Qasym-Jomart Toqaevtyng bayandamasynan ýzindiler:

«Eng aldymen, men barshanyzgha Kórisu kýni qútty bolsyn degim keledi. Qystan aman-esen shyqqan tughan-tuys, aghayyn bir-birimen qauyshyp jatyr. El arasynda Kórisu kýni elimizding batys aimaghyna tәn mereke degen týsinik bar. Biraq búl qazaqtyng kóneden kele jatqan dәstýri ekenin úmytpauymyz kerek. Sondyqtan biz tútas el bolyp, Nauryz meyramyn osy kýnnen, yaghny Kórisu kýninen bastap toylaghanymyz jarasymdy bolary sózsiz.

Biyl Úlystyng úly kýni qasiyetti Oraza aiynyng alghashqy kýnderimen túspa-tús kelip otyr. Últtyq Qúryltay da Áz Nauryz qarsanynda ótip jatyr. Úlystyng úly kýni tabighat pen tútas tirshilik janarady. Al Qúryltayda qoghamdyq qúndylyqtardy janghyrtu ýshin manyzdy qadamdar jasalady. Janaru men janghyru jaqsylyqqa jol ashady. Sondyqtan Qúryltay mýshelerining jylyna bir ret alqaly jiynda bas qosuy iygi dәstýrge ainaldy.

Alghashqy otyrys Últ úyasy Úlytau jerinde ótse, byltyr kiyeli Týrkistanda jinaldyq. Býgin taghy bir tarihy ólke – Atyrau oblysyna kelip otyrmyz. Ýshinshi otyrystyng Jayyq jaghasynda ótip jatqany tegin emes. Áygili Sarayshyq qalasy osy jerge tiyip túr. Búl shahar Úlyq úlystyn, keyin Qazaq handyghynyng manyzdy әkimshilik jәne sauda ortalyghy bolghany tarihtan belgili».

Qúryltay – toy toylap, әngime-dýken qúratyn jiyn emes!

«Úly Jibek jolynyng boyynda túrghan qala bir kezderi airyqsha geostrategiyalyq ról atqarghan. Batys pen Shyghystyng ekonomikalyq, sayasi, mәdeny qarym-qatynasyna erekshe yqpal etken. Ataqty handarymyz osy jerge ordasyn tigip, el biylegen. Birqatary Sarayshyqta mәngilik mekenin tapqan. Tarihshylardyng payymdauynsha, Qazaq handyghyn quatty memleketke ainaldyrghan Qasym han osynda jerlengen. Bir sózben aitsaq, Sarayshyq – tól shejiremizde airyqsha orny bar kiyeli shahar.

Biz eldigimizding negizin qalap, ony úrpaqqa tabystaghan babalar ruhyna taghzym etemiz. Alayda, ótkenimen ghana ómir sýretin júrt órkeniyetti el bola almaydy. Últ sapasyn jaqsartamyz desek, bir el bolyp jana qúndylyqtar jýiesin qalyptastyruymyz qajet.

Qúryltay – eshqashan toy toylap, әngime-dýken qúratyn jiyn bolghan emes, keleshekte de onday bolmaydy. Aldynghy eki otyrysta elimizdi damytugha qatysty manyzdy bastamalar kóterildi. Onyng birazy oryndaldy. Jalpy ózgerister barlyq salada bolyp jatyr».

Yntymaghy jarasqan últ eshqashan útylmaydy!

«Men byltyr kýzdegi Joldauymda Jana ekonomikalyq sayasatqa kóshetinimizdi aittym. Aqpannyng basynda Ýkimet auysty, jana mindetter jýkteldi. Degenmen, naghyz damyghan el bolu ýshin tek ekonomikalyq maqsat qoi jetkiliksiz. Áleumettik, sharuashylyq, iydeologiyalyq jәne basqa da salalardaghy baghdarymyzdy aiqyndap, naqty sharalardy qolgha aluymyz kerek. Sondyqtan biyl Últtyq qúryltaydy jyldaghyday jazda emes, erterek ótkizip otyrmyz. Osy orayda, birqatar ózekti mәselege arnayy toqtalghym keledi.

Eng aldymen, halyqtyng bereke-birligin saqtau eldigimiz ýshin asa manyzdy. Búl turaly ýnemi aityp jýrgenimdi bilesizder. Yntymaghy jarasqan, ortaq maqsatqa úiysqan últ eshqashan útylmaydy. Eshteneden qúr qalmaydy. Búl iste ziyaly qauym airyqsha ról atqarady. Ásirese, elge sózi ótetin agha buynnyng orny bólek. Olar – qazaqtyng qaymaghy, últtyng maqtanyshy.

Elding tútastyghy ziyaly qauymnyng birliginen bastalady. Yaghni, aldymen el aghalarynyng arasynda auyzbirshilik boluy kerek. Olar úrpaqqa ónege bolatyn kesek әngime aituy qajet».

Últ jylnamasy eldi biriktiretin faktor bolugha tiyis!

«Jazushylar Odaghynyng tóraghasy, Últtyq Qúryltaydyng mýshesi Mereke Qúlkenov jaqynda osy mәsele turaly oryndy pikir bildirdi. Halqymyzdyng kórnekti túlghalary birin-biri moyyndap, ózara qúrmet kórsete bilse, últymyz úiysa týsedi dep aitty.

Qazir ertede ótken oqighalargha, belgili bir túlghalargha qatysty talqylau kóbeyip barady. Qalamgerlerimiz, tipti, Shynghys hannyng tegi kim dep, aitysyp-tartysyp jatatyn boldy. Kenes zamanyndaghy túlghalardy, әsirese, Alash kósemderi men Kenes qayratkerlerin salystyryp, bir-birine qarsy qoyady. Dәl osynday sóz tartystarynyng aqiqatyna jetu qiyn, jetkenning ózinde el ishine iritki salatyn múnday dau-damaydyng esh qajeti joq.

Ár dәuirding óz ereksheligi bar. Árbir túlgha ózining kózqarasyna, dýniyetanymyna qaray jәne óz qoghamynyng mýddesine sәikes elge qyzmet etti. Olar, yaghni, sol zamannyng qayratkerleri bir kezderi ústanghan baghytyna bola daulassa, endigi úrpaq kimning isi dúrys, kimdiki búrys dep dauryghyp jýr. Jalpy búrynghy jәne qazirgi tarihtyng týrli kezenderin, túlghalaryn bir-birine qarsy qongha bolmaydy. Týptep kelgende, múnyng bәri – bizding tarihymyz. Búl – halqymyzdyng jýrip ótken joly. Sol sebepti, qalay desek te, tarihymyzgha shynayy kózben qarap, ony sol qalpynda qabyldauymyz kerek. Últ jylnamasy eldi biriktiretin faktor bolugha tiyis».

Qazirgi tarihy kezende halqymyzdyng sózi de, isi de – bir boluy qajet!

«Ashyghyn aituymyz kerek, biz tariyhqa kelgende kóbinese emosiyagha berilip ketemiz. Ótken zamandy orynsyz qazbalau jaqsylyq әkelmeydi, onyng paydasynan góri, ziyany kóp.

«Óspeytin elding balasy ónbeytin daudy quady» dep beker aitpaghan. Ótken is ótti, endi ony eshkim ózgerte almaydy. Uaqyt eng әdil tóreshi ekenin úmytpayyq. Bizge bitpeytin dau-damay emes, myzghymas yntymaq pen birlik kerek. Qazirgi tarihy kezende halqymyzdyng sózi de, isi de – bir boluy qajet. Sondyqtan ziyaly qauym, eng aldymen, elimizding birligin nyghaytugha basa nazar audarghany jón. Agha buyn jas úrpaqqa jol núsqap, baghyt-baghdar berui kerek.

Elimizde kózi ashyq, kókiregi oyau, oiy úshqyr, bilimdi jastar kóp. Biz olardyng boyyna asyl qasiyetterdi siniruimiz qajet. Úly Abaydyng «Birindi qazaq, biring dos, kórmesen, isting bәri – bos» degen sózi әli de ózekti bolyp túr.

Men ziyaly qauym ókilderining bir-birine әrdayym tilektes bolghanyn qalaymyn. Ózara janashyr bolu, týptep kelgende, elge janashyr bolu degen sóz. Taghy da qaytalap aitqym keledi: úsaq-týiek әngimeni qon qajet. Qazaqty bólip-jarugha bolmaydy. Biz jalpyúlttyq dengeyde oilaugha úmtyluymyz kerek».

Shetelde bizdi «Eskertkishter eli» dep aitatyn boldy

«Árbir qazaq ata-babasyn qúrmetteydi, ruhyna taghzym etedi. Sondyqtan, shejire bizding mәdeny kodymyzdyng ajyramas bóligine ainalghan. Biraq biz tek qana osy týsinikpen shektelip qalmauymyz qajet. Eng bastysy, búl mәseleni eshqashan sayasatpen aralastyrugha bolmaydy.

Songhy kezde ata-babasynyn, jerlesining esimin úlyqtaudy súrap, újymdyq hat jazu әdetke ainalyp barady. Atasyna eskertkish qoidy, kóshege atyn berudi ótinetinder kóbeydi. Búl – jaghymsyz jaghday. Múnday ústanymdar elimizding birtútas iydeologiyalyq kenistigine ziyan keltiredi. Úrpaq tәrbiyesine kesirin tiygizedi. Tipti, shetelde bizdi kóne zamangha jәne kenestik kezenge qatysty monumentter qaptaghan «Eskertkishter eli» dep aitatyn boldy.

Onomastika salasynda belgili tarihy túlghalarmen qatar, jalpyúlttyq qúndylyqtar da nazardan tys qalmaugha tiyis. Tәuelsizdik, Respublika, Birlik siyaqty memlekettiligimizding basty túghyry sanalatyn negizgi úghymdargha basa mәn beru kerek. Eldigimizdi saqtaymyz, myqty memleket bolamyz desek, osynyng bәrin esten shygharmaghan abzal».

Ábish Kekilbaev naghyz ziyaly adam, kemenger túlgha boldy!

«Shyn mәninde, jeke mýddesin emes, el mýddesin bәrinen biyik qoyatyn azamattar úrpaqqa ýlgi boluy qajet. Ásirese, qazirgi geosayasy jaghdayda búl mindet asa manyzdy ekenin úmytpaghan jón. Osy orayda, men әigili qalamger, kórnekti memleket qayratkeri Ábish Kekilbaevty airyqsha atap ótkim keledi.

Ol – ruhaniyat salasynda, memlekettik qyzmette erekshe qoltanbasyn qaldyrghan birtuar túlgha, klassik jazushy. Men Ábekenmen qyzmettes boldym, jaqyn aralastym. Ábish Kekilbayúly naghyz tau túlghaly azamat edi. Ol ishki mәdeniyeti óte joghary jan bolatyn. Eshqashan bireudi bireuge qarsy qoymaytyn, bәrine sýiispenshilikpen qaraytyn. Ár aimaqtan ózine sәlem beruge kelgen azamattargha esigi qashanda aiqara ashyq edi. Onymen tildesken adamdar ruhtanyp, qanattanyp shyghatyn. Ábekeng úsaq-týiek әngimege berilmeytin, jalpy adamzatqa ortaq mәseleler turaly oilanyp, tolghanatyn. Bir sózben aitsaq, Ábish Kekilbaev naghyz ziyaly adam, kemenger túlgha boldy.

Sonday-aq býgin ortamyzda Qúryltay mýshesi, asa kórnekti mәdeniyet qayratkeri, Qazaqstannyng Enbek Eri Iliya Jaqanov otyr. Ilekeng de – naghyz memleketshil túlgha, ziyaly qauym ishindegi asa bedeldi aghamyz. Árdayym salmaqty oi, saliqaly pikirimen elge syily bolyp jýrgen ardaqty azamat.

Biz halqymyzdyng osynday perzentterin, olardyng ómir jolyn jan-jaqty dәripteuimiz kerek, layyqty qúrmet kórsetuimiz qajet».

QAZAQ TILI TURALY...

«Kelesi mәsele. Tilimizding qoldanu ayasyn keneyte týsu memlekettik sayasattyng basty baghyty bolyp qala beredi. Búl – biz ýshin myzghymas ústanym.

Elimizde qazaq tiline degen súranys jyl ótken sayyn artyp keledi. Qazaq tili biznestin, ghylym men tehnikanyng tiline ainala bastady. Búl ýrdisti odan әri damytudyng eng tiyimdi әri tóte joly – aghartushylyq.

Qazir iri kitap dýkenderinde qazaq tilindegi tuyndylardyng ýlesi arta týsti. Songhy kezde baspagerlerding jana buyny әlemdik bestsellerge ainalghan shygharmalardy audaryp jýr. Kóptegen kitaptardy shygharyp jatyr. Audarylghan kitaptardyng ishinde kórkem әdebiyet qana emes, iskerlik baghyttaghy tuyndylar da kóp. Memlekettik sayasattyng mәni – osynda.

Eshkimdi mәjbýrlemey, kýndelikti ómirdegi qajettilikti arttyru arqyly tilimizding túghyryn nyghayta beremiz. Memlekettik tilge qatysty qúr sózden eshtene shyqpaydy. Eng bastysy, naqty is boluy kerek».

***

«Osy tústa, halyqaralyq «Qazaq tili qoghamy» turaly erekshe atap ótkim keledi. Qazir Últtyq Qúryltaydyng mýshesi Rauan Kenjehanúly bastaghan jana buyn ókilderi úiym tizginin qolgha aldy. Men qoghamnyng «Qazaq tili» endaument qoryn qúru turaly úsynysyn qoldadym. Osy jaqsy bastamany qolynda qarjysy bar azamattar jalghastyryp әketti. Tilimizge qamqorlyq tanytqan jandargha erekshe rizashylyghymdy bildiremin. Qaltaly, janashyr azamattar qordy úlghaytugha ýles qosady dep senemin.

Men ekonomikany damytu ýshin «Kreativti industriyanyn» mәn-manyzy zor ekenin ýnemi aityp jýrmin. Búl memlekettik tilding bolashaghy ýshin de óte manyzdy. Qazaq tilin damytamyz desek, qazirgi zamanghy әdis-tәsilderdi barynsha tiyimdi paydalanghan dúrys».

Tәuelsizdik kezeninde elimizde kitaphana isi kenjelep qaldy!

«Tek aqparattyq tehnologiyanyng paydaly jaghyn alyp, ziyandy jaghynan saq bolghan jón. Ashyghyn aitsaq, internetti talghamsyz paydalanu bala tәrbiyesine teris yqpal etip jatyr. Búl – ókinishke qaray, aqiqat. Balalar týgili, ata-analar da әleumettik jelidegi maghynasyz kontentke tym әues.

Biz, eng aldymen, jastardy kitap oqugha bauluymyz kerek. Sonda jappay kitap oqityn últqa ainalamyz. Tәuelsizdik kezeninde elimizde kitaphana isi kenjelep qaldy. Toqsanynshy jyldardaghy alasapyran uaqytta myndaghan kitaphana jabyldy. Milliondaghan kitap qorynan aiyryldyq. Songhy jyldary jaghdaydy týzeu ýshin әreket jasalyp jatyr. Kitaphana – memlekettin, últtyng negizgi jady. Elimiz ýshin qúndy tarihy derekter men materialdardyng deni kitaphanada saqtalady. Sondyqtan kitaphana isin damytugha bey-jay qaraugha bolmaydy.

Kitap oqyrmangha qoljetimdi boluy kerek. Ózderinizge mәlim, men byltyr Týrkistanda ótken qúryltayda elimizde tәulik boyy júmys isteytin zamanauy kitaphana salu turaly aittym. Onday kitaphanalar kóptegen elde bar. Mening tapsyrmammen Almatyda jәne Astanada kóp úzamay osynday tamasha ghimarattar boy kótermek. Jalpy búl salany jetildiru ýshin basqa da auqymdy sharalardy qolgha alu qajet».

Qazaqstan – Úly daladaghy kóshpendiler órkeniyetining tikeley múrageri!

«Biz bolashaqqa senimmen qadam basu ýshin tól tarihymyzdyng auqymy keng ekenin tolyq sezinip, mәdeny múramyzdy saqtap, ony dәripteuimiz qajet.

Qazaqstan – Úly daladaghy kóshpendiler órkeniyetining tikeley múrageri. Jer jýzine Altyn Orda degen atpen tanylghan әigili Joshy Úlysy Ortalyq Euraziyanyng baytaq dalasyndaghy eng quatty memleket retinde moyyndalghan. Osy ortaghasyrlyq derjavanyng geosayasy múrasy birqatar Euraziya memleketinin, sonyng ishinde Qazaq handyghynyng qúryluyna negiz boldy. Úlyq Úlystyng jerinde san aluan etnos jәne din ókilderi bir shanyraqtyng astynda ómir sýrdi. Týrli mәdeniyetter ózara astasyp, memleket qúru isining biregey ýlgisi qalyptasty.

Joshy әuleti 6 ghasyr boyy Ortalyq Euraziyanyng taghdyryna tikeley yqpal etti. Úlan-ghayyr aumaqta birtútas órkeniyet qúrugha úmtyldy. Joshy úlysy Úly dalany meken etken halyqtardyng san ghasyrlyq damu baghdaryn aiqyndap otyrdy. Úlyq úlys memleketti basqaru isin jana dengeyge kóterdi. Onyng Rim imperiyasymen úqsastyghy da – osynda».

Altyn Orda brendin jan-jaqty jәne keninen paydalanu qajet!

«Biyl Joshy úlysynyng negizi qalanghanyna 800 jyl toldy. Býgingi jiynymyz da osy mereyli beleske túspa-tús kelip otyr. Múnyng zor simvoldyq mәni bar. Biz asta-tók toy jasaugha emes, salmaqty zertteu jýrgizuge basa mәn beruimiz kerek. Joshy úlysy Qazaqstannyng memlekettilik dәstýrinde airyqsha oryn alady. Elimizding ótkeni, býgini men bolashaghy onyng tarihy múrasymen tyghyz astasyp jatyr. Endeshe, Altyn Orda turaly halyqaralyq arenadaghy týsinik Qazaqstanmen tikeley baylanysty boluy kerek.

Jaqynda Altyn Ordanyng tarihy jәne әigili túlghalary turaly kóp seriyaly derekti filim týsiru ýshin tiyisti júmystar bastaldy. Oghan shetelding tanymal mamandary tartylyp jatyr. Filim belgili halyqaralyq platformalar arqyly kórsetilui kerek. Jalpy elimizdi әlemge tanytu ýshin Altyn Orda brendin jan-jaqty jәne keninen paydalanu qajet. Ony tolyq zertteu ýshin tabandy júmys isteu kerek. Búl baghytta biraz sharua atqaryldy. Mening bastamammen Joshy Úlysyn zertteytin ghylymy institut qúryldy.

Qazir Qazaqstannyng jeti tomdyq jana akademiyalyq tarihyn jazu ýshin naqty júmys jasalyp jatyr. Oghan 250-den astam ghalym, sonyng ishinde 60 sheteldik maman júmyldyryldy. Akademiyalyq basylymnyng osynday ýlgisin әzirleu tәjiriybesinde alghash ret Joshy úlysyna jeke tom arnalmaq. Ony dayyndaugha Reseyding kórnekti tarihshysy Vadim Trepavlov ta atsalysty.

Ókinishke qaray, ol jaqynda ómirden ozdy. Biraq Vadim Trepavlov óte qúndy zertteu materialdaryn әzirlep, ony kóptomdyqtyng redaksiyalyq alqasyna tabystap ketti. Búl – Qazaqstan men Reseyding tarihy mektepteri arasyndaghy tiyimdi yqpaldastyqtyng jarqyn kórinisi».

ngNESKO  múralary: Ruhany manyzy bar júmysty jalghastyru qajet!

«Byltyr Qazaqstan YuNESKO-nyng Dýniyejýzilik múralar komiytetine mýshe bolyp saylandy. Múnday mýmkindikti útymdy paydalanuymyz kerek. Altynemel jәne Barsakelmes YuNESKO múralary tizimine engizildi. Ruhany manyzy bar júmysty jalghastyru qajet.

Elimizde qaytalanbas tabighy jәne tarihy mekender kóp. Osynday tendesi joq oryndardyng biri – bizding últtyq maqtanyshymyz búl – Ýstirt qoryghy. Ondaghy tylsym tabighat kórinisteri turisterding erekshe qyzyghushylyghyn tughyzady. Shetelding tanymal kәsiby fotograftary ony suretke týsiru ýshin alystan arnayy keledi.

Búl jerdegi taghy bir tanghajayyp múra – jerasty meshitteri. Batys aimaqta osynday 20-dan astam meshit bar. Tarihy nysandar әrtýrli kezende salynghan jәne bir-birinen ózgeshe. Múnyng ózi elimizding ruhany kenistiginde erekshe dәstýrler bolghanyn jәne tamyry terende jatqanyn kórsetedi. Biz onyng bәrin múqiyat saqtap, jer jýzine tanytuymyz qajet.

Men tiyisti memlekettik organdargha Últtyq komissiyamen birlesip, osy nysandardy YuNESKO múralary tizimine qosu jónindegi júmysty bastaudy tapsyramyn».

***

«Qazaqstandy «Tanbaly tastar mekeni» dep beker aitpaydy. Eshkiólmes jotasy – Euraziya qúrlyghyndaghy petrogliyfi eng kóp jerding biri. Arpaózen, Qúljabasy, Sauysqandyq saylarynda kóptegen tarihy suret saqtalghan. Búl jәdigerler – Dala órkeniyetining san myng jyldyq shejiresi.

Songhy jyldary qúrylysqa qajet degen jeleumen keybir jәdigerlerimiz býlinip jatyr. Biz tendessiz tarihy nysandarymyzdy joygha jol bermey, múqiyat qorghauymyz kerek. Qúzyrly organdargha tiyisti shara qabyldaudy tapsyramyn. Qajet bolsa, zannamagha ózgeris engizu mәselesin qarastyrghan jón».

***

«Biz bay tarihiy-mәdeny múralarymyzdy saqtau ýshin arheologiya salasynda tәrtip ornatuymyz kerek. Elimizde kәsiby arheologtar tapshy, arheologiyalyq qazba jýrgizu ýshin liysenziya beru isinde sheshimin tappaghan týitkilder bar. Conyng saldarynan Qazaqstandy arheologiya salasyndaghy kýmәndi adamdar jaylap aldy. Olar qúrylys firmalaryna jekelegen jer telimderining tarihi-arheologiyalyq manyzy joq degen jalghan ghylymy qorytyndylar berip jýr. Osy qyzmeti ýshin qyruar aqsha alady. Dәl sol siyaqty «qaraqshy-arheologtar» mәselesi de bar.

Songhy jiyrma jyl ishinde elimizdegi asa manyzdy arheologiyalyq eskertkishterding kóbi әbden tonaldy. Tipti, elimizding aumaghynan tabylghan qúndy jәdigerlerdi Qazaqstandaghy, sheteldegi jeke kolleksiyalardan jәne әlemning әrtýrli múrajaylarynan kóretin boldyq. Búl mәseleni shúghyl qolgha alu kerek. Atap aitqanda, arheologiya salasyna qatysty zandardy jetildiru, liysenziya beru isin retteu jәne arheologiyalyq qazba júmystaryn zansyz jýrgizgeni ýshin jazany kýsheytu qajet.

Tarihiy-mәdeny múra sanatyna kiretin nysandargha restavrasiya jasau isin retke keltiretin sharalardy kýsheytken jón. Tarihy jәdigerlerimizdi shetel múrajaylarynan Qazaqstangha qaytaru júmystaryn jandandyru da manyzdy. Onday mýmkindik bolmasa, elimizdegi múrajaylargha qoy ýshin jәdigerlerimizding dәlme-dәl kóshirmesin jasau kerek. Ártýrli fraksiyanyng ókili әri Qúryltay mýshesi sanalatyn Mәjilis deputattary búl mәseleni sheshuge kýsh-jigerin salady dep senemin».

Halqymyzdyng dýniyetanymynda qara kiyinip jýru degen atymen bolmaghan!

«Endigi mәsele – últtyq biregeyligimizdi nyghaytu. Men «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen súhbatymda Úlystyng úly kýnin býkil el bolyp janasha atap ótetinimizdi aittym. Jaqynda osyghan baylanysty arnayy tújyrymdama qabyldandy. Áriyne, býkil әlem júrtshylyghymen birge qarsy alatyn Jana jyl merekesinen bas tartpaymyz. Biraq Áz-Nauryzdyng mәrtebesin kóterip, mazmúnyn bayyta týsemiz.

Mysaly, Kórisu kýninen bastalatyn meyram kezinde әr kýnning óz atauy bolady. Sonyng biri Últtyq kiyim kýni dep atalady. Basqa júrt qazaqty kiyiminen tanityn boluy kerek. Men byltyr auyzashar bergen kezde osy mәselege arnayy toqtaldym. Keybir iri kompaniyalar men oqu oryndary últtyq naqyshta kiyinu ýrdisin engizip jatyr. Búl – óte oryndy bastama, ony qoldap, auqymyn keneyte týsken jón. Ásirese, qazirgi tanda múnday qadamdardyng mәn-manyzy airyqsha. Sebebi songhy jyldary el ishinde qara kiyinip, túmshalanyp jýretin adamdar payda bolghany barshanyzgha mәlim. Olar – bóten emes, óz azamattarymyz.

Halqymyzdyng dýniyetanymynda qara kiyinip jýru degen atymen bolmaghan. Búl – elikteushilikten, әsire-dinshildikten tughan ýrdis. Biz salt-dәstýrimizden ajyramauymyz kerek».

Búl bizding dәstýrli úghymdarymyz ben qúndylyqtarymyzgha jasalyp jatqan ashyq shabuyl!

«Radikaldy neofittar halqymyzdyng saltynda joq kiyim ýlgileri arqyly da jat diny iydealdardy qoghamgha tanugha tyrysyp jýr. Búl bizding dәstýrli úghymdarymyz ben qúndylyqtarymyzgha jasalyp jatqan ashyq shabuyl ekeni anyq.

Biz babalarymyzdyng san mynjyldyq diny ilimi men ruhany baghdaryna arqa sýieuimiz kerek. Elimizding ruhany derbestigin saqtap, ony nyghayta týsemiz desek, týrki halyqtarynyng kópshiliginin, sonyng ishinde qazaqtardyng dәstýrli dini – sunnittik baghyttaghy hanafy mәzhabyna den qoyymyz qajet.

Dýniyege aqyl-parasatpen qarau jәne erkin oilau sekildi hanafizmge tәn qasiyetter islam órkeniyetining qayta órleuine jol ashty. Sonday-aq bizding ónirde óner-ghylymnyng órkendeuine jәne Ál-Faraby siyaqty úly oishyldardyng tarih sahnasyna shyghuyna yqpal etti. Islam dinining Úly dala tórinde taralyp, tamyr jangyna orasan zor ýles qosqan, týrki әlemindegi sopylyq ilimning negizin qalaghan Qoja Ahmet Yasauy múralaryn tereng zerdelep, dәripteuge de airyqsha nazar audarghan jón. Búl mәsele boyynsha eng әueli óz elimizding jәne shetelding ghalymdaryn shaqyryp, arnayy simpozium ótkizu qajet.

Osy orayda Yasauy kesenesine qatysty kóne jәdiger turaly aita ketkim keledi. Islam elderinde әigili din qayratkerlerining beyiti mindetti týrde japqyshpen jabylady. Mәdinadaghy Múhammed Payghambardyng qabiri de osylay býrkelgen. Búl – Islam órkeniyetining dәstýri. Al qasiyetti Týrkistandaghy Yasauy qabirinde kópten beri arnayy japqysh joq. Talay zamannan kele jatqan kóne japqyshty qalpyna keltiru júmysy biraz jyl búryn bastalyp, ayaqsyz qalghan. Men qúzyrly memlekettik organgha osy qúndy múrany tezirek sapaly jóndeuden ótkizip, tarihy ornyna qaytarudy tapsyramyn».

Destruktivti nasihattargha bizding elimizdegi balalar da ilesip ketip jýr!

«Biz halqymyzdyng ruhany negizin qúrmettey otyryp, memleketimizding zayyrly el retindegi mәrtebesin kýsheyte týsuimiz kerek. Qazaqstan ózining memlekettiligine jәne qoghamdyq moralyna qayshy kelmeytin diny nanym-senimderdin, týrli tanymdar men ilimderding bәrine týsinistikpen qaraydy. Biraq biz batystyn, ya bolmasa basqa da kózqaras iyelerining yqpalymen tól mәdeniyetimizge jat әri әlemning dualistik negizine kereghar qúndylyqtardy nasihattaushylardyng jetegine erip kete almaymyz, ketpeymiz de!

Destruktivti nasihattargha bizding elimizdegi balalar da ilesip ketip jýr. Sondyqtan múnyng zardap-zalaly óte zor boluy mýmkin. Tarazy basynda óskeleng úrpaqtyng ruhany jaghynan sau-salamatty bolu mәselesi túr. Bizding osyghan qatysty ústanymymyzgha sayasy ahual da, jer jýzinde sәnge ainalghan jana ýrdister de әser ete almaydy.

Biz dәstýrli otbasy qúndylyqtaryn tabandy týrde ornyqtyra beruimiz qajet. Islam qaghidalaryn óreskel búrmalap, qatyp qalghan dogma retinde qabyldaytyn otbasylardaghy әielderdi kemsitu, tipti qorlau faktilerine erekshe nazar audarghan jón. Múnday otbasylardyng túrmys-tirshiligi ghylym men tehnikanyng jetistikterine toly XXI ghasyrdyng ómir saltyna mýlde ýilespeytin soraqy tyiymdar men tәrtipterge negizdelgen. Keybir adamdar әdeyi keri ketudi qalap, orta ghasyrlargha tәn eski tanym-týsinik pen is-әreketke boy úratyn siyaqty kórinedi».

***

«Elimizde qyz alyp qashudy últtyq dәstýr sanap, el ishinde dәriptegisi keletinder bar. Búl – mýldem aqtaugha bolmaytyn zansyzdyq, qaranghylyq, tipti, masqara tirlik. Órkeniyetti qoghamda әr azamattyng abyroyy, qúqyghy jәne bostandyghy bagha jetpes qúndylyq boluy kerek. Sondyqtan múnday aqylgha syimaytyn әreketterdi qatang syngha alu jetkiliksiz. Oghan qúqyqtyq bagha berilip, birjola tosqauyl qoyylugha tiyis.

«Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar». Ata jolyn saqtaymyz desek, ghasyrlar boyy babalarymyz ústanghan asyl dinimizdi saqtayyq. Dәstýrli islam – halqymyzdyng últtyq biregeyligin tanytatyn basty qúndylyqtyng biri. Biz ony berik ústanu arqyly ekstremizmge jәne kertartpalyqqa qarsy túra alamyz. Júrtymyzdyng ózine ghana tәn ereksheligi bar. Biz osy mәdeny kodymyzdy saqtap, babalar jolymen jýruimiz kerek». 

Eltanba ózgere me?

«Últtyq biregeyligimiz memlekettik rәmizderde aiqyn kórinis tapqan. Men byltyr aimaqtardyng nyshanyn, yaghny simvolikasyn jýielep, birynghay standartqa keltiru qajettigin aittym. Nyshandardan sol ónirding ereksheligimen qatar, elimizding bolmys-bitimi de bayqalugha tiyis. Qazir osy baghytta naqty júmys jasalyp jatyr. Búghan mamandar, sarapshylar jәne belsendi azamattar atsalysuda. Sonymen qatar olar Memlekettik nyshandarymyzdy týgel janghyrtu turaly pikir aityp jatqanyn bilemin.

Bizding Kók tuymyzda min joq. Onda elimizding biregey bolmysy naqty beynelengen. Ánúranymyz da naghyz últtyq ruhty pash etedi. Qazaqtyng әnúrany әlemning әr týkpirinde shyrqalyp jýr. Jana jyldy jaqyndarymyzdyng ortasynda әnúranmen qarsy alu jaqsy dәstýrge ainaldy. Bir sózben aitsaq, әnúranymyzdyng sózi de, әueni de halyqtyng jýregine әbden ornyqqan.

Al Eltanbamyzgha qatysty syny pikirler aitylyp qalady. Ony Kenes zamanyndaghy Gerbke úqsatyp jatady. Tym eklektikalyq, kýrdeli deydi. Múnday oidy el isine bey-jay qaramaytyn belsendi azamattar ghana emes, mamandar da aityp jýr. Oryndy payymdar eskerusiz qalmauy kerek.

Ortaq kelisimge kelgen jaghdayda arnauly komissiya qúrugha bolady. Búl komissiya mәseleni jan-jaqty qarastyryp, qoghamdyq talqylau ótkizedi. Sosyn Qazaqstannyng jana Eltanbasynyng jobasyn jasaugha ashyq bayqau jariyalanady».

***

«Últtyq biregeyligimizdi nyghaytumen qatar, el qorghaghan erlerding esimin jadymyzda janghyrtu da manyzdy. Qazir kóptegen memlekette ótken kýnning eleuli oqighalaryna qatysty kózqarastar aqparattyq jәne sayasy oiynnyng qúralyna ainalyp barady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys eski shejirege ainalghan sayyn tarihy jәne әskery taqyryptaghy alyp-qashpa anyz әngimeler kóbeye týsti. Qazaqstan әrqashan tarihy shyndyqtyng jәne adamzat jylnamasyndaghy eng qandy qasap turaly shynayy kózqarastyng saqtalghanyn qalaydy.

Kelesi jyly әlemde Úly Jenisting 80 jyldyghy keninen atap ótiledi. Últtyq qúryltaydyng mýshesi, Mәjilis deputaty Edil Janbyrshin dúrys aitty, aituly datany merekeleuge dayyndyqty qazirden bastauymyz kerek.

Songhy jyldary memleketimiz tarihy әdildikti qalpyna keltiruge basa mәn berip otyr. «Tól shejiremizding aqtandaq betterin» ashu ýshin jýieli júmys jasalyp jatyr. Ótkendi saralap, oghan shynayy bagha beruding manyzy zor. Sol ýshin múraghat materialdaryn múqiyat zertteu qajet.

Osy orayda «Qazaqstannyng qaharman maydangerleri» jobasyn erekshe atap ótkim keledi. Jobagha Qazaqstannyng Enbek Eri, Mәjilis deputaty, Últtyq qúryltaydyng mýshesi Baqtyqoja Izmúhambetov jetekshilik etedi. Zertteushiler búl júmyspen otyz jyl boyy tabandy týrde ainalysyp keledi. Osy kezende Qazaqstannan shyqqan jauyngerlerding taghdyry men erligi turaly 56 tom enbek jaryq kórdi. Onyng 6 tomy maydan shebinde bolghan әielderge arnalghan».

***

«Jenisting 80 jyldyghyna oray zertteuler tyng qarqynmen jalghasady dep senemin. Súrapyl soghys kezindegi agha buynnyng óshpes erligi men eren enbegin úrpaq jadynda janghyrtu óte manyzdy. Memleket búl baghyttaghy júmysty jalghastyra beredi. Mәlik Ghabdulliyn, Sabyr Rahimov, Áliya Moldaghúlova, Mәnshýk Mәmetova jәne basqa da batyrlardyng esimi eldi mekenderge, týrli nysandargha, kóshelerge berilgen.

Uchiliyshelerdi, aviasiya bazalaryn jәne әuejaylardy batyr qyrandarymyzdyng esimimen atau dәstýrge ainaldy. Mysaly, Aqtóbedegi Áue qorghanysy kýshterining әskery instituty Talghat Biygeldinovting atymen atalady. Qaraghandydaghy aviasiya bazasyna Nýrken Ábdirovtin, Atyraudaghy halyqaralyq әuejaygha Hiuaz Dospanovanyng esimi berilgen.

Búl baghyttaghy júmysty jalghastyru qajet. Osy orayda, maydan shebinde erekshe qaharmandyghymen daralanghan әigili úshqysh, Kenes Odaghynyng eki mәrte batyry Sergey Luganskiyding erligi layyqty baghalanugha tiyis. Almatynyng bir kóshesi osy qalada tughan danqty úshqyshtyng esimimen atalady. Qazaqstan әue qorghanysy kýshterining Taldyqorghandaghy әue bazasyn da Sergey Luganskiyding atymen ataghan jón dep sanaymyn.

Sonday-aq biz kezinde erligi elenbey qalghan batyrlarymyzgha «Halyq qaharmany» ataghyn berudi iygi dәstýrge ainaldyrdyq. Eng jogharghy әskery ataq 2022 jyly marqúmdar Tóleughaly Ábdibekovke, Aleksandr Nesmiyanovqa jәne Ybyrayym Sýleymenovke berildi. Al 2023 jyly jýz jasaghan aqsaqaldarymyz Ábdighaly Qaymoldin men Ivan Gapich osy mәrtebeli ataqqa ie boldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy batyrlardyng erligi – býgingi jәne bolashaq Otan qorghaushylar ýshin shynayy ýlgi-ónege».

***

«Elimizding jylnamasyna esimi altyn әrippen jazylghan batyrlarymyz az emes. Men halqymyzdyng osynday ýsh danqty perzentine jeke toqtalghym keledi. Maydangha vzvod komandiyri retinde attanghan Saghadat Núrmaghambetov soghysty Berlin týbinde batalion komandiyri bolyp ayaqtady. Súrapyl soghystyng barlyq qiyndyghyn kórgen ol Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh qorghanys ministri boldy. Ayryqsha qolbasshylyq qabiletimen aty anyzgha ainalghan taghy bir túlgha – Bauyrjan Momyshúly. Ol maydan shebindegi eng qiyn shayqastargha qatysty, batalion, polk, diviziya basqardy. Onyng qorshaudan shyghu tәsili keyin soghys ónerine «Momyshúly spirali» degen ataumen endi. Raqymjan Qoshqarbaevtyng óshpes erligi de býginde esh talas tudyrmaydy. Ol – alghashqylardyng biri bolyp Reyhstagqa tu tikken batyr.

Men byltyr Últtyq qúryltaydyng otyrysynda birqatar ordenderdi kórnekti túlghalarymyzdyng atymen atau turaly aitqanymdy bilesizder. Múnday tәjiriybe kóptegen elde bar. Búl otanshyldyqty jәne últtyq biregeyligimizdi nyghaytugha yqpal etedi. Qazir memlekettik nagradalar jýiesin jetildiru ýshin naqty sharalar qolgha alyndy. Búl júmyspen Respublikalyq komissiya ainalysyp jatyr.

Elimizde әskery jәne kýshtik qúrylym qyzmetkerlerine arnalghan «Aybyn» ordeni bar. Osy mәrtebeli ordenning týrli dәrejesin Saghadat Núrmaghambetovtin, Bauyrjan Momyshúlynyng jәne Raqymjan Qoshqarbaevtyng esimimen ataghan jón dep sanaymyn. Búl tarihy әdildikti qalpyna keltiru jolyndaghy manyzdy qadam bolmaq. Sol arqyly qaharmandarymyzdyng erligin úrpaq jadynda janghyrtamyz. Búl bastama osy marapattyng mazmúnyn bayyta týsedi. Halqymyzdyng birtuar perzentterine tәn erlik ruhy osy ordenderding mәrtebesin biyiktetedi. Sonday-aq nagrada iyegerlerine Otanymyzgha qaltqysyz qyzmet etuge erekshe jiger beredi. Men búghan kәmil senemin».

***

«Kelesi mәsele. Biz jaqsylyqqa jetemiz desek, jaghymsyz әdetterden aryluymyz kerek. Jaqsydan ýirenip, jamannan jiyrene biluimiz qajet. Yaghni, shyn mәninde ozyq últ bolu ýshin jaqsylyqqa úmtylumen qatar, elimizding ósip-órkendeuine kedergi bolatyn jaman әdet, jaghymsyz qylyq jәne qauipti keselden qútyluymyz kerek. Búl – últtyng jana sapasyn qalyptastyru jolyndaghy óte manyzdy qadam.

Úly Abay «Bes nәrseden qashyq bol, bes nәrsege asyq bol» degen. Búl – әriyne, eshqashan eskirmeytin, mәn-manyzyn joghaltpaytyn ósiyet. Biraq әr zamannyng ózine tәn syn-qaterleri bar.

Jahandanu ýrdisine, jana tehnologiyanyng damuyna jәne basqa da sebepterge baylanysty qoghamgha qauipti jana keselder payda boldy. Ásirese, biz mynaday bes keselmen býkil el bolyp kýresip, birjola tosqauyl qoyymyz kerek.

Aldymen, esirtki saudasy, sonyng ishinde sintetikalyq esirtki ainalymy. Ókinishke qaray, búl indet jappay beleng alyp barady. Tek byltyrdyng ózinde esirtkige qatysty 7,5 mynnan astam qylmys anyqtaldy. Zansyz ainalymnan 41 tonna esirtki alyndy. Nashaqorlyq, әsirese, balalar arasynda tez taralyp, jastarymyz ulanyp jatyr. Esirtkimen kýres belsendi jýrgizilmese, erteng bәri kesh boluy mýmkin.

Qazir esirtki satqan qylmysker qatang jazagha tartylady. Mening úsynysym: esirtki zattaryn óndiretin adamdardyng jazasyn barynsha qataytu kerek. Ony eng auyr qylmystargha tenestiru qajet. Parlamentti búl bastamany qoldaugha shaqyramyn».

***

«Men byltyrghy Qúryltayda balalar men jastardyng densaulyghyna, yaghny tútas últtyng bolashaghyna orasan zor ziyan keltirip jatqan «veypterdin» taraluyna tosqauyl qon ýshin naqty sharalar qabyldau qajettigin aittym. Qazir Parlamentte veypterdi elge әkelgen, ony óndirgen jәne taratqan adamdardy qylmystyq jauapkershilikke tartudy kózdeytin zang jobasy qaralyp jatyr. Búl qadam býginde sәnge ainalghan osy bir qauipti keselding taraluyn edәuir shektep, betin qaytaratynyna senimdimin.

Sonday-aq aqparat qúraldary arqyly jan-jaqty týsindiru júmysy jýrgiziluge tiyis. Búl – últ saulyghyna da, elimizding abyroy-bedeline de kesirin tiygizetin әdet. Biz órkeniyetti el bolamyz desek, odan tolyq aryluymyz kerek.

Sol siyaqty taghy bir qauipti kesel – ludomaniya, yaghny qúmarpazdyq. Keybir mәlimetterge qarasaq, 400 myngha juyq azamat – bukmekerlik kenseler men kazinolardyng túraqty kliyenti. Búl – tútas bir qalanyng halyq sanyna para-par kórsetkish. Shyn mәninde, ludomaniya – beybit kýnde elding shyrqyn búzyp jatqan qater. Sonyng kesirinen talay shanyraq shayqaldy. Talay azamat zang búzyp, qylmysqa úryndy. Qúmar oiyn ýshin qaryzgha batyp, ózine qol júmsaghan jandar turaly habarlar, ókinishke qaray, kýn sayyn tarap jatady. Búl dert jas úrpaqqa óte ýlken ziyan keltiredi. Onlayn-oyyndar balalardyng kýndelikti ermegine ainalyp barady. Qúzyrly organdar byltyr internet-kazinonyng belgisi bar 4 mynnan astam saytty búghattady».

***

«Biz nashaqorlyqqa jәne esirtki biznesine qarsy kýresu ýshin keshendi jospar qabyldadyq. Ýkimet ludomaniyamen kýreske qatysty dәl sonday jospar qabyldauy kerek. Qúmarpazdyqqa zang jýzinde shekteu qong qajet. «Amanat» partiyasy fraksiyasynyng bastamasymen osy mәsele boyynsha tiyisti zang jobasy әzirlendi. Parlamentte qaralyp jatqan sol jobany osy sessiyanyng sonyna deyin qabyldau qajet.

Biz jastardyng qúmar oiyngha salynyp, arzan tabysqa úmtyluyna jol bermeuimiz kerek. Adal enbekpen tapqan tabys qana berekeli bolady».

***

«Túrmystyq zorlyq-zombylyq, bulling pen agressiya da qazirgi uaqyttaghy qaterli ýrdis. Ashyghyn aitsaq, qoghamda qatigezdik kýsheyip barady. Bireuge til tiygizip, ar-namysyn taptap, tipti, úryp-soghugha dayyn túratyndar az emes.

Jedel jәrdem jәne qoghamdyq kólik jýrgizushilerine shabuyl jasalghanyn bilesizder. Adamgha әlimjettik kórsetu, qorlau dúrys emes. Múnday teris әreketterge kóz júma qaraugha bolmaydy. «Auruyn jasyrghan óledi». Sondyqtan biz osy qoghamdyq dertti jasyrmay, ashyq aituymyz kerek.

Azamattarymyz ýide de, týzde de ózin qauipsiz sezinuge tiyis. Bir sózben, qauipsiz ortada ómir sýrui kerek. Zang men tәrtip qatang saqtalugha tiyis, yaghny qoghamda zang ýstemdigi boluy qajet. Eng bastysy, biz meyirimdi әri mәdeniyetti úrpaq tәrbiyeleuimiz kerek.

Taghy bir kesel, búl – vandalizm. Ókinishke qaray, qoghamdyq mýlikten bastap, mynjyldyq mәdeny múralargha deyin – bәrin jappay býldiru keyingi kezde әdetke ainalghan. Burabaydaghy Júmbaqtasty, Bayanauyldaghy Kempirtasty qaranyzdar. Eng jauhar jerlerimizding súlulyghy shimaydyng astynda qalyp jatyr. Ýidegi liftini, auladaghy oiyn alanyn, kóshedegi ayaldamany qiratudyng qanday qisyny bar?! Múnyng bәri – baryp túrghan tәrtipsizdik, mәdeniyetsizdik.

Órkeniyetti elding әrbir azamaty qogham mýlkin óz mýlkindey qorghauy kerek. Dýnie jýzinde, naqty aitqanda, Japoniyada, Ontýstik Koreyada, Qytayda, Singapurda jaghymdy mysaldar kóp, osy elder kópke ýlgi bolyp otyr. Al biz nege olardan kem boluymyz kerek?».

***

«Kelesi týitkil – ysyrapshyldyq. Shyn mәninde, yrystyng bastauy – ýnemshildik. Damyghan elderde jaryq pen sugha deyin ýnemdep paydalanu joghary dengeydegi qoghamdyq mәdeniyetke ainalghan. Al bizde búghan mýlde kereghar jaghday qalyptasqan. Milliondaghan adamnyng ysyrapshyldyghy býkil elding baylyghyn jelge úshyrady. Mysaly, su mәselesi.

Bizde sudy ýnemdeuge baylanysty qalyptasqan dәstýr joq. Ony ashyq moyyndauymyz kerek. Al su bolashaqtyng baylyghy ekenin býkil әlem moyyndaydy. Búl – Qazaqstan ýshin asa manyzdy mәsele. Sebebi elimizde su tapshylyghy payda boldy.

Bizde materialdyq qana emes, ruhany ysyrapshyldyq ta bar. Ózindi, elindi damytugha qajetti qanshama altyn uaqyt ónbeytin dau-damaygha, esh paydasy joq iske júmsalyp jatyr. Árqaysymyz ýnemshil әri úqypty bolsaq, elimizding berekesi arta týser edi. Úrpaqtyng sanasyna osyny sinire beruimiz qajet. Osy dertting bәrinen týbegeyli arylsaq, últymyzdyng sapasyn jaqsartamyz, ony mýlde jana dengeyge kóteremiz.

Qoghamgha qauipti keseldermen kýresuge ziyaly qauym, aqparat qúraldary, ýkimettik emes úiymdar, barlyghy bir kisidey júmyluy kerek. Múny әrbir azamattyng jәne býkil qoghamnyng mindeti dep týsinu qajet. Sebebi búl – últtyng bolashaghyna tikeley qatysy bar mәsele».

***

«Kelesi mәsele. Últtyq qúryltayda biz mәdeniy-gumanitarlyq salanyng jәne iydeologiyanyng jana baghdaryn aiqyndaymyz. Osynyng bәri últtyq biregeyligimizdi nyghaytu jәne elimizdi qarqyndy damytu ýshin óte manyzdy. Degenmen, ózgeristerding basty maqsaty – halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartu. Sonday-aq әr azamattyng jan-jaqty damuyna jaghday jasau.

Osyghan oray ekonomikany damytatyn jana mýmkindikterdi ýnemi izdep otyru kerek. Bizge әjeptәuir mulitiplikativtik nәtiyje beretin jobalar qajet. Sol ýshin Ýkimetke biyl auqymdy tórt infraqúrylymdyq bastamany jýzege asyrudy tapsyramyn.

Eng aldymen qazir júmys istep túrghan 55 jylu ortalyghyn tolyghymen jóndeu qajet. Úzyndyghy keminde 6,5 myng shaqyrym bolatyn injenerlik jýieni janghyrtu kerek. Búl qadam azamattar men kәsipkerlerge kórsetiletin kommunaldyq qyzmetting sapasyn arttyrugha mýmkindik beredi.

Baspana – júrttyng túrmys sapasyn tanytatyn taghy bir manyzdy kórsetkish. Biyl 1 nauryzdan bastap iske qosylghan «Otau» ipotekalyq baghdarlamasy el ishinde ýlken súranysqa ie bolyp otyr. Búghan qosa auyl jәne audan ortalyghynyng túrghyndaryna arnalghan jana túrghyn ýy baghdarlamasyn qolgha alu kerek. Búl rette әleumettik túrghyda osal toptaghy jandar ýshin nesie ósimi 7 payyzdan aspauy qajet. Sonymen qatar satyp alu qúqyghymen jalgha beriletin baspana sanyn birneshe ese kóbeytudi Ýkimetke tapsyramyn.

Jenildetilgen jana ipotekanyng engizilui jәne jalgha beriletin túrghyn ýiding kóptep salynuy qúrylys qarqynyn arttyrady. Qúrylys salasynda jýz myndaghan otandasymyz adal enbek etip jýr. Eng bastysy, búl baghdarlama baspanagha múqtaj kóptegen adamnyng ýy aluyna jol ashady».

***

«Jol salu jәne ony jóndeu júmystary da ekonomikanyng damuyna tyng serpin beredi. Múnday sharalar keminde 12 myng shaqyrym avtokólik jolyn qamtidy. Sonyng nәtiyjesinde eldi-mekenderge kólikpen qatynau edәuir jenildeydi. Azamattardyng barys-kelisi jandanyp, biznesting belsendiligi artady.

Búdan bólek, Ýkimet gaz tartylghan eldi mekenderding sanyn barynsha arttyrugha jәne 1700 shaqyrym gaz jelisin janghyrtugha tiyis. Búl 300 mynnan astam adamdy kógildir otynmen qamtamasyz etuge mýmkindik beredi. Osy infraqúrylymdyq bastamalardy jýzege asyru barysynda jergilikti biznes pen otandyq kәsiporyndardyng mýmkindigin tolyq iske jaratu qajet.

Ekonomikany dәiekti damytu ýshin elimizding bәsekedegi artyqshylyqtaryn týgel paydalanu kerek. Qazaqstandy Euraziya qúrlyghyndaghy negizgi tranzittik habtyng birine ainaldyru ýshin batyl qadamdar jasaugha tiyispiz. Tayauda biz Siani qalasynda kólik-logistika ortalyghyn iske qostyq. Qazaqstan men Qytay bolashaghy zor búl jobany «Bir beldeu, bir jol» atty jahandyq bastama ayasynda birlesip jýzege asyrdy. Dәl osy aptada Ázerbayjangha Siani qalasynan alghashqy konteyner poyyzy kelip jetti. Jana logistika ortalyghy Transkaspiy halyqaralyq kólik baghdary arqyly tasymaldanatyn jýk kólemin edәuir arttyrugha yqpal etedi».

***

«Biz elimizding aumaghy arqyly ótetin kólik dәlizderin birtindep damytyp, syrtqy sauda ainalymynyng úlghayuyna barynsha jaghday jasauymyz kerek. Sol ýshin logistika ortalyqtary men qoymalar salyp, temir jol qúrylysynyng qarqynyn arttyramyz. Sonday-aq teniz tasymalynyng infraqúrylymyn jaqsartyp, ózgertuge ynghayly tarif sayasatyn jýrgizemiz. Múnyng bәri elimizding túrghan jerin barynsha tiyimdi paydalanugha mýmkindik beredi. Ekonomikanyng kóptegen salasyn damytugha septigin tiygizedi.

Bolashaghy zor taghy bir baghyt – IT-tehnologiyalar. Qazaqstanda osy jyldyng sonyna deyin superkompiuter jasap, jana data-ortalyqty iske qosu josparlanghan. Biz Kaspiy tenizining týbi arqyly talshyqty-optikalyq baylanys jelisin saludy kózdep otyrmyz. Búl joba Europa men Aziya arasynda taghy bir sifrly dәliz ornatugha jol ashady.

Men jaqynda «Qazaqstan temir joly» kompaniyasynyng Innovasiya ortalyghynda boldym. Ortalyq qyzmetining arqasynda enbek ónimdiligin arttyrugha, shyghyndardy azaytugha mýmkindik betetin ozyq tehnologiya osy salagha engizilip jatyr. Búl júmysqa elimizding jәne shetelding bilikti IT-mamandary júmyldyryldy. Temir joldyng ótkizu qabiletining artuy, janar-jaghar maydyng ýnemdelui jәne kompaniya tabysynyng kóbengi – sifrlandyru isining naqty әri kózge kórinetin nәtiyjesi. Sifrly ekojýieni osylay qalyptastyru kerek. Ýkimet osy júmystyng auqymyn keneytip, ony ekonomikanyng barlyq salasyna engizuge tiyis».

***

«Taghy bir mәsele – budjet qarjysyn ýnemdeu. Ýkimet búl mәseleni әrdayym basty nazarda ústaugha tiyis. Qazir budjetting kirisi men shyghysy qayta qaralyp jatyr. Qarjyny ondy-soldy júmsaugha bolmaydy, búl – aqiqat. Memlekettik mekemelerding budjetin tekserip otyrmasa, shyghystary úlghaya beredi. Múny qatang baqylauda ústau kerek. Taghy da qaytalap aitamyn. Qarajat eng qajet jobalargha, eng manyzdy mәselelerdi sheshuge júmsaluy qajet.

Men býgin taghy bir ózekti mәselege qatysty oiymdy ortagha salghym keledi. Biz songhy jyldary kәsipkerlikti damytugha airyqsha mәn berip otyrmyz. Basty maqsat – elimizdi aimaqtaghy ashyq naryqtyq ekonomikasy bar manyzdy ortalyqqa ainaldyru. Osy orayda últtyq burjuaziyagha zor mindet jýkteledi.

Men últtyq burjuaziya turaly oi-tújyrymdy osydan 24 jyl búryn Davos ekonomikalyq forumynda atap óttim. Búl jerde últtyq degen sóz kәsipkerding últyna emes, onyng azamattyq sana-sezimine qatysty aitylyp otyr. Yaghni, elimizge qogham aldyndaghy joghary jauapkershiligin sezinetin jәne Qazaqstandy damytugha eleuli ýles qosatyn últtyq burjuaziya kerek».

***

«Men Memleket basshysy retinde әrbir mәseleni ashyq talqylaugha dayynmyn.

Ózderinizge mәlim, kәsipkerlerimizben ýnemi kezdesip jýremin. Biznes ókilderi belgili bir saladaghy sayasatty jetildiruge qatysty strategiyalyq bastama kóteredi dep senemin. Olar ekonomikanyng týrli salasyn damytu turaly naqty úsynys aitady dep ýmittenemin.

Alayda, keybir kәsipkerler aldymen elding emes, ózining mәselesin aityp qalugha tyrysady. Tipti, biznes-jobasyna qoldau kórsetudi, ózine jenildik berudi súraydy. Sol ýshin memlekettik organdargha tapsyrma beruimdi ótinedi. Bir sózben aitsaq, bayaghy, ýirenshikti jolymen jýrgisi keledi. Óz mýddesin bәrinen joghary qoyyp, jeke mәselesin memleket esebinen sheshuge úmtylady.

Basqa júrtqa qaranyzdar. Kóptegen eldin, tipti, kórshi elderding ózinde iri kәsipkerler memleketke alaqan jaymaydy. Kerisinshe, tughan elin damytugha óz erkimen qyruar qarjy júmsaydy. Osy elde kәsibin jasap, bayyghan adamdar qara basynyng ghana emes, elding de qamyn oilaugha tiyis dep sanaymyn. Olar jeke mýddesin qogham mýddesimen ýilestire bilui qajet».

***

«Elge janashyr isker azamattar bizde de az emes. Múnday azamattar qoghamgha qajetti kóptegen jobagha qarjy salyp, iygi isterding basy-qasynda jýr. Qayyrymdylyq jәne volonterlik bastamalargha demeushilik jasap keledi. Memleket te otanshyl azamattardy ózgelerge ýlgi etip, olargha qoldau kórsetedi.

Áriyne, aimaqtarda óz qarjysyna meshit salghan kәsipkerlerding niyeti týzu, ony týsinuge bolady. Alayda, jana mektep, jataqhana, auruhana, kitaphana, múrajay nemese sport sarayyn túrghyzu әldeqayda manyzdyraq. Múnyng sauaby mol. Keyingi úrpaq ta osynday iygi isterge alghys aitary anyq.

Biznes ókilderi barlyq salada belsendi boluy qajet. Múqtaj jandargha qolynan kelgenshe kómek kórsetip, әrdayym әleumettik jauapkershilik tanytuy kerek. Sonda ghana, shyn mәninde, jana últtyq burjuaziya qalyptasady dep aita alamyz. Dәl osynday últtyq burjuaziya ókilderi bәsekege qabiletti ekonomika qúrugha jәne halqyna qaltqysyz qyzmet etuge qashanda dayyn bolady».

***

«Bizding naqty qúndylyqtarymyz bolmasa, damu jolynda tyng serpilis jasauymyz jәne kóshbasshy elder qataryna qosyluymyz neghaybyl. Jana ghana Bala qúqyqtary jónindegi uәkil Dinara Zәkiyeva halyqaralyq tәjiriybeden mysal keltire otyryp, jalpyúlttyq qúndylyqtar jýiesin bekitudi úsyndy. Talqylau barysynda Dihan Qamzabekúly, Múrat Ábenov, Shaymardan Núrymov jәne basqa da Qúryltay mýsheleri osy iydeyany aitqanyn bilemin.

Men qoghamda jana etika qalyptastyru qajettigin ýnemi aityp jýrmin. Alayda, azamattargha qanday da bir qúndylyqty kýshpen tanu qiyn, tipti, mýmkin emes deuge bolady. Sayasy reformalar zandargha týzetu engizu, institusionaldyq ózgeris jasau arqyly jýzege asyrylady.

Biraq qoghamdyq etikagha kelgende, zandardy ózgertu jetkiliksiz. Barynsha múqiyat boludy talap etetin búl sharuagha Últtyq qúryltay mýsheleri de belsene atsalysa alar edi. Jasampazdyq ruhynyng qoghamda tereng ornyghuy, eskirgen qasang qaghidalar men el ishine iritki salatyn jaghymsyz әreketterding kelmeske ketui óte manyzdy.

Ziyaly qauymnyng keybir ókilderi, tipti memlekettik qyzmetshiler de orynsyz baybalam salyp, ainalasyn synap-mineudi әdetke ainaldyrdy. Múny dogharu kerek. Qoghamdaghy ózekti mәselelerdi talqylaghanda bayypty bolghan jón. Ýnemi artqa qaraylap, ótken kýnge ókpe arta beruge bolmaydy.

Álem qauymdastyghynda layyqty ornyn iyelenudi qalaytyn últ ózin ózgelerden kem sezinuden jәne әleuetin әlsiretetin jalghan týsinikterden arylyp, bolashaqqa nyq senimmen qarauy kerek».

***

«Men barlyq pikirdi qoryta kele, últtyng jana kelbetin aiqyndaytyn negizgi qúndylyqtargha toqtalghym keledi. Búl, eng aldymen, tәuelsizdik jәne otanshyldyq. Ár azamat Otangha degen sýiispenshiligin sózben ghana emes, naqty ispen kórsetui qajet. Tәuelsizdikting qadir-qasiyetin tereng sezinip, ony baghalay bilui kerek.

Biz әdiletti memleket pen otanshyl, adal azamattardyng kýsh-jigerin ýilestirip júmyldyru jәne halqymyzdyng mәdeny kodyn ýnemi zaman talabyna say beyimdep otyru arqyly ghana eng manyzdy mindetimizdi orynday alamyz, yaghny qasterli Tәuelsizdigimizdi saqtap, nyghayta týsemiz.

Biz birtútas últ jәne halyqaralyq qauymdastyqtyng jauapty mýshesi retinde últtyq mýddemizdi, egemendigimiz ben Tәuelsizdigimizdi qorghaugha әrdayym dayyn boluymyz qajet. Búl, әsirese, әlemde «zannyng kýshi emes, kýshtining zany» degen qaghidat ýstemdikke ie bolyp, egemendigi osal memleketterding mandayyna ózgege kiriptar bolu jazylghan-mys degen payymgha jol berile bastaghan býgingi zamanda óte ózekti».

***

«Qazir resurstargha, investisiyagha, kólik logistikasy men kommunikasiyagha qyzu talas jýrip, jahandyq bәseke kýsheye týskenin barshanyz kórip otyrsyzdar. Halyqaralyq mәseleler men olardy retteu joldary turaly, sonyng ishinde aimaqtyq qúrylymdardyng ekonomikalyq jәne sayasy týitkilderdi sheshetin qúdireti jayly búrynghy payym-týsinikter qazirgi asa kýrdeli әri qarama-qayshylyqqa toly zamanda tym әsirelengen, tipti, anghal kózqaras siyaqty kórinedi.

Bizge әlemdegi oqighalar jәne olardyng últtyq mýddemizge tiygizetin әseri turaly keshendi taldau qajet. Búl – qúzyrly mekemelerdin, ghalymdar men sayasattanushylardyng mindeti.

Elimiz syndarly dialog, belsendi diplomatiyalyq jәne syrtqy ekonomikalyq qyzmet arqyly ekijaqty jәne kópjaqty yntymaqtastyqty damyta beredi. Euraziya kenistigindegi jәne Ortalyq Aziya aimaghyndaghy yqpaldastyq ýderister әrdayym bizding basty nazarymyzda bolady. Qazaqstan týrki elderining yntymaqtastyghyn damytugha óz ýlesin qosady.

Elimizdegi memlekettik apparattyng syrtqy jәne ishki sayasatqa qatysty sheshimderining bәri populizmdi jәne qúbylmaly ahualdardy emes, irgeli jalpyúlttyq mýddelerdi negizge aluy kerek. Memlekettik dengeydegi әrbir sheshimdi qabyldar aldynda onyng mәni jәne saldary turaly jan-jaqty taldau jasalugha tiyis. Halyqaralyq sammitterding qújattar arqyly talapqa say bekitilip, naqty mindettemeler jýkteytin sheshimderi qayta qaralmaytyndyqtan, әsirese, syrtqy sayasat salasyna múqiyat bolghan jón».

***

«Taghy bir irgeli qúndylyq – birlik jәne yntymaq. Bizding kýshimiz – birlikte. Júrtymyz basyna týsken tauqymetting bәrin myzghymas birlikting arqasynda jenip keledi. Orasan zor syn-qaterler payda bolghan qazirgi zamanda yntymaq-birlikting manyzy arta týsti.

Qazaqstan – bәrimizding qasiyetti qara shanyraghymyz. Sondyqtan әrbir azamat el taghdyryna óz taghdyrynday qaraugha tiyis. Bizding kýshimiz – yntymaqta. Elimizding әleumettik sayasaty osy qúndylyqqa negizdelgen. Memleket te, qogham da kómekke shyn múqtaj adamdardy qoldaugha qashanda dayyn.

Bizding eriktilerimizding eren enbegi – janashyr boludyng shynayy ýlgisi. Olar kez kelgen sәtte ózgelerge riyasyz kónilmen kómektesuge úmtylady. Biznes ókilderi jәne basqa da azamattarymyz týrli qayyrymdylyq sharalargha belsene atsalysady. Búl da – tileules boludyng aiqyn kórinisi.

Halqymyzdyng qanyna singen janashyrlyq, qamqorlyq, bauyrmaldyq siyaqty asyl qasiyetter bizding últtyq ereksheligimiz bolyp qala beredi».

***

«Kelesi qúndylyq – әdildik jәne jauapkershilik. Shyn mәninde, búl memleketting de, qoghamnyng da ainymas temirqazyghy bolugha tiyis. Barlyq salada әdildik bolsa, әleumettik tendik ornaydy, tatulyq pen kelisim nyghaya týsedi.

Men memleket basshysy retinde Ádiletti Qazaqstandy qúrudy ózimning basty mindetim dep sanaymyn. Preziydent bolyp saylanghan alghashqy kýnderden bastap әdildik qaghidasyn qatang ústanyp kelemin.

Búl iydeya 2022 jyly qyrkýiekte jariyalanghan Joldauymda tolyqqandy tújyrymdama retinde kórinis tapty. Osy orayda «әdildik» úghymynyng sayasy ritorikada jәne tәjiriybede qoldanyluy belgili bir syn-qaterler tuyndatyp, azamattardy shamadan tys ýmittendirip, olardyng biylikke talabyn kýsheyte týsui mýmkin degen pikir bar. Meninshe, búl әdildik úghymynyng ayasyn taryltady, júrt ony iygilikter men resurstardy teng bólu dep qana qabyldaydy. Shyn mәninde, әdildik – eng aldymen, júrttyng bәrine birdey qúqyq beru jәne jauapkershilikti barshagha teng jýkteu degen sóz.

Ádildik pen jauapkershilik – tyghyz baylanysty úghymdar. Basqasha aitsaq, jauapkershilik bolmasa, әdildik te bolmaydy. Árkim óz isine, mindetine jauapkershilikpen qarasa, jeke azamat ta, býkil el de tabysqa jetedi. Ádildikting quaty – osynda».

***

«Taghy bir manyzdy qúndylyq búl – zang jәne tәrtip. Zang aldynda – bәri birdey. Búl – barshagha ortaq myzghymas qaghida. Memleket jýgensizdikke, tәrtipsizdikke jәne beyberekettikke eshqashan jol bermeydi. Múny әrbir azamat jete týsinuge tiyis.

Barsha azamattar, barlyq jerde, sonyng ishinde әleumettik jelide de zandy mýltiksiz saqtauy kerek. Zangha qayshy keletin, qoghamgha iritki salatyn jәne arandatushylyq pighyldaghy kez kelgen әreketke qatang tyiym salynady. Biz «jasampaz pluralizmdi tolyq qoldaymyz, elge iritki salatyn radikalizmge týbegeyli qarsymyz» degen qaghidatty berik ústanamyz. El ishindegi tәrtipke әrqaysymyz jauaptymyz. Álemdi shynymen ózgertking kelse, ózgeristi qarapayym nәrseden basta dep beker aitylmaghan. Yaghni, otbasynda bereke boluyn oila, júmys ornyndy, ýi-jayyndy, aulandy retke keltir, qoghamdyq orynda әdep saqta.

Qúqyqtyq mәdeniyetting dengeyin anghartatyn aiqyn kórsetkishting biri – azamattarymyzdyng kólik jýrgizu mәneri. Jol jýru erejesin jappay búzudyng jәne jol ýstindegi dórekilikting zardaptary asa auyr bop túr. Jyl sayyn myndaghan adam men bala kólik apatynan qaza tabady. Búl – solardyng jaqyn-juyqtary ýshin ghana emes, tútas elimiz ýshin qayghyly jaghday. Zang bar jerde, tәrtip bar.

Kóbinese qiyn sәtterde azamattardyng tәrtipke baghynuy olardyng qauipsizdigine kepil bolady. Jaqynda Almaty qalasynda jer silkingende keybir balabaqshalar men mektepterdegi balalar úiymshyldyqtyng ozyq ýlgisin kórsetti. Osydan-aq balany balabaqshadan jәne bastauysh synyptan bastap tәrtipke bauludyng qanshalyqty manyzdy ekenin aiqyn kóruge bolady».

***

«Kelesi manyzdy qúndylyq – enbekqorlyq jәne kәsiby biliktilik. Óz kәsibin óte jaqsy biletin, oghan әbden berilgen, enbekqor adam ghana tabysqa jete alady. Men, Memleket basshysy retinde azamattardyn, әsirese, jastardyng kózi ashyq, dýniyetanymy keng bolghanyn qalaymyn. «Tughan jerge tuyng tik» deydi halqymyz. Óte maghynaly ósiyet. Jas úrpaq búl sózding mәn-maghynasyna tereng boylauy qajet.

Qazaqstan – barsha azamattarymyzdyng ortaq Otany, qasterli mekeni. Onyng qay týkpiri de – bizding tughan jerimiz. Jastar elimizding barlyq aimaghyn birdey jaqsy kórip, tútas elimizding damuyna ýles qosqany abzal.

Men oblystargha sapar kezinde jastardyng kóbi tughan auylynan syrtqa shyghugha qúlyqsyz ekenin bayqaymyn. Mening tapsyrmammen aldynghy jyly batys aimaqtyng jastary ýshin 10 myng bilim granty bólindi. Ókinishke qaray, sol granttyng kóbi iygerilmey qaldy. Sondyqtan grant sanyn eselep qysqartugha tura keldi. Yaghni, jastarymyz qolda bar mýmkindikti paydalanbay otyr.

Ómir boyy bir jerde, bir auylda otyrghan jastardyng keleshegi jәne kózqarasy qanday bolady? Búl súraqtyng jauaby – anyq. Aytpasa da týsinikti. Shyn mәninde, búghan ýlkender de kinәli. Kóbinese, ata-analar balasyn alysqa jibergisi kelmeydi. Sonyng kesirinen kóptegen jastar enbek naryghynda bәsekege qabiletsiz bolyp, әleumettik jәrdemaqygha qol jayyp otyr. Búl – masyldyq degen sóz».

***

«Bala eseygen song qanattanyp, úyadan úshugha tiyis. Basqa aimaqtarda, tipti, shetelde bilim aluy qajet. Ózge júrttyng qalay ómir sýrip jatqanyn kórgeni abzal. Sonday-aq qay jerde ózine jәne eline paydasy tiyse, sol jerge baryp enbek etui kerek.

Býginde soltýstik aimaqtarda júmys kýshi jetispeydi. Ol jaqta tegin bilim alugha, jaqsy júmys isteuge barlyq mýmkindik bar. Memleket berip otyrghan osy mýmkindikti dúrys paydalanu qajet.

Biz myndaghan shaqyrym jerde kóship-qonyp jýrgen kóshpendilerding úrpaghy ekenimizdi úmytpayyq. Qazirgi jastar zamanauy kóshpendilikting jaqsy jaqtaryn iygere bilui kerek. Kóshi-qon – dýnie jýzine ortaq qalypty qúbylys. Biz shetelge baryp, qara júmys istep jýr dep, kórshi elding azamattaryn mensinbey qaraghan adamdardy da kórdik. Shyn mәnine kelgende, sol shetelde jýrgen adamdar jana daghdylardy iygeredi, jana kәsipterdi mengeredi. Olar óz elining ekonomikasyn damytugha edәuir ýles qosyp jýr».

***

«Amerikanyng ózinde Ortalyq Aziyadaghy kórshiles elderding myndaghan azamattary túryp jatyr. Kóbi biznesin jýrgizip, saudamen ainalysady, arasynda qaltaly adamdar payda boluda. Biraq olar ózining últtyq ereksheligin joghaltqan joq. Eng damyghan elderding azamattary da shetel asyp, tabys tabugha namystanbaydy. Zamanauy kóshpendiler, Modern Nomads degenimiz – osy. Búl – býkil әlemde bolyp jatqan ýrdis.

Songhy jyldary bizding de jastarymyz shetelge jii shygha bastady. Qazir Qazaqstannyng 200 myngha juyq azamaty zandy týrde syrtta júmys istep jýr. Tabys tabu ýshin shetelde beyresmy enbek etip jýrgender de bar. Qay jerde bolsyn, enbektin, kәsipting jamany bolmaydy. Tek bәri zandy boluy kerek. Sonda memleket olardyng qúqyghyn qorghap, qanday bir jaghday bolsa, kómektese alady.

El ishinde nemese shetelde zandy týrde júmys istep, tabys tabugha mýmkindik tusa, odan bas tartpaghan jón. Eng bastysy – adