Negizi Gýlnar turaly әngimeni kez-kelgen jerden bastap kete beruge bolar edi... Biz oghan ghashyq boldyq! Gýlnardyng ózinen ýlken aghalary men zamandastaryn bilmeymin. Biz dep otyrghanym Gýlnardan bes-alty jas kishi men qúralpy aqyn jigitter. Bizding ortamyzda Gýlnar turaly jii әngime bolatyn. Bir kýni sonday әngimening arasynda Jaras Sәrsek dosym «Osy Gýlnar tamaq ishe me eken..?» degeni esimde. Biz Gýlnardy perishte sipatynda qabyldap, aqyndyqtyng etalony retinde qadir túttyq. Gýlnar maqtaghandy únatpaydy. El aldyna orynsyz shyghudy qolay kórmeydi. Gýlnardyng prinsiypi:

«Ózinde barmen kózge úryp,
Artylam deme ózgeden.
Ishtegi dertin qozdyryp,
Azapqa qalma ezbeden».

Gýlnardyng adamzattyq poeziya palitrasyndaghy boyauy meyirim koloriytine baghyndyrylghan. Adam balasyna nәsip bolghan jeti boyaudan jetpis million rendi tanyghan, jarq-júrq etken nayzaghay bolmysty emes, polyar shúghylasynday tylsym syrdy mengergen Jan. «Kýnning týsi qyzyl emes kók týsti, Qyzylynan jýregime shoq týsti..!» deytini de sondyqtan. Gýlnar óleng arasyndaghy «ógey» sózdi jaratpaydy. Key aqyndardyng bylapyt sózderdi poeziyagha sýirep әkep qosqanyn kórgende nala bolady. «Nege oqyrmandy ayamaysyn?!» dep renjigenin talay kórdik.

Eleng de, alang el túrmaghan shaq
Túp-túnyq aua, jel túrmaghan shaq.
Súnqar búlaq men saghan keldim,
Kýmis shabaqtar sholpyldaghan sәt.
Emirending sonda balyq tektim dep,
Kórinbey sonsha naghyp ketting dep.
Beynene qarap úzaq otyrgham,
Balyq bop sol sәt aghyp ketkim kep.
Mening janymday aiqaylaghyng kep,
Kýrsinemising qayda lagham dep.
Jabyrqau ghana jaghanda otyrmyn,
Jagha bop seni aimalaghym kep...

Auylda jýrgen kezde jattap alghan ólenim edi. Ol kezde óleng únasa boldy, avtory manyzdy emes. Osy ólende tylsym bir nәrse bar. Qaytalap oqy beretinmin. Ne nәrse ekenin әli kýnge deyin bilmeymin. Bәlkim, biluding de qajeti joq shyghar. Eng bastysy naghyz óleng ghoy! Keyin Gýlnardyng jinaghynan kórgende biraq bildim. Búl Gýlnar Salyqbaevanyng jyry eken!

Men Almatygha alghash kelgen kezde Gýlnar jetelep jýrip meni eki ret júmysqa kirgizdi. Gýlnar meni birden «Astana dauysy» gazetining redaksiyasyna ertip apardy. Gazetting redaktory kәdimgi Qajytay agha eken. Qajytay Iliyasov! Qajytay agha menen emtihan ala bastady. «Búryn gazette istep pe edin, maqala jaza alasyng ba?» dedi Qajytay agha. Gýlnar jauap berdi. «Qajyagha, búl suretshi ghoy. Suret salyp, óleng jazghan adam maqalany da qatyrady ghoy» dedi. «Dombyra tartpaytyn qazaq joq, gitara tarta alasyng ba?» dedi Qajytay agha. Men kýmiljip qaldym. Sodan song eng basty súraqty qoydy. «Araq ishesing ba?» dedi. Bir kýn búryn týnde «JenPIY-din» aulasynda Jaras, Ámirhan men Murka bastaghan «Jeti birdey bozdaghym» bozda oinaghanbyz ghoy. Sonyng uyty әli tarmay búrqyrap túrghan qalpymda pәk edim desem Qúdaydan úyat-ty. «Áy, ishetinindi kórip túrmyn ghoy! «Ishe alasyng ba?!» dep túrmyn» dedi. «Qanday qújattaryng bar?» dedi bir uaqytta. Qújat mening eng jandy jerim. Qújat bayaghyda bir syrahanada qalghan ghoy. Ol kezde menen qújatty tek milisiyalar ghana súraytyn. Sol kezde Gýlnar «Qajyagha, búl aqyn ghoy, óleng oqytsanyzshy» dedi. Qajytay aghanyng súrauyn kýtpesten eki-ýsh ólendi búrqyratyp jiberdim. Men óleng oqyp bitken bette Qajytay agha jedel ornynan túryp qasyma keldi de bilegimnen jetelep әkep bir bos oryngha otyrghyzdy. Otyrghyzdy da «Qazirden bastap júmystasyn, býginen bastap osy orynda otyryp qyzmet jasaysyn» dedi. Gýlnar «uh!» dedi ma, demedi ma esimde qalmady. Ózim «uh»» dedim... Sol gazette qazaqtyng ne bir marqasqalarymen birge qyzmettes boldym. Búl kýnde solardyng biri de joq. Qajytay agha, Nәrbin apa, Beybit Qúsanbekov, Qayrat Álimbek, Esjan Aynabekov... Sóitip Gýlnar Salyqbaevanyng arqasynda jurnalist retinde «Astana dauysy» gazetinde bir jylday qyzmet jasadym. Búl gazet jabylghan song «Jas qazaq» gazetine de Gýlnardyng yqpalymen qyzmetke túrghanymdy aitqym keledi.

Men Almatygha birjola kelgen kezimde Gýlnar Jazushylar odaghynda qyzmet jasaydy eken. Jazushylar odaghynyng foesinde ara-kidik kórip qalam. Áubәkir Smailov aitqanday «Búira shashty, bura minezdi» kezim. Gýlnargha jaqyndap bir nәrse aitqym keledi. Biraq bata almaymyn. Ne aitatynymdy ózim de bilmeymin. Bir kýni Jazushylar odaghynyng foesinde ústap alyp úrysty. Basqa bireu bolsa «әri oina» dey salar edim, búl Gýlnar ghoy! Sol Gýlnar bizge әli janashyr. Búl kýnde Gýlnardy «Gýl-agha» deymin. Gýlnardy Júmatay (Júmaghúl-Shora Saghadiyúly) qaghannyng ózi «Gýl-agha» degen kórinedi. Júmatay demekshi, Gýlnargha qazaqtyng talay jigitteri óleng arnaghan. Solardyng shoqtyghy biyigi de osy Júmatay qaghandiki. Meyirhan (Meyirhan Aqdәuletov. Júmatay qaghanatynyng elhany) agha aitady «Júmagha, erteng Gýlnar noyanynyzdyng tughan kýni, syilyq alugha qansha aqsha qosasyz?» dep qaljyndap edim «Mening syilyghym aqshamen ólshenbeydi, erteng kóresinder» dedi, deydi». Ertesine Júmatay agha Gýlnardyng tughan kýninde osynau «Gýl. Qasida» dep atalatyn ataqty ólenin oqidy. Mynau sol ólen:

Shyqtay jannan shyqpaydy bir kekesin.
Shyqty bitti shynyraugha ketesin.
Alamanday atqa miner tap qazir,
Baylap-tanyp jýredi Ol shekesin.
Er sayyny bola alsanyz myna siz,
Men aitpay-aq, bir kórgennen úghasyz.
Ol bir shyny sýtke salghan surettey,
Ol bir qúshaq muzykaday kýnәsiz.
Topty úiytyp: «Toqiyq, dep, qardan bóz»
Kiyimsizge jany ashymas jannan bez.
Kýn kózindey jylandy da jylytqan,
Tap osynday móldir beyil, anghal kóz.
Adamnan tek shyghady әsem diuana,
Diuanagha jetpeytin mal-kýy ghana.
Jyndy deytin onday jandy Arqada,
Shәiir deytin onday jandy Hiuana.
Toy bolsa dep jýrgen jeri, túraghy,
Oylanghanmyn, oqsatpaldym bir әli.
...Baylyq joqta balalargha shashatyn.
Qobyz tartqym keledi de túrady.

Gýlnardyng shygharmashylyq keshi sonday bir biyik talghammen, eshkimning keshine úqsamaytyn ózgesheligimen erekshelenedi. Gýlnardyng keshi bolady degennen «qanday janalyqpen qauyshar ekenbiz» dep oilaymyz. Gýlnardyng keshinen lәzzat alyp, pәkizat rahatqa bólenip shyghamyz. Men Gýlnardyng shygharmashylyq keshin alghash ret 1993 jyly kórdim. Ol kezde býgingidey әleumettik jeli bolmasa da jaqsy janalyqty әueden júpar aulaghan bóltiriktey tanauymyzben sezemiz. Gýlnardyng so jolghy keshin Beybit Qúsanbekov aghamyz jýrgizdi. Ghabit Mýsirepov atyndaghy Balalar men jasóspirimder teatry kórermenderge lyq toldy. Kesh óte keremet bop jatty. Bir kezde maghan sóz berildi. Men múny mýlde kýtpegem. Sasqalaqtap qaldym. Ornymnan túra bergen sәtte aldymdaghy oryndyqtyng shegesi ilip ketip shalbarym tizemning ýstingi jaghynan dar aiyryldy. Qas pen kózding arasynda sahnagha shyghu kerek pe, әlde osy betimmen dalagha shyghyp ketuim kerek pe degen oy sanamda iyt-jyghys týsip jatty. Men sahnagha qaray bettedim. Sәlden keyin shalbarymnyng jyrtylghan jerin qolymmen basqan qalpymda Gýlnargha jazghan ólenimdi júrtshylyqtyng aldynda alghash ret shabyttana oqyp túrdym.

Sanamdy sezim ulaghanday-au,
Ajaryng tildi baylap bir.
Mandayyng núrgha bulaghanday-au,
Gauharday kózing jaynap túr.
Jýrgening qudyng jýzgenindey me,
Qúmyra beling nәzik tym.
Aq tising aq jyr tizgenimdey me,
Tauysar kórking jazyp kim?
Jýrek pe jýrek, ýbektemese
Ghashyqtyng ghasyl key týnin.
Sendey-aq shyghar Jibek te keshe,
Perishte tektes dey-túghyn...

Maraltay

Abai.kz