Biyl kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, Ýlken terror qúrbany Súltanbek Qojanovtyng tughanyna 130 jyl boluyna baylanysty onyng últtyq mýdde ýshin kýresining bir kezenin kórsetetin tómendegi materialdy oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Týrkistan Respublikasy basshylarynyng biri Súltanbek Qojanov 1924 jylghy Sovettik Orta Aziyany últtyq túrghyda jiktep, memlekettik-territoriyalyq aimaqtargha mejeleu nauqanynda ózindik kózqarasymen erekshelenip, airyqsha tanyldy. Ol jiktelip-mejelenip jatqan últtyq respublikalardaghy ejelden qoyan-qoltyq ómir sýrip kele jatqan halyqtardyng tútastyghyn, olardyng erteden-aq tarihy jaghdaylargha oray qalyptasqan ekonomikalyq baylanysynyng búzylmauyna zor mәn berdi. Sovettik Respublikalar Odaghyn qúraytyn qúryltayshy memleketter qataryna Ortaaziyalyq Federasiya qúryp baryp enudi, jeke derbes respublikalargha bólinudi sodan keyin, Orta Aziya Federasiyasy qúramynda әr últtyq birlik tynys-tirshiligin tenestirip alghannan keyin ghana jýzege asyrudy úsyndy. Qazaq elining astanasy Tashkent boluyn jaqtaghan toptyng basynda túrdy. Jeke tәjik memlekettik birligining qúryluyna, qaraqalpaq avtonomiyalyq oblysyn Qazaqstan qúramyna qosugha yqpal etti. Alayda Orta Aziya respublikalaryn janasha jiktep, últtyq-aumaqtyq mejelerge bólu jәne Tashkentting qanday әkimshilik baghynysqa qaraytyndyghy Mәskeu úsynghan ýlgimen jasaldy...

...Týrkistan ólkesining 1920 jyly birtútas memlekettik birlikke úiysugha úmtyluynan shoshynghan V.I. Lenin qúpiya týrde serikterine ólkeni «Ózbekiya, Týrkmeniya, Qazaqiya»  aumaqtaryna bólip tastaudy tapsyrghan edi. Sol tapsyrmany oryndaudy reti ol qaytys bolghannan keyin tuyp, RK(b)P Ortalyq Komiytetining Úiymdastyru burosy 1924 jylghy 31 qantarda Týrkistan Respublikasyn jekelegen últtyq-memlekettik qúrylymdargha jikteu jayynda sheshim qabyldady da,  soghan baylanysty Tashkentte arnayy mәjilis shaqyrudy OK hatshysy Ya.E. Rudzutakqa tapsyrdy. Aydan astam uaqyt múqiyat әzirlenuden keyin, Týrkistan Kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti, TKP Ortalyq Baqylau Komiyteti, RK(b)P Ortalyq Komiytetining Orta Aziya burosy (Sredazburo), Týrkatkom Tóralqasy mýsheleri men mýshelikke kandidattary jәne Tashkenttegi basqa da jauapty qyzmetkerler qatysqan alghashqy mәjilis 1924 jylghy 10 nauryzda ótti.

