Din jәne dogma: filosofiyalyq taldau - birinshi dәris

Qúrmetti әriptester!

Býgin sizderding nazarlarynyzgha «Din jәne dogma: filosofiyalyq taldau» atty leksiyanyng 2‑shi bólimin úsynamyz.

1. Tәuelsiz Qazaqstannyng qysqasha diny tarihy

Songhy kezderi elimizde «dәstýrli din» sanalyp kelgeen islam dini ókilderi tarapynan qoghamdy shiyelenisti jaghdaygha iyteru әreketteri jiyiley bastady. Nege? Onyng sebepteri men belgilerin bilu ýshin Tәuelsizdikten keyingi diny tariyhqa sholu jasau qajet. Tәuelsizdikke qol jetkizgen son, Qazaqstanda dinge qaqpa ashyldy. KSRO kezinde totalitarly iydeologiyadan zardap shegip, ózining últtyq negizden ajyraugha shaq qalghan qazaq halqy, tәuelsizdik alghanda «dәstýrli din últ bolmysyn qalyptastyrugha kómekke keledi» dep ýmittendi, soghan sendi. Qoghamda «diny eyforiya»  tәuelsizdik eyforiyasymen bir qatarda jýrdi. Búrynghy kommunister, traktorister men búrynghy ateister jәne basqalary jappay dinge úmtyldy...  Jer‑jerde meshitter ashyla bastady. Qoghamda imamdargha degen ýlken súranys payda boldy. Kóptegen otbasylar balalaryn mektepten shygharyp alyp,  olardy stihiyyaly týrde ashylyp jatqan medreselerge oqugha beruge deyin bardy. Oghan qosa, mektep bitirgen jastar shet elderge «diny oqugha» jiberildi. (Oghan bizding Týrkiyamen tuystyq sezim yqpal etkeni anyq).

Bizding halyq әuel bastan tabighaty taza, sengish halyq edi. Olar nomadtyq zandargha say «kóshbasshy + halyq» zanymen ómir sýruge beyimdelgen bolatyn.  Onyng ýstine, ejelden dinge asa qatty berilmegen qazaqtarda diny bilimge degen ýstirt kózqaras basym edi. Olar dinning qoghamgha tiygizer әseri jóninen sauatsyz boldy. Sol sebepten  qazaqtar balalary oqugha ketken memleketterding kóbi  avtoritarlyq, diny monarhiyalyq sipattaghy memleketter ekenine nazar audarmady. Nәtiyjesinde ol jastar sol elderdegi rejimderding sayasy jәne iydeologiyalyq platformasy bolghan diny ústanymdardy elge alyp keldi.

Búl – janadan boy kótergen bizdegi avtoritarly rejimning qolayyna jaqty. Halyqtyng sanasy olar alyp kelgen «Kókte Qúday, patsha onyng kólenkesi» degen ústanymdy jatyrqaghan joq. Sebebi búl formula olardyng «kóshbasshy+halyq» deytin ómir sýru formulasyna say edi. Osylaysha, din qarqynmen damyp, halyqtyng sanasyn jaulay bastady. Ol endi últtyq tәrbie jýiesin qamtyp, «qazaq bolu» degen týsinik «dinge kiru» degenmen tenestirildi. Soghan say, halyq sanasy «adamgershilik qasiyetter tek dinmen keledi» degen dogmalyq nasihat pen diny utopiyanyng jetegine ilesti. Búghan memleketting daghdarys pen kýizeliske úshyrauy dem berdi ‑ ata‑analar kýnkóris qamymen «otbasylyq tәrbiyeden» qol ýzdi. «Qarausyz qalaghan balalar» meshitterden tabyldy... Últtyq qúndylyqtardyng barlyghyn kýrt «islamdandyru» әreketi qarqyn aldy. Búl prosess  2019 j. biylik almasqangha deyin ýzilmey jalghasty.

Biylik almasqan song ghana, elimizde dinge degen syny kózqarastar jii aityla bastady. Biraq, ýmitti aqtamaghan avtoritarizm biylikten ketse de, onymen etene birlikte bolghan diny ústanymdar men diny uaghyzdar sol qalybynda qalyp qoydy. Konservativti, ózgeruge beyimi joq din halyq sanasyn «diny kosmopolitizmge» búrudy ýdete týsti, tipten, ashyq agressiyalyq jolgha bara alatynyn bayqatty....

Biraq, qoghamnyng memleketke degen kózqarasy ózgere bastady. Qogham demokratiyalyq qúndylyqtargha búrylu arqyly Ádiletti Qazaqstangha qol jetkizu mindetin algha qoydy. Ol, әriyne, Qúqyqtyq memleketpen birge qalyptasatyny anyq. Soghan say reformalar qabyldana bastady.

Alayda, búl prosess óte qiyn jýrude. Óitkeni, «eski qazaqstan» degen atqa ie bolghan avtoritarly jýie әli de ózining kadrlyq jәne qarjylyq, biylik resurstaryn, búrynghy әleuetin saqtap otyr. Odan әri de ózin saqtau ýshin baryn saluda. Búl jaghdayda olar dindi óz maqsatyna qoldanudy kýsheytpese – azaytpaydy. Al, múndaghy dinning mindeti – halyqty azattyq sanadan ajyratyp, sanany búrynghyday «qúldyq sana» formasyna auystyru. Ol ýshin halyqty óz bolmysynan, salt‑dәstýrden ajyratu qajet. Óitkeni, elimizge engen «neoislam» qazaq salttary men dәstýrlerinin, mәdeny qúndylyqtarynyng mәni men maghynasy búl dinge kóp jaghynan sәikes kelmeytinin, tipten, kóbine‑kóp oghan qayshy ekenin anyqtap ýlgergen bolatyn. Endeshe, últtyq dәstýrdi qiratqanda ghana búl halyqty «qúldyq sanagha әkeluge» qol jetkizuge bolady. Osy maqsatty jәne tәsildi ústanghan Din «músylmandyqty» algha tarta otyryp, әreketterin kýsheyte týsti. Ghasyrlardan kele jatqan salttarymyzgha, dәstýrimizge shabuyldaudy eselep arttyrdy

(Dombyrany «haram» dedi (artynan bas tartty), sheshe týsinigin masqaralady (artynan bas tartty), «aynalayyn» sózining mәnin ózgertip, ony «qaghbany ainaludan shyghady» dep ruhany tarihymyzdy short kesti (ony ózgertken joq) jәne t.t.).

2. Onyng qoghamgha jәne memleketke qaupi nede?

Qauiptiligi ‑ onyng  bumerang prinsiypimen ghylym men bilimning damuyna keri әserin tiygizuinde. Sonyng әserinen Qogham din fanatizmge qaray bet búra bastady. Ásirese, múnda ómir tәjiriybesi az jastardyng sanasy qorghausyz qaluda. Búl qoghamda ýlken alandaushylyq tudyruda. Bizding halyq qanshama ghasyrlardan keyin kýshti tәuelsiz memlekettiligin qúru  mýmkindigine (shans desek bolady) ie bolghanda, odan din yqpalymen aiyrylyp qalsaq ‑ ol shansty mәngilikke joghaltamyz.

Múnday qauip kýsheygenin ziyaly qauym sezedi. Juyrda olar Preziydentke, ózge biylik tarmaqtaryna osyny eskerip Ýndeu jariyalady. Qazaqtyng qazirgi zaman abyz aqsaqaly, akademiyk‑filosof D.Kishibekov bastap qol qoyghan Ýndeude mynaday oilar aitylady:

Elimizde diniy-radikaldyq baghyttar kýsh alyp keledi. Songhy kezderi tipti qarqyndy týrde damuda. Últtyq qúndylyqtarymyzghy, últtyq erekshelikterimizge airyqsha shabuyldar jasaluda. Búdan bylay memleket tarapynan naqty sharalardy qolgha almasa, mýlde kesh bolatyny sózsiz. Kórshi Ózbekstan men Qyrghyzstan memleketteri salafittik-uahabittik jat iydeologiyagha tyiym saludy qolgha aldy. Ózbekstan tipti zang shygharyp ýlgerdi. Eger bizding elimizde de memleket naqty zang qabyldamasa, kórshi elderdegi teris diny aghym ókilderi Qazaqstangha qaray aghylady. Sondyqtan, Memleket tarapynan zang qabyldau jóninde sheshim shyqqany kópshilik tarapynan qoldau tauyp otyr» dep naqty atap ótildi.

IYә, býginde tuystar, dostar, tipti bir otbasy mýsheleri din mәselesi tónirekte bir-birimen arazdasyp,  bir dastarhan basyna otyra almaytyn jaghdaylar oryn alyp otyrghany ras.  Búl últty bólshekteuge aparatyn әri últtyq qauipsizdik jaghdayyna da orasan zor núsqan keltiretin fakt.

Sondyqtan, alda qayta qaralatyn Din turaly zang jobasyna ziyaly qauym (ghalymdar, ústazdar, aqyn-jazushylar, jurnalistter, óner adamdary, jalpy qogham belsendileri) kóptegen úsynystar joldady. Onda kiyim kiyis,  saqal‑múrt, din uaghyzyn zangha say jýrgizu,  memlekettik mekemelerdi odan ajyratu, әleumettik jelini uaghyzgha qoldanu, dinge syrttan keletin qarjylyq qoldaudy qatang baqylaugha alu, últtyq qúndylyqtar iydeologiyasyn jasau, ghylym‑bilim, óner men mәdeniyet nasihatyn kýsheytu, meshit qúrylysyn shektep, ornyna balabaqshalar, mektepter, studenttik jataqhanalar salu siyaqty úsynystar aityldy.

Qoryta kele, Múhtar Áuezovtyn  “El bolamyn desen, besigindi týze” degen úlaghatty sózin esimizge alghymyz keledi. Búl sózding astarynda últtyq tәrbiyeni úlyqtau kerektigi turaly ýlken mәn bar. Balabaqshadan bastap últtyq qúndylyqtardy, ghylym men bilimdi nasihattap, jas tolqynnyng boyyna siniretin auqymdy jobalar, irgeli júmystar jýrgizilui kerek» dep týiindedi ziyaly qauym. «El bolashaghy ýshin býgin әreket jasamasaq, erteng mýlde kesh bolmaq», ‑ deydi olar.

LEKSIYaGhA QOSYMShA MATERIALDAR:

(avtordyng din turaly әr kezdegi jazbalarynan ýzindiler)

JARATYLYSTANUDYNG DINY ASTARY NEDE?

Kez kelgen din Úly Jaratylys bolghanyn moyyndaudan, yaghny odan әri Úly Jaratushy bar ekenin moyyndaudan bastau alady... Biraq, adamzat sanasy ol sheksiz jaratylysty tolyq dәleldey almaydy. Sondyqtan ol prosess (jaratylu prosessi) tek Senimge sýienedi. Búl - dinning ómir sýru formulasy. Al, Senim tónirgenide adamzatta bir ústanym joq. Sol sebepti, jer betinde әldeneshe dinder payda bolyp, adamdar ózara "senim toptaryna" bólinip aldy. Ol "toptar" bir-birimen  keyde tolerantty, keyde - tózimsizdikpen ómir sýrude... Búryn, ghylym-bilimning az kezinde óz senimi ýshin adamzat qatty soghysty... Ghylym-bilim damyghan sayyn, Úly Jaratylys qúpiyasyn biluding mýmkindigi arta berdi... Sóitip, Ghylym men Bilim birtindep jer betindegi "diny soghystardy" toqtata aldy.

QAZAQShA TÁNIRTANU

Qazaqtyng "Tәnirdi tanu" degeni "tabighatty tanu", yaghny Tәnirding tútas Jaratylysyn tanu degen sóz.  Múnda býkil Tabighat, Tirshilik atauly "Tәnir jaratylysy" bolghandyqtan, oghan (qúmyrsqagha deyin) qiyanat jasau - Tәnirge jasalghan qiyanat (kýnә) bolyp sanalady. Qazaqtyng OBAL úghymy sodan tuyndaydy. Sol sebepti, qazaq mal soyghanda olardyng Kiyelerinen (mys Shopan ata, Zengi baba, Qambar ata, Oisyl qara, Seksek ata jәne t.t.) keshirim súrap, Kiyelerding rúqsatyn aluy tiyis. Búl dәstýr әli kýnge jalghasyp kele jatyr... Qazaqtyng diny týsiniginde "adam tiri kezinde ózining Tәnir jaratylysy ekenin dәleldep ýlgerui kerek" dep sanaydy. Endeshe, bizding týsinigimiz boyynsha jaqsylyq ta osy ómirde, jamandyq ta  osy ómirde!

GhYLYM MEN DIN

Qazirgi qazaq qoghamyna din kerek pe, ghylym kerek pe?

Búl ekeuin qatar alyp jýrem deushiler, ne bolmasa, ghylymdy dinnen izdeushiler, onyng mýmkin emesin úgha almay jýrgender. Qazirgi Ghylym - din qalybyna simaytyn dengeyde damyp ketti. Onyng (ghylymnyn) óz Formulasyn iygeruding ózi onay emes - iynemen qúdyq qazghanday! Ghylymdy "kemirgen" adamda - ghylymnan basqagha uaqyty da joq. Ol, dindi "әr adamnyng jeke sharuasy" dep sanaydy.

QAZAQ ÚLYLARY

QORQYT BABA - Mәngilik ómir sarynyn qobyzgha salyp kýnirentken... Mәngilik ómir - halyqtyng birligin, bauyrlyqty, aghayyndyqty, qomqorlyqty, adaldyq pen әdildikti jәne úrpaq jalghasyn bildiretin qasiyetti úghym. Qorqyt babanyng bizge qaldyrghan asyl múrasy osy!

ASAN QAYGhY - jelmayamen әrbir qazaq júrtyna jetip, olargha "Osy jerding IYesi de, Kiyesi de ózinsin! Otyrghan jerindi Jerúiyqqa ainaldyra al – «Myna jerge týie ósir, myna jerine qoyyndy baq, myna jerinde sәigulik tuar... – dep ómir jolyn kórsetken...

JER IYESI MEN KIYESI degenning astarynda -tughan jering Otanyng - Otandy sýi, ony jau qolyna berme, gýldendir, TÁNIR bergen qysqa ómirinde osy jerindi júmaqqa ainaldyr degen ósiyet jatyr.

JERÚIYQTYN  astarynda «Ayanbay enbek et, sharuanyng kózin tap, tabighatyndy - Jer Anandy  ayalap kýt, ózgege kózindi alartpa - bar baqytyng tughan jerinde jәne óz qolynda»  degen danalyq jatyr.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz