Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynda Áz Nauryzdy esten shygharmaghan jón degendi aitty. Mәdeniyettanushy Serik Erghalidyng aituynsha, memleket jetekshisi múnday eskertudi birinshi ret jasap otyrghan joq. Onyng pikirinshe, Nauryz dúrys toylanghannan keyin Qazaqstan janara bastaydy.

Býgingi tanda mәdeniyettanushy Serik Erghaly qazaqtyng tól jana jyly - Áz Nauryzdyng toylanyp jýrgenine kónili tolmaydy. Sol sebepten memleket preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasyn qoldaytynyn aitady.

«Qazir biz Nauryz meyramyn qazaqtyng etnografiyalyq eske alu kýnine ainaldyryp jiberdik, ol mereke emes. Bylay aitqanda, kóshede  sahna qoyylady, sahnada týrli óner kórsetilip jatady. Qalghan halyq tek kórermen bolady, basqa eshqanday meyramnyng mәni qalghan joq. Yaghny mereke ne bolu kerek? Mereke býkil halyqtyq bolu kerek, әr adam ózinshe merekeleu kerek. Sonyng bir dәstýri qalyptasuy kerek edi. Onyng atributtaryn, onyng iydeologiyasynjasalu kerek edi. Ókinishke qaray, biz qanshama jyldar boyy úsynyp kele jatyrmyz, ol jasalghan joq.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ózining «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda «...Nauryz meyramyn atap ótu tújyrymdamasyn jasap, kóktem merekesining mazmúnyn bayyta týsken jón» degen bolatyn. Odan beri qaray serpilis bolghan joq, endi bolatyn shyghar degen ýmitpen, sol qolymyzda barymyzdy aityp jatyrmyz»,- dedi Serik Erghaliy.

Onyng sózine jýginsek, ol óz  tújyrymdamasyn 2009 jyldan bastap jasap keledi. Biyl 13 jyl bolady. Bú enbegin maman ghalymdargha kórsetken, olar mәdeniyettanushynyng bastamasyn qoldaghan, biraq búl úsynys qolgha alghanbay kele jatyr.

«Nauryz is jýzinde kýlli qazaqstandyqtardy biriktiretin, jalpyhalyqtyq merekege ainaluy kerek. 14 nauryzdan bastalatyn meyram qazaq, qyrghyz, ózbek, týrkimen, әzerbayjan qatarly týrki halyqtary, tәjik, kýrd etnostary ýshin tansyq emes. Shyghys slavyandardyng 14 nauryzda ayaqtalatyn maslenisasy da Nauryzdyng qarsanynda bolady. Demek, Úlystyng úly kýni shyn mәninde barsha halyqtyng meyramy. Al onyng әr kýnine jeke atau berip, atributtaryn belgileu kóne merekeni naqty tújyrymdamasy bar meyramgha ainaldyrady. Biz 9 kýnge shuaq, alas, jaynau, shattyq, bereke, taghzym, órken, ýilesim, bas tang kýni degen ataular berdik. Osy kýnderi ýlkenderge sәlem beruden bastap, aruaqtargha qúran baghyshtau, senbilik úiymdastyru, qayyrymdylyq jasau, Nauryz tanyn qarsy alu tәrizdi kóptegen shara úiymdastyrugha bolady. Ár kýnning erekshelikterin belgilerin, taghamyn sipattasaq әngimemiz úzaqqa sozylyp ketedi.

Úlystyng úly kýnin 7-9 kýn toylaudy men oilap tapqan joqpyn. Qazaqta búryn bolghan salt. HIH ghasyrda eskishe 1-8 nauryz (janasha: 14-21 nauryz aralyghy) aralyghynda Nauryz meyramyn 8 kýn boyy toylanghanyn Mәshhýr Jýsip Kópeev bylay atap ótedi: «Jiyrma toghyz jasymda Búharay-Shәrifte Ghabdalahyd hannyng nauryzdama toyynyng segiz kýn ishinde boldym...». Ghúlama múny ózining «Nauryzdama» atty enbeginde aitqan. Sonymen birge ol Tóle by zamanynda qazaqtyng nauryzdamasyna kórshilerding eshqaysynyng merekesi tenese almaghanyn aitady. Edige biyding 100 joldasymen Sәti baygha Nauryzdama jasatugha barghany jayly әngimeni keltiredi. Eng qyzyghy, «nauryznama» dep emes, «nauryzdama» dep jazghan. Qisyngha salsaq «nauryzdatu» degen jeke úghym shyghady»,- deydi Serik Erghaliy.

Mәdeniyettanushy búl meyramnyng ejelden beri toylanyp kele jatqanyn dәlideytin «qújat» tapqanyn aitady.

«Nauryz meyramynyng «tólqújatyn» taptym desem de bolady. Almatynyng soltýstik-batysyndaghy 170 shaqyrym jerdegi Anyraqay tauynda shamamen 5 000 jyl búryn jartasta qashalghan ejelgi suretter bar. Onda jer betilik maqúlyqtardan birneshe ese iri eki túlgha beynelenipti: ong jaghynda kýndidarly adam keyipti kiyeli túlgha beri qarap túr, búl «Tәnir» atalyp jýrgen jarqyn kýsh bolsa kerek, onyng sol jaghynda әri qarap, týndidarly saytan keyipti Ynyr (Inir – búl qazaqtarda kýn batqannan keyingi kesh týsken uaqytty bildiretin úghym týrinde qalghan); olardyng ortasynda saghat tiline qarsy baghyt boyynsha Siyr jylynyng tórt mausymy beynelengen: jana tughan búzau, onyng ýstin ala baspaq jayylyp túr, al onyng sol jaghynda semiz de mýiizi qaraghayday iri búqa Tәnirge qarap túr da, onyng astyn ala mýiizi týsken, auru da kóterem syiyr tәltirektep túr. Búl sәikes týrde beynelengen jyldyng tórt mezgili – kóktem, jaz, kýz jәne qys. Búlardyng bәrining astynda týrli aiuan beynesindegi on eki adam biylep jýr. Búl – ejelgi nauryz merekesining rәsimi, joralghysy! Búl – siyr jylynyng Nauryzyn meyramdau kórinisi! Búl – Kýn men Týnning tenesu sәti», - dep týsindirdi maman.

Songhy jyldary Qazaqstanda «Amal» nemese «Kórisu» meyramy tanymal bolyp keledi. Alayda mәdeniyettanushy Serik Erghalidyng aituynsha, búl meyram 1980 jyldardyng sonyna qaray payda boghan. Sebebi ol kezde qazaqtyng Áz Nauryzyn toylau kýnderi auystyrylghan.

«Nauryz meyramy Kenes Odaghy kezinde resmy toylanbasa da, halyq eshqashan odan bas tartqan emes. El ishinde merekening júrnaghy týrli sipatta saqtalyp qaldy. Batys ónirlerde Nauryz meyramy búrynnan-aq 14 nauryzda bastalady. Óitkeni mýsheldik jana jyl osy kýni kiredi. Eskishe 1 nauryz. Mәshhýr Jýsip te solay jazghan. Keyin zerdelesek shyghysta da, teriskeyde de erterekte 14 nauryzdan bastap jyl kirgen dep eseptelgen eken. 1914 jyly 9 nauryzda shyqqan «Qazaq» gazetining 53 sanynda «Nauryz» degen zertteu maqala jariyalanypty. Onda «... tórt toqsannyng ishinde jyldyng jasaryp, janalaytyn kezi – jaz. Sol toqsannyng basy 9 nauryz bolghandyqtan, búl kýn – «nauryz» aiy, «jana kýn» dep atalady» dep jazylghan. Yaghni, jana kýntizbe boyynsha 14-15 nauryz merekening basy sanalghan. Etnograf Dosymbek Qatyranúly búryn kórisu amalynyng shyghysta da, ortalyqta da bolghanyn jazady. Al Shoqan Uәlihanov bolsa 14 nauryzda Kýn men Toqty júldyzynyng «kóriskendey» sipatyn syzyp qaldyrghan. Astronomiyalyq túrghyda osy kýni Kýn men Toqty shoqjúldyzynyng «mandayyndaghy» Qamal (arapsha – hamale, parsysha – hamal) júldyzy jerden qaraghanda betteskendey bolady. Osy qúbylys kóktem mezgilin keltiredi. Sonda búl kýn – әri jyl basy, әri kóktemning alghashqy kýni. «Samarqannyng kók tasyn» eritetin kýn. Ol tas ortaaziyalyq astronomdardyng múz ben tasty qatyryp, arnayy orynda baqylauynan shyqsa kerek. Qazaqstan dәl osy kýnderi Nauryzgha arnap, qaryngha salyp saqtaghan jent jibiydi. Ol da etnografiyada saqtalghan. 1989 jyldan bastap Nauryz meyramy resmy týrde 21-22-ne auystyrylghandyqtan, halyq amal joq 14 nauryzdy «amal», «kórisu» atap ketti. Qazaq etnografiyasynda onday jeke dara mereke joq. Ol 22 nauryzdaghy úly tilek aitylumen ayaqtalatyn 9 kýndik mey¬ramnyng basy. Mәshhýr Jýsip nauryzdamanyng sonynda, kýn men týn tenesken kezde tileytin úly tilek qabyl bolatynyn jazghan»,- deydi Serik Erghaliy.

Mәdeniyettanushy Serik Erghaly qazaqstyng tól jana jyly biyl óz dengeyinde atalyp ótetinine ýmitti. Sebebi búl Qazaqstan bolashaghy ýshin manyzdy deydi ol.

«Osy uaqytqa deyin búl meyramnyng dúrys merekelenbeuining sebebi – onyng sәti kelgen joq. Sәti endi týsti. Ol sәt jaratqannyng arnayy bir jasaghan uaqytyna sәikes. Biz qalay Nauryzdy dúrys merekeleymiz, solay Qazaqstan janaru jolyna týsedi. Mәsele sonda. Men múny ghalym retinde zerttep jýrgen joqpyn, Qazaqstandy janartu jolynda jýrgen adammyn. Qalay biz biyl dúrystaymyz, sol sәtten bizde janaru bastalady. Býkil sala boyyna janarady. Búl mifologiyalyq, mistikalyq dýniye. Búl ghalammen sәikes dýniye. Jәne búl  úlystyng emes, úly isting úly kýni.Úly is dep, qazaq jer betine tәn emes kóktegi nәrseni aitqan. Kóktegi júldyzdardyng qalpyn, yaghny kýn men týndi tenestiru adamnyng qolynan kelmeytin dýniye. Sondyqtan búl óte manyzdy dýniye»,- deydi mәdeniyettanuy.

Abai.kz