býgingi maqtannyn, zor keudening ýni aiqay ma eken?..

Muzyka da qúlaqty túndyrady. Meyramhana sahnasynan túraqty oryn tepken sereygen eki kolonkanyng qasyna toy iyesining ayaghyn әsem basyp, әdemi kýletin zayyby erin úshynan erkeley sóilep, taghy ekeuin qoyghyzghan. Qazir tórt kolonka restorannyng tóbesindegi alyp lustralardy silkindirip, shyny, әinek bitkendi shytynatyp jibererdey yshqynyp túr.

Mikrofon qoldan qolgha kóship, qonaqtardyng toydan toygha ilesip kele beretin til úshyndaghy tilegin kópke jetikizip, aranday auyzdardyng demin jútyp qaytady. Sorly, kýshenshek mikrofon.

Qonaqtar da bir birimen dauys jarystyrghanday dabyrlap, aiqaylap, sosyn ezip, myjyp úzaq sóileydi. «Jana Jәkem aitqanday, Jәkemning sózine jýz payyz qosylamyn» dep qoyyp әri qaray óneshin sozady. Búl Jәkenening bokalyna visky qúiyp túryp, «qosylsa, jalpyldap sóiley bermey jaghyn jappay ma endi?» deydi ishtey kýiip-pysyp.

Tilekting tiyegin aghytqandar alqynyp әreng toqtaghanda, asaba tamaghynan targhyl dauysyn aqtaryp, әdetinshe aiqayyna basty. «Jo-joq, tilek aityp bola salyp otyrmaysyzdar! Otyrghyzbaymyz sizderdi. Bi! Biyleysizder!».

Ortagha qazaqsha núsqadaghy toy-repin aitatyn dәldýrish әnshi shyqty. «Qúdalar osylay biyleyd. Qúdasha osylay biyleyd. Qúda bala osylay biyleyd».

Búl neme toygha jinalghan jas kәrini kózinen tizip, týgendep, týgel biyletpey qaytpaytyn әumeserding ózi.

«Toygha býgin 500 adam jinaldy. 500 qonaqtyng atyn atap, týsin týstegenshe, týn auyp, tang atatyn shyghar. Qaskelenge qalay, qaytip jetemin?» dep qamyqty ol.

Toydyng yzy-qiquy men yrghyn qyzyghyna bókken júrt biyge kirisken. Qazirgining bii – toq myqyndar men dóngelengen bókselerdin, sidam siraqtardyng biyi. Sharshap otyra ketken dayashy bala janyp-óship, alaqúiyn oinaghan elektr shamnyng jaryghynda janyghyp by kýiine týsken myqyndar men siraqtargha nәumez kóz tastap qana qaraydy.

Ras, toy saghat tili týngi eki jarymgha aughanda әreng ayaqtaldy. Dayashy bala qyzmet qylghan stoldyng qonaqtary uday mas. Búny jibermey әurege saldy.

– Bala, alyp kel. Bardan bolsa da alyp kel!

– Saghan kókeng ne aitty? Ákel degen song bar, shap!

– Ákel! Bir bótelkesin bir-aq әkel! Dostar bas qosqanda dýniyeni bir shayqayyqshy, әkesin!

Dayashy ishinen jymyng etti. Osynday mas kónil myrza aghalardyng az-maz bolsa da púl – chaevyy tastap ketetini bar edi. Myna aghalar da sóitedi-au, shamasy...

Bala dayashy baryn salyp, qúlshyndy. «Otty sudy» da, tiske basardy da lyp etip әkele qoydy. Jymiya kýlip, rómkelerding betin alaqanmen siparday etip, meymildete toltyryp ta berip túrdy. Aghalar әbden meldektedi. Aqyr sonynda shayqalaqtap, mes qaryndaryn kóterip, esikke bet alghan. Sol kezde bala dayashy bәseng ýnmen, jasqana sóilep: «Bay kókeler, biz paqyrgha chaevye tastap ketpeysizder me?» – dedi.

Bay kókeler ony jana kórgendey bajyraya qalysty. «Dostar bas qosqanda dýniyeni bir shayqayyqshy, әkesin!» degen dýley qara barqyrap úrysyp ta jiberdi.

– Osy kýngi balalar aqshadan tughan, sybolyshtar! Saghan býgingi qyzmetine aqy tólendi emes pe? Tólendi me – tólendi! Endeshe nemenege tilenip túrsyn? Qayyrshy. Batyr qarandy!

Dýley qaranyng sózine rahatttanyp, yrq-yrq kýlgen dýrmekti top araq pen ter iyisi sinip sasyp, jiydip qalghan meyramhanany tastap, dalagha aqtaryldy.

«Qaskelenge jete almaytyn boldym, – dep kóz jasyn jútty bala dayashy. – Neghylsa, vokzal manyndaghy arzan hostelderding birinen jay tabarmyn».

... Erteninde bala dayashy jetip jyghylghan hostel órtenip ketti.

«13 adam órtten qaza qúshty» dep, jamanat habardy shúghyl taratqanyna qyby qanyp, haypke ylyqqan bolgerler jarysa jazyp jatty.

El ishi kýnirendi.

– Eger, jataqhanalar jappay jekemenshikke ótip ketpegende, studentter kóshe kezip, hostel jaghalamay typ-tynysh ómir sýrer edi ghoy, – dedi bireu.

– Jastar qalagha auyp kelip aldy. Eger, sol jastargha qala biyligi shaghyn otbasylyq jataqtar salyp bergende, mynanday súmdyqty qúlaghymyz estimes pe edi, – dedi taghy bir janashyr kisi.

– Súmpayy, súmyray biylikting qúlqyny toymady ghoy! Eger halqyn, elin oilaytyn Ýkimet bolsa, jastar telim-telim bolyp jýrmes edi...

– Býgingi úrpaqqa, býgingi úl men qyzgha bizding qoghamda layyqty oryn qalghan joq. Oryn bolmaghandyqtan olar sendelip, kóringen jerde nәpaqa tauyp kýneltude. Eger, stiypendiyasy qara basyna jetip artylsa, bala dayashy aighyr jaldy toptyng toyyna barmas edi...

– Eger, bala dayashy sonyna deyin qyzmet kórsetken dastarhan basyndaghy «bay-baghylandar» qaltalarynan qara baqyr úsynyp bere qoysa, ol Qaskelendegi kәri әjesining qasyna baryp kóz ilindirer edi-au...

Ata-anasyz jetim bala Almatydaghy oquyna alystan qatynaytyn.

Eger...

Dәuren Quat

01.12.2023 jyl

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1512
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1559
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269