Jalpy, әkimderding barlyghyna da qara boyau jagha beruge bolmas. Ishinde biren-saran bolsa da, halyqtyng qamyn oilaytyn parasattylary da kezdesip qalady.

Olardy әriyne, salystyru arqyly jaqsy bilesiz. Mәselen, bizding Qostanaydyng tól balasy – Ghauez Núrmúhanbetov Soltýstik Qazaqstan oblysyna әkim bolyp barghan boyda ony sondaghy qazaqtardyng sany 35 payyzgha da jetpeytindigi qatty alandatady eken. Ontýstik pen Batys ónirlerinen qazaqtardy osynda kóshiru mәselesine de erekshe kónil bólip, qatty qadaghalaytyndyghyn aitypty.

Ghauez Torsanúlynyng oiynsha, olargha qandastar qosylsa, osy ónirdegi qazaqtardyng ýles salmaghy basym bolatyndyghyna senim bildirgen.

«Ásirese, múndaghy әli ózining layyqty ornyn taba almay jýrgen ana tilimizding mereyi ósip qalar edi», - deydi әkim. Endi múnday әkimge qalay riza bolmassyn?..

Al ekinshi bir iri basshy – Qostanaydyng dәl osynday tól balasy, osynda audan әkimi qyzmetin istep, keyin «Núr Otandy» basqaryp, onan song Jambyl oblysy әkimining orynbasary bolyp, sosyn Soltýstik Qazaqstan oblysyna әkimdikke baryp, myqtap ornyghyp, aqyry tughan jerine әkim bolyp qayta oralghan – Qúmar Aqsaqalovtyng auzynan múnday sózdi estigen emespin.

Al múnda da jaghdaydyng onyp túrghany shamaly. Qostanaygha qalyng qazaq shoghyrlanghan qasiyetti Torghaydy qosqannyng ózinde, múndaghy qazaqtarnyng ýles salmaghy 40 payyzdan aspaydy. Alayda búl mәselege Ghauez Núrmúhanbetov sekildi erekshe kónil bólip, janashyrlyq tanytyp jatqan Aqsaqalovty kórmedik.

Sirә, qazaqtardy molaytu men ana tilimizding mәselesi bayaghyda әri týpkilikti sheshilip qoyylghan sekildi. Tek qana formalidy týrde ghana júmys isteytin, әkimning aitqanynan shygha almay, sony auzyna qarap otyrghan aty darday oblystyq qoghamdyq kenes degendi de onsha tolghandyrmaytyn tәrizdi. Olardyng búl mәseleni talqylaghandyghyn da әzirge esty qoyghan joqpyz. Eshkimge aitpay, astyrtyn talqylap jatpasa...

Minekey, respublika kóleminde aty belgili bolyp qalghan Qostanaydyng qos perzentining býgingi bet-beynesi osynday. Biri - barghan boyda halqymyzdyng osal tústaryn dәl basyp, qordalanghan problemalardy sheshuge belsene kirisse, ekinshisi Soltýstik oblystargha qandastarymyzdy qaytsek kóbirek ornalastyramyz dep, týn úiqysyn tórt bólip jýrgen, ózi ontýstik ónirden kósh bastap barghan Burahan Daqanov degen últjandy azamatty qabyldaugha da az ghana uaqyt tappaghan.

Al ekinshisi júmysyna kirisken boyda Burahandy aldymen qabyldaytyndyghyn aityp uәde berdi. Ghajap dýniye. Osy eki әkim de bir ónirding tumasy. Al aiyrmashylyghy jer men kóktey. Qalghanyn ózderiniz tarazylay jatarsyzdar.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz