Ádette, bir últtyng aq almastay jarqyldaghan әdil sózining de, qara qyldy qyldyryq qyp qaq jaratyn tura biyligining de qarabaqyrlyq qúny joq bir kezender bolady. Alayda  búl eger sol últ ekinshi bir juanjúdyryq, әskeri kóp, qaruy kýshti últtyng qolastynda kýn ótkizip jatsa ghana bolatyn jaghday. Al Qúday ondap, sol ezgiden qútqaryp, azattyq alghan naghyz últ úzaq, auyr úiqydan oyanghan adamday so boyda beti-qolyn juyp, túlaboyyn kir-qoqystan tazalap, derbes el bolugha kirisedi. Múndayda  últtyng «Azattyq» dep atalatyn  altyn shanyraghyn orys tildi kosmopolit nigilist siyaqty dýbәralar emes, últtyq namysy bar, últtyq Maqtanysh, Últtyq Sana dep atalatyn kiyeli úghymdardy qasterleytin naghyz namysshyl, órminez úldary ghana kóterip, ústap túruy kerek. Reseyden, yaghni, Moskvanyng úzaq jyldyq otarlyghynan qútylghan elder birden sóitti. Olar Allataghalanyng shetsiz-sheksiz rahymymen oida joqta Qadyr Tany aitqanday bolyp KSRO toz-toz bolghan kýnnen bastap, azattyqtyng altyn  shanyraghyna eng әueli ózderining últtyq tilin, últtyq salt-dәstýrin uyq qyp qadady. Al últtyq salt-dәstýr, últtyq ýrdis,  últtyq mereke, últtyq toy-duman degenimiz últtyq iydeologiya. Sonyng biri –býkil týrki júrty músylman elderi toylaytyn Jana-Jyl, yaghni, Nauryz merekesi edi. Átten, әdil sóz ben tura biylikting qadir-qasiyeti qalmay Moskva ne aitsa, sony oryndaumen ómir ótkizgen «urashyl» da úranshyl qazaq  31-shi jeltoqsannyng saqyldaghan sary ayazynda týn ortasynda  keletin. Jana  jylgha elden búryn dayarlanyp, ózimen tildes, dindes elderding bәrinen asyra, 2 ay boyy dýrildete toylap, búl merekeni 2 ay ótkesin  baryp әzer toqtatyn boldy. Sóitip, atasy, әjesi, kýieui men kelini, týn ortasynda shampanmen bastap, araqpen ayaqtap, tang ata basy-ketken jerge ayaghy ketkenshe iship qyljiya ketetin hristian jana jyly qazekemning de últtyq meyramyna ainaldy. Bir tanghalarlyghy Moskvanyng tabany astynda ótken 70 jyldan astam uaqytta da kórshiles, dindes, tildes, dәstýrles ózbek, týrkimen, әzirbayjan, tәjik siyaqty últtar óz elinde jana Jyl retinde 22-shi Nauryzdy merekeleuin toqtatqan emes. Tek Qazaqstan ghana 31-shi jeltoqsannyng kókti japqan qarly borandy týni ghana Jana Jylymyz dep qatty da qaldy. Búghan qara halyq kinәli emes. Qashanda múnday mәsele eng әueli El basynda otyrghandargha baylanysty.

         Endi mine, 22 jyl ótse de «Azattyq» degen aldiyar taqsyr Qazaqstangha kelgeni ras bolsa, odan beri de qazekem sol «kón qatsa qalybyna baratyn» qalpynan bir tanbay-aq keledi. Azattyq alghan elde әdil sóz ben tura biylik te óz kýshine minetin edi. Amal ne, eshqanday ghylymy negizi joq, bizding salt-dәstýrimizge de, dinimizge de kóp rette qayshy keletin 31-shi jeltoqsandaghy Jana-Jyl óz Jana Jylymyzdan әldeqayda manyzdy qasiyetti mereke retinde 2-ay boyy toylanatyny nelikten, búl dúrys emes qoy, búl qatelikti týzeteyik dep qazaqtar aitqan qayran sóz, qazaqtar jazghan hat  «ýredi men kóshedinin» kýnin keshumen keledi. Qysqasy, Qazaqstanda qazaq aitqan sóz, qazaq basylymdary jariyalaghan hat, pikir, talap, ótinish týp-týgel jelge úshqan zaman bolyp túr. Mine, 22 jyldan beri solardyng birde-birine naqty jauap berilgen de emes, eshqanday ózgeris te bolghan emes. IYә, Qúday qalasa, endi bir 10 shaqty kýnnen keyin, әri ketkende qarashanyng 15-20-larynan bastap Almaty men Astana әkimshilikterinde hristiandardyng jana-jylyn toylaugha dayarlyq bastalady. Ony hristiandardiki deytin sebebimizge, yaghny ony dýniyejýzi toylamaytynyna sәl keyinirek toqtalamyz.

         Sóitip 31-shi jeltoqsan kýngi, keshiriniz 31-shi jeltoqsan týngi Jana jyldy toylau eki ay búryn bastalady. Qala әkimshilikteri búghan arnayy dayarlyq mәjilis ótkizip, mekemelerge, jekemenshik sharuashylyq basshylaryna, qala audandarynyng basshylaryna tapsyrmalar beredi. Sóitip, kóshelerde «Ýshpaday bórkin kiygen oqshyraytyp», «basqan jeri syqyrlaghan», qyzyl shapandy, qyzyl túmsyqty, auzy-múrnynan ayaz býrikken, bir qolynda attyng jemdorbasynday qaltashasy bar, qabaghynan qar jauyp, tek ezui ghana kýlimdep túrghan orys shaldyng sureti ana jerde de, myna jerde de iline bastaydy. Onyng qasynda mandayynda «2014» degen jazuy bar jas bala nemese qazaqtar Qarsha Qyz atap alghan Snegurochka kelatady. «S novym godom!» degen oinaqy jazuly búl suret endi qala kóshelerine, dýken, mekeme, mektep, kafe, bar, meyramhana mandayshalaryna ilinedi, japsyrylady. O-oy, sodan nesin aitasyz! Qazaqstandaghy telearna atauly úly dýbirdi bastaydy deysin. Ár kanaldyng ekranynda ne Ayaz Atanyn, ne Snegurochkanyng  shaghyn beynesi, ne shyrshanyng sureti! Tang atqannan el qalyng úiqygha ketkenshe qanday taqyrypta әngime qozghalsa, sonyng ishinde aldaghy Jana Jyl, Ayaz ata attary qosarlana aitylady. Sodan jeltoqsannyng 30-31-i kýnderi telejýrgizushiler moynyna, túlaboyyna neshe týrli jyltyraq qaghazdan jasalghan jylanday iyrelendegen taspalardy toltyryp asynyp alady. Keybireuleri basyna әldebir qoyanqúlaq qatyrma qaghaz boylap alghan. Áyteuir, әlem-jәlem bir dýniye. Qoldaryna bokal, qylqeter (rumka) ústap,  ne úiqasy, ne buyny, ne yrghaghy, ne maghynasy joq birnәrseni óleng qyp tenselip túrghan qazaqtardy kóresin. Áyteuir, әlsin-әlsin biri «Qútty bolsyn Jana jyl» dese, qasyndaghysy «q», «ú», «n»-gha tili kelmey «Kutty», «Jana» «bahitty bolayyk» degen sózderdi aityp qalghany estiledi. Arasynda «Ua-a-u!» dep aghylshyn bolyp aiqaylap qoyatyndary da bar. Búl Jana Jyldyng eng basty, eng kiyeli tilekteri  de, berilgen batasy da «Sol ýshin alyp qoyayyq»  dep ayaqtalady.  Sosyn  qazaqtyng qyz-jigitteri qúlaq shynyldatyp, miyndy auzyna týsirerdey danghyr-dúnghyr, yzy-shu muzykany qoyyp jer tepkilep, әldebir u jegen maqúlyqsha túla boyyn dirildetip, endi bireuleri edenge jata qalyp aunaydy. Búl –by dep atalady jәne ózderi biylep jýrmiz dep oilaydy. Búl kezde talay qazaqtyng shaldary men kempirleri de otbasynda kelin-balasymen staqan soghystyryp, «alyp qoy» da «alyp qoy» bop jatady. Ara-túra shal men kempirding «balam!», «qyzym», al nemerelerining «atashka», «ajeshka» degen siyaqty bir-eki auyz sózinen basqasynyng kóbi oryssha! Mine, tәuelsizbiz dep shuyldaghanyna 22 jyl bolghan qazaqtyng eng basty, eng zor meyramy  osy! Al naghyz jana jyl, óz jana jylymyz әz-Nauryzdyng qazaqtar tәuelsiz el dep ataytyn Qazaqstanda  qalay toylanatynyn 31-shi jeltoqsandaghy jalghan jana jyldyng toylanuymen salystyrudyng ózi úyat. Ony nege jalghan dep otyrghanymyzgha sәl keyinirek kelemiz.

         Álginde 22-Nauryzdy naghyz jana jyl deuimizge ne sebep? Sebebi, búl kýni alty ay qys aq qar, kók múzdyng astynda úiqyda jatqan jartylay óli tirshilik, jan iyesi atauly Allanyng kýsh-qúdiretimen túlaboyyna ólsheusiz bir nәr, kýsh-quat qúiylyp, әldebir ghajayyp jylylyqty sezinip, týp-týgel basyn kóterip, kózin ashyp, jana bir ómirdi bastaugha kirisedi. Jer dýniya jasaryp, kókten laqylday qúiylghan Kýn núry adamzat týgil, an, qús, mal siyaqty jaratylys ataulyny airyqsha bir shattyqqa bóleydi. Osynyng bәrin sezgendey jer astynan qyltiyp aluan týrli kók shyghyp, jaryq dýniyege sәbiyshe jadyray qaraydy. Búl –sary ayazy saqyldaghan týn ortasynda tórt qabyrghanyng ishinde bala-shaghasymen  qamalyp otyryp «alyp qoyayyq» ta «alyp qoyayyq» dep «toylaytyn» Jana jyldan onyng birinshi ózgesheligi, artyqshylyghy. Ekinshiden, dәl osy 22-shi Nauryzda sol kýni Kýn men Týnning úzaqtyghy bir minut, tipti bir sekund artyq-kemsiz teneletini ghylymy dәleldengen. Al europalyqtar Jana Jyl dep ataghan 31-shi jeltoqsan kýni biz keltirgen búl qos qasiyetting úshtyghy da joq. Búl Jana jyldyng oidan shygharyluy da qyzyq.

         Ertedegi shyghys elderinde aspan әlemi tereng zerttelip, talay-talay arab, parsy, qytay ghalymdary onyng nebir tanghajayyp qúpiyalaryn ashqan. Al qasiyetti Qúranda aspan әlemi, aspan deneleri turaly nebir qyzyq ta dәl maghlúmattar bar. Ertedegi shyghys halyqtarynyng әdebiyetin oqyghan adam ondaghy júldyzshylardyng adam-taghdyryn, aldaghy kýn rayyn, jaz ben qys qanday bolaryn boljaghanynan  habardar ekeni ayan. Bizge mekteptegi astronomiya pәninde jerding Kýndi ainalatynyn Kopernik degen polyak pa, әiteuir europalyq bireu ashqan dep oqytty. Al ony ózimizding Biruny Kopernikten 500 jyl búryn aityp, jazyp ketkenin keyin bildik.

         Sonymen, erte zamanda aspantanu ghylymy jaqsy damyghan arab, qytay, parsy (qazirgi Iran!) elderining óz kýntizbesi, óz jylbasy bolghan. Búl kezde Europa ghylym-bilim iygermek týgil jartylay jalanash jýretin, býkil tirshiligi ashtan, shólden, suyqtan ólmeuden әri aspaytyn edi. Keyin azdap esin jiyp, jan-jaqta ózge elderde ne bolyp jatqanynan habardar halge jetken kýnderding bir kýninde Rimning dinbasylary da óz jana jylyn belgilemek bolady. Sol jerde jinalghan topqa Dionis degen qanghybas bireu (ózining arghy tegi saqtardan eken deydi) «Ua, halayyq! Býgin Iisus Hristostyng tughan kýni! Oghan mine, dәl býgin 500 jyl bolyp túr!» dep aighaylap qoya beredi. Ári qaray u da shu, úly toy! Mine, sodan bastap búl kýn, yaghny qazirgi 31-jeltoqsan Jana Jyl bolyp belgilene salady! Keyin Rim kýsheyip, imperiya bolyp basqa elderdi jaulap alghan song búl kýn sol elderding de jana jyly bolyp kete beredi. Sóitip, I-Petrding túsynda Reseyge  keldi. Reseyden... qazaqqa! Sodan beri orys ne jese, sony jep, orys ne dese sony qolpashtap qaytalau qanyna singen qazekem әli kýnge osy Jana jyl kelmesten 1-1,5 ay búryn óz-ózinen qopandap, óz-ózinen keudesine jel bitip, orystyng Ayaz atasyn ózining ata-babasy tirilip, tap qazir týn ortasynda ýiine kirip keletindey elegizip kýtip otyrady. Sóitip otyryp, sol ata-babasynyng talayy, neshe millin qazaq patsha zamanynda da, Kenes zamanynda da Mәskeu men Peterburgting qandy qolynan qaza tapqanyn, kýni keshe 1925-1939 jyldar aralyghynda 4-5 million qandasy  Kremlidegi orys basshylarynyn  qazaqty jon ýshin әdeyi jasaghan birneshe jospary arqyly qyrylghany «jana jyldyng jýz gramyn» iship otyrghan qazaqtyng miyna da kirip shyqpaydy.

         Bir jaghynan alghanda búghan qarapayym qazaqty  eliktegish, eltigish dep kinәlau orasan zor qatelik. Qazaq eliktegish, qazaq jalqau, qazaqtyng jauy qazaq, bәrine qazaqtyng ózi kinәli degen súrqiya sayasy sózderdi de oilap tauyp, elge taratatyndar – biylik basyndaghylar men olardyng jalbataylaqtary.

         Oghan qara qazaq emes, 31-shi jeltoqsannyng Jana Jylymen salystyrghanda Nauryzdy ógey sheshening qyzyn úzatqan toyynday ghana kýige týsirgen әkimder men әkimshikter kinәli. Mysaly, ótken 2013-shi Jana-Jyl Almaty men Astanada qarashanyng 10-15teri bola salysymen kóshelerge qyzyl-jasyl  qúttyqtaular,  Ayaz Ata men Snegurochkanyng ýidey-ýidey suretterin iluden jәne telearnalardaghy «Jana Jyl», «Novyy god!» degen danghazaly dýbirden bastalsa, ózimizding Nauryz merekemizding aldynda atqarylyp jatqan ne bir dayarlyq sharalaryn, ne bir kóshelerdegi qúttyqtaulardy kóre almadyq. Bir byltyr ghana emes, Nauryz osylay tym-tyrys kelip, tym-tyrys ketetinine qazir on jyldan asyp ketti. Ras, kóshelerde mereke bastalar aldynda birneshe kiyiz ýy tigilip, júrt sodan óz aqshasyna kóshede hotdoq jep, kola, sprayt satyp iship bolghasyn kiyiz ýiler әri ketkende bir kýnnen song jyghylyp, jinap әketiledi. Bir-eki alanda әn salynyp, by biylegen bolady. Ol da úzaqqa barmaydy. Sol 1-2 kýnning ishinde ghana 1-2 telearna azghana uaqyt alanda, kóshede qydyryp jýrgenderdi, bir-eki әnshini kórsetip reportaj beredi. Sonymen bitti. Al 31-jeltoqsandaghy hristian Jana jyly Almatyda әlgindey qarashanyng orta túsynan, yaghni, 1-1,5 ay búryn bastalghannan 2 aigha – qantardyng 14-indegi «Jana jylgha» sheyin sozylady. Búl ne? Kóregendik, kópvektorly sayasat dep, kýmpildetip jýrgenimiz osy ma, әlde ózindi osylaysha ózekke tebu arqyly ózgege –AQSh pen Batysqa, Reseyge jaqsy kórinsek boldy degen jalbataylyqtyq pa? Ol az bolghanday búl jana jyl turaly da elding sanasyna jalghan, ótirik aqpar sinirilgen. Ol mynaday: 31 jeltoqsandaghy Jana Jyldy dýniyajýzi toylaydy-mys! Búl qyp-qyzyl ótirik! Álemde 2 milliard adamy bar qytaylar, 1,5 milliardqa juyq ýndiler, japondar, koreyler, arabtar, parsylar әrqaysysy óz Jana jylyn toylaydy. Al kórshiles Ózbekstan, Ázirbayjan, Týrkimenstan, Tәjikstan siyaqty bauyrlastarymyz, dindes, tildesterimiz. 22-Nauryzdy ghana Jana jylymyz kelgen kýn dep, úly dumandatyp toylaydy. Tek 80% músylmandar túratyn Qazaqstan ghana 31-shi jeltoqsan men 14-qantardaghy hristian jana jylyn ýide de, týzde de, әsirese telearnalar arqyly 2 ay boyy Resey men býkil Batystan qalyspaugha janyn salyp merekeleumen bolady? Onyng arjaghynda «Valentin kýni», sosyn «Tatiyana kýni» degen ne mәdeniyetke, ne dәstýrge jatpaytyn kórgensizdik, yrdu-dyrdular bastalady. Qazaq qyz-jigitterining últtyq bet-beynesinen airylyp baratqanyn sonda kóresizder. Búl merekelerge kórshiles Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstanda myqtap tyiym salynghan. Ol bólek әngime.

Biz búl jerde  Jana jyl retinde  Nauryzdy ghana toylayyq, myna hristian Jana jylyn alyp tastayyq dep otyrghan joqpyz. Tek eng әueli ózimizdi, óz últtyq ýrdis-dәstýrimizdi dúrystap qadirley bileyik  degimiz kelip otyr. Meyli jeke adam, meyli býtin bir últ bolsyn eng әueli óz qadirin, óz kiyelisin bilui kerek. Biz 22 jyldan beri qazaqtyng úlan-ghayyr últtyq mәdeniyetin, ýrdis dәstýrlerin,  nanym-senimin dini ózge, tili ózge últtar men memleketterding mәdeniyetimen  bәsekege týserliktey dәrejege kóterudi qolgha alghan joqpyz. Ol bәsekelestikti beybitshilik, yntymaqtastyq degen qaghidalardy negizge ala  otyryp-aq aldaqashan jolgha qoigha bolatyn edi ghoy. Átten, onyng ornyna qazekemning at ýstindegileri býkil qazaqtyng jas-kәrisin Batys pen AQSh-tyn, eng beri degende Reseyding últymyzdyng bolmysyna jat, dóreki dýniyelerine shekten tys tandandyryp, tamsandyrugha býkil aqparat qúraldaryn júmyldyryp qoyghan siyaqtymyz. Endeshe, tәuelsizdigimizding jana bir qadamy retinde ózimizding últtyq merekelerimizdi ózgenikining aldynda ógeysitpeudi oilastyrayyq. Eshten kesh jaqsy!

Abai.kz