Jenis QANEN

ÓLENG DEGEN

Óleng degen – salynghan sózden saray,
Jýrek bilip, jan úghyp, sezgen sana.
Dýniyeni (baptaghan jýirik minip),
Mening úshqyr qiyalym kezgen solay.

Bes qaruyn asynghan jauyngerym!
Janymdy órtep kýidirdi jalyn-demin.
«Tas búlaqtyng suynday» syldyr qaghyp,
«Tilge jenil» keletin janym menin!

Dýr silkinip túady el úrandasaq,
Kózden jas bop domalar, jylap jatsaq.
Qasqyr alsam degen bir oiym da bar,
Qiyalymda qandy kóz qyran baptap...

Áli kýnge bir qanghan joq saryghym,
Jýregimning týbinde jatqan «uym».
Nysanagha kózdeuli dayyn túrar,
Qay kezde de oqtauly otqaruym!

Jaylap atqan janymda aq tanymsyn,
Aq týiening qaryny aqtarylsyn!
Abay degen atamnan qalghan miras,
«Ermek ýshin jazbaytyn, maqtan ýshin».

Sózge ainalyp qúlaghan saghynyshym,
Men әlekpin babyndy tabu ýshin.
Aq jol tilep әr jolghy saparyma,
Ózen keyin qashady, tau yghysyp!

TÝN TÚNGhIYGhYNDAGhY JARYQ

Ýmitti qaq bóle almaysyz qyrshyp siz,
Danghyl jolda tayghan tayghaq tabandar.
Bir armandy oryndaugha mýltiksiz,
Mynmen jalghyz alysady" adamdar.

Ómir mәndi kónilindegi alanmen,
Qalghan artta kózin júmyp kýnә aiy.
Kóre bilsen, mólt-mólt etken sananmen,
Dýniyening san qúbylghan shyrayy...

Dәmge ainalar tandayyna tamyp qar,
Ketti úshyp synyq qanat shaghala.
Týnergen týn túnghiyghynda jaryq bar,
Appaq núryn shashyratqan sanagha.

Men «úmytu»- degen sózdi bilmeymin,
Jatam sosyn jan dýniyeme batyp mún.
Týsin týstep: «Kýndiz»- deymin, «Týn»- deymin,
Barlyghyda shenberinde uaqyttyn

Kónilderde kór qanshama qazatyn,
Tu syrtynnan oq atady til - "dúshpan".
Kókek aiy, shaqyratyn ózi atyn,
Shyryldaghan «Shyndyq» degen bir qús bar.

Aqshasy mol «azap» izdep sendeldim,
Beu, dýniye-ay, sen nedegen keng edin?
Erjettim de әldiyimen men jerdin,
Sanap kórdim sausaghymnyng bederin...

Bolashaghyn boljap berip, bal ashyp,
Eshkim baghyt kórsete almas aqyngha.
Pendeshilik qúsy jemge talasyp,
Jyr jyrlatar qúdaysyzdyq haqynda...

AQYN

Qúsym bar biyikte samghap mening de úshatyn,
Manaydy kógildir sәulege bóleydi kónildi sәtim.
Zamannyn...
Adamnyng soqqan jýrek dýrsilin,
Armysyn, ózgeden búryn sezingish aqyn?

Jýregine jýk bolyp týsti me dala salmaghy?
Kenistik – aiday әlem ghoy alaqandaghy.
Shaghylysqan kýn núryna oiyng ba senin, Dirildep qúbylghan saghym Alataudaghy?

Týnnen aughan aunap, tanda túr senim,
Qúsyndy úshyryp biyikke samghatushy edin.
Sýie me ayalap, eljirep aq tabanynnan,
Alaqanyna salyp әldiylegen Almatyng senin?!

Kýnine san qúbylady, kórem, ishki ren,
Shym-shytyryq ýreyge toly nege týs kilen? Aspan sýiedi,
qarashyghymen qara týn aimalap,
Qaraghan aqyn janaryn әlem ýstinen...

Keyde ie bolmay sezimge qalamyn, esirik,
Shabady túlparday aqynnyng qalamy kósilip.
Sarqyny ózing be deymin kóshpendilerdin,
Kókiregine qondyryp alghan dalany kóshirip?

