Sirә, qalamger turaly, sonyng ishinde óleni ózine, ózi ólenine ainalghan aqyn jayly jazudan qiyn eshtene joq shyghar. Sondyqtan bolar, qazaq poeziyasynda ózindik qoltanbasy bar, taghdyrly aqyn qyzdarymyzdyng biri Marfugha Aythoja turasynda jazbaq dýniyem keyindey bergen. Shynyn aitsam, aqynnyng qiyn da qyzyqty ghúmyryn, onyng san qyrly shygharmashylyq әlemin óz dәrejesinde ashyp kórsete alamyn ba degen kýmәndi oilar iyektep alyp, jazugha jýreksingen edim. Aqyry nartәuekelge baryp, kópten beri kókiregime syr bolyp qúiylghan oilardy aq qaghazgha týsiruge kiristim.

Bala kezimnen әdebiyetke ýiir bolghandyqtan ba, aqyn –jazushylardyng esimderine erte bastan qanyq bolyp óskenmin. Bәlkim sodan shyghar, Marfugha aqyndy es bilgeli biletin siyaqty bolamyn da túramyn. Onyng ólenderimen qay kezde, qalay tanysqanym jadymda qalmapty. Biraq, shuaqty jyrlary jýregime jylylyq úyalatyp, ómir jolymda birge kele jatqanday әserden arylghan emespin. Shynayy poeziyanyng basty qasiyeti de osy emes pe.

Sirә, qalamger turaly, sonyng ishinde óleni ózine, ózi ólenine ainalghan aqyn jayly jazudan qiyn eshtene joq shyghar. Sondyqtan bolar, qazaq poeziyasynda ózindik qoltanbasy bar, taghdyrly aqyn qyzdarymyzdyng biri Marfugha Aythoja turasynda jazbaq dýniyem keyindey bergen. Shynyn aitsam, aqynnyng qiyn da qyzyqty ghúmyryn, onyng san qyrly shygharmashylyq әlemin óz dәrejesinde ashyp kórsete alamyn ba degen kýmәndi oilar iyektep alyp, jazugha jýreksingen edim. Aqyry nartәuekelge baryp, kópten beri kókiregime syr bolyp qúiylghan oilardy aq qaghazgha týsiruge kiristim.

Bala kezimnen әdebiyetke ýiir bolghandyqtan ba, aqyn –jazushylardyng esimderine erte bastan qanyq bolyp óskenmin. Bәlkim sodan shyghar, Marfugha aqyndy es bilgeli biletin siyaqty bolamyn da túramyn. Onyng ólenderimen qay kezde, qalay tanysqanym jadymda qalmapty. Biraq, shuaqty jyrlary jýregime jylylyq úyalatyp, ómir jolymda birge kele jatqanday әserden arylghan emespin. Shynayy poeziyanyng basty qasiyeti de osy emes pe.

Esimi tútas bir últtyng úranyna ainalghan, aty tarihy bir kezennin oqighalaryn aishyqtaytyn, óz úlysynyng ary men úyatynday adamdar bolady. Qúdaygha shýkir, Alashym da sonday azamattardan kende bolyp kórgen emes. Mysaly, Atilla, Tomiriys, Tóle, Qazybek, Áyteke, Mahambet pen Qúrmanghazy, Abay men Shәkәrim, Iliyas pen Sәken ataularyna anyqtauysh qosudyng qajeti joq.¦rpaqqa olardyng qay kezde dýniyege kelip, qay kezende ómir sýrgeni de manyzdy emes. Olar keshegi, býgingi ћәm bolashaqtyng qúrdastary. ómirden keshe ozghan Múqaghali, Qadyr, Túmanbaylar da qúdiretti poeziyalary arqyly mәngi jas bolyp qala bermek. Osynday úly túlghalardyng qataryna aramyzda aman-esen jýrgen Marfugha Aythojany qossam, múnymdy eshkim әbestik kóre qoymas. Sebebi, Marfugha dese kez-kelgen qazaq shúrayly jyr men shynayy sezimdi eske alary haq. Marfugha – óleng bolyp órilgen qyz –ghúmyrdyng beynesine ainalghan túlgha. Demek, ol turaly aitqanda «Marfugha Aythoja» nemese «Marfugha aqyn» demey-aq «Marfugha» desek jetkilikti. Endeshe...

Men Marfughany túnghysh ret Aqyn Saranyng jýz jyldyq mereytoyynda kórdim.Symbaty men syry ýilesim tapqan әsem túlghasyn asqaq ústaytyn aqynnyng bolmysynan tәkkaparlyq angharylatyn.Ony óz shamasyn bilgen adamnyng aibyny, ruhy biyik aqynnyng asqaqtyghy, súlu әielding súnghyla nazy dep qarasang da jarasady. Tolqyndaghan qolang shashynyng shekesindegi bir shókim buryl shash shyngha  týsken kirshiksiz aq qarday әser qaldyrady. Áyteuir Marfugha mening úghymymda poeziyanyng aru beynesine engen kórinisindey bolyp saqtalyp qalypty.

 Óleng dep atalatyn ómir dodasynan dәmemiz bolsa da, auyl balasyna tәn úyandyqpen janyna baryp tildesuge batylymyz barmay, alystan qaray bergenbiz.Boyyn tik ústap jýrgen kerbez jýrisi,tókpe aqynday tógildire sóileytin sheshendigi, tyndaushysynyng janyn eljirete oqyghan móldir ólenderi kimning de bolsa jan-jýregin baurap alady. Poeziyagha qúshtar bozbalanyng aqyn әpkesin alghash kórgendegi әseri osynday bolghany anyq.

Jyljyp jyldar ótti. Biz de eseyip, keyingi tolqyn jastargha kenes beretindey kezenge kelgenbiz. ózimizding de jazghan-syzghanymyz birshama bolyp qalghanymen, bala kezden pir tútyp ósken qalamgerlerge degen qúrmetimiz ortaymapty. Sol alghausyz syilastyq meni jyr Aqquynyng aldyna jetelep әkeldi. Mine, biz emen-jarqyn әngimege kóshkeli de biraz uaqyt bolypty.‡nemi asyghyp jýretin jurnalister qauymynyng әdetine salyp, әzirlep әkelgen súraqtaryma jauap alysymen qaytamyn ghoy degen alghashqy josparym әdirem qaldy. Aldymen qonaghyn shaygha qandyryp alghan aqyn әngimening tiyegin aghytqan. Tipti, sóz arasyna sóz qystyru qiyn. Aytqanyn úmytu, bir sózin eki qaytalau, oqigha jelisinen janylu degen búl kiside bolmaydy eken. Jay sózderining ózi ólendey órilip, týidek-týidegimen týsedi. Qúddy bir, óleng oqyp otyrghanday әser qaldyrady. Sonau bir jyldary Ghafu Qayyrbekov aghamyzben birge boludyng sәti týsip, әngimesin tyndaghanymyz bar edi. Sonda aqynnyng qara sózge erekshe jýiriktigine qayran qalghanmyn. Kókiregi últynyng úlaghatty sózderine toly múnday jandarmen az-kem әngimelesuding ózi bir ghaniybet. Búl joly Marfughada da sonday qasiyet bar ekenine kózim jetti. Ayta týsse deysin, tynday berging keledi.

Adamdy shygharmashylyqqa bastaytyn – taghdyr dep jatady. «Múng bar jerde poeziya bar»-deydi Didro. Syrtynan qarap, tórt qabyrghasy týgel, ýlde men býldege oranyp ósken erketotay bolyp kóringenimen, taghdyr tauqymeti Marfughany da ainalyp ketpepti. Adamnyng basyn oiynshyqqa ainaldyrghan keshegi zúlmat zaman tentekti de, tektini de, momyndy da birdey  tepkige salghan eken-au. Áytpese, bilimi men ójettigining arqasynda Mekkege baryp, bir qauym elding serkesi bolyp otyrghan Aythoja bi, sheshen әri qajynyng úrpaghy azap pen tozaqtyng san synaghyna týsem dep oilamaghan bolar. Jetisu ólkesining eng shúrayly aimaghy,  ataqty Maman, Túrysbek baylardyng qútty qonysy bolghan, Molyqbay men Iliyasty, Sara men Ghalidy qanattandyrghan Qapalday qasiyetti ólkede baquatty ghúmyr keship jatqan әleuetti әuletting shattyqty shanyraghyn shayqaltqan Qazan tónkerisi bolatyn. Búl qasiretti kýnderdi Marfugha kórgen joq, әriyne. Alayda, qaymana qazaqty tughan jerin tastay qashugha mәjbýr etken Goloshekinning qyryp-jong sayasatyn bastan keshirgen  ata-ananyn  kózderinen jas ornyna qan agha otyryp aitqan әngimeleri  zerek jastyng jýregine mәngilik jazylyp qalypty.

Sol bir zúlmat zamannyng oqighalaryn janyng týrshikpey tyndau mýmkin emes. Qazaq últyn jappay qyrghyngha úshyratqan qoldan úiymdastyrylghan genosid Aythoja qajynyng da shanyraghyn ainalyp ótpegen. Ataqty Mamaniya mektebinen bilim alyp, qazaqsha, oryssha, arapsha sóiley de, jaza da biletin Ghaly Aythojin timiskilerge taptyrmaytyn olja ekeni belgili. Bilgirligimen tanylyp, el biyligine aralasa bastaghan talapty jigit alghashqylardyng biri bolyp nysanagha ilinipti. «Japon tynshylaryna mәlimet berip jatqan jerinde ústaldy»-degen jalamen aiyptalghan ol ózi siyaqty sormandaylarmen birge Almatygha jayau aidalady. Múnshama azapty búryn-sondy bilmegen tútqyndardyng birazy jolgha shydamay, qyzylmay bolyp ólip jatty deydi osyny kózimen kórgender.

Almatynyng qabaghy erekshe qatuly edi. Qaladaghy týrmelerde oryn bolmaghandyqtan Ghalilardy «Mýttәiim baq» degen baqta tereng etip qazylghan orgha әkelip toghytady. Kýndiz qara júmysqa jegilip, kesh bata qayta orgha qamalatyn tútqyndardy syrttarynan myltyq asynghan saqshylyr kýzetip jýredi. Kýn sayyn shetinen әketip jatqandardyng bireui de qaytyp oralghan emes. Búl tyqyr Ghaligha da tayap qalghan. Osyny sezgen ol amalyn tauyp qashyp shyghady da, barar jer, basar tauy qalmaghannan keyin shekara asady. Al, auylda qalghan «halyq jauynyn» jary men balalary kiyetin kep te әmbege ayan. Osylaysha Bifatima auyr júmysqa jegilip, úldary  Qúdiyarhan, Tóretúrsyn, Balatúrsyn, Aytmúhanbet pen qyzy Gýlmәnuәr ashtyqtyng qúrbanyna ainalghan. Ajaldan tek atasy Aythoja qajynyng tәrbiyesindegi Shayahmet qana aman qalypty.

Bilimdining qay jerde de beti ashyq. Qytaydaghy aghayyndargha aqylshy bolyp, aghashtan mektep saldyghan Ghaly Aythojin búl jaqpen astyrtyn habarlasyp otyryp, aqyry orayyn keltirip jary men balasyn alghyzady.¦zaq jylghy saghynyshtan keyin sýigen jandar osylaysha qayta tabysqan eken. Bolashaq aqyn Marfugha mine, osy mahabbattyng jemisi.

Qaysybir oqyrman arghy tarihty úzyn-sonar bayandap jatqany nesi dep oilauy da mýmkin. Alayda, әlginde aitqanday, adamdy aqyndyqqa әkeletin – taghdyr deytin bolsaq, Marfughany shygharmashylyqqa bastaghan soqtyqpaly-soqpaqty jol qalay órbigenin biluimiz qajet. Sebebi, ata júrtynan jyraq ketip,ózge elde taban tiregen otbasynyng qayghy-qasireti múnymen de bitpegen. Stalin men Shynjang ólkesining әmirshisi Shyng Sy Saydyng astyrtyn qylmystyq әreketining nәtiyjesinde ondaghy az últtargha jasalynghan ozbyrlyq sayasat taghy da talay oghlandarymyzdy oryp týsirgen. Solardyng qatarynda taghy da Ghaly Aythojaúly jýrgeni anyq. Qytaydyng Sýidinindegi qatygegezdigimen aty shyqqan Ayranbaq týrmesine qamalyp, keyinnen jylymyq kezinde aman-esen elge oralghan әkesining estelikterin estip ósken Marfugha jaqynynyng ghana emes, jalpaq júrtynyng jayyn oilap qamyqpady dep kim aita alady. Keyinnen, qyzdar gimnaziyasynda ústazdyq etip jýrgen ony bay-baghlandardyng aqsausaq balalaryn enbekpen týzeu qajet degen úranmen tórt týlikten basqa kóz sýrindirer qarayghany joq qúlazyghan dalagha  jer audarghany sherli jýrekke sher qosyp ketken. Sonyn ala Qúljadan «Qalagha qaytarylmasyn!»-degen búiryqtyng jetkenin Marfugha aqyn qabyrghasy qayysa otyryp eske alady. Tek, ózine qamqor bolghan әkesining dosy qolghabys jasap, sary aurugha shaldyqqan jas qyz otbasyna oralghan eken. Qyzynyng taghdyryn oilaghan әke endi oghan júmysqa shyghugha tiym salady.

Týnning artynan kýn shyghatyny siyaqty, bir qayghydan song bir quanysh jýretini belgili. Sol siyaqty, qytaydaghy qazaqtar da ýnemi týnekte bolmaghan. Qys-qystauyn Aqsudyng bastauynda ótkizip,  jazda  Talqy tauyndaghy Sayram kólin jaylaytyn júrtshylyq qashanda qazaqy sәn-saltanatyn joghaltpaugha kýsh salghan. Ata-anasynyng saghynyp kórgen perzenti, dýiim elding ayaulysy Marfugha asyldan kiyim kiyip, jorghadan jýirik minip, bala kezinen oiyn-sauyqtyng ortasynda ósken. «Anam auyldyng qyz-kelinshekterine: «Áldekimdershe alba-júlba kiyinbey, tәuir kiyimderindi kiyip jýrinder!»-dep ózi qadaghalap otyratyn»-deydi Marfugha sol kýnderdi eske týsirgende. Eki adam bas qossa jyr jyrlap, әn salugha beyim túratyn sauyqshyl auylda eseygen ol bala kezinen qorjynynyng bir basyna dombyra salsa, ekinshi basyna mandoliyn  artyp jýredi eken. Alty ay jazday jaylauda jaghasyn kenge jayatyn júrtshylyq shildehanadan bastap, besikke bóleu, túsau keser, sýndet toy, qúda týsu, qyz úzatu dep jalghasa beretin bereke-dumandardyng birde-bireuin qúr jibermeytin. Al múnday sәtteri seri jigitter men ónerli qyzdardyng aiy onynan tuatyny belgili. óz janynan óleng shygharyp aitatyn Bifatima osyndayda otyrystyn  sәni bolatyn. Ol halyq әnderimen qosa, elge degen saghynyshyn, basynan keshirgen qasiretti jaylardy ólenmen  órip, jýrekterdegi shemen bolghan sherdi tarqatudyng sheberi atanghan. Anasy aitqan әndegi mún, óleng joldaryndaghy talayly taghdyrlar, atajúrtqa degen alghausyz ansau,ózgening qiyanatyn kórumen ótken ómirge degen ókinish, bәri-bәri bala Marfughanyng jadynda mәngilik jazylyp qalghan. Qyzynyng tәrbiyesine zerdeli әke de beyjay qaramaghany bayqalady. Ol qytayda qazaq tilinde shyghyp jatqan kitap, gazet-jornaldardy aitpaghanda, Qazaqstanda jaryq kórgen jaqsy dýniyelerdi izdetip jýrip aldyryp, oqugha úsynyp otyrghan. «Abay jolynyn» arap qarpimen basylghan eki tomdyghyn әkelip: «Balam, Múhtar Áuezovtyng osy kitabyn zerdelep oqyp shyqsan,  býkil ómirine jol ashylady. Sen jazushy degenning kim ekenin, qalamger әlemining jan-dýniyesin osydan úghasyn. Búdan asqan qúdiret bolmaydy»-degeni esten keter me eken. Abay, Iliyas, Qasym, ózge de qazaq aqyndarynyng poeziyasy Marfughagha bala kezinen tanys bolatyny sondyqtan. «Elge bara qalsang onda Ghaly Ormanov degen aghang bar. Ony Aqsudaghy Qaraghash mektebine oqugha ornalastyrghan men edim. Qazir ol Qazaqstandaghy ýlken aqyndardyng biri. Esine saqtay jýr, qyzym»-deytin kórinedi perzentining boyynda aqyndyq qasiyet bar ekenin angharghan  әke. ózining yqtiyarynan tys, qalauynan bólek , ata qanymen, ana sýtimen singen qasiyet arqyly qúnarly topyraqqa qonghan dәndey bala jýreginde poeziya gýli býr jarghan edi.

– ózgeni qaydam, men es bilgeli әke-sheshemning asyl armany –tughan jerge, ata júrtqa qaytyp oralu bolatyn. Ol oilaryn jariya etuge qytaydyng jymysqy sayasatynan jasqansa da, ishterindegi saghynyshty jasyru mýmkin emes,- deydi aqyn alysta qalghan sol kýnderdi esine týsirip.- Tipti әkem bizge Qazaqstannyng kuәligin de aldyryp qoyghan bolyp shyqty. Búl keyinnen eki memleket arasyndaghy jylymyq kezinde  bizding alghashqylyrdyng biri bolyp elge ótuimizge septigin tiygizdi. Osylaysha 1958 jyly Qazaqstangha qaytyp oraldyq.

 Bizdi sol kezdegi Qapal audanyna qarasty Abay atyndaghy kenshardyng tóraghasy Núrbolat Týshkenov degen kisi Qorghas shekarasynan qarsy aldy. Azdy-kópti alyp ótken jýgimizdi qorapty mashinagha tiyep, ózimizdi jenil kólikpen alyp jýrdi. Ol kezde qazirgidey tas jol joq, ózimdi qúlazyghan qu dalagha kele jatqanday sezingenim esimde. Bir túsqa kelgende әkem mashinany toqtatudy ótindi. Kólikten týsken ol on qadamday jýrip baryp, tizerley otyra ketken. Qos qolymen topyraqty uystap alyp, qúshyrlana iyiskep, sýigeni dәl qazirgidey esimde. Selkildegen iyqtarynan әkemning jylap otyrghanyn týsindim. Jalaly bolyp týsken orystyng týrmesinen qashqanda da, qytaydyng týrmesinde basyna shenber salyp, kózin syrtyna shygharyp azaptaghanda da qara emendey qasqayyp, kózinen bir tamshy jas shygharmaghan bolattay qaysar jannyn  topyraqty qúshaqtap jylaghanyn kórgende tughan jerge degen saghynyshtyng qanday bolatynyn túnghysh sezingendey edim. Keyin bilgenimdey, búl әkemning balalyq, jastyq shaghy ótken Eshkiólmes tauynyng baurayy eken.

Otbasy Kóshkental auylyna qonys tepkennen keyin kóp úzamay Marfugha arman qala – Almatygha attanady. Dombyrada qúiqyljyta kýy tartyp, әn salatyn  kórikti qyzdyng alghashqy oiy - әrtis bolu bolghanymen, búl joly da әke balagha jol siltep, qyzyna aqyndyqtyng jalyna jarmasugha kenes bergen.Osy kenesti qabyl alghan Marfugha sol kezdegi S.M.Kirov atyndaghy Qazaq Memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetine oqugha týsedi. óleng jazudy ómirlik múrat etken ol tógildire jyr jazugha kirisken. ólensýier qauymnyn  «Aspannan kýtip jýrgen aqynymyz qasymyzdan tabyldy»-deytini de osy tús. Alghashqy tuyndylary qytaydaghy «Shúghyla» jurnalyna shyghyp túrghan Marfughanyng ólenderi endi bizding basylymdarda top-tobymen jariyalanyp jatty. Kóp keshikpey «Balqúraq» atty túnghysh jyr jinaghy da dýniyege kelgen.

Sonau Qúljada jýrgende kitaptaryn oqyp, ólenderine tәnti bolghan aqyndardyng kózin kóru, qasynda jýrip, aqyl-kenesterin tyndaudy arman etken Marfugha «Kórkem әdebiyet» baspasynyng tabaldyryghynan attaydy. Basqa oryn bolmaghandyqtan mashinka basushy júmysyn atqarugha kelisken ol osy qyzetine de riza bolghan. Baspanyng diyrektory Múhametjan Qarataev, bas redaktory Tayyr Jarokov, poeziya bólimining mengerushisi Ghafu Qayyrbekov, onyng qol astynda jap-jas Túmanbay Moldaghaliyev pen Shәmil Múhametjanov, Qayrat Júmaghaliyev, Bayrondy qazaqsha sóiletken tentek aqyn Tóleubay Smailovtar osy jerde enbek etetin. Olar jandaryna kelgen jas aqyn qyzdy alaqandaryna salyp erkelete bildi, qasterley aldy. Qasym Qaysenov anda-sanda kelip: «Marfugha, sen aqynsyng ghoy, sondyqtan qatesiz basasyn. Myna dýniyemdi terip bere qoyshy?»-dep, aghalyq bazynasyn aituynyng ózi ne túrady. Alystaghy Qaraqalpaq elinde jýrgen Tólegen Aybergenov:

Sen qaraysyng men be dep,

Jaralghandy aitugha.

Men qaraymyn sen be dep,

Jelbiregen bar tugha.

Ey, syrly saz, syrly saz,

‡lbiregen Marfugha.

Sendey qyzgha óleng az,

ómir kerek tartugha...! - dep arqaly aqynnyng asqaq jyryn arnasa, keyin elge tanylyp, aqyn qyzdardyng aldynghy leginde atala bastaghan tústa Kerim Elemes:

Ana-Qyran,

Marfugha – jyr Anasy.

Bóbek jyr jýregine em,

Jylamashy.

Bóbek jyr

Anang osy –Aythojina,

Ana-Qyran – Marfugha,

Jyr Anasy,- dep aqtaryldy.

 Sol aghalarynyng qoldauynyng arqasynda keyin Marfugha Mәskeudegi Maksim Gorikiy atyndaghy әdebiyet institutynyng janyndaghy jogharghy әdeby kursyna oqugha attanghan. Jelkildep ósip kele jatqan eki qyzyn qimay qinalghany esinde. Sonda taghy da әkesi aqyl qosyp: «Balam, balalaryng er jetedi, sen olar ýshin alang bolma. Al, bolashaghyng ýshin bilim kerek. Men sening ýlken aqyn bolatynyna senemin»-degen edi-au.

Mәskeu. Ol kezde búl qala KSRO atalatyn alyp otanymyzdyng jýregi edi-au. Qazaqstannan Sayyn Múratbekov, Ayan Nysanaliyn, Erlan Ábenovtarmen birge әlem әdebiyeti jóninen dәris aldy, osy bir ghajap ónerding tylsymyna boylady. Tereng bilim shalqar shabyt shaqyrady. Osynda jýrgende Marfugha óndire óleng jazghan. Tyng tuyndylaryn ózimen birge oqityn erli-zayypty orys aqyndary Tatiyana Kuzevleva men Vladimir Sovelievter birden orysshagha tәrjimalap, «Liyteraturnaya gazeta», «Pravda», «Drujba narodov», «Znamya» gazetterine jariyalanyp jatty. Osy kezende  Mәskeudegi «Hudojestvennaya liyteratura», «Sovetskiy pisateli», «Molodaya gvardiya», «Detskaya liyteratura» siyaqty ýlken baspalarynan Marfughanyng «Bir uys topyraq» -«Gorst zemliy», «Dala pernesi» - «Struna stepey», «Túlpar túrmany» - «Ukrashenie konya», «Jazghy shyq» -«Letnie rosy» kitaptary birinen keyin biri jaryq kórdi. Aqyn Mәskeude ótip jatatyn, jalpy odaq kólemindegi kóptegen mәdeny sharalardyng qúrmetti qonaghy bolyp, qazaq últynyng abyroyyn san asqaqtatqan. Tirsegine týsetin tolqyndaghan qara shashyna qarap ony birde «su perisi –rusalka» dep atasa, endi birde oily da kórkem ólenderi men aqquday әsem mýsinine oray «Pushkin kýnderining hanshayymy – koroleva pushkinskih dney» dep әspetteytin. Qay jerde jýrse de Marfugha qazaq qyzy degen atty jorghary ústap, dala perzentining darhandyghy men daralyghyn, alghyrlyghy men asaulyghyn tanyta bildi.Sol qasiyeti arqyly qadirin arttyrdy.

–Maghan basshylar eshqashan qyzmet úsynghan emes,- deydi Marfugha Mәskeuden kelgennen keyingi kezendi eske alghanda.- Men de ony súramadym, bilem. Men óz baqytymdy ólennen tapqan adammyn. Osy jolda kóp enbektendim. Bir jaqqa demalugha barsam da, issapargha shyqsam da, qonaqta jýrsem de qolymnan qalam týspeytin. Tipti, kólik ishinde kele jatyp ta óleng jaza beretinmin.

  Aqynnyng búl sózimen kelispeske bolmaydy.Mysaly, qazaqstandyq delegasiya qúramynda Bolgariyagha barghanynda bas-ayaghy bir aptada 700 jol óleng jazyp qaytqan edi. Olardyng barlyghy keyin bolgar tiline audarylyp basyldy. Osy jayly aqynnyng ózi: «Saparlargha shyqqanda men as iship, ayaq bosatpay, óleng arqalap qaytatynmyn,- deydi.- Búl mening әdetime ainalghan. Barghan jerding adamdary, tabighaty, móldiregen kóli men tau-tasy óleng bolyp órile beredi. Jәne jazar aldynda úiqas, forma izdep qinalmaymyn. Oilarym birden laq etip qúiylyp týsedi. Jazghandarymdy neken-sayaq týzetemin»

Bolgariya degennen shyghady, ‡stemtaptyng ozbyrlyghyna tóze almay әke-sheshesining shekara asugha mәjbýr bolghany ghúmyr boyy Marfughanyng aldynan shyghyp otyrghanyn aita ketu kerek shyghar. Mysaly, «Struna stepey» kitaby ýshin Mәskeuden Býkilodaqtyq komsomol syilyghyna úsynylghanda el jaqtan: «oghan búl syilyqty beruge bolmaydy, sebebi Aythojina qytaydyng tynshysy»-degen domalaq aryz jetip, joly kesilse, talay ret shet elge shyghar saparynda osy aiyppen Mәskeuden qaytqanyn qaytip úmytsyn. «Itting iyesi bolsa, bórining tәnirisi bar»,-deydi ol búl jayly әngime qozghalghan kezde.- Men ataq-abyroy izdegen joqpyn. Tabandaryn tas tilip, tau asyp, qúm shaynap, kózderinen jas ornyna qan aghyp, elge degen saghynyshtarynan qúlyndaghan dauystary qúraqqa jete jylap jýrgen shettegi qazaqtardyng mún-zaryn, solardyng amanatyn arqalap kelip, aq qaghazgha óleng etip týsirdim. Bәlkim sol saghynysh, sol amanat meni aqyn etken bolar. Endeshe men baqytty adammyn»

Marfugha turaly jazbaq bolghanymda onyng shygharmashylyghy jayly, syrly da nәzik ólenderi turasynda oy tolghamaq bolghanymdy jasyryp qayteyin. Alayda, aqyn әngime tizginin birden óz qolyna aldy da, ózining taghdyrly ómir-tarihyn bayanday bergen. óleng oqyghanday óreli sóz tirkesterimen órilgen búl bayan meni birden baurap ala jóneldi. Marfughanyng basynan keshkenderi agha úrpaqtyng jýrip ótken auyr da azapty jolyn aldyma әkelgendey edi. Osy kezde «adamdy shygharmashylyqqa әkeletin – taghdyr»-degen tәmsilge ilana týskenmin.

«Sen menen hal súrama, jyrdy súra...»- dep Múqaghaly aitqanday, biz de apamyzdyng aqúlpa búlttarday jónkilgen jyrlaryn estigimiz kelgen. Ol jayly ótinuding ózi qajet bolmay qaldy. Azghana otyrysta aqyn әldeneshe ólenin oqyp ýlgerdi. Ár kezenderde jazylghan tuyndylaryn janylmay, jatqa oquy meni tandandyrghan әri sýisindirgen. Osy kezde óz ólenderimdi jatqa bilmeytinim esime týsip, qaraday otyryp qysylghanym bar.

   Mening taldyqorghandyq Áben Dәurenbekov degen aqyn agham, topyraghy torqa bolghyr, jazghany jayly aita bastaghan aqyn inilerine: «Áy, ólenge komentariy jasap keregi joq. Sen oqy, jaqsy bolsa ózimiz-aq týsinip alamyz»-deushi edi. Shyndyghynda, jýrekten shyqqan jaqsy jyr jýrekterge baryp qúiylyp jatady. Marfugha ólenderining artyqshylyghy da osynda jatyr ma deymin. Áytpese qaraqalpaqstandyq Darina Janabaeva degen sazger aqynnyng 30-gha juyq ólenderine әn shygharar ma edi.

 Endi bir sәt aqyn apamyz әldeneni esine týsirgisi kelgendey tereze syrtyna súqtana kóz saldy da, bir ólenin oqy jóneldi:

Dýley teniz mendegi sezim degen,

Jan bar ma sezim kýshin sezinbegen.

Bar ómirge qimas em, әtteng dýniye-ay,

Jalghyz sәtti ótkizgen ózinmenen...

Móldiregen sezim, sartap bolghan saghynysh kóz aldyna týzilip jýre beredi.

– Poeziyanyng ózi mahabbattan bastalady emes pe. Myna óleniniz shynayy sezimnen tughan tolghanys qoy...-deymin.

– Men bir adamgha ghashyq bolyp, oghan qol jetkize almaghan janmyn,- dedi kenet aqyn aghynan jarylyp.- Bәlkim, qosylghan bolsaq, yntyq sezimderimiz túrmystyng tolqyndaryna shayylyp, kómeski tartar ma edi, qayter edi. Alayda osy mahabbat ghúmyr boyy mening jýregime núr qúiyp, janymdy jylytumen keledi. Áytpese:

ózing eding ómirdegi bir tenim,

Ár keudege qona bermes jyr tegin.

Kónil dymqyl, kýn kózine qúrghatyp,

Kóz jasymdy aq búlttargha sýrtemin...

Nemese:

óter jastyq, kelmes qayta oralyp,

óter kýlki, óter qayghy – ol anyq.

óter bәri, tek mahabbat myzghymas,

Qalghanynsha jer kórpege oranyp,- degen óleng tuar ma edi?! Ol adam qazir ómirde joq. Balalarymnyng әkesi de dýniyeden ótken. Alayda sol inkәrlik shoghyn ýrleumen býgingi kýnge deyin mahabbat jayly ólender jazyp kelemin.

–       Jarynyz turaly bilgimiz keledi?

–       Ol da sol jaqtaghy belgili azamattardyng biri edi. Biraq, jýrekke әmir jýrmeydi emes pe. Sirә, nekening búzyluyna úiytqy bolghan men shygharmyn...

    Búl jaqta otasqan jary kinoakter, әnshi әri kompozitor Abylay Júmahanúly bolghany belgili. Ol da óner salasynda ózindik әlemi bar azamat emes pe. Alayda búl әngimege taghy bir orayy kelgende orala jatarmyz.

«Eger adam talantty bolsa, ol bar jaghynan talantty»- degen tәmsil bar. Osy joly Marfugha apamyzdyng sazgerlik qyryna tәnti bolyp qayttyq. Eng alghash Pәkistangha sapargha shyghar aldynda  «Islamabat aspany» degen óleng tuyp, izinshe әueni dýniyege kelgen edi. Sodan bergi on jyl shamasynda ol tyndarmandarynyng jýregine jol tartqan romanstar shygharumen keledi eken. Tabighat, sezim, adamdyq turasyndaghy dýniyeleri óz baghasyn alyp ýlgerse, Elbasyna arnalghan «Dara túlgha» romansyna Preziydentting ózi rizashylyghyn bildiripti. «Kókiregime bir әuen kelip qúiylady da, әnge ainalyp jýre beredi. Ony qyzdarym, inilerim notagha týsirip, qalypqa keltirip berip jýr. Bir konsertten keyin talghamy joghary tamasha әnshimiz Ermek Serkebaev: «Marfugha, ainalayyn, әning keremet. Zamangha layyq osynday bir әn kerek edi. Eger opera jazar kompozitorlar bolsa senen kenes súrauy kerek eken»- dep әzil-shyny aralas aitqany bar»-deydi sazger-aqyn jana әuesqoylyghy jayly.

   ótken jyldar mandayyna óz izin qaldyrghan Marfugha Aythoja әzirge jasym úlghaydy dep otyrghan joq. Alghy kýnderge shygharmashylyq josparlar qúryp, belesterdi baghyndyrugha әli de beyim ekenin anghartady. «Janarymnyng sәl jasyghany bolmasa, óleng jazudan, әn shygharudan jalyqqan emespin. ólensiz óz ómirimdi elestete almaymyn»-deydi ol sózin qorytyndylap.

Aytpaqshy, Marfugha apay ózge tústastary siyaqty balalaryn, nemerelerin maqtan etedi.  «Ákeleri de, shesheleri de ózim bola jýrip Áliya men Janbota atty qyzdarymdy tәrbiyelep ósirdim. Ekeui de joghary bilim alyp, bilikti maman atanghan. Olardan órbigen nemereleri – Ayjan, Móldir, Nәzik jәne Ermúrat әjelerining poeziyasyn tereng týsinip, últtyq bolmysymyzdy boylaryna sinirip ósken jetkinshekter. Ayta berse olardyng jetken jetistikteri jeterlik eken. Marfugha apamyzdyng aitqan әngimesinen oghan da qúlaghymyzdyng qúryshy qanghan.

Biz biraz otyryp әngimelestik.  Ángimelestik degenim beker bolar, negizinen ol sóiledi, men tyndadym. ómir ýshin, óleng ýshin, óren ýshin Adamnyn, Aqynnyn, Ananyng bitispes maydany kóz aldymda kinoday jýrip ótti. Sondaghy týigenim, kez-kelgen adamnyng ómiri – jazylmaghan kitap deytin bolsaq, Marfugha aqynnyng soqtyqpaly- soqpaqty ghúmyry tom-tom kitap bolary anyq. Myna bayanymyz sonyng bastamasy ghana shyghar, sirә.

Abai.kz