«Óz elin maqtanysh etpeu – satqyndyqpen ten» degen eken batyr atamyz Bauyrjan Momyshúly. Al aqiyq aqynymyz Maghjan Júmabaev bylay dep jyrlaghan joq pa:

Erte kýnde joq bar edi, týn tughan,

Qap-qaranghy týn ishinde Kýn tughan.

Otty Kýnning sәulesinen ot altyn

Otty kózdi, otty jandy Gun tughan.

Erte kýnde otty kýnnen Gun tughan,

Otty Gunnen ot bop oinap men tugham.

Osy ólenindegi Gun degen sózge aqyn «týrik elining arghy atasy» dep týsinik beripti. Erte zamandaghy erjýrek saqtar, ghúndar – bizding babalarymyz.

Endeshe, nege biz últtyq tarihymyzben, batyr babalarymyzben maqtanbaymyz? Últtyq ruhymyzdy da kóteretin últtyq tarihymyz emes pe? Tarihpen maqtanu da – patriottyqtyng bir belgisi emes pe? Mәselen, juyrda ghana Astanadaghy Nazarbaev ortalyghynda «Saq kósemining qorghany» atty jana kórme zaly ashyldy. Búl bizding ruhaniyatymyz, mәdeniyetimiz, tarihymyz ýshin eng ýlken, eng aituly oqighalardyng biri. Óitkeni, týrkolog-ghalym Myrzatay Joldasbekovshe aitsaq, «kez-kelgen úrpaqtyng ókili ózining babasynyng qanday bolghanyn kórip, baytaq tarihyn sezinip, onymen maqtanuy kerek».

«Óz elin maqtanysh etpeu – satqyndyqpen ten» degen eken batyr atamyz Bauyrjan Momyshúly. Al aqiyq aqynymyz Maghjan Júmabaev bylay dep jyrlaghan joq pa:

Erte kýnde joq bar edi, týn tughan,

Qap-qaranghy týn ishinde Kýn tughan.

Otty Kýnning sәulesinen ot altyn

Otty kózdi, otty jandy Gun tughan.

Erte kýnde otty kýnnen Gun tughan,

Otty Gunnen ot bop oinap men tugham.

Osy ólenindegi Gun degen sózge aqyn «týrik elining arghy atasy» dep týsinik beripti. Erte zamandaghy erjýrek saqtar, ghúndar – bizding babalarymyz.

Endeshe, nege biz últtyq tarihymyzben, batyr babalarymyzben maqtanbaymyz? Últtyq ruhymyzdy da kóteretin últtyq tarihymyz emes pe? Tarihpen maqtanu da – patriottyqtyng bir belgisi emes pe? Mәselen, juyrda ghana Astanadaghy Nazarbaev ortalyghynda «Saq kósemining qorghany» atty jana kórme zaly ashyldy. Búl bizding ruhaniyatymyz, mәdeniyetimiz, tarihymyz ýshin eng ýlken, eng aituly oqighalardyng biri. Óitkeni, týrkolog-ghalym Myrzatay Joldasbekovshe aitsaq, «kez-kelgen úrpaqtyng ókili ózining babasynyng qanday bolghanyn kórip, baytaq tarihyn sezinip, onymen maqtanuy kerek».

Últtyq tarihymyzdy tanyp-bilu arqyly Otansýigishtik sezimderimizdi qalyptastyru turaly memleket basshysy әr sóilegen sózinde aityp jýr. Mәselen, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategiyasy: bir halyq - bir el - bir taghdyr» atty taqyryppen ótken Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XX sessiyasynda bylay dedi: «Últtyq ruhty qajetti biyiktikke kóteru ýshin bizding shynayy tarihymyzdyn, mәdeniyetimizdin, dinimizding qanday ekenin aiqyn sezinuimiz qajet. Qazaqtardyng últtyq tarihy, olardyng etnogenezi myndaghan jyldargha sozylghan biregey ajyramaytyn ýderis retinde qarastyryluy tiyis. Osy túrghyda qazirgi zamanghy Qazaqstan úly dala órkeniyetining ejelden kele jatqan sheshushi múragerlerining biri retinde zandy týrde kórinis tabady».

Tól tarihymyzdyng zerttelmegen qatparlary, ashylmaghan tústary jetip artylady. Tipti, Qazaq handyghyn qalyptastyrghan taypalardyng 15-shi ghasyrda osy úly dalada joq jerden payda bolmaghany anyq. Búl mәselege tarihshylarmen bas qosqan jiynda Memlekettik hatshy Marat Tәjin de ekpin týsirip, «qazaq etnosynyng qalyptasuy talay mynjyldyqtargha sozylghan ýderis, ókinishke oray, ol jetkilikti dengeyde zerttelmegenin» qadap aitty. «Biz saq mәdeniyetin, әsirese, Aral boyyn mekendegen massagetterdi, Jetisu jerindegi tigrahauda saqtaryn, Shyghys Qazaqstan men Altaydaghy arimpastardy tereninen zertteuge tiyispiz. Búl jerde klassikalyq kezendegi europalyq avtorlardy oqyp, payymdap qana qoy jetkiliksiz», - dep edi sol joly Memlekettik hatshy.

Ózinning últynnyn, halqynnyng tól tarihymen maqtana bilu ýshin, әueli sol tarihty oqyp-bilip, ózgege jetkize bilu de – ardyng isi. Olay bolsa, «Saq kósemining qorghanyn» aralap, kórgen-bilgen, kónilge týigenimizdi oily oqyrmangha jetkizudi jón kórdim.  Aghymdaghy jyldyng 29-shy tamyzy kýni Nazarbaev ortalyghynda «Saq kósemining qorghany» atty ghajayyp zal saltanatty týrde ashylyp, Berel qorghanyn halyqqa tanytqan qazaqtyng әigili arheology Zeynolla Samashev pen filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Myrzatay Joldasbekovter lentasyn qidy. «Biz baytaq tarihy bar elmiz. Neshe týrli qyrghyndargha úshyraghan zamandardan qalghan shashylyp jatqan tarihymyzdy jinap-týgendeuding uaqyty keldi. Keshegi Kenes imperiyasy zamanynda tarihymyz tabangha taptalyp, mazaqqa ainaldy. Biraq, bizding tarihymyz eshkimnen de kem emes! Biz babalarymyz Úly dalada ghajayyp órkeniyet jasaghan elmiz! Sol zamannyng ózinde patshalarymyz altyn saraylarda túrghan, altynnan kiyingen. Ózderi týgili, astyna mingen attaryn da altynmen kómkergen. Býginge deyin saq kósemderining 70-ten astam attary tabyldy. Endigi armanym – sol attardy altyn әbzelderimen Nazarbaev ortalyghynyng 2-shi qabatyna qoysam dep edim. Ol armanym da oryndalatyn shyghar! Bizding babalarymyz kýlli órkeniyetpen tyghyz qarym-qatynas jasap, adamzattyng baytaq tarihyn jasap ketken halyq! Biz ylghy dalada malmen birge jónkilip, jel aidaghan qanbaqtay, kóshken búltttay bolyp jýrgen halyq emespiz! Biz otyryqshy, mәdeniyetti bolghan halyqpyz. Biz búl jerge eshqaydan kóship kelgen joqpyz jәne eshqayda kóship ketkenimiz joq. Biz osy jerding túrghylyqty halqymyz! Qazaq halqy sonau ejelgi zamanda Saq memleketin, keyinnen Ghún memleketin, Týrik qaghanatyn qúrghan ru-taypalardan qúralghanbyz. Býgin sol tarihymyzdy zertteuding zamany tudy»,- dep Myrzatay Joldasbekov saltanatty rәsimde tebirenip sóiledi.

Ghalymnyng pikirinshe, saq patshasymen birge tabylghan zattarda babalarymyz kie tútqan Samúryqtyng belgileri bar. Yaghni, býginge deyin biz qoshqar mýiiz dep jýrgen oi-órnekterimizdegi belgiler – Samúryqtiki. Qosh delik. Endigi kezekte «Saq kósemining qorghany» ekspozisiyalyq zalyna sayahat jasalyq. Berel qorghanyna jýrgizilgen qazba júmystarynyng nәtiyjesinde arnayy jasaqtalghan zalgha 40 eksponattyng týpnúsqasy qoyylghan. Onyng ishinde, er adam men әielding sarkofagy, 3 attyng qanqasy, jylqylargha saltanatty jaghdayda kiygizetin әbzelderding qalpyna keltirilgen týri, sol әbzelderding jekelegen bólikteri bar. Bәrinen búryn mynaday keremetti qaranyz: osydan 25 ghasyr búryn ómir sýrgen saqtar qazaqtyng býgingi últtyq ong-órnegin paydalanghan! Altay ónirin mekendegen saqtar shetinen sheber, ústa, zerger, qúrylysshy, qolónershi jәne dәriger bolghan kórinedi!