Tang jymiyp kýlmdemese, týn eskire me,
Atylghan jebe oiyndy ilestire me?
Ýiinnen syrtqa bir sәt shyghyp tyndashy,
Kisinegen babalar túlparynyng ýni estile me?!

...Keyde osylay ólenmen tarqatam kónil qúsasyn,
Qúsym bar, biyikke samghap mening de úshatyn.
Zamannyn...
Adamnyng ishki jan qúpiyasyn,
Armysyn, ózgeden erek sezingish aqyn?!

ÚIQY

Qap-qara shyghar, bәlkim, úiqy reni?
Qonaqtap kókiregime kýy týnedi.
Dýniyening әserin tiygizbestey,
Qorshap túrghan shyghar-au syrtyn ólim?

Sәulesine qosaqtalyp kýlki inirdin,
Nesine mazany alyp iytim ýrdin?
Baghana kóp oinady qalghu sәtter,
Asylyp әr talyna kirpigimnin.

Búl da bir – tynyshtyq qoy qalghan úiyp,
Kezder de baltyr syzdap, talghan iyq.
Sәl myzghap aluym da kerek shyghar,
Qaytadan ómir kýshin boygha jiyp.

Qarasam qalghyp túrady emen jiyi,
Áytpese, bar kezi ghoy degen kýii...
Bayqasam, úiqy degen – týpsiz shynyrau,
Kóz jetpes terendikting terendigi!

IYegin artqannan song úiqy ólenge,
Dey alman: «beu, qaraghym, byte kórme!»
Sezemin jym-jyrt qalqyp jýrgenimdi,
Men kenet terendikke kýmp berem de...

ÚLY ShYGhYS DÝNIYESI

Búl dýniye,
Kýnshyghystan jylyndy, Kýnbatystan «býlindi»...
Tughan taudyng topyraghyn úshyryp,
Jel jasyrghan izimdi.

Alghash adam ghúmyry,
Kýnshyghystan bastalghan,
Kýnbatysty jastanghan... Kýnshyghysta kýn keship men kelemin,
Meyirim tilep aspannan.
Qasiyetti Allanyng tórt kitaby,
Úly shyghys dýniyesine tastalghan!

Úmyta alman sholpyny,
Altyn-kýmis synghyrymen mol tili. Qayyrylyp qayta aunaghan kýn batys,
Bilesing be, kýn shyghystyng tolqyny?!

Jyrdyng mәni osynda,
Búl erterek ketti ainalyp josyngha.
...Kerek oghan ózining er keudesi,
Óz tolqynyn tosugha...

Jyrym-jyrym boldy irgen,
Shyghysymnyng didarynda bar kirben.
Men halqymnyng taghdyryna qinalam, Tolqyn úryp mәngirgen...

Bizderge kim oq atqan?
Kóktem edik, kónilimizde joq aqpan...
Men halqymnyng taghdyryna ashynam,
Sholpysynyng myng synghyryn joghaltqan...

Er keudege bas saugha,
Ez tirlikten mýmkin be eken qashpaugha?
«Jer ortasy - kóktóbege» jetip ap,
Bola ma eken qayta ghúmyr bastaugha?!

Aytshy agha, bola ma eken, bola ma?
(Bir ózgermes bayaghy agha - sol agha.)
Topyraghyna altyn izim kómilgen,
Úly shyghys,
Bәri senen sadagha!!!

TIRShILIK NÚRY

Tirshilikting kim jetipti týbine?!
Balghyn tәndi býrkep jatyr bóz anyq.
Kózindi ash, kónilindi oyat, dýniye,
Shyghys jaqtan tang keledi bozaryp!

Batys jaqtan búlt keledi buyrqanyp,
Esip ótti ontýstikting eskegi...
(Terezemnen bozghylt sәule túr tamyp, Beymezgilde mazandy alsam, kesh meni!)

Aspan әli,
Ay bayaghy qalpynda,
Birde tolyp, al, birde jýr jartylap.
Ónip jatyr, solyp jatyr gýlder de,
Mening asyl sәtim bolyp jarqyrap.

Bayaghy asyl shaqtarym-ay at mingen!
Teregim bop japyraghynan tonalyp.
Kók aspannan kózimdi almay jattym men,
Sonyng sheksiz boyauyna boyalyp.

Qaryp ótti soltýstikting suyghy,
Qazaqpyn – men,
Qazaq neni kórmegen?!
... Syqyrlaytyn kiyiz ýiding uyghy,
Qara taudan soqqan tentek jelmenen....

Enireuli sәtim ótti qanshama,
Qatty batty jattyng suyq tizesi....
Qúldyq úryp jaltaqtaymyz basqagha,
Tym iyilgish bop kettik pe biz osy?!

Aghayyn kóp ýirengen qúr aighaygha,
Súrghylt jartas qaytalap túr bos qarap.
Dop - basyndy domalatar qay-qayda, Jýirik uaqyt janynda esh joq taghat

O, darigha-ay, oisyz adam - masqara,
Oysyz tirlik ketti mýldem bastalyp...
Attay shúlghyp, iyzekteymiz basqagha, Qúrghaq ýmit silekeyine tamsanyp...

Qara shúbar jylan joldy jýr kesip, Kónilde bar aitatýghyn bazyna...
Jattyng shipyq torysyna mingesip,
Eshbir adam bara almaydy Qajygha!

Kýn keshedi ózin aldap bar qauym,
Jalghyzdardyng ýni shyqpas, әl qúryp.
Azaby mol jer ýstinde,
Perghauyn-
Qyzyl qanmen ziratyn jýr saldyryp...

MENING BAYLYGhYM

Mening baylyghym-
Móldir imanym, kónildi ai-kýnim.
Sәulesin shashqan kýmis kýlkiler,
Gýlmen sypyrghan kógin qayghynyn.

Shegin kórsetpey túr dalalarym,
Ilesip kýnmen birge araladym.
Sýigenim úiyp balqyghan qasymda, Tannan qúiylghan núr - balalarym

Ay qasyna ornyqqan qalyng qazaghym, Baqyttyng bozarghan tanyn jazamyn.
Ólgen son, aghayyn, dúrystap jatugha,
Uaqyttan ýngip qabyr qazamyn...

Tileules jandar jýr ghoy qasymda,
Dúspanynan asyrar birge ailasyn da...
Sóz rahatyn sezinu ýshin,
Kýnde shanshlam til nayzasyna!

Tónkerilip jabylsa kókke kók týndik,
Býirek emes biteu, ókpe jep tyndyq.
Qaranghylyqty núrmen turaytyn,
Qylpyldap túrghan netken ótkirlik!

Qansha estise shóli qanbay jatyr júrt, Qayda barsang da qalmaydy aqyndyq!
Jalghap túr ara qylymyzdy ýzbey,
Bir - birimizge tanday jaqyndyq.

Boran qyp boratsa bizge inir lebin, "qolymda әli tizginim"- dedim.
Sýt betining alghan qaymaghyn qalqyp,
Kólenke býrkedi kýz kýbirlerin...

ELISHAN BATYR, GIMALAY TAUY

(Ballada)

Otany joq, oty joq el - beyshara, qorghansyz, Bastap ketse bekinip qiynshylyq saparyn. ...
Kóshti Elishan batyrlar, bolashaghy boljausyz-
Jatsang týske kirmeytin evropagha bet alyp.

Jasyryp boy týnderge, ýmit artyp aq tangha,
(Bir ayaghyn qyrqyp bergen arlan syndy qaqpangha!)
... Kirdi bir kýn týsine qangha bókken әkesi,
Gimalaydyng iyghynda toqym tósep jatqanda...

«Úlym qayda barasyn, tym jyraqtap ketting ghoy?
Qaysar basta bolady beti qaytpas ekpindi oi. Qyzyghynan shyjyghy kóp, bes-aq kýndik búl dýniye,
Búl týnning de saghan onsha bayany da joq týn ghoy!

Kýrsinip al dúrystap, kókireging kenisin,
Bir Alladan basqanyng kómegi joq sen ýshin.
Ilinip bir ketetindey zamananyng qyryna,
Tang qalamyn, qúdaygha jaqpay qaldy ne isim?

Juyq ara toqtay almas ketken qanbaq jel qaghyp,
Alghan betin: oi, ýmiting maghan endi boldy anyq.
Shyng shysay men Qojanyaz kezek-kezek sýirelep,
Sen abayla!
Men qaldym ghoy eki arada sorlanyp...