Kýn tәrtibine Týrkistandy últtyq-territoriyalyq túrghyda mejeleu mәselesi shygharyldy. Birikken jiynda TKP OK hatshysy Abdullo Rahimbaev   bayandama jasady. Ol Ferghana basmashylarynyng negizinen joyylghanyn habarlap, soghan baylanysty, ólkedegi sayasy ahualdyng týraqtalghanyn aitty. Sosyn, key aimaqtardaghy aralas túryp jatqan týrli halyq túrghyndary arasynda qily egester boy kórsetip qalatynyna, ózara shaghym jasap, talaptar qoylary saldarynan, әrәdik últaralyq týsinispeushilikter oryn alyp otyrghanyna toqtaldy. Solardan tuyndatyp, últtar aralarynda kórinip qalatyn arazdyqtardy joydyng joly: «Orta Aziya qúramynda birtekti ýkimeti bar últ respublikalaryn úiymdastyru» bolmaghyn aitty. «Eger biz, Týrkistan halyqtarynyng mәdeniyet túrghysynan damuy ýshin, Týrkrespublikada Kenes ókimetining nyghangyn qalasaq... Kenes ókimetin kýsheytuge aparar   jalghyz jol – Orta Aziyany últtyq belgilerine qaray jikteu», – dedi. Sóitip, kenes ókimetining bekem ornyghuyn bayandamashy ýlken shanyraqty jeke-jeke otaulargha bólumen baylanystyrdy. Ár últ óz aldyna otau tigip bólinip shyqsa – Týrkistan halyqtary mәdeniyet túrghysynan damidy... Orta Aziyany últtyq sipatpen jiktep, derbes otaular tigu arqyly ydyratu – kenes ókimetin kýsheytuge aparar jalghyz jol...

Osynday jarqyn keleshek últ qayratkerlerining últtyq sezimin tez qayrady. Olar qara shanyraq ispetti memlekettik qúrylymdy bólshektep, últtyq otau tigu jolyna týsti. Mәselening RK(b)P úrandarynyng aldamshylyghynda, shyn pighylynyng basqalyghynda jatqanyn andamady. Revolusiyashyl proletariat diktaturasy iydeyasynyng birtindep orys biyligine tengerilip alghany oilaryna da kelmedi. Bolishevizm kósemi V.I. Lenin 3-shi Kommunistik internasionaldyng ekinshi kongresinde: «Orys kommunisterining búrynghy patshalyqqa tiyesili otarlardaghy – Týrkistan jәne basqalar sekildi artta qalghan elderdegi – praktikalyq júmysy bizding aldymyzgha mynanday mәsele qoydy: kommunistik taktika men sayasatty kapitalizmge deyingi jaghdayda qalay qoldanu kerek... Búl elderde ónerkәsip proletariaty joqtyng qasy. Osyghan qaramastan, biz ol jaqta da ózimizge basshy rólin aldyq jәne alugha tiyispiz de», – degen-di.

Al últ qayratkerleri «kenes ókimetin kýsheytuge aparar jalghyz joldy» tandau artynda ne jatqanyn paryqtamady. Kenes ókimetin qara shanyraqty saqtay otyryp ta kýsheytuge bolaryn, әri onyng últtar mýddesine kóbirek jauap berui yqtimaldyghyn oilamady. Mejelenu saldarynan – Týrkistan Respublikasy taraydy, demek, qarashanyraq joyylady. Joyylatyn qarashanyraq ornyna Lenin aitqan «orys kommunisterining jetekshilik róli» birinshi oryngha shyghady. Derbestenip, birinen biri oqshaulanghan últtyq qúrylymdardy onashalap, jeke-jeke «proletarlyq ruhta» tәrbiyeleu mәselesi  onaylaydy. Al jetekshilik róldi óz moyyndaryna alghan orys kommunisteri, qyrgha dendep kirgen imperiyalyq sauda kapitalynyng ainalymyna halqy tyghyz ilesuli bolsa da, Orynbor, Omby ispetti orys proletariaty oshaqtarynyng «kapitalizmge deyingi qatynastar ýstem, artta qalghan eldin» qúramynda qaluyn qalamaydy. Sonau astarly sayasatqa sheber jetekshiler, sonday-aq, Tashkent taghdyryn da ózderinshe sheshedi...

Bayandamashy «últtyq mәdeniyetti damytu» jayyndaghy aldamshy ýmitti algha tartty. Bolishevikter mәdeniyetti ekige bóletin, sóitip, «últshyldyq uymen ulandyrugha tyrysatyn   burjuaziyalyq mәdeniyet» emes, «ózining mazmúny jaghynan sosialistik bolghan proletar mәdeniyeti» ýshin kýresetin-di. Al búl – jeke-dara otau tikken últtyq respublikalarda órkendeytin últ mәdeniyetterining baghytyn bolishevikter qatang baqylauda ústap, otaulardyng birin-biri ózara bayytuyna jol bermey, «mazmúny jaghynan proletarlyq, formasy jaghynan últtyq mәdeniyet» bolatyn «jalpy adam balasynyng mәdeniyetin» ornyqtyrudy ghana qúptaydy degen sóz. Yaghny bolishevizm últtardy jalpyadamzattyq úmtylys jolyna týsiredi. Sóitip, últtyq tamyrdyng ýziluine aparatyn jana túrpatty ruhany tirshilikti qalyptastyrugha bet alady. Áytse de múnday bolashaqqa eshkim oy jýgirte qoymady, kópshilik kóniline bayandamashynyng ólkedegi әr úlys ókilining últshyldyq týisigin qanaghattandyratyn payymdary jaqty. Kózderin bolishevizm ashqan qayratkerlerding keudesinde eshqanday kýdikke oryn qalghan joq. Keneske qatysushylar tezirek últtyq túrghyda mejelenudi qoldady.

Degenmen, jinalysqa qatysushylardyng bәrining birdey sanasy uaqytsha últtyq shattyqqa masayyp, kózderi qarygha qoymaghan-dy. Últyn shyn sýigender tar últtyq mýddeni kýitteumen shektelmeytin. Jiynnyng belsendi qatysushylary arasynda – ortalyqtyng mejelenudi úsynuy astarynan bayyrghy «bólshektep biyleu» sayasaty nәrlendirgen jana kommunistik tәsildi andaghandar, bir ónirde aralas-qúralas mekendep kele jatqan últtardyng keleshegin terenirek oilaghanda, últtyq derbestenuding zalaldylyghyn týisingender boldy. Jaryssóz kezinde bayandamadaghy úsynysqa balama pikirdi Týrkatkom Tóraghasynyng orynbasary, Týrkistan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy, RK(b)P OK Ortaaziyalyq burosynyng mýshesi Súltanbek Qojanov úsyndy. Ol ólkeni últtyq belgisine qaray bólshektep jibermey, olardy aldymen ekonomikalyq negizde, sodan song Orta Aziya Federasiyasyna biriktiru, sosyn, ekonomikalyq ta, sayasiy-әkimshilik te túrghyda qalyptasqan quatty qúrylym retinde, Respublikalar Odaghyna – KSRO-gha  kiru baghytyn ústandy.

Onyng búl kózqarasyn kenestik tarihy әdebiyetting pantýrkilik (týrkishildik) qatelik retinde baghalaghany mәlim. Mәselen, bizding akademiyalyq «Qazaq SSR tarihy» kóptomdyghy sol jiynnan: «S. Hodjanov pantýrkistik qatelerdi qaytalap, «týrik taypalary birynghay týrki tildes halyqty qúraydy», ony «jasandy týrde aiyrugha bolmaydy» degendi jónsiz dәleldeuge tyrysty», – degen habar beredi. Alayda búl – tarihy oqighalardy týsindirude kenestik iydeologiya saldarynan jii qoldanylatyn, әdettegi bolishevizm búrmalaushylyqtarynyng bir parasy edi. Is jýzinde S. Qojanov jalpy týrkishildikti emes, qazaq mýddesin kýittedi. Jәne ony jeke-dara bólmey, býtkil ólke halqynyng ómirimen tyghyz baylanysta qarap, sol jiynda da, odan keyin de – mejeleu jónindegi territoriyalyq komissiya mәjilisterinde, 1924 jylghy 14 qyrkýiektegi TKP Ortalyq Komiyteti, TKP Ortalyq Baqylau Komiyteti jәne TKP Tekseru komissiyasynyng birikken Plenumynda da janyn sala qorghady. Onyng pozisiyasy qazirgi iydeologiyalyq sharttylyqtan qútylghan kezding kózqarasy   týgil,   tipti   sol   kezgi   ashyq   partiya   sayasaty túrghysynan da dúrys bolatyn.

Oy jýgirtip kóreyik. 1923 jylghy RK(b)P HII sezindegi qorytyndy sózinde, sezde tughan súraqtargha oray, IY.V. Staliyn: «Tәuelsiz respublikalar әueli sharuashylyq negizde jaqyndasady... respublikalardyng jaqyndasu tәjiriybesi ong nәtiyje bergen son, kelesi qadam – federasiyagha birigu jasalady», – degen konsepsiyasyn naqty praktikada basshylyqqa alatyn rettilik sipatty ayan etken edi. Artynsha ony kenitip týsindirgen: «... sharuashylyq kýshterin biriktirgennen keyin birneshe ay ótkende, kelesi qadam – respublikalar federasiyasy jasalady, odan bir jyl ótkende – respublikalardy biriktiru jolyndaghy qorytyndy kezeng ispetti taghy bir kezekti qadam – Respublikalar Odaghyn qúru jasalady... Búl – bizding últ sayasatymyzdyng jýiesi» degen. Jariya etilgen últ sayasaty jýiesindegi osynau baspaldaqtan song baspaldaq basyp jogharylau ispetti, kezennen kezenge ótu konsepsiyasy týrkistandyq últtardyng taghdyrlaryna shyn jany ashyghan kýresker kóniline qonymdy edi. Yaghni, aldymen Orta Aziya respublikalaryn ekonomikalyq túrghyda biriktiru, odan Orta Aziya Federasiyasyn qúru, aqyrynda KSRO-gha kiru – endi oyanyp kele jatqan kenje halyqtar mýddesine meylinshe dәl jauap bere alatyn rettilik ekenine S. Qojanov syndy kommunister mýldem senimdi-tin. Mәsele osy partiyanyng «últ sayasatyndaghy jýieni» ómirde qoldanghan shaqta – bolishevizm qayratkerlerining qos standart ústanghandyqtarynda edi.

Shyghys enbekshileri Kommunistik uniyversiytetining studentteri aldynda 1925 jylghy 18 mamyrda sóilegen sózinde IY.V. Staliyn: «...Týrkistanda jaqynda ayaqtalghan últtyq mejeleudi sovetterdi búqaragha... jaqyndatudyng ýlgisi dep sanaugha bolar edi», – dey kele, kenesterdi enbekshilerge taqaltu  júmysynda «sovet Shyghysynyng belsendi qyzmetkerlerining praktikasynda eki uklon (auytqu) bar ekenin este tútu kerek, ...Uniyversiytetting ishinde sol uklondargha qarsy kýres jýrgizu qajet», – dep núsqau berdi. Kommunistik oqu ornynda bilim alyp jatqan shәkirtterdi belsendi qyzmetkerlerding is-daghdysyndaghy auytqushylyqtardy ajyrata biluge ýiretti. «Birinshi uklon – jenil-jelpi qaraushylyqta» bolsa, «Ekinshi uklon, múnyng kerisinshe, jergilikti erekshelikterdi asyra kórsetude... órisi tar jәne tayaz últshyldyqtyng mindetterine beyimdelude bolyp otyr», – dedi ol. – Qaytkende kórshisinen bir púshpaq jerdi artyghyraq bólip alamyn dep,  «Shyghystyng kenestik respublikalaryn Sovet Odaghynyng ónerkәsipti audandarymen baylanystyratyn ortaq jәne basty nәrseni... sosialistik mindetterdi» elep-eskermesten, múnday uklonshylar «óz respublikasynyng shekarasyn keneytu, irgeles respublikalarmen kergilesu, kórshilerinen ýzip-júlyp artyq olja týsiruge tyrysu» arqyly «óz elining burjuaziyalyq últshyldaryna jaghynu» maqsatyn kózdedi.

Mejeleu túsyndaghy kýrdeli pikirsayystar palitrasyn Stalin osynsha qarabayyrlandyra, sýmireyte jiktep, nәtiyjesi «kәdimgi burjuaziyalyq últshyldargha ainalyp azghyndau» bolatyn auytqushylyqpen, yaghny «osynday astyrtyn últshyldyqpen rahymsyz kýres jýrgizu ruhynda» kadrlardy tәrbiyeleu mindetin algha qoydy. Sózin sóitip әdettegi bolisheviktik kózqarasqa say, qaranghy qalyng búqarany ózderining kózi ashyq azyn-aulaq azamattarymen óshtestiru, taptyq túrghyda bitispestey jaulastyru ruhynda qorytty. Oghan aluan renkti pikirsayystar, ortagha tastalghan payymdar bayybyna baru tiyimsiz-tin, sondyqtan da, olardyng bәrin «kólegeyleuli últshyldyq» (skrytyy nasionalizm) dep atady. Ortalyqqa últtyq elitanyn  Orta Aziyany últtyq-memlekettik mejelerge bólshekteu  mәselelerine  kózqarastaryndaghy   tútastyq únamaghan edi. Últtardyng derbes otau tiguine baylanysty   pikir sayystary RK(b)P OK Orta Aziya burosy (Sredazburo) qúrghan ortaaziyalyq respublikalardyng aumaqtaryn belgilep-mejeleu jónindegi Territoriyalyq komissiya men onyng últtyq dayyndyq komissiyalarynda meylinshe órbigen-di. Bes aigha sozylghan talqylau, jobalau, daulasu, pikirlesip-aqyldasulardyng sharyqtau shegin 1924 jylghy 17 tamyzda bolghan Territoriyalyq komissiyanyng plenumy kórsetti.

Alghashqy mәjiliste kýlli Orta Aziyany bir birlestikke úiystyru jóninde aitqan úsynysyna S. Qojanov birneshe dәiek keltirgen-di. Birinshiden, mәjilis ótip jatqan shaqqa deyin kópúltty Horezmning últtyq qúramyna qaray bólshektenuge kelisim bere qoymaghany onyng Federasiya qúru jayyndaghy oiyn negizdey týsetin. Ekinshiden, Orta Aziya Federasiyasynda jýrgizilmek әrbir sharany ol ólkedegi jekelegen últtardyng túrmysy men ghúmyr keshu bitimi talaptaryna jauap bere alatynday bolugha tiyis dep eseptedi. Ólkeni últtyq-memlekettik qúrylymdargha bólshekteude kezdeser «jalghyz ghana iri qiynshylyq – qazaqtardyng Orta Aziyadaghy jaghdayy turaly mәsele boluy   yqtimal», – degen shýbәsin ortagha salady. S. Qojanovtyng búlay dýdәmaldanuyna negiz bar, sebebi «Orta Aziya qazaqtary men jalpy Qazaqiya jayyndaghy mәsele әli kýnge deyin  naqty oilastyrylmaghan».

Ol Sredazburo tóraghasynyng orynbasary O. Karklinning oi-pikirlerinde qazaq audandary qazirgi Qazaqiyagha ótedi degennen ózge eshtene joqtyghyna nazar audarady.   Ólkedegi jer-suy 750 myng sharshy shaqyrym shamasyndaghy aumaqty alyp jatqan, eki jarym milliondyq túrghyndardyng 70 payyzyn qúraytyn Orta Aziya qazaqtarynyng mәselesin onyng múnday jartykesh tezisteri eshqanday da sheshpeytinin  aitady. Odan әri ol: «Sany jaghynan asa zor osy halyqtyng memlekettik qúrylysqa qatysuyn qamtamasyz etuding neghúrlym naqty sharttaryn jәne Kirrespublikanyng (Qazrespublikanyn) memlekettik edinisa retinde Orta Aziyadaghy jaghdayyn anyqtau» qajet dey otyryp, baspasózdegi maqalasynda janadan qúrylyp jatqan respublikalardyng ózara qarym-qatynastarynyng jarqyn keleshegine toqtalady. Senimdi bolashaqty ortaaziyalyq auqymdaghy, jәne әriyne, Qazaqiyamen birge, ózara kelisilip jýzege asyrylatyn qyzmettestik pen tyghyz ekonomikalyq baylanystarda dep biletinin týsindiredi. Keleshektegi damudyn  dýrys joly – «әueli ekonomikalyq birlestik, al sodan son, bәlkim, memlekettik federasiyalandyru» bolatynyn dәleldeydi.

Jәne búl satylar, Týrkatkom tóraghasynyng orynbasary Qojanovtyng senimi boyynsha, mejelenuding mәni men nәtiyjesin eshqanday da kemitpeydi, kerisinshe, mejeleudi   tabysty ayaqtaudyng aqylgha qonymdy kórinisi, tarihy akti bolady. «Ázirge mynanday oy aiqyn – ózbekter men    týrikmenderding tәuelsiz respublikalary jariyalanady», – dey otyryp, óz últynyng da ómirge joldama alugha tiyis qúqyghyn bylaysha jayyp salady: «Jalpy sany bes millionnan asatyn, onyng eki milliondayy mejelenu ýstindegi Týrkistanda túratyn qazaqtar tap sonday qúrmetke ylayyq jәne tap sonday jaghdaydy qalaydy».

Sonymen, alty milliondyq qalyng qazaq ontýstik ólkedegi bóligining millionnan astamyn revolusiyanyng alghashqy jylynda bolisheviktik genosid qúrbandyghy etse de, búrynghysynsha,   týrki halyqtary ishindegi eng sany kóptigimen (mekendegen aumaghynyng orasan alyptyghy óz aldyna) – ózbekter men týrikmender sekildi   tәuelsiz respublika tәjin kiiden ýmittenedi. Jәne onysy,  qazaqtyng últtyq memlekettigin ornyqtyru jolyndaghy kýresting alghy shebinde túrghan   S. Qojanovtyng jýrekjardy pikirinshe – oryndy  da әdil úmtylys.

Alayda Týrkistan halyqtary bolashaq «halyqtar әkesi» syzghan jobamen bólshektenip jatqan. Stalinning oiynsha, partiyanyng sara jolynan auytqugha jol beretin uklonshylar ortalyqtaghy jәne «shetkeri aimaqtardaghy» jaghdaylardyng birdey emes ekenin úqpaydy, tipti, shyghystyng kenes respublikalarynyng ózderi birkelki emes ekenin bilgisi kelmeydi: «búlardyng keybireuleri, mysaly Gruziya men Armeniya últtyq qalyptasudyng joghary satysynda túrghanyn, ...ekinshileri, mysaly Chechen men Kabardiyn, últtyq qalyptasudyng tómengi   satysynda túrghanyn, ...ýshinshileri, mysaly   Kirgiziya (Qazaqiya), osy eki shetkerilikting arasynda orta qalypta túrghanyn týsinbeydi». Demek, osynau stalindik klassifikasiya boyynsha «últtyq qalyptasudyng orta satysynda túrghan» Qazaqiyagha odaqtyq mәrtebe әperem dep «jergilikti erekshelikterdi asyra kórsetu» arqyly auytqushylyqqa úrynushylar tanytatyn «uklonnyng nәtiyjesi sosializmnen qol ýzu jәne kәdimgi burjuaziyalyq últshyldargha ainalyp azghyndau bolady». Alayda ony әzirge Qojanov bastaghan últ qayratkerleri bilip jatqan joq. Olar partiyanyng ashyq ta týsinikti qaghidalaryn, últtardyng damuyna mýmkindik berudi kózdeytin sheshimderin basshylyqqa alyp, ólkedegi últtyq-memlekettik mejelep-jikteudi el-júrtqa shynymen paydaly etip jasaugha tyrysady.

Jalghasy bar...

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz