Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2296 10 pikir 1 Aqpan, 2024 saghat 14:19

«Nazarbaev dәuirinin» sony... (jalghasy)

Basy: Qazaqqa «Qayta órleu dәuiri» búiyra ma?..

2. «Nazarbaev dәuirinin» sony...

IYә, «tendessiz» Nazarbaev jýiesi bir kýnde qúrylghan joq. Desek te, biz ótken maqalamyzda kóp júrttyng «Túnghysh preziydent dúrys bastap edi, ony búzghan ainalasy» degen siyaqty qalyptasqan pikirining qate ekenin, atalmysh jýiening әuel bastan qisyq josparlanghanyn kórsetuge tyrysqanbyz... Túnghysh preziydentting basqaru merzimi qanshalyqty úzarghan, úzartylghan sayyn, biylikting baghyty halyq mýddesinen sonshalyqty alshaqtap bara jatqanyn júrtpen birge men de kórip otyrdym. «Búlay kete beruge bolmaydy ghoy» dep, óz oiymdy 2004 jyly «Jalynda» jauapty hatshy bolyp istep jýrgende 33-bettik «Qazaqiya qaghanaty qalay qúryldy nemese Erteng jayly ertegi» degen atpen qiyaliy-ghajayyp hikayagha týsirdim. «Nazarbaevtyng qolyna qalay jetkizsem eken?» deymin, ÚQK tóraghasynyng orynbasary bolyp istegen dosym ótinishimdi oryndamady... Sóitip jýrgende 2019 jyl da kelip jetti, Preziydent Konstitusiyalyq Keneske otstavkige qalay ketui jayly saual jasady. «Búdan ary sozugha bolmaydy eken» dep, maqalamdy sayttargha jiberdim. Eshkim baspady. Eng aqyry Ermúrat Bapiyding ózi «tym kólemdi eken, on betke yqshamdap beriniz» dedi. Aytqanyn istedim. Bәribir DAT basqan joq. Sosyn 2019 jyldyng 14-nauryzynda feysbukke tórt bólip saldym.

Onda mynaday «qiyali» úsynys aitqan bolatynmyn: «Núreke, el boyynsha barlyq basshy, deputat, biznesmen, ardagerlerdi bir jiyngha shaqyrynyz da, sol jerde óz qateliginizdi týgel moyyndap, syrttaghy qarjynyzdyng bәrin qaytaratynynyzdy jariyalanyz. Onymen de qoymay, óziniz adam etken, kez-kelgenin óziniz «qolynan ústap sotqa  apara alatyn»  biznesmen, әkim-qara bitkenge «menen әulie emessinder, sender de qaytaryndar, qaysynda ne baryn men jaqsy bilemin ghoy, qaytartpay qoymaymyn» dep, qaytqan qarjymen Qazaqstannyng qaryzynyng bәrin jabynyz.

Onymen de qoymay,  3 mlrd.dollardan ýsh salagha: adaldyqtyng ýlgisin kórsetken, sonday-aq qatesin týsinip, dúrys jolgha qaytqan sayasatkerler men qogham qayratkerlerine; ómirge adam balasyn izgilikke shaqyratyn tuyndy әkelgen aqyn-jazushylargha; tehnika men ghylymnyng penisillin men rentgen apparaty  sekildi ozyq ýlgisin jasaghan ghalym-ónertapqyshtargha  2 nemese 4 jylda bir ret beriletin, býgingi «Nobelidi» myng orap alatyn «Nazarbaev syilyghyn» taghayyndanyz.

Sóitip, óziniz ýshin de, sizding әdemi sózinizge senip, tóbesine han kótergen eliniz ýshin de jana ómirdi bastanyz. Sonda әzirge qazaq elining ghana tarihyna kirip otyrghan bolsanyz (qanday atpen ekenin naqtylap jatpayyq), әne, sol kezde adamzat tarihynda atynyz altyn әriptermen jazylatyn bolady. Býkil әlemge ýlgi-ónege bolasyz».

Áriyne, 2004 jyly hikayamdy kórsetkenimde «taqyryby da, mazmúny la әdemi, biraq iske aspaytyn úsynys eken» dep belgili jurnalist Jarylqap Qalybay aitqanday, solay bolaryn ózim de sezgenmin. Degenmen, «kim biledi, ataqqúmar adam, aty adamzat tarihyna kiretin bolghan son, danghoylyghy jenip ketui mýmkin ghoy, onyng ýstine dәl osy iske barsa, aqkónil qazaqtyng kóbi keshire salatynyn da sezetin shyghar» degen, «jaudan týk tartsang da payda» deydi ghoy, «mýmkindik mynnan bireu ghana bolsa da paydalanyp qalu kerek» degen oy edi meniki. Men ol adamdy qazaqtyng mandayyna bitken sor dep esepteymin...

Sodan bir-eki jyl búryn «Maqpal – әnshi emes, ol jaqsy әrtis» dep jazghanymda әleujelidegi jarty qazaq, әsirese jastar, meni jep qoya jazdaghan edi, al, búl hikayam jiyrma shaqty ghana komment jinady. E, meyli, «óz sózimiz ózimizdiki»... Biraq, úsynystarymdy (jalpy, men «úsynbasang – synama» degen qaghidadan ainymaugha tyrysamyn), pikirlerimdi jazyp jýrdim. Bireuin atap aitar bolsam, 20.04.2020 jyly «Abay.kz-da» «Ne isteu kerek?» degen taqyryppen ózimshe kólemdi últtyq baghdarlama jariyaladym.

20.05.2022 j. «Eki preziydentke — bir talap, bir ótinish» (https://abai.kz/post/152098) degen maqalamda Túnghysh preziydentke 2019 jylghy qiyaly úsynysymdy ashyq tekstpen qayta úsyndym. Reaksiya bolghan joq...

Sóitip jýrgende «Qantar» keldi. Tym-tyrys jatyp alyp, bir aptadan song ghana «men jәy zeynetkermin ghoy» dep efirge shyqqan Qauipsizdik Kenesining tóraghasy, yaghni, Túnghysh preziydent býkil elge  ózining shynayy kelbetin sol kezde kórsetti. Búl joly ústazyn ghana emes, tútas Otanyn satty desek dúrys bolar. Sol aidyng ayaghynda janaqorghandyq marqúm Ábdireyim Ómirovting әleujelide kópshilikke «Preziydentting ornynda bolsanyz 5-6 qantar kýni óziniz ne ister ediniz?» dep qoyghan súraghyna osy attas maqalamda ne ister edim, sony jazdym.

Odan beri de eki jyl ótti. Al, Túnghysh preziydent tynysh otyra alatyn adam emes eken. Birese, elimizde tendesi joq Kókmeshitti ashady. Sirә, ózin Yassauigha kesene túrghyzghan Ámir-Temirdey kórip, «osy meshitim ýshin halyq mening de bar kinәmdi keshiredi» dep oilaytyn bolsa kerek. Birese, «Astana klubynyn» 7-otyrysyna qatysyp, «ózining býkil sanaly ghúmyryn qalay eline qyzmet etuge arnaghanyn» atap ótedi (búryn da bir ret enbegim  dúrys  baghalanbady degendey bolyp edi). Birese, memuar jazyp, onda «Búl eki faktini (Astananyng atyn ózgertu turaly jәne "Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti — Elbasy turaly" zandy) mening olargha qatysym joq eken taghy bir ret aitu ýshin keltirip otyrmyn. Men búl jóninen alandaushylyq sezinbeymin. Alandasa býgin bylay, al erteng – tura kerisinshe aitatyn zang shygharushylar alandasyn» dep (kimdi menzep otyrghany aitpasa da týsinikti shyghar), elimizding ishindegi jәne syrtyndaghy biyligi bar myqtylarmen baylanysy bar, esepsiz baylyghy bar, «jas óspey me, kókeyindi tespey me» degendey,  jelkildep ósip qalghan eki úlynyng ýlkeni ýilenuge de kelip qalghan qúdyrtti adam retinde býgingi kýnning sayasatkerlerine ashyqtan-ashyq qaharly eskertu jasaydy...

Preziydent Q-J.Toqaev 3 qantardaghy sózinde «N.Nazarbaevtyng Qazaqstannyng tәuelsiz memleket bolyp qalyptasuyna qosqan ýlesin bәri biledi. Ol – әdil tarihy baghasyn alugha layyq adam» dedi. Al, mening jeke adam, elimizding bir azamaty retinde pikirim jogharydaghyday...

Qalay bolghanda da bir jaghyna shyghayyq, «ne ol emes, búl emes, mening de kýnim kýn emes» dep Abay atamyz aitqanday, búnday kýide sheksiz sozyp otyra beruge bolmaydy ghoy. Nemerelerimiz Nazarbaev atalary jayly súraghanda ne dep jauap bererimizdi de bilmeymiz.

Ústazyna adal bir adam Toqaevtay-aq bolsyn! Biraq, bәriniz kórip otyrghanday, songhy kezdegi sózi  men isine jәne eshnәrseni jasyrmay, ashyq qimyldauyna qaraghanda, Túnghysh preziydent óz uaqytyn bosqa ótkizip jatpaghan  sekildi. Endeshe, «Platon – mening dosym, biraq aqiqat qymbat» dep Sokrat aitpaqshy, «Núrekeng – mening ústazym, biraq, halqym odan da qymbat» deytin uaqyt, «Nazarbaev dәuirinin» әdil de naqty baghasyn beretin, nýktesin qoyatyn, «keshe erte bolsa, erteng kesh bolady» deytin uaqyt jetken shyghar, qalay oilaysyzdar? Iә Nazarbaev qazaq halqyna orny tolmas zardap pen ókinish әkelgen, elimizdi kem degende 50-60 jyl artqa laqtyryp jibergen sayasatker dep, soghan layyq, qanday qatang bolsa da jazagha tartylsyn, iyә, mynaday enbegi de bolghan, sol ýshin keshirim jasayyq, bas bostandyghynan aiyrmayyq deyik. Qalay bolghanda da «qyr astyndaghy qalmaqtyng qapysyz dayyndalyp jatqanyn kórip otyryp, qamsyzdyqtan opyq jedik» degen Qazybek bekting kebin kiyip, barmaq shaynap qalmayyq.

Fridrih Engelistin: «Últty azdyratyn eki-aq nәrse: kinәlining jazalanbauy men kinәsizding jazalanuy» degen danyshpandyq sózin de úmytpaghan jón bolar...

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407