Kýshing barda, jatqa esendi bostan-bosqa jiberme!
Qazaq degen kónbegen el túsau menen shiderge.
Búdan ary barasyndar, (tabasyndar jyly úya,) Bolashaqta ósip-óner Ýndi degen bir elge...

Erkindikting aspanynan qúlap týsken tanghy aray,
Eshqashan da dep oilama: barlyghy da boldy onay.
Tynymy joq, kemeline kelmey ketken jalghan-au,
... Sonan keyin kóshesinder, kóshesinder ary qaray.

Qiyndyq búl sozylatyn әli de kóp san aigha,
Didaryndy túr kórsetip «taghdyr» degen sharayna.
Áz basyna keletúghyn alda ýlken synaq bar,
Eng aldymen aman qalar saulyghyndy kóp oila.
A-b-a-y-la,
J-a-r-a-y-ma?»

... Búl sapardyng janyna esh tynymy da joq sapar,
Oylay qalsang bir qasiret sýiegindi qaqsatar.
Kózden lezde ghayyp boldy sәule bolyp zymyrap,
Ákesi onyng әuliyege ainaldy da aqsaqal...

Ketti oyanyp Elishan batyr...
Jannyng jasyl býrshigi-
Qaltyrarday, tym asqaqtap Gimalaydyng túr shyny.
Álip ýni - әke ýni qúlaghynda janghyryp,
Túrdy estilip dýris-dýris eten jýregining dýrsili.

«E, jýregim, et jýregim, әli talay tularsyn,
Quanysh ta, qayghy da ortaq, tulau ýshin tughansyn.
Kelip túrghan ayan shyghar Alladan búl, bәlkim,
At aiylyn bosatatyn tayau shyghar kýn, bәlkim?

Qúsymyz joq Gimalayding biyigine qonatyn,
Kýn boldy-au búl, oilay qalsan, esimizden tanatyn.
Ómir ghoy búl, (keri tizgin tartpaspyn!)
Belgisizdik saghymyna sinip ghayyp bolatyn.

Nede bolsa kóresini kórdik sol jazghan taghdyrdan,
Jeter jerge jetip alyp jaqsy-au úiqy qandyrghan.
Este úmytpay saqtarmyn-au jortar alda jolymda,
Ósiyetin әkening amanat qyp qaldyrghan...»

Áke jatyr Barkólding bir qoynauyn jastanyp,
Esine aldy eki úlanyn... janarynan jas tamyp...
Tas týiin bop bekinip túryp ketti ol ornynan,
Týlki túmaq baularyn esken samal qashty alyp.

Gimalay túr qaraday bir óni qashyp súrlanyp,
Eshkimdi de mensinbestey, órligine búldanyp.
Basyp túrdy tabanyna dýniyening jotasyn,
Jerding sharyn shiyrlaghan, qazaq degen bir halyq!

Qos shyraghy sekildi edi - eki birdey qos úly,
Jýregining týbine әbden sher bop qatyp bekidi.
Tize býgip Elishan er,
Qyrghyn tapqan el-júrttyn
Aruaghyna baghyshtap úzaq qúran oqydy...

Qatulyqqa qalqalatyp kómeyining býlkilin, Qaysarlyqqa býrketip kónilining jyrtyghyn.
Qyran kózin tónkerip jan-jaghyna qaranyp,
Tandayyna oq basyp, saylap qoydy ol myltyghyn.

Jinap aldy qara maqpal shashyn jerge jayyp týn...
«O, tughan jer, amal neshik, qadyryndy jay úqtym.»
Tang jadyrap keledi, әne,
Tasasynan dәu tastyn-
Qaqyrynghan ýni estildi dәret alghan Zәiiptin...

Júrttyng bәrin belgisiz bir úly ýrey jýr mendep,
Bir saghynysh kókirekten migha shapshyp tik órlep.
Er Elyshan túrdy ornynan... betke alyp Ýndi elin,
Biraq, sonda kóp úzamay kóz júmaryn bilgen joq!

Úmytylmas sanalardan mәngilikke sәt osy,
(Bizdi jeber qabyl bolghan elding dúgha - batasy.)
Jýgin artty el kóligine «IYә, Alla, Allalap»,
Kósh jóneldi,
Qala berdi menireyip Gimalaydyng jotasy...

Abai.kz