Ekinshi dýniyejýzi soghysy kezinde Japoniyanyng óndiris oryndarynyng 40 payyzy qirap, auyl sharuashylyghy túralap qalady. Osy kezende jeniske jetken amerikalyqtardyng ozyq tehnikasy men edәuir sapaly tauarlaryn kórgen japondyqtar AQSh-ty qalayda basyp-ozu maqsatyn algha qoyady. Endigi jerde sapaly bilimmen ghylym-tehnikany damytu konsepsiyasy negizinde jana ekonomikalyq damu ýlgisine kóship, ony jýzege asyrady.

Qysqasy, qazir Japoniya turaly sóz etkende bizding kóz aldymyzgha damyghan,  órkeniyetti el keledi. Búl memleket kemeldengen, sapaly oqu-aghartu jýiesin qalyptastyrumen birge, kemeldi zandy da jasap shyqqan. Mәselen, bizding qoghamda «әdepsizdik» sanalatyn jaghymsyz әdetter olarda qylmysty is sanalyp, qoghamdyq orynda «әdepsizdik» istegender qylmystyq jauapkergshilikke tartylyp, zanmen jauapqa tartylady.

Olay bolsa oqyp kórelik, biz «әdepsizdik» dep jýrgen qylmystardy olar qalay jazalaydy eken.

1. Kezekke qysylu

Japoniya zanynda úsaq-týiek isterge de naqtyly belgileme jazylghan. Olarda kezekte túrghandar arasyna qysylyp kirgen adam zanmen qatang jazalanady. Japoniyanyng «Jenil qylmysty ister zanynyn» 1-babynyng 13-tarmaghynda kezekke qysylyp kirip alghan adamnyng qylmysynyng auyr-jeniline qaray 1 million yenadan (1 yena – 3,19 tenge) tómen aiyppúl salynady, eger qylmysy  odan auyr bolsa 24 saghat qamalady dep jazylghan.

2. Taksiyde qúsu

Jolaushy qanshalyq ishimdikke sylqiya toyyp alsa da tahsiyding ishinde qúsuyna bolmaydy. Eger jolaushy tahsiyge qúsyp qoysa zangha qayshylyq jasaghan bolady. Sol sebepti tahsiyding ishinde qúsyp qong Japoniyanyng aqy talap etu zanyna say «kelisimshartty zansyz búzdy» dep sanalyp, aiyppúl salynady jәne oghan tahsidy juyp-tazalau aqysyn tóleudi búiyrady.

3. Duelige shyghu

Japondyqtarda europalyqtar sekildi duelige shyghu әdeti tarihtan bar. Alayda býgingi Japoniyada jekpe-jekke shyghu bylay túrsyn, eki adamnyng dauystap sóileskenin, úrysqanyn estimeysiz jәne kórmeysiz. Japoniyanyng qoghamdyq tәrtip zanynda, meyli qanday sebepten bolsyn, kýsh kórsetu men jekpe-jekke shyghu «dueli zanyna» qayshylyq jasalghan bolyp, 6 aidan joghary, eki jyldan tómen merzimdi qamau ýkimi shygharylady.

4. Baqshada týkiru

Japoniyanyng «Jenil qylmys zanynda», baqshada jәne basqa qoghamdyq oryndarda týkirse myng yenadan joghary, 10 myng yenadan tómen aiyppúl salynady. Oghan qosa búl qylmystyq is retinde tirkeuge alynady. Eger týkirgen kezinizde ústalyp qalsanyz jeke arhiyvinizge «qylmys ótkizdi» dep jazylady. Odan da jamany sizding arhiyvinizdegi «qylmysty isi bar ma, joq» degen týrine «bar» dep jazady. Adam óltirgenbe, qyz zorlaghanba, úrlyq jasaghanba jәne jerge týkirip qoyghanba degendey sebebin eskertip jazyp qoyady.

5. Araqqa zorlau

Japoniyanyng «Araq iship qogham tәrtibin búzu» zanynyng 2-shi babynda, araq ishuge mәjbýrlegender 48 saghat qamalady jәne 10 myng yenagha deyin aiyppúl salynady. Araq ishuge mәjbirlengen adam kólik jýrgizse nemese araqtyng kesirinen janjal shygharsa, araqqa zorlaushygha úqsas qylmys ótkizgen eseptelip jazalanady delingen.

6. Qoqsyqty belgilengen uaqyt boyynsha tastamasa

Ár móltek audan KSK-synyng qoqsyqty týrge bólip tastau erejesinde: dýisenbi kýni – janatyn qoqsyqtardy, seysenbi kýni – janbaytyn qoqsyqtardy, al sәrsenbi kýni shyny, әinek, qúmyrany tastau kerek dep anyq jazylghan. Eger túrghyndar osy belgilengen kýnderi, qoqsyqty týrge aiyryp tastay almasa Japoniyanyng «Kereksiz zattardy birjayly etu zanynyn» belgilemesine qayshylyq istedi dep sanalyp, qylmysynyng auyr-jeniline qaray 5 jyldan tómen qamau jazasy jәne oghan qosa 10 million yenagha deyin aiyppúl salynady.

7. Qaytarylghan artyq aqshany alyp ketu.

Japoniyada dýken nemese bazardan nәrse-kerek zat satyp alghanda (satushy mayda, úsaq aqshany qaytarghanda) tútynushy aqshanyng artyq qaytarylghanyn bile túryp, bilmeske salynyp alyp ketse, Japoniyanyng aqy talap etu zany boyynsha aldau qylmysy dep qaralyp, qylmysynyng auyr-jeniline qaray aiyppúl salynady, tipti keybireui týrmege toghytyluy mýmkin.

8. Stolbygha jarmasu

Japoniyanyng aqy talap etu zanynda stolbygha jarmasqandar sózsiz  elektr energiya mekemesining jauapty qyzmetkeri boluy kerek. Múnday salauatqa ie emester stolbygha jarmassa «óz qúzyrynda bolmaghan júmysqa zansyz aralasty» degen qylmysqa tartylyp, oghan aiyppúl salynady. Eger keng kólemdi elektr energiyasynyng toqtauyna sebepshi bolsa, odan kelip shyqqan shyghyndy týgel tóletedi jәne bir jylgha tayau uaqyt qamaugha alynady.

9. Araq iship kólik jýrgizu

Araq iship kólik jýrgizu qylmysty is sanalyp, Japoniyanyng «Kólik jýrgizu zany» boyynsha araq iship kólik jýrgizip ústalghandardyn  kuәligi avtomatty týrde kýshin joyady jәne jýrgizushige on jylgha deyin mýdetti qamau jazasy beriledi, oghan qosa bir million yena aiyppúl salynady. Sonday-aq ýsh jyldan on jylgha deyin qayta jýrgizushi kuәligin aluyna jol berilmeydi.

10. Ontýstik ýiekke rúqsatsyz baruyna bolmaydy.

Tayau jyldan beri Ontýstik ýiekke baratyndardyng qatary kóbengde. «Álemdegi eng songhy taza meken» sanalatyn búl ýiek әr qaysy elding nazaryn audaryp keledi. Japoniya sanaly týrde belsendi qoldap kele jatqan  elderding biri. Japoniyanyng «Ontýstik ýiekti qorghau zanynda» japon halqy Ontýstik ýiekke barmaqshy bolsa mindetti týrde qatysty organdargha ótinish jazuy kerek. «Ontýstik ýiikti asyrau bilimderi» turaly kurstarda arnauly tәrbiyeleydi, nәtiyjesi talapqa say bolghandary ghana Ontýstik ýiekke baruyna rúqsat etiledi. Eger qatysty organdardyng rúqsatynsyz Ontýstik ýieke barghandar bolsa, oghan 500 myng dollargha deyin aiyppúl salynady jәne qatang eskertu beriledi.

Japondyqtardyng bala jastan әdepti, tәrtipti, bilimdi, mәdeniytetti boluynyng sebebin osydan-aq biluge bolady. Zang qatang bolghan jerde adamdar ózi jasap otyrghan ortasyn, tabighatyn qadirleydi, ekelogiyasyn sanaly týrde  qorghaydy. Qazaq atam «Balany jastan, qatynda bastan» dep beker aitpaghan ghoy. Eger әrbir adam úrpaghyn sanaly týrde tәrbiyeley alsa, otbasynda jaqsy ónege alyp ósken úrpaq jaman bolmaydy. «Balapan úyada ne kórse, úshqanda sony iledi» demekshi, balamyzdy otbasynan bastap moralidy, bilimdi, mәdeniyetti úrpaq bolyp erjetuine negiz qalay bileyik. Biraq әdil zang ýstemdik qúrghan jerde tәrtip te, mәdenie te bolatynyn esten shygharmayyq!

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly 

Abai.kz