Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ángime 2444 5 pikir 19 Jeltoqsan, 2023 saghat 17:30

Shaytannyng tory

Kýzding súrghylt, túmandy kýnderining birinde tansәride Arman Adjiyev kezekti is-saparynan әdet­tegisinen erte oraldy. Ýshinshi qabat­taghy pәterining esigin ózindegi kiltpen ashyp, әielining úiqysyn búzyp almayyn dep ayaghyn andap basyp, ishke kirdi.

Bir júma búryn jolgha shyqqanda ýy ishining auasy júpar shashyp túrghanday edi. Al qazir esik at­taghannan múryngha temekining mýnkigen, jaysyz iyisi keldi. Búghan ishimdikting qolqany atatyn sasyghy qosyldy. Arman bir qyrsyqqa tap bolghaly túrghanyn týisigimen sezdi. Jýregi dýrsildey soqty.

Jatyn bólmening esigin ashyp kirse, segiz jyl búryn sýiip qosylghan súlu kelinshegi Shyryn jartylay jalanash kýiinde úiqyny soghyp jatyr. Týn asqan tiskebasar dәm, tausylmay qalghan viski, qos rómke jiylmaghan qalpy. Naqsýierimen týnimen tósekte úmar-júmar aunaghany kózge aiqaylap-aq kórinip túr.

Arman tabighatynan sabyrly jigit edi. Biraq ta búl joly ashuyn auyzdyqtaugha tózimi jetpedi. Tósegine jaqyn kelip, kelinshegin júlqy oyat­ty.
– Túr, oyan! Mynauyng ne?! Qalay ghana múndaygha dәting bardy?!

Kerbez kelinshek lezde oyandy. Biraq aiyptymyn dep aiylyn jiyar kórinbeydi. Qobyraghan shashyn doldana qayyryp, toq baltyr әdemi ayaqtaryn edenge salbyrata otyrdy. «Al, isterindi istep al!» degendey, búghan baghjiya qarady. Arman:

– Nege?! Nelikten?! Qalaysha?! – dey berdi auzyna sóz týspey. – Kimmen boldyn?
– Temeki әpershi, – dedi kelinshegi jaybaraqat.
–Kimmen boldyng dep súrap túrmyn men!
– Erkekpen.
– Men ony tanimyn ba?
– Joq, tanymaysyn.
– Mening adal tósegimdi lastaghanyndy sezinesing be sen?! – dep baryp, Arman kelinshegin jaghynan qúlashtay úrdy. Qoly balghaday jigit­ting qat­ty soqqysynan jas әiel jerge múrt­tay úshty. Múrt­tay úshqany ne kerek, sonda da kinәsin moyyndap, tilin tartar emes.
– Erkek bolghanynmen, erkektik kýshing joq, beysharasyn. Áyel bolyp senen lәzzat ala almadym. Bәrin ózinnen gór, qymbat­tym… – dep sarnap jatyr.
Sileusinning kózindey syghyrayghan, shegir kózdi bedeu kelinshekting qyltyn-syltyng qylyghyn búl búryn da bayqaghan. Bәribir osy qatyndy qat­ty sýidi. Biraq qylmysynyng ýstinen týskeni býgin ghana.

Armannyng qany basyna tepti. Ózin ústay almay qaldy. Kelinshegin qúlap jatqan jerinen kenirdeginen ústap, tik kóterip qylqyndyra bastady. Áyeli jan dәrmen búlqyna shyghyp, qashamyn degen kez­de, ayaghy shaghyn ýstelge tiyip ketip, qúlaghan ýstel ýstindegi jenil ydystardyng kýlparshasy shyqty. Arman quyp jetip, әielding tamaghyna qayta jarmasty. Súlu kelinshekting eki ayaghy typyrlap, kózi baghjandap, dauysy shyqpay jantalasty. Endi bir sәt qarashyghy sharasynan shyghyp bara jat­ty da, kózding mýiizgek qabyghy kómeskilenip, solghyn tartyp sala berdi…

Arman tek bir zamat­ta esin jidy. Kóp qabat­ty kórshiles ýiding aulasynda seng soqqan balyqtay sendelip jýr eken. Búl jerge qalay keldi, qashan keldi, qazir qay uaqyt boldy, mýlde bilmeydi. Aqyl-esinen aiyrylghan púshayman halde edi. Endi ne bolmaq, qalay bolmaq?! Sanasy әli de sansyraghan kýide.

Ózi keshe ghana qúlay sýigen, onysyz ómirin elestete almaytyn kelinshegi endi joq degenge senbeydi. Óz qolymen ómirin qidy. Oghan qalay qoly bardy?! Endigi tirshilikte ne mәn qaldy?!

Arman taghy bir mezgil tensele basyp jýrdi de, bir sheshimge kelgendey óz ýii jaghyna adymday basty. Qolmen istegendi moyynmen kóteru kerek.

Abaysyzda emes, qasaqana kisi qanyn arqalady. Endi әdil jazasyn almay janyna tynshu joq.

Eng aldymen qasyna tanys bir kisini ertip, pәterine kóterilip, mәiit­ti taghy bir qarap alu kerek dep sheshti. Sodan keyin bәrin moynyna alyp, polisiya shaqyruy qajet. Múny oilaghanda Armannyng kózi shúbarlanyp, basy ainalyp, qoly qaltyrap, qúsqysy keldi. Óz qolymen o dýniyege at­tandyrghan sýiiktisining óli beynesi kóz aldyna kelgende, óz-ózin qoyargha jer tap­pady. Boyyn suyq ter basty.

Búlardyng ýii – songhy ýlgide salynghan әdemi ýi. Kire beristegi konsierj shal múny kórip elpek qaqty.

– Au, qymbat­tym, joldan qashan keldin? Bәri sәt­ti boldy ma?
Arman shalgha týk týsinbey, ajyraya qarady. Búl shalmen tanerteng ghana kórisip, amandaspap pa edi?! Múnysy nesi, jana kórgendey! Álde, jasy kelgen adamnyng úmytshaqtyghy ma eken?

Armannyng búghan kónil bólip, oilap túrar shamasy joq-ty.

– Aqsaqal, – dedi dauysynyng dirilin basa almay, – maghan sizding kómeginiz kerek bolyp túr.

Múnyng betine múqiyat qarap alghan shal:

– Kómek beruge dayarmyn, – dedi. Arman әuelgi sózin:
– Mening әielim…, – dep bastay bergende, shal әngimeni bólip jibergeni:
– IYә, bilemin… – dedi ol әr sózin nygharlay aityp.

Arman selk ete týsti. Qariya jaybaraqat:

– Osy jana ghana jogharydan qonyrau shalyp, «Ata, qolym bosamay jatyr, jogharygha kóterile alasyz ba? Armangha bir nәrse berip jibereyin dep edim. Ol ylghy da asyghys jýredi ghoy. Qolshatyryn úmytyp ketipti. Izdep qalsa, berersiz» dep myna bir zat­ty berdi, – dedi.

Búny estigende Armannyng eki kózi tas tóbesine shygha jazdady. «Ne dep túr myna shal?!». Bylayynsha, týri de, sózi de shynayy. Jorta jasap túrmaghan synayly. Armannyng týsi búzylyp ketkenin kórip:

– Ou, bala, ne boldy saghan? Óning qashyp ket­ti ghoy! – dedi shal. – Álde, búl zat seniki emes pe?
– Joq, meniki, – dedi Arman mingirlep. – Biraq siz múny qaydan aldynyz?
– Áy, sen meni qay jerinmen tyndadyn?! Ayt­tym ghoy jana, әieling berdi dep.

Armannyng jýikesi syr berdi.

– Qysqart! – degen sózi tym qat­ty shyqty. – Nemenege mýlәiimsiysin?! Meni beynebir jana kórip túrghanday! Tanerteng ghana amandasqan joqpyz ba?!

Endi qariyanyng ashuy keldi.

–Qargham-au, ne dep túrsyng ózin? Býgindikke seni kórip túrghanym osy. Al mynany shynymen de әieling berdi.
– Sen shal aljiyn degen ekenisin. Tanerteng ghana shayyndy iship otyrghanda kelmedim be? Jol shabadanymdy kóterisip kirgizgenindi úmytyp qaldyng ba? Tegi ekeuimizding birimiz jyndy shygharmyz. Áy, ol qatyndy men myna óz qolymmen óltirgen joqpyn ba?! Ólgen adam múny saghan qalaysha beredi?! – dep janúshyra bebeulep, bezek qaqqanyn Armannyng ózi de angharmay qaldy.
– Adam qartayghanda bir bala degen – osy. Ne aityp, ne qoyghanyn bilmey, rasymen de aljyp, esinen adasayyn degen eken.

Arman «әieli berip jibergen» qolshatyryn qolyna alar-almasyn bilmey, sәl antarylyp túrdy da, ony shaldyng tósegine laqtyryp tastady da, kilt búrylyp tysqa atyp shyqty.

Kóshede aghylghan taksiyding birin qol kóterip toqtat­ty da, jýrgizushige:
Eng jaqyn jerdegi polisiya bólimine jetkiz! – dep búiyryp, artqy oryndyqqa sylq etip otyra ket­ti. Álgidegi oqighany qaytadan oy eleginen ótkizdi. Qariya әli de qart­tyq mendegen kisi emes siyaqty. Endeshe, nege búlay deydi? Álde, múnyng bәri týs pen eles pe? Osyny oilap Arman óz-ózin shymshylap kórdi. Joq, bәri ónindegidey.

Endi Arman qazir polisiyagha barghan kez­de ózining qylmysty aighaqtaryn qalaysha jetkizerin erkinen tys, oisha saralay bastady. Polisiya sózinen janylatyn aljyghan shal emes, múny múqiyat tyndap, birden tordyng arghy jaghyna sýngitedi. «Ne bolsa da, tezirek bitse eken myna pәleket» dep oilady Arman.

– Keldik, – dedi taksist iyghymen enserile búryla berip. «Sonshama jyldam jetip qaldyq pa?» dep oilap ýlgergen Arman shopyrgha aqsha úsyndy. Esikti ashyp, endi shygha bereyin dep edi, taksist­ting gýjildegen dauysy eriksiz toqtat­ty:
– Ói, mynauyng az ghoy, bauyrym! Sening myna aqshang әuejaydan osy jerge deyingi jolaqynyng shiyregine deyin de jetpeydi.
– Áuejayyng ne aityp túrghan?! Men seni әlgide ghana myna mannan toqtatqan joqpyn ba?
Shopyr jigit­ting týsi qaraqoshqyldandy. Shyqshyty týiilip, tisi shyqyrlady. Endi bolmasa úryp jibererdey tóne berip:
– Esing dúrys pa ei, ózinnin?! Men seni әuejaydan alyp kele jatqanyma bir saghat boldy. Jolda ýiine soqtyn, onda kýtip túrdym. Endi jeter jerine jetip alghan son, beybastaq minez kórsetip túrsyn! Davay, eshtene bilmeymin, aqshany tolyq tóle! Áytpese…, – dep júdyryghyn týie bergende, Arman, amal joq, shopyrdyng súraghan aqshasyn qolyna ústatugha mәjbýr boldy.
Tysqa atyp shyqqan jigit bir ornynda sostiyp, úzaq túrdy. Myna manayda bolyp jatqan oqighalar beynebir ózine qatyssyz, basqa bir synar әlemde bolyp jatqanday beymәlim kýige týsti. Jaraydy, shal shatasty deyik, al biraq myna taksisting qylyghy qay qylyq?

Arman jan-jaghyna antaryla qarady. Mynau týk te polisiya bólimi emes, ózi júmys isteytin kensening ghimaraty. Aqshasyn eseptep otyrghan taksisting janyna taqay bere:

– Men saghan әlginde polisiyagha jetkiz degen siyaqty edim ghoy, – dedi kýmiljigen kýide.

Júdyryghy shoqparday taksist búl jaqqa tyjyryna qarap alyp:

– Araq ishe almaytynyng bar, osynshama esten aiyrylghansha simirgenine jol bolsyn! – dedi de, gazdy kýshendire basyp, kózden tasa boldy.
Arman men-zen, bir týrli lyqsyp kelgen beymazalyq tútqynynan shygha almay, әri-sәri kýide qaqqan qazyqtay qaqshiyp úzaq túrdy. Mynau bolyp jatqan uaqigha miyn búlt shalghanday basyna qonar emes. Aqylynan adasa bastaghan joq pa eken ózi?!

«Joq, olay emes, – deydi sanasy basqa boljamdargha baghynbay. – Sen sap-sausyn, óz әielindi qylqyndyryp janyn jahanamgha jibergening de ras. Biraq ainalada esh qisyngha kelmeytin әldebir nanymsyz oqighalar bolyp jatyr. Aldymen әielinning mýrdesin qarauyng kerek. Sol kez­de bәri oryn-ornyna túra qalady».

Osynday oqshau oilar qúshaghynan әzer bosaghan Armannyng ayaghyna jan bitip, qozghala bere jan-jaghyna kóz jýgirt­ti. Búnyng júmys isteytin kensesi әne, qol sozym jerde túr.

«Júmysyma kirip shyghayyn, Sәrsen men Ersinning biri oryndarynda bolar, tәuir jigit­ter edi, solardyng birine jay-japsardy týsindireyin» dep úighardy. – Tonnyng ishki bauynday jaqyn aralasyp jýrgen azamat­tar ghoy. Shyndyqty jayyp salayyn».

Sәrsenning búl kýnde qyzmeti ósken. Qazir kompaniya jetekshilerining biri. Armandy osynshama әure-sarsang men jan azabyna әkelip soqqan sәtsiz is-sapargha jibergen de osy bastyghy bolatyn.

Shaqshaday basy sharaday bolghan Arman ishke kirgende, hatshy qyz shashy dobyrap әldeqanday qaghazdy izdep jat­ty. «Shef ishte me?» degen sózge ymmen ghana jauap berdi de, kire berinizding meziretin jasap, óz isimen bola berdi.

– O, Arman, kel, kir! Qashan keldin? Bәri sәtimen be? – dep kónildi qarsy aldy Sәrsen. – Birdene bolyp qaldy ma, óning qashyp túr ghoy.

Betinde qan-sóli joq Arman kýlbiltelemey birden әngimege kóshti.

– Baseke, saghan jetkizer óte bir manyzdy jәit bolyp túr, – dep aityp auyz japqansha bolghan joq, Sәrsen sózdi bólip ket­ti:
– Qújat­tar aman ba ózi?! – dep әriptesining sýreni qashqan ajaryna tiksine qarady.

Qújat­tar aman, ýide, sómkemde jatyr. Qalagha tanerteng erte jet­tim. Ýige kelsem….

Sәrsen búl joly da sózin ayaqtatpady:

– Bәrin bilemin…
– Neni bilesin? Múny ait­qan Armannyng kózi alayyp ket­ti.
– Kelinsheging Shyryn jana ghana qonyraulat­ty. «Sómkesin әuejayda úmytyp ketipti. Alandamasyn», – dep jatyr.

Bastyghynyng myna sózinen ke­yin Armannan mýldem es ket­ti. Súp-suyq ter basty. «Búlar ne, bәri birdey kelisip alghanday, osymenen ýshinshi adam, tanerteng ghana óz qolymen o dýniyege at­tandyrghan әielin tiri adamday etip sóilegenderi nesi?! Álde, shynymen de esim auysty ma?!».
Armannyng demi bitip qalghanday, entige tynystady. Tereng shynyraugha qúlap bara jatqanday qorqynysh kýiin keshti. Shekesining qan tamyrlary shodyrayyp shygha kelip, osy qazir jarylyp keterdey qany basyna tepti.

Bastyghyna qarap túryp, menireu kýide mingirlep ýn qat­ty:

– Týk týsinsem búiyrmasyn…
Sәrsen eshtene bolmaghanday, әngimesin әri qaray jalghastyrdy:
– Áue kompaniyasynyng qyzmetkerleri sening úshaqtaghy oryndyghynnan sómkendi tauyp alyp, ýiine qonyrau shalghan eken, kelinsheging júmysta ekenindi aitypty. Birden bizding kompaniyanyng meken jayyn habarlap, tez arada jetkizip bersenizder depti, әuejaydyng kurieri qazir jolda kele jatyr eken. Qysqasy, alandaytyn esh nәrse joq, jarqynym!

Áli qúryghan Arman sylq etip kreslogha qúlady. Esin jiya bere:

– Sender meni ayamaysyndar ma, bәring aqyldasyp alghanday bir sózdi qaytalap!
– Týsinbedim, – dedi bastyq Armannyng betine ýrke qaraghanday bolyp.
– Kelinsheging qonyrau soqty dep qalay ghana ótirik aityp túrsyn?! Onyng telefon soghuy mýmkin emes…
– Arman, óz-ózindi ústa! Sabyrgha kel. Ashuyndy bas. Maghan senbesen, qazir hatshymdy shaqyrayyn. Áyeling telefon shalghan kez­de, ol mening qasymda túrghan. Bәrin estidi.

Myna sózden song Armannyng sýlderi qúryp, bir sazaryp, bir bozaryp túryp qaldy.

– Mýmkin emes…, – dep týsiniksiz birdeneni byldyrlady.
– Ne mýmkin emes? – dedi bastyghy.
– Estiymising meni, Shyryn bú dýniyede joq. Býgin tanerteng ony myna men óz qolymmen buyndyryp, o dýniyege at­tandyrdym, – dep Arman sharasyz keyipte gýrs etip oryndyqqa otyra ket­ti. – Mening sómkem eshqanday da úshaqta qalmaghan. Ony men ózimmen alyp kelgenmin. Ol sómke qazir óli Shyrynnyng janynda jatyr…

Bastyghy Armannyng búl sózderin syr bermey, múqiyat tyndady. Sosyn kabiynet­ting búryshynda túrghan tonazytqyshtyng esigin ashyp, ishinen qymbat viskiydi alyp shyqty. Eki rýmkege toltyryp qúidy da, birin Armangha úsyndy:

– Kel, kóterip qoyalyq. Qazir bәri óz ornyna keledi.

Arman bastyghy úsynghan viskiydi jalma-jan qaghyp saldy. Kenet bastyghyn qapsyra qúshaqtap, eki iyghynan silkiley jóneldi.

– Sәrsen, qúlyng bolayyn, mening sózime senshi! Shyryndy men óz qolymmen… Týsinesing be, óz qolymmen óltirdim… Ótinemin, kómektesshi maghan!
– Sonda maghan ne iste deysin?!
– Polisiyagha zvanda! Qylmyskerding aldynda otyrghanyn ait! Men barlyghyn moyyndaymyn!

Sәrsen búghan bir týrli ayanyshpen mýsirkey qarap túrdy da, qolyn telefongha sozdy. Arman ishinen tereng tynys aldy: «Mynalar әbden jyndandyratyn boldy ghoy! Polisiyagha jyldamyraq habarlaghany kerek maghan. Ne bolsa da, tezirek bitse eken myna pәle!».

Osy kez­de esik qaghyldy da, ishke hatshy qyz basyn súqty:

Telefonnyng qúlaghyn ústap, endi tere bastaghan Sәrsen:

– Kiriniz! – dedi. – Ne bolyp qaldy?
Hatshy qyz esikti jasqana at­tady. Arqa jaghyna qayyra ústaghan bir qolynda әldene bar.
–Keshirinizder, әuejaydan jana ghana kurier jet­ti. Arman myrzanyng sómkesin alyp keldi.

Hatshy sóit­ti de, bastyghynyng ýstelining shet jaghyna qonyr týsti, qymbat bylgharydan tigilgen sómkeni qoyyp jatyp, Armangha:

– Shabarman kurier qabyldau bólmesinde sizdi kýtedi. Úmytylyp qaldyrghan zat­ty qabyldap alghanynyzdy rastap, qol qonynyz qajet, – dep kýlimsirey til qat­ty.

Telefon tútqasyn ornyna qondyryp jatyp, búghan synay kóz salghan Sәrsenge bir, ezuinde jyly jymiys bar qyzgha bir qarap, abdyrap qalghan Arman jalma-jan ózine әbden tanys sómkeni esi kete, jan úshyra sipalay berdi. Hatshy qyz Armannyng әbirjigen týrin kórip, aqyryn basyp, jylystap shyghyp ket­ti. Sәrsen bolsa, esi kiresili-shyghasyly, ne istep-ne qoyghanyn bilmey túrghan Armandy sәl yghystyryp:

– Ózim baryp qol qoymasam, sirә da bolmas, – dey berip edi, Armannyng jan dauysy shyqty:
– Joq! Tek ózim ghana! Qazir ol shabarmangha shyndyghyn ait­qyzamyn, mening sómkemdi qaydan alghanyn bәribir moyyn­datamyn!

Týsi jauar búlt­tan әrmen týnerip, týri qara-qoshqyl bolyp, týtigip ketken Arman qabyldau bólmesine júlqyna shyghyp, sómkeni jetkizgen boyshang kelgen jas jigit­ting janyna jaghasynan alarday entelep bardy da:

–Sómkemdi qaydan, qalaysha alghanyndy janyng barynda ait! – dep tepsindi.

Búnday әreket­ti kýtpegen jigit­ting kózi jypylyqtap:

– Áuejaydan, auysym bastyghynan…, – dey berdi.

Myna sózden keyin Arman jigit­ting jaghasynan qapsyra ústap, júlqy tartqanda, anau eki ayaghy jerge tiymey shyr ainalarday boldy.

– Soq ótirikti, suayt! Búny sen mening ýiimnen aldyn. Shynyndy ait, kәzzap! – dep silkilegen qaruly qoldyng qauqarynan qat­ty qorqyp, zәresi úshqan jigit:
–Esinizdi jiynyz! Áuejayda bastyghym berdi, men jetkizushi ghanamyn… Men sizding qayda túratynynyzdy bilgendi qoyyp, ózinizdi ómirimde birinshi ret kórip túrmyn! – dep bezektedi.

Arman búl kez­de mýldem derlik es-aqyldan aiyrylghanday, óz-ózin biyleuden qalyp, elire sóilep, eskisi ústaghan jyndyday ainaladaghy adamdargha boy bermey, jolyndaghysyn qyryp-joyyp әketip bara jatyr edi. Ishtegi aiqay-shugha syrt jaqtan taghy birer jigit jýgire basyp kirdi.

Bokstan sport sheberi, boyy eki metrge juyq dәu Sәrsen, amal joq, qútyryghy ústaghan buraday des bermey ketken Armandy jaqtan tiygen әjeptәuir eki-ýsh soqqygha jyghylar bolmaghan son, qúlaq-shekeden birer ret qat­ty úryp, taldyryp tastaugha mәjbýr boldy.

* * *

Arman esin jighanda, divanda súlap jatyr eken. Jan-jaghyn bajaylap qarasa, ózine tanys zat­tar kózge úryp sala berdi. Tanerteng әielin buyndyryp, janyn jahanamgha jibergen óz bólmesi. Biraq eshqanday kýresting izi joq. Bәri tap-túinaqtay jiylghan. Óni me, týsi me, ajyrata alar emes.
Shynymen de, uaqighanyng barysy adam aitsa nanghysyz jelimen órbigen joq pa. Shyryndy úryp qúlatyp, buyndyrghan sәti esinde. Al qazir әielining mýrdesin qoyyp, synghan ydys, shashylghan temeki túqylynyng birde-biri kózge týspeydi.

Osy eki arada Arman ózara sybyrlasa sóilesken adam dauysyn estip, shoyynday auyr tartqan basyn aqyryn kóterip edi, terezening aldynda túrghan әriptes eki jigit­ting súlbasyn kózi shaldy. Al arqasyn berip túrghan kisi poliysey kiyiminde eken.

«E, bәse, solay bolsa kerek. Áldekim poliysey shaqyryp, qylmys bolghan jerge bastap әkelgen ghoy. Shyrynnyng mýrdesin suretke týsirip, mәiithanagha alyp ketken shyghar. Endi tek múnyng oyanuyn kýtip túrghany anyq. Kóp úzamay mynau jyndysýrey janyltpashtan qútylatyn boldym» dep oilady Arman.
Múnyng qozghalghanyn kórip, myghym deneli, múrt­ty kapitan beri jaqyndap:

–Qalaysyz, óz-ózinizge keldiniz be? – dep jylúshyray súrady. Búl beynebir qylmysker emes, zardap shekken jan siyaqty.
– Mening esimim – Karl, qylmysty tergeu bóliminen, – dep tanystyrdy ol ózin.

Kýniboyghy beybastaq «koshmar» oqighalardan zapy bolghan Armannyng dauysy jarqyn shyghyp:

– Áyelimning mýrdesin taptynyzdar ghoy? – dep súrady.
– Taptyq, – dedi poliysey jigit múny mýsirkegen dauysyn jasyra almay.
– Óli me?
– Ókinishke oray, solay…

Arman: «E, bәse…» – dep alyp:

Men barlyghyn birde-bir jalghan sóz qospay, bayandap, moyyndaugha dayarmyn, – dedi. – Qamaugha alularynyzgha bolady.

Poliysey búghan «Mynanyng esi dúrys pa?!» degendey tandana qarady:

– Bәlkim, sizge taghy da dәriger shaqyru kerek bolar?
– Kerek emes! – degen Armannyng dauysy qatqyl shyqty. – Meni nege qamaugha almaysyndar? Men – qylmyskermin. Qolgha salatyn kisendering qayda?
– Sәl sabyr etiniz, – dedi poliysey jigit salqynqandy dauyspen. – Sizding әieliniz jazatayym jaghdaydyng saldarynan qaza boldy. Vannagha týsip jatyp, ayaghy ta­yyp ketip, shýidesimen qat­ty soghylghan. Múnday jaghdaylar bizding tәjiriybemizde az kez­despeydi…
– Joq! Mýldem olay emes! Men jyndymyn ba, әlde sender jyndysyndar ma?!
– Rasymen de osylay boldy. Bizder ony tapqan kez­de, vannadan aqqan su astynghy pәterge jayyla bastapty.
– Tapqan kim?
– Kensede sizding aighay-shu kóterip, asau minez kórsetkeninizden qauiptengen әriptesteriniz bizge habarlasty. Olar es-týssiz jatqan sizdi ýiinizge alyp kelgende, myna jaqtan men de jet­tim. Ýsheulep ýige kirgizgen kez­de, astyndaghy kórshileriniz pәterge kire almay shulap jatyr eken. Esikti ashyp, ishke kirgende, әielinizding jansyz denesin tauyp aldyq. Jarty-aq saghatqa keshigip­piz.
– Oipyrym-ay, sender meni әbden jyndy qylyp, óltiretin shygharsyndar! Eshqanday da jazatayym oqigha emes, mening qolymnan óldi ghoy ol!
Armannyng myna sózin estigen poliyseyding dauysy endi tym qatqyl estildi:
– Eger kishkentay ghana kiltipan tapsaq, әriyne, sizdi temir tordyng arghy jaghyna bir-aq toghytar edik.

Arman endi ghana auzyn asha bermek bolghan kez­de, ýige dәrigerlik sakvoyajyn alyp sot-sarapshysy kirdi.

– Myna kisini de tekseriniz, – dep búiyrdy oghan múrt­ty poliysey Armandy kórsetip.

Sarapshy múny qarap shyghyp:

– Soqqy qat­ty tiyipti, shekesinde qandy isik bar eken, әli de jata túru kerek, – dedi. Arman sarapshydan:

– Dәriger, siz mýrdeni zert­tep shyqtynyz ghoy, solay ma? – dep súrady.
– Solay.
– Endeshe, aitynyzshy, marqúm soqqydan emes, qylqyndyrudan ólgen joq pa?
– Joq. Biz bәrin múqiyat qaradyq. Áyeliniz shýideden tiygen soqqydan esinen tanyp, qúlap týsip, sugha túnshyghyp ólgen. Múnyng barlyghy sot hat­tamasynda aighaq adamdardyng kózinshe toltyrylyp, tirkeldi. Endi ony ózgertu mýmkin emes.

Sarapshy-dәriger Armangha sary týsti eki-ýsh tabletka men staqangha su qúiyp berdi.

– Iship alynyz. Úiqy shaqyrady. Oyanghanda, bәri retke keledi.

Armannyng amalsyzdan dәriger úsynghan dәrmekti iship aluyna tura keldi.

– Al endi taranyzdar. Nauqas tynyghyp alsyn, – dedi sarapshy.

Jiylghan júrt taray bastady. Tek múrt­ty poliysey ghana bir nәrse súraghysy keldi me, Armangha jaltaqtap qaray berdi. Arman songhy kýshin jinap:

– Bәribir ait­qanymnan tanbaymyn, ol mening qolymnan qaza boldy, – dedi.

Búl tek sizding ghana boljam-bilgeniniz, Arman myrza…

– Nege mening sózime senbeysinder, osyghan týsinbey basym qat­ty…
– Týsinbeseniz, týsindireyin. Sizding búl moyyndauynyzdyng әr tarmaghyn joqqa shygharatyn alty-jeti kuәgerimiz bar. Sizding әuejaydan bergi әr qadamynyzdy tasqa basqanday kórsetetin búljymas aighaqtarymyz bar. Búl aighaqtardyng kýshtiligi sonday, oghan eshbir sot shýbәlana almaydy.
– Siz de mening kinәli ekenime kýdik keltire almaysyz ghoy?
– Alty kuәgerding ait­qanyn men qalaysha teriske shygharmaqpyn?
Kapitan osylay dep, syrtqa shyghugha jinaldy. Dәrining әserinen úiqy mendep bara jatqan Arman songhy kýshin jiyp:
– Toqtanyzshy! – dedi jalbaryna. – Meni aqyl-esimnen adasa bastaghan joqpyn ba degen ýrey qorqytyp barady. Rasymen men kinәli emespin dep oilayyn desem, bәrin óz qolymmen jasaghanyma mysqalday shýbәm joq.

Nelikten sonshama adam mening qylmysymdy joqqa shygharghysy keledi?! Nege meni barlyghy sot­tan qútqaryp qalmaqshy?

– Ol jaghyn men bilmeymin, – dep qysqa qayyrdy kapitan.
– Bilesiz, bilgendey qanday! Búny mening de bilgim keledi, – dedi Arman songhy taldy qarmap.

Esikting tútqasyna qolyn apara bergen kapitan bir sәt bógeldi de, búghan synay qarap túryp:

– Siz jarynyzdy sýidiniz ghoy, solay ma? – dedi.
– Janymday jaqsy kórdim.
– Biraq kózinizge shóp salghanyn kótere almadynyz, dúrys pa?
– IYә, – dedi Arman kýmiljip. – Boydy kernegen ashu-yzamdy biyley almay qaldym…
– Týsinemin. Bәrimiz de sizding ornynyzda bolghanbyz…, – dedi kapitan әldeneni isharalap júmbaqtay sóilep.
– Siz neni menzep otyrsyz?! – dedi Armannyng iyektep bara jatqan úiqysy shayday ashylyp.

Kapitan endi keri oralyp, oryndyqqa jaylana otyrdy. Sosyn Armangha kózin tura qadap sóilep ket­ti:

– Qúlay sýigen, aq-adal dep jýrgen әieli kýnderding kýninde beli taqym saghynyp búrandap, jar tósegin bylghap, tóbesinen jay týsirgendey, er-azamat­tyng namysyn qorlaghan jaghday tek sizding bir basynyzda ghana ma? Búnday qorlyqqa shydamay, qyzghanyshtyng kýiiginen aqylynan aiyrylyp, kóldeneng jýrisi kóp qatynnyng qanyn moynyna jýkteuge mәjbýr bolghan erkekterding bir toby úiym bolyp birigui mýmkin be? IYә, mýmkin. Aq-adal erkekting jazyghy ne? Ómir boyy esinen shyqpas qorlyqtan ózge, ol abaqty azabyn tartuy tiyis pe?

Kapitan osylay dedi de, Armangha jauap kýtkendey tesile qarady.

– Joq, – dedi Arman mingirlep, – tiyis emes…
– Endeshe, – dedi kapitan ornynan túra berip, – әieli oinas jasap, shaytan toryna týsken múndas erkekter tobyna qosh keldiniz! Bizding úiymnyng onshaqty mýshesi bar. Olar múnday shytyrmangha tap bolghan taghdyrlas adamgha myzghymas dәlәl-ayghaq jasap beruge әrqashanda әzir. Endigәri eshtene oilamay, jaqsy ómir sýruge beyil bolynyz, qúrmet­tim!

Saylau Tóleuov

Derekkózi: Qazaq Ádebiyeti

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1492
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3261
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5584