Týp babalarymyzdyng qaytalanbas órkeniyet jasaghanyna tanday qaqtyq. Múrajaydyng ekskursiya bólimining bastyghy Aygýl Núriydenqyzy tarihy qazynamyz turaly bylay әngimelep berdi: «Búl tabyttyng (zaldyng tórindegi kósemning tabytyn kórsetti) ishinde bir er jәne bir әiel adam jerlengen. Er adam – patsha, jasy 35-40 shamasynda. 10 jylldan keyin qasyna anasy jerlengen. Jalpy qorghannan 1 myngha juyq zattar tabylghan. Onyng ishinde, aghash jastyq, birneshe qysh qúmyra, ishine su qúiylghan mýiizden jasalghan ydys, әshekeyler jәne t.b. bar. Sebebi, adam qaytys bolghanda ana jaqta ómir sýredi dep býkil ydys-ayaghy, tamaghymen qosa jerlegen. Osy jerden 13 jylqy tabylghan. Onyng 12-si – 12 taypaniki, 1-ui – kósemning ózining mingen aty. Ghalymdardyng aituynsha, jylqylardy basynan shoqparmen úryp óltirip, әkelip jerlegen. Myna jerde (qorghannyng aldynda jatqan sýiekterdi kórsetti) sol jaqta – bir jylqy, ong jaqta – eki jylqy bar. Bir tang qalarlyghy, osy jylqylardyng qabyrghalary búzylmaghan kýiinde Gerasimov atyndaghy zerthanada ekspozisiyada túr. Múnyng búzylmaghan sebebi, mәngilik múzdatqyshta jatqan. Birinshiden, óte ýlken terendikte jerlengen. Syrty bórenemen qorshalyp qalanghan. Ekinshiden, ghalymdardyng aituynsha, qorghannyng astyna janbyr suy ketip, ol mәngilik múzdatqysh bolyp qatyp qalghan. Áleumettik mәrtebege ie kósem qaytys bolghanda ony júpar iyisti shóptermen balizamdap, mumiyalaghan. Al bizding antropologtar kósem men onyng anasynyng bet-әlpetin qalpyna keltirdi. Ony bizding ekspozisiyadan kóre alasyzdar. Aytpaqshy, kósemning múrty, qos búrymy bar. Búrym shashy býginge deyin belgili restavrator Qyrym Altynbekovting ózinde saqtauly... Sonymen qosa, 13 jylqynyng 4-uinde betperde bar. Jylqynyng әbzelderine kelsek, býgingi kýnmen sabaqtastyqty kóremiz. Babalarymyz osydan 25 ghasyr búryn tura bizdikindey oy-órnekterdi paydalanypty. Taghy bir nazar audararlyq jayt, kósemning qorghany – ýlken arhiytekturalyq qúrylys. Búl qúrylysqa samyrsyndy, aq qayyndy, qaraghaydy qoldanghan. Tabyttyng qaqpaghy qaraghaydan jasalghan. Ózen angharlarynan qúrylys materialdaryn әkelip, әdeyilep qalap túrghyzghan. Búl qorghandy salu – ýlken enbekting jemisi. Búdan bayqaytynymyz, Altay jerin meken etken saqtar (skifter), sarmattar shetinen sheber, enbekqor, attyng qúlaghynda oinaghan jauynger bolghan. Elin qorghaghan batyr bolghan. Tang qalatynymyz, 25 ghasyr búryn saqtarda ústalyq, zergerlik, qolónershilik, qúrylys, medisina qatty damyghan. Ghalymdardyng pikirinshe, kósem basyna ota jasap jatqanda qaytys bolghan. Sebebi, basyna shoqpar tiyip, sol jerge qan úiyp qalghan. Operasiyany ayatamaghan».

Qorghan baghzy zamanda bir tonalsa, patshalyq Reseyding kezinde arnayy jasaqtar taghy tonaghan. Sonda da qanshama zattar býginge deyin jetip otyr. Al, tabyttan tabylghan adam sýiekterin Almatydaghy ortalyq múrajaydyng jertólesindegi tonazytqyshqa salypty. Áriyne, zertteu ýshin... Berel qorymy Shyghys Qazaqstan oblysynyng Qatonqaraghay audanyndaghy ózi attas auyldan ontýstik-batysqa qaray 7 shaqyrym jerde ornalasqan. Ol taspen qalanghan 31 obadan túrady. Qorym Búqtyrma ózenining ong jaghalauyndaghy biyik tauly jerde teniz dengeyinen 1120 metr biyiktikte túr. Ejelgi kóshpeliler kósemderin Altaydaghy tabighaty súlu ónirge jerlegen. Obalar ornalasqan jazyq jan-jaghynan qalyng ormanmen kómkerilgen biyik taularmen qorshalyp, basqa jerlerden әldeqayda biyikte túr. Bayyrghy túrghyndardyng mifologiyalyq týsinikteri boyynsha taular erekshe mazmúngha ie bolghan. Onyng úshar basyn Jaratushy mekendegen, al jogharghy әlemge babalar ruhy attanyp otyrghan. Mifologiyalyq sanagha sәikes, obalardyng jogharghy jәne tómengi әlemde, tau men ózenning jaghasynda ornalasuynyng simvolikalyq mәni zor. Sebebi, ol ghibadathananyng qyzmetin atqaryp, ghasyrlar boyy kiyeli meken bolyp sanalghan. Elimizdegi eng kóne qazba – osy. Berel obalaryn zertteuge 1997-99 jyldary ghylymiy-restavrasiyalyq júmystar jýrgizildi. Ayta ketelik, qazbalardyng basym bóligi № 11 obadan tabyldy. Sebebi, qorymdaghy osy iri obalardyng birine  Á. Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng halyqaralyq ekspedisiyasy qazba júmystaryn jýrgizgen-di. Resey, Italiya, Fransiya elderinen mamandar arnayy shaqyrylyp, ekspedisiyagha Berel obalaryn tapqan qazaq arheology Zeynolla Samashev jetekshilik etti. Asa qúndy qazbalardy qayta keltiru júmystaryn suretshi-restavrator Qyrym Altynbekov qolgha aldy. Áriyne, múnday tarihy bay múramyzdy tauyp, zerttep, qalpyna keltiru – tolassyz enbekting jemisi. Al, ony búqara halyqtyng nazaryna úsynu ýshin qarjy qajet. Búl jerde Nazarbaev ortalyghynyng búrynghy basshysy Myrzatay Joldasbekov pen «Qazmúnaygaz» últtyq kompaniyasynyng eks-preziydenti Qayyrgeldi Qabyldinning óz últy, halqy, eli ýshin eleuli enbek sinirgenin atap aituymyz adamgershilik is.

«Qazaqtyng tarihyn kóne zamannan bastaymyz, - deydi Á. Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng doktory Zeynolla Samashev. – Biraq naqty bәlenbay kýni deuge bolmaydy. Sebebi, tarihy etnogenez prosesi myndaghan jyldargha sozylady. Mysaly, saqtardy alsaq. Olardyng da qola dәuirinde ómir sýrgen ata-babalary bar. Sonday-aq, qola dәuirinde ómir sýrgen adamdardyng tas dәuirindegi ata-babalary bar. Sondyqtan, tarihy etnogenez prosesin alyp, sodan tarihy sabaqtastyq mәselesi túrghysynan qarau kerek. Qanday migrasiya prosesi bolsa da, býginge deyin tarihy sabaqtastyq ýzilgen joq. Babalarymyz ózi mekendegen jerinen eshqayda ketken joq. Tarihta búl jerlermen ótken-ketken halyqtardyng izi de bar. Biraq, biz tek migrasiyanyng әserin aitsaq qatelesemiz. Bizding babalarymyz býkil Euraziya kenistigindegi eldermen mәdeni, sauda-ekonomikalyq, әskery tyghyz qarym-qatynas jasady. Olargha bererin berdi, ózine alaryn aldy. Metodologiyalyq túrghydan tarihymyzdy qalay jazu kerektigi týsinikti. Mәsele sony jazatyn tarihshylardy biriktirude, ortaq tújyrymgha júmyldyruda jatyr. «Tarihty janasha jazamyz» degenge aitarym, negizinen búl әdistemelik ózgeristerdi qamtityn mәsele. Áytpese, tarihy faktiler ózgergen joq. Tek, sol faktilerdi qazirgi zaman talabynan, últtyq mýddemizding túrghysynan qarastyryp jazuymyz kerek».

Arheolog-mamannyng pikirinshe, baghzy zamanda ómir sýrgen babalarymyz eshkimnen kem týspeytin tarihy qúndylyqtar, ozyq mәdeniyet núsqalaryn jasaghan. Endeshe, solardyng úrpaghy, sol mәdeniyetting múrageri bizbiz. Árbir qazaqstandyq ózining ata-babalary ýshin maqtana bilui kerek! Nege maqtanbasqa? – Sebebi, býkil Euraziya kenistigindegi kez-kelgen órkeniyetpen tyghyz qarym-qatynas jasay alatyn әmbebap órkeniyet qazaq dalasynda jasalghan,- deydi Z. Samashev. Onyng aituynsha, bizding órkeniyetimizding ózgelerden bir ereksheligi, bizde jer sharyndaghy barlyq tabighy qúbylystargha beyimdelgen órkeniyet qalyptasty. Búl pikirmen Myrzatay Joldasbekov te kelisedi. – Saqtar  - býkil әlemdi auzyna qaratqan órkeniyetting kóshin bastaghan babalarymyz. Osynday babasy bar úrpaq – baqytty úrpaq! Keyin búl jóninde kóptegen kitaptar jazylghan song jas úrpaq ózining babasymen, óz halqynyng tarihymen maqtanatyn bolady! – deydi ol. Ghalymnyng pikirinshe, qazaq atauy «qas saq» degennen shyqqan. «Qazaq sózi qaydan shyqqan? Bayaghyda Músatay Aqynjanov degen professor aghamyz qazaq qas saqtan shyqqan dep jýretin. Qas – naghyz degen ýghymdy beredi. Qas saq, qas batyr, qas súlu. Sol aitqanday biz naghyz saqpyz. Saqtyng mәdeniyeti, saqtyng tarihy, saqtan qalghan múra – bizding tarihymyz» deydi týrkolog-ghalym.

Ózining tughan eli ýshin, onyng tarlan tarihy ýshin maqtana bilu de – erlik is. Mening oiymsha, biz tәuelsiz Qazaqstanymyzben, aru Astanamyzben, óz elin algha sýiregen túnghysh Preziydentimizben maqtana biluimiz kerek. «Núr Otan» HDP-sy ótkizgen bir jiynda «Ayqyn» gazetining bas redaktory Núrtóre Jýsip aghamyz: «Astana – әlem nazaryndaghy qala. Qoghamdyq qyzmet kórsetetin kez-kelgen salanyng qyzmetkeri Astananyng tarihyn sheteldik meymandargha jatqa aityp beretindey jaghday qalyptastyru qajet» degen úsynys aitty. Onyng aituynsha, Shvesiyada qala tarihyn kez kelgen taksist, shashtaraz jatqa biledi. Al, bizde she? Osy saualgha jauap izdep, Astanadaghy bir-eki shashtarazgha bas súqtym. S. Seyfullin kóshesining boyyndaghy ýlken bir shashtarazda Nastya esimdi orys qyzy qarsy aldy. «Astananyng tarihyn bilesiz be? Sheteldik qonaqtar súrasa ne deysiz?» desem: «Astanagha shamamen 10 shaqty jyl boldy» dep qarap túr. Ózi búrynghy Selinogradta tuypty. Ne degen nemqúraydylyq? Kelesi shashtarazda orystildi qazaq әieli Astananyng janarghan kóshelerining ataularyn ózimnen súrap, jany qysyldy. Áriyne, oqyp-bilemin degen adamgha Astananyng tarihy jazylghan kitap, jurnaldar, kómekshi-qúraldar óte kóp. Tipti, býgingi ghalamtor damyghan zamanda aqparat degen úshan-teniz, Alayda, bizding kópshiligimizde tól tarihymyzdy biluge degen qúrmet, maqtanysh joq!

Tariyhqa qúrmet turaly bir mysal. Bir joly Qazaqstan-Germaniya qúramalarynyng arasynda futbol dodasyn kóruge «Astana-Arenagha» bardym. Jankýierlerding qolynda bir-bir shapalaq-qaghaz. Qatty qaghazdan býktep jasalghan qol shapalaqtaghyshta әnúranymyzdyng mәtini bar eken. Biraq, ony әueletken jan bolmady. Kerisinshe, sol әdemi qaghazdar ayaqtyng astynda jatty. Búl da bizding rәmizderimizge, óz tarihymyzgha degen qúrmetimizding kórinisi emes pe? Avtobus biyletterine Bәiterekting beynesin saldyq. Qatty qynjylghanym, birde avtobusta 5 jasar bala júrttyng kózinshe әlgi biyletti ayaghymen myjghylap oinady. Ýlkender ýnsiz. Bәiterek degenimiz jәy ghimarat emes, Astananyn, bylay túrsyn, Qazaqstannyng órkendeuining simvoly emes pe? «Bәiterek – Astananyng tórindegi,

Óresi biyiktikting ómirdegi.

Ayaly alaqany Elbasynyn,

Sekildi óshpeytúghyn senim móri», - dep aqyn aghamyz Nesipbek Aytúly jyrlaghanday, búl bizding eldigimizding ensesin kótergen ghimarat emes pe? Endeshe, oghan nege qúrmetpen qaramaymyz? Birde AQSh-qa jolym týskeninde ýlgi tútarlyq bir jayttyng kuәsi boldym. Múhittyng arghy jaghyndaghy alyp elding qay qalasyna barsang da, aldynnan shyghatyny – әr qalanyng ghajayyp ghimarattary beynelengen kәdesyilary. Biraq, biriniki ekinshisinde kezdespeydi. Olar әri әdemi, әri arzan, әri qoljetimdi. Mysaly, Vashingtonda – biyiktigi 168 metrlik Obelisk, Niu-Iorkte – «Empayr Steyt Bildiyn». Mening bir sýisingenim, óz elindi, tughan qalandy qúrmetteu, maqtan tútu osynday shaghyn kәdesyidan bastalady eken. Kóshede jolyqqan kez-kelgen amerikalyq ózining bas qalasynyng tarihyn әngimeleudi zor maqtanysh kóretinine qyzygha da, qyzghana da qaradym. Biz nege solay etpeymiz?

Jas úrpaqtyng tarihy sanasyn qalyptastyruda teledidardyng alatyn róli zor. Sebebi, jas balalar uaqytynyng kóbin teledidardyng aldynda ótkizedi. Búl jerde últtyq tarihymyzdan týsirilgen mulitfilimder men kinotuyndylardyng manyzy bólek. Mysaly, sol AQSh-ta mulitfilimderding birneshe arnalary bar. Biraq, olar biz oilaghanday zúlymdyq, zorlyq-zombylyqty nasihattap jatqan joq. Kerisinshe, halyqqa tәrbiyelik mәni bar mulitfilimderdi, kinolardy kórsetedi. Qytay da otanshyldyq sezimdi shyndauda mulitfilimderine arqa sýiedi. Ókinishke oray, bizding últtyq mulitfilimderimizding sany әli az. Ári ketkende 10-gha da jetpeydi. Kishkentay kórermenderimiz «Balapannan», «Qazaqstan» últtyq arnasynan kýnde kóretin «Múnlyq pen Zarlyq», «Qoshqar men teke», «Aq qaz», «Sauran batyr», «Anqau qasqyr», «Ala qonyz» ghana...  Bir quanarlyghy, 2011 jyly 50 seriyadan túratyn «Qazaq eli» atty animasiyalyq filim jaryqqa shyqty. Búl tuyndy Qazaq handyghyn qúrghan Kerey men Jәnibek handardan bastap, býgingi tәuelsizdik alghan kezenge deyingi tarihy oqighalardy qamtidy. «Qazaqfilim» kinostudiyasy biyl «Er Tóstik», «Aydahar» atty 3D formatyndaghy túnghysh tolyqmetrajdy animasiyalyq tuyndylardyng túsauyn kesedi. Bәrekeldi deymiz-de! Biraq әr kishkentay qazaqstandyq ózining tarihymen maqtanuy ýshin «Múnlyq pen Zarlyq» siyaqty 100 mulitfilim týsirsek te azdyq etpesi anyq.

Abai.kz