Basy: Andysu

Jalghasy: Qyrghyn

Jalghasy: Aqtórening atyluy

Asa qúrmetti, patsha kónildi oqyrman! Eki aptanyng aldynda sizderding nazarlarynyzgha Qytayda tuyp, sonda qaytys bolghan Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegining «Men tanyghan shyndyq» kitabyn býginnen bastap sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyratyn bolamyz» dep sýiinshilegen edik. Búl kitaptyng alghashqy bólimi «Zobalannyn» – «Andysu», «Qyrghyn»,  «Aqtórening atyluy» atty esselerin oqydynyzdar. Al býgin «Qyrshyn ketken Ábdihalyq», «Bozdap ótken  boz jigit – Bóltirik» degen esselerin jariyalap otyrmyz.

Alayda, búdan keyin «Men tanyghan shyndyq» kitabynyng qalghan bóligin jariyalay almaymyz. Sebebi, keshe búl kitapty qúrastyrushy, kitap avtorynyng úly, Óteyboydaqtanushy, aqyn Shayaqmet Qaliyúly telefon shalyp, «Sizderden ótinish, osy kitapty ary qaray jariyalaudy toqtata túrasyzdar! Et jaqyndarym, maghan habarlasyp, «Agha, búl kitapty biz baspadan shygharayyn dep jatyrmyz. Áleumettik jelige jariyalaudy toqtatsanyz. Eger búl kitap jeli arqyly júrtqa tarap ketse, myna biz shygharghaly jatqan kitaptyng týkke de qyzyghy qalmaydy» dep jatyr. Men «Abai.kz» portalyna bek rizamyn, alghystan basqa aitarym joq!» – dedi.

Sondyqtan biz oqyrmandardan keshirim súraymyz! Biz búl kitaptyng sonynyng jalghasty jariyalanbay qalghanyna ókinbedik, qayta búl enbekke ayaqastynan demeushi tabylyp, kitap bolyp basylyp shyqqaly jatqanyna quandyq.

Qyrshyn ketken Ábdihalyq

«Jaz jalpynyki, qys púldynyki» degendey bay-kedeyi aralasyp otyraqtasqan el qymyzdy qydyra iship, marqanyng etine toyyp, dýniyening basqa sharuasymen  júmysy bolmay mәre-sәre bolyp birin-biri shaqyrysyp, eregese et jep, bәstesip qymyzgha qyzyp, shildehana, sýndet odan qalsa jaylaugha qaratyp qoyghan qyz toylaryn ótkizip jazdyng osy bir yrghyn da yrysty shaghyn kóterinki kónilde ótkizip jatty. Kelgenin iyirip, kelmegenine shabarman shaptyryp baghuda jatqan Jәmenke bastaghan top shaqyrumen jýrse de, shaqyldaghan myltyq, saqyldaghan soldattyng aidauymen Qaraqolgha qaray jol aldy. Osy toptyng ishinde qúsyq ruynan Jәmenke, qojbanbet ruynan Aytbay, bozym ruynan Úzaq, shybyl ruynan  Ábdihalyq, jarty ruynan Sholaq, Esper, Dәrkembay, Karboz, Áubәkir qatarly jiyny 18 adam edi. Búlardyng eng ýlkeni Jәmenke bolsa, eng jasy Ábdihalyq bolyp,  Jәmenke, Úzaq, Esper, Dәrkembay tórteui oyazben tóteley tildesip bitim jasalatyn keneske qatynasyp túratyn tóbe biyler edi. Erlikterin eli jeri ýshin istetip, taysalmay tartysyp  egeske týsken el basylarynyng Qaraqol týrmesinde qyrghyn tapqanyn oqyrman qauym úly jazushymyz Múhtar Áuezovtyng «Qily zaman» shygharmasynan oqyghan bolar. Men sol «Qily zamandy»  tolyqtaushy da tonaushy da emespin. Sol zamannyng sarqyty eskining kózi bolyp qalghan  qadirmendi qariyalardan sol jyldary bolghan naqtyly uaqighalardy tyndaushymyn. Qolyma «Qily zamandy» alyp oqyp otyrghanda, oiymdy oyatyp, estigenimdi estelik retinde qaldyrudy jón kórdim. Eger osy jazghanym elding qajetine jarap jatsa, aldymen «Qily zaman» kitabin bir ret qaytalap oqyp shyghuyn ótiner edim. Soldatqa bala alu men bala bermeu turaly bolyp ótken Qarqara jinalysynyng nәtiyjesi Qaraqol týrmesindegi arystardyng qyrghynymen ayaqtalghandyghy, sóitip Alban elining sol kezdegi bi, jaqsylarynan arysy Alash, berisi Alban ruynyng qaraly semiyalardyng qandy jastaryn tógip, shyghysty betke alyp Qytaygha kóshkeni, jarym ghasyr tynysh ótken zamannan keyingi alghashqy ýreyli ýrkin boldy. Erkinen aiyrylyp ensesi týsken el jónkerile kóshkende, bozdaghynan  tym erte aiyrylghan, Ábdihalyqtyng uyzday jas kelinshegi ózegi órtenip, jany kýiip, zar enirep mynaday joqtau aitty:

«Keshegi qanday edi Ábdihalyq,
Túratyn eki kózi ottay janyp.
Endigi kórgen kýni ne bolady,
Artynda kempir-shal men bala qalyp?
Aughan el, adasqan qaz, mekeni joq,
Belgisiz túraqtaydy qayda baryp.
Artyma qaray-qaray moynym taldy,
Barasyng tughan jerim qayda qalyp?!
Qyrqynan jana shyqqan jalghyz úrpaq,
Óngerdim qúndaghy men aldyma alyp.
Qúryqol qúraldymen beldeskende,
Kelseng kel, mende sendey er deskende.
Ayghaylap algha shyqtyng kózge týsip,
Oyazben Jәmenke atam egeskende
Aruaq bop topyraqta qalghanyn- ai,
Jónkilip jýgin artyp el kóshkende.
El kóshti, elmen birge biz de kóshtik,
Ýy jyghyp týnilikting bauyn sheshtik.
Zar jylap, joqtau aityp, tiri qaldym,
Aruaghyng jatyrmeken ýnimdi estip.
Oylapem osy kýndi kóremin dep,
Oylandym óle almadym ólem dep.
Qosh bolghyn atameken, qalghan aruaq,
Aytuym eki talay kelemin dep.
Asylym qalghanyn-ay mýrde bolyp,
Barady elim qayda kirme bolyp?!
Demesem jannan keshtim jas balany,
Qasynda qalar edim birge bolyp...

Aytsa aitqanday edi. Ábdihalyq sol jyly 25 jasta bolyp, el kózine eresen týsip jýrgen halyqshyl, batyl da, batyrlyghyna sýiingen el ony bolys saylaghan eken. Kóship ketken emes, bosyp ketken elding júrty, últy oqyghangha oy salarlyq bәiit emes pe?! Kýnirengenin kýige qosyp, armanyn әnge qosyp óksigin ólenmen aitatyn elimiz ghoy qashanda. Ár dәuirde bolyp ótken eleuli uaqighalardy  úmtylmas  jyr etip  sonyna qaldyryp ketken. Solardyng tolyghy bolmasa da tozyghy býginge sheyin el auzynda emis-emis aitylyp keledi. «Qarqara qazaghy qalmay ýrke kóshipti» degen suyt habar Rossiya ókimetine tez mәlim boldy. Áli de bergi jaqqa myqty kórinip túrghan patshanyng búiryghy boyynsha endigi eldi toqtatyp qalu ýshin qazaqtyng ózinen adam jiberip ýgit aitugha Omby, Semeyden erte oqyp ókimet isine erte aralasqan adamdardan altauyn ókil retinde Qarqaragha qaray attandyrdy. Búryn da  ókimet isimen bir-eki ret kelip, qaytqan jerge de, elge de tanys jigitter, qansha uaqyt jýrgeni beymәlim el kóshken qúlazyghan  júrtqa  peshin  mezgilinde jetip keledi.

El әldeqashan kóship ketken. Bosaghada bolysyz qalghan mýlik, búrqyraghan kýl, kiyizi alynyp, keregesi qalghan ýilerding ýnireygen qanqasy, órede shala kepken qúrt pen irimshik, kósherinde jol azyqqa kóptep soyyp alghan úsaq maldyng teri-tersegi, aqtaryp tastaghan maldyng ishek-qarny, oghan ýimelep qaryq bolghan qargha-qúzghyn ghana kórinedi. Sonau alystan bozdaghan bir týiening ashy dausy estiledi. Eski jer oshaqta bir qanshyq it tórt kýshigimen qalypty. «It iyesi ýshin» degen ras qoy, auyly ketse de bauyryndaghy balasy men júrtyn qimay qalghan beyshara kýtusiz kelgen qonaqtargha úyasynan ýre shyqqanda, bauyryn jana jazyp kele jatqan balpanaqtary da sonynan ere shyqty. Attarynyng auyzdyghyn alyp, túsap qoyghan jigitter endi jayghasyp, tynyghyp alugha otyrghanda, it ýrgenin toqtatyp, óredegi qalghan qúrt pen irimshikke qarap alyp jey almaghan song shoqshiyp otyra ketip aspangha qarap úzaq-úzaq úlydy. Elge qaray kónildi kelgen jigitter osy bir ayanyshty haldi kóre otyryp, bireui myna bir ólendi bastap aitsa da, sonyn aitugha dәti shydamay kónili bosap kemsendep otyryp qalypty. Biraq birinen song biri jalghastyryp tolyqtyryp aitqan eken.

Ólendi bastaghan jigit:

Qozi eti, sary qymyz, boz betege -ay,

2-jigit:

Baqtaymay mekeninen el keterme- ai.

3-jigit:

Bir súmdyq osynday da bolmay qoymas,

Nóserli jauyn jauar sel keterde-ay.

4-jigit:

Tughan el osy boyda kete berse,

Bizderdi júrtqa tastap, enireter-ay!

5-jigit:

Qu dala qúlazyghan qaldyq elsiz,

El kelip, bala tuyp, erjeter me-ay?!

Dýnie oipyl-toypyl bop barady,

Qazirshe pәlen deuge kóz jeterme-ay, – dep altauy da solqyldap jylap baryp toqtaghanda, asylynda osy elden alghan alghashqy jigitting aqjal aty kisinep qoya beredi.

– Jә, jigitter! – depti alghashqy jigit. Endigi ólendi ózim aityp, ózim ayaqtayyn. Sender tyndaushym bolyp qúlaq salyndar! – dep:

«A-ha-hau, súrjelgenshe» degen әuenge salyp myna ólendi aitqan eken:

«Aqjal at neni bilip kisinedi?

Hayuanda adam janyn týsinedi.

Elsizde týie bozdap, it úlysa,

Eriksiz oigha qayghy týsiredi.

Aqjal at alyp edim qúnanynda,

Sen menen el qayda, – dep súradyng ba?

Eru bop ekeumizde jatar edik,

El ketpey, túrsa býgin túraghynda.

Jaghalap jol kelushed Aqjarmenen,

Auyldy aralaushy em aqjal menen.

Ótken jaz osy auylda bir toy bolyp,

Bir tangha aitysyp em Marjanmenen.

Sol Marjan, Marjan dese marjan edi,

Demegin Marjan dese arzan edi.

Men emes, men sekildi talay jandy,

Kóksetken kónilinde bar jan edi.

Ol ózi arjaqtaghy suan qyzy,

Jigiti qarqaranyng aljany edi.

Marjannyng ýii ketip, júrty qapty,

Órede shala kepken qúrty qapty.

Baspana ýshin kiyizin týgel alyp,

Kerege, ýy ishining mýlki qapty.

Bosqan el jetti me eken, jolda meken,

IYrilip ne bolmasa qolda ma meken?

Egerde shekaradan aman ótse,

Aruaghy qaysy atanyng qoldady eken.

Árkimning qanday ystyq tughan jeri,

Amalsyz tastap ketti Alban eli.

Eterme bauyrmaldyq hәli qalay,

Ol jaqta bar deushi edi nayman eli?

Jigitter túr qaytaly, júrtty baqpay,

Otyrmyz júrtty sipap, auyl tappay.

Sender ýshin men kuә bolamyn dep,

Bizge qarap túrma eken kýnde batpay», – dep ólenin toqtatyp, qaytqandarynda bir neshe órening qúrtyn jiyp, kýshiktegen itting úyasynyng aldyna tastap qayqan eken» -dep aityp otyrushy edi qayran Qarqaranyng qara shaly Núrdәulet qariya. Amal bar ma? Osy kisi alty jigitting atyn óz balalarynyng atynday jatqa aityp otyratyn. Kezinde jazyp ta alghanmyn. Qol jazbalarym órtengende, olardyng aty jazylghan qaghazda órtenip ketipti. Jattap alghan osy ólender ghana esimde eken.

Bozdap ótken  boz jigit – Bóltirik

Halyqtyng basynan ótken tauqymetti alapat jyldardyng ashy shyndyghyn bir kezderi auyl adamdary otyra qalsa boldy әngime etip te, ólen-jyr, qisa-dastan etip te aityp, bala-shaghanyng qúlaghyna qúimaqtay qúiyp otyrushy edi. Zeyindi, zerdeli balalar jattap alyp, bir-birine ylghy aityp jýretin. Mening de sol boz bala shaghymda,  Dәmen Shalbayúly degen jigitting dombyragha qosyp aityp otyrghan bir bәiiti esimde qalghan bolatyn. Dәmenning aituy boyynsha, qyzylbórik ruynan shyqqan Bóltirik degen aqyn kóp ólendi ótirik ke qúrastyryp aitsa da, myna bir ólendi shyryldap túrghan shyndyqqa aitqan eken:

«Balasy Bәidibekting Alban edi,
Qoy, jylqy Qarqarany alghan edi.
Qarqara Tekespenen jerimiz bar,
Jylqygha anyq qyzyr shalghan edi.
Aq patsha Ekatirina zúlym әiel,
Aldymen qazaq jerin jalmap edi.
Qaratyp eldi týgel alghan patsha,
Adamgha býgin salyq salghan edi.
Nikolay bala ber dep aitqannan son,
Qytaygha alban ýrkip barghan edi.
Ayyrghan mal men bastan bir-aq jylda,
Opasyz mynau netken jalghan edi.
Basymnan ótken isti bayandasam,
Demender mynau qanday zar jaq edi.
Asynyng asyl tauy – jaylau, qystau,
Kókteuim aghyndy ózen arjaghy edi.
Múzarttyng qamauynda jatqanym da,
Jylaghan boz balanyng armany edi.
Qorshaghan bizdi iyirip kóp әskerdin,
Ishinde kóp sandysy qalmaq edi.
Bermeseng josynyng dep qalaghanyn,
Halyqty qayta aidap salmaq edi.
«Malymdy al, basymyzdy qoyaber» dep,
Jalynghannan basqa sóz qalmap edi.
Qonysyn qorlyq kórip bosatqan el,
Artyna qaytyp tiri barmaq edi?
Osymen týgel berdik qalaghanyn,
Ishinen mal-mýlikting jaraghanyn.
Qúdiret basqa salsa kóredi eken,
Qasqyrday adamdy adam talaghanyn.
Dýre bastyq deydi eken ózderinshe,
Qúiryqty jalanashtap sabaghanyn.
Alarmangha aila kóp degendeyin,
Qorqytudyng istedi bar amalyn.
Ash búrlyghyp, ynyrsyp jatqandargha,
Arpanyng ýlestirdi qara nanyn.

Labasy qaldyng keyin Qabanmenen,
Men kettim atty jayau shabanmenen.
Albannyng toptan ozghan san jýirigi,
Jabymen birdey boldy saban jegen.
Bir jyldyng tórt mezgili sekildenip,
Qúbylghan basqa týsti zaman degen.
Tughan jer, qaldyng keyin Qarabúlaq,
Ketipti Alban baba senen úzap.
Qolynda qalmaq sherik pende boldyq,
Qamauda qatynmenen bala jylap.
Áyteuir ólmegenge shýkirlik  qyp,
Otyrmyz jaqsylyqty aldan súrap.
Torghayday tozyp ketken qayran eldin,
Kim ie bolar eken basyn qúrap.
Óserbay qaldyng keyin Suyqtoghay,
Qalanda jasaushy edi sart pen noghay.
Búralghan tal shybyqtay baydyng qyzy,
Satugha bolyp otyr qoydan da onay.
Kýbirti quraylynyng arasany,
Kóptikten adam qoyday adasady.
Sapyrghan sary qymyz qayran Alban,
Arpagha at jeytúghún talasady.
Bәrining kórgen kýni mynau bolsa,
Bireuge bireu qaytip qarasady.

***

Aq saraydyng myrzasy,
Jatushy elim kerilip.
Qúday bergen eki ayaq,
Bir basugha erinip.
Sarybúlaqtan men kóshtim,
Elmen birge jeligip.
Saryshyghangha kelgende,
Men kózime jas aldym.
Asynyng tauy kórinip.
Ar jaghynda elimnin,
Talayy qaldy bólinip.
Zamannyng artyn baqty ma,
Qaldy eken olar ne bilip?
Beldesken eki orystyn,
Bireui qalar jenilip.
Albandy qúday qor qyldy,
Shekaragha aidatyp,
Pende qyldy pendege,
Qoldaryn artqa baylatyp.
Sauatym joq jazugha,
Otyrmyn tildi sayratyp.
Kóship keldim Tekeske,
Kýreden ótip ainalyp.
Otyrmadym dәriyagha,
Jarym aiday jaylanyp.

***

Suasudyng basynan kóship týstim Ilege,
Jerding jónin aitpasa, bilmegen jan bile me?
Densaulyqtan basqany Qúdaydan asa tileme.
Malay bolyp istedik sart pen dýngen, sibege.
Qarsylyq qylsang eriksiz aidaydy Dutyng Kýrege.
Baryp qalsang Kýrege , qúiryqty tóse dýrege.

***

At jalynan mal tapsan,
Beker emey nemene.
Áke-shesheng bar bolsa,
Mekeng emey nemene.
Aldynda aghang bar bolsa,
Kókeng emey nemene.
Artynda ining bar bolsa,
Nóker emey nemene.
Múnyng bәrin sayraghan,
Bókeng emey nemene.

1916 jyly ýrkinge baylanysty oqighalar men qisa, bәit, ólenderding kóbi óz kezinde jazylmay qalyp, tek qúima qúlaqtar da beren-saran saqtalyp qalghandary ghana aitylyp jýrgen. Dәuirding ótuimen olarda úmyt bolyp barajatyr. Ásettin: «Menen de sorly aqyn ótti me eken, bir sózi baspa ornyna berilmegen» dep armandaghanynday, qayran Yryskeldi, Bóltirik qatarly búlbúl aqyndar da baspa betin kórmek týgili, sol zamannyng zapyranyn ishke jútyp, bir auyz jyly sózde esty almay súm ómirden óttau shirkin!

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegining «Men tanyghan shyndyq» kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz