Arma әleumet!

Saraptama

Birinshi. Ilkide Týrki balasynda arnayy qaghan qúzireti ýshin júmys isteytin kóripkel baqsylar instituty bolghan. Aty baqsy bolghanymen hannyng qyryq kisilik aqylshysy edi. Kóripkel baqsylar han kenesi kezinde aldaghy qandayda bir sayasy oqigha men situasiyany kýni búrtyn boljap, dóp basyp taldap hәm saraptap bere alatyn sony qabiletting iyesi-tin. Olardy sayasy kóripkelder dep atasa da bolady. Han ekinshi bir eldi jenu ýshin bilek kýshinen bólek kóripkel baqsylardyng strategiyalyq boljauyna da jýginetin. Qarsylas elding kóripkel baqsylary da onay emes әriyne.

Ekinshi. Uaqyt óte kele sayasy kóripkel baqsylar týrkilik bolmystaghy strategiyalyq mektep qalyptastyrdy. Týrki baqsylary qytay, ýndi, parsy, úrym elderin jaulap aluda manyzdy ról atqardy. Ol kezdegi jahandyq jaulasular jer, su, salyq nemese sheksiz biylik ýshin ghana emes edi, әlemdik qara kýshke ege bolu ýshin de jaulasatyn. Býgingi tilmen aitqanda aqparattyq media soghysyna úqsap qalady. Bir elding kóripkel baqsylary ekinshi elding «aqparatyn» úrlaydy nemese qorqynyshty mif pen aqparat oilap tauyp ýrey janyn alady.

Ýshinshi. Týrkilerdi әskery quat jәne jauyngerlik qabilet jaghynan jenu mýmkin emes edi. Týrkilerdi jenu ýshin kóripkel baqsylar mektebin tamyrymen qúrtu kerek túghyn. Ol ýshin klassik dinderdi qúral retinde paydalanu yaghny dindi- sayasilandyru qajettiligi tuyndady. Bir qyzyghy týrki baqsylary әlemdik klassik dinderdi týrkilik baghzy senimge beyimdep sәtti mutasiyalap berdi. Sóitip baqsy - moldagha ainaldy, degenimen aty molda bolghanymen baqsynyng rólin atqardy, sayasy kóripkeldik jalghasa berdi. Sonyng negizinde keyin Týrki músylmanshylyghy qalyptasty.

Tórtinshi. Týrki músylmanshylyghy aqida, fiykh jәne tassauf ilimderinen bólek din men sayasy biylikti mutasiyalauda óz aldyna bólek institut qalyptastyrdy. Nәtiyjesinde arap, parsy jәne basqa da jat elding mәdeni, sayasy yqpalyna qarsy Týrkilik tanym men týisik payda boldy. Ony sol dәuirding Týrkilik media holdingi deuge de bolady. Sol ghasyrda týrki mediasy arap, parsy eline aqparattyq «soghys» jariyalady.

Besinshi. Keyingi jaulasular tek qana «týrki mediasyn» qúrtugha arnaldy. Ol ýshin biylik qúziretindegi kóripkel baqsylardy týbirimen joiy kerek. Islam dinin adamy qúndylyqtan birtindep sayasy qúralgha mutasiyalay bastaghan keyingi imperiyalardyng jalghyz qyzmeti - týrki baqsylaryn jer jihannan qúrtugha júmys istedi. Ol ýshin jana diny doktrina qajet-ti. Onymen zakon kýshi myghym imperiyalar ainalysty.

Altynshy. Atalghan oqigha Qazaq handyghy kezenine deyin jalghasty. Týrki tekti rulardyng óz aldyna qazaq atanuynyng bir sebebi de osy edi. Yaghny týrkilik biylik dәstýri men diny senimning tengerimi. Týrkistan, Syghanaq, Tashken, Samarqan, Búqara jәne Qoqandaghy aiqastarda salyq, su jәne jer men biylik ýshin kýresuden bólek týrkilik bolmysty saqtap qalu ýshin de ekenin úmytpaghan jón.

Jetinshi. Biz aityp otyrghan tarihy әngime resey imperiyasy ýshin týsinikti edi. Sol sebepti qazaq dalasyn jyldam otarlap Ýndige tez jetu ýshin diny taktikalar qoldanyldy. Onyng sipaty eki týrli boldy: 1) Týrkilik sayasy kóripkelder mektebin joy yaghny handyq ordany әlsiretu; 2) Týrkilik músylmanshylyqty joy.

Segizinshi. Týrki ruhaniyatyn bólshekteu ýshin patshalyq Resey Orynbordan mýftiyat qúryp, balama senim úsyndy. Maqsat qazaq músylmanshylyghyn dәstýrli Búqara, Samarqan mektebinen bólip әketu edi. Esesine reseylik músylmanshylyq konsepsiyasy qazaq dalasynda qarqyndy jýrgizildi. Biraq, búnyng sony bir ghasyrgha juyq týrki músylmanshylyghy men Resey músylmanshylyghy arasyndaghy aiqasqa aparyp soqty. Qazaqtardyng Orynbor mýftiyligine qarsy kýresin islamnan bas tartu dep týisingen Resey biyligi jappay hristian missionerlik qyzymetin (shoqyndyru) qolgha aldy.

Toghyzynshy. Sonymen 19 ghasyrda qazaq halqy ruhany kýizelisting eng shynyrauyna týsti. Últ intelliygensiyasy aldynda týrkilik músylmanshylyqty saqtau, Orynbor mýftiyligi biyligin әlsiretu jәne shoqyndyru sayasatyn toqtatu deytin ýsh ýlken mindet qatar túrdy.

Onynshy. Orynbor mýftiyligimen, shoqyndyru sayasatymen sonyna deyin kýresken qazaq intellegensiyasy kýres tolyq ayaqtamay jatyp kommunistik rejimning qúrbanyna ainaldy. Sonymen týrkilik músylmanshylyq, týrkilik ruhaniyat әdebiyet pen tilde jalghasyn tapty. A.Baytúrsynúly bastaghan Alash intelliygensiyasy til men әdebiyetti barynsha týrkilestirdi, jat sóz tipti jat qaripti tilden shygharyp týrkilik saf dybysty, myng jyldan beri búzylmaghan týrkilik tildi týzip shyqty. Nәtiyjesinde týrkilik sanada, týrkilik masshtabta oilana alatyn bir buyn úrpaq qalyptasty. Biraq patshalyq Resey kezinde ýzilip qalghan sayasy biylikti týrkilendiru ýderisi HH ghasyrda da tolyq iske aspady. Týrkilik sayasy sana kommunizm sandyraqtarymen túnshyqtyryla bastady.

On birinshi. Sovet odaghy ornaghan kezde týrkilik músylmanshylyqpen kýresti jana dengeyge kóterdi. Ortalyq Aziyanyng diny qúndylyqtaryn әlsiretip import diny senimdi ornatty. Ekinshi Jahan soghysy kezinde Germaniyada qúrylghan Týrkistan mýftiyligine balama retinde Tashkennen diny qúziret qúrdy. Sóitip islam qúndylyqtaryn sovettendire bastady jәne dәstýrli týrki músylmanshylyghyna jat keybir diny senimdi qoldan jasap, tyqpalady. Týrkilik sayasy sanagha týbirinen shabuyl jasalyndy.

On ekinshi. KSRO ýkimeti taraghan song týrkilik músylmanshylyq pen týrkilik sayasy sananyng janghyruyna myng jylda bir keletin tarihy oray tudy. Biraq, týrkilik sana men ruhaniyat mektebi әlsiregeni sonsha ony ghylymy jәne keshendi jýzege asyratyn kadrlar qosyny bolmady. Osy vakkumnyng kesirinen neo diny senimder men importtalghan diny qúndylyqtar qarsha borady. Import din týrkilik qúndylyqtardy tarihy sanadan óshiruge әreket jasady.

On ýshinshi. Álemning keybir alpauyt kýshteri týrkilik sayasy sananyng qayta janghyruynan, týrkilik senimning nyghangynan alandady. Sol sebepti týrkilik bolmysqa mýlde kereghar diny senimning qazaq dalasyna etek aluyna mýddeli boldy. Nәtiyjesinde otyz jylda týrkilik sanadan aiyrylghan jana últ, jana kózqaras payda boldy.

On tórtinshi. Bir qyzyghy resmy Reseyding búl jaghdaydy jiti baqylauy edi. Reseyge konkurent keybir alpauyt kýshter qazaq jerinde neo islamnyng órkendeuin qoldasa, resey kerisinshe Sibirlik shamanizm qúndylyqtaryn keshendi zertteudi qolgha aldy. Reseyde bir ghana strategiyalyq maqsat bar edi.

On besinshi. Reseyding maqsaty - neo islamnan әbden sharshaghan qazaq qoghamyna jana diny qúndylyq úsynu. Óitkeni Resey qazaq ziyalylarynyng neo-islammen bolghan kýresin islammen kýres dep baghalaydy.

On altynshy. Sonymen qazaq qoghamy taghy da ruhany qúldyraudyng shynyrauyna ketkeli túr. Qazaq ruhaniyatynyng býiirin qysqan ýsh ýlken taqyryp: 1) neo islamnyng bolymsyz nәtiyjesi; 2) reseylik shamanizm; 3) Týrkilik sananyng qúldyrauy.

Endi qaytpek kerek?...

Jeke úsynysym:

Birinshi. Týrkisilik sayasy sanany keshendi qolgha alu; Tarihta negizinde Kýltegin, Bilge qaghandar men Shynghys qaghannyng tarih sahnasyna shyghuy tikeley týrkilik sayasy sanany qalpyna keltiru ýshin kýresten tughanyn jadymyzda saqtauymyz kerek; Qarapayym halyq tútynatyn Týrkilik senim negizindegi islam doktrinasyn qabyldau; Shamanizm men islam qúndylyqtaryn mutasiyalau.

Ekinshi. Týrkistan, Búqara nemese Samarqandy ortalyq etken týrki músylmanshylyghy dәstýrin keshendi janghyrtu; Týrki mýftiyatyn qúryp islam әlemine ruhany kósem alyp shyghu.

Ýshinshi. Týrki dalasynan bólek jat elde diny bilim aludy toqtatu; Týrki músylmanshylyghy oqu qúraldaryn týzu; Samarqan, Búqara men Týrkistandaghy tarihy diny oqu oryndaryn qayta janghyrtu.

Tórtinshi. Týrkilik sayasy sanany janghyrtu, әlemning geosayasy kartasynyng týrkilik núsqasyn jasau; Týrkilik sayasy kóripkelder mektebin qayta janghyrtyp týrkilik strategiyalyq Think Tank ortalyghyn qúru.

Besinshi. Týrki jazuyn keshendi oqytu, resmy oryndarda kiril qarpimen qatar qoldanu; Sonda bolashaq preziydent te, qarapayym diny qyzmetker de týrik bitik jazuyn, latyn әlipbiyin, shaghatay әdeby tilin jәne býgingi zamanauy tetikterdi qatar mengergen naghyz bilikti túlghagha ainalar edi. Qazir she? Týrki jazuyn iygerse arapgagha qarsy, arap jazuyn iygerse týrki jazuyna qarsy jasandy "sana" qalyptasty. Tarihy jazulardy qatar iygergen túlgha әlemge týrkilik jana kózqaraspen qaray biletin edi.

Altynshy. Týrkilik burjuaziyalyq sanany jasau; týrkilik baylyq úghymy, kapital týsinigi turaly keshendi zertteu; Mysaly, týrkiler sauda-sattyqpen, aiyrbaspen jәne naryqpen qalay ainalysty? Týrkilik sanadaghy baylyq anyqtamasy? Týrkilerding naryqtaghy tarihy tanymyn býgingi ekonomikalyq qúndylyqtarmen sәikestendiru jәne keybir ekonomikalyq mýddeni týrkilik sanagha mutasiyalau. Siz qytaygha barsanyz qytaylyq naryqty, japongha barsanyz japondyq naryqtyq qúndylyqty, arap elderine nemese europagha barsanyz araptyq jәne europalyq kapital qúndylyqtaryn bayqaysyz, biz de әlemdik burjuaziya men naryqta týrkilik óz qúndylyqtarymyzdy úsynuymyz kerek.

Jetinshi. Alash intelliygensiyasynyng til men әdebiyettegi reformasyn qayta janghyrta otyryp jana doktrina qabyldau; Yaghny atap aitqanda týrki tili komiytetin qúru; Yakutiyadan Balqangha deyingi týrki halyqtarynyng tildik әleuetin tolyq paydalau jәne ortaq týrki terminsózin jasau. Onyng ýsh ýlken prinsiypi: 1) tildegi balama sóz tól týrki tilinen qarastyrylady; 2) Jat sózding qazaqsha, ózbekshe, tatarshada balamasy tabylmaghan jaghdayda yakut, altay, qúmyq, gagauyz nemese t.b tilderde saqtalynghan eski týrki sózderi bolsa solardy basshylyqqa alu; 3) eshbir balamasy joq jat sózdi beyimdeuding týrkilik grammatikalyq prinsiypin týzu.

Eldes Ordanyng jazbasy

Abai.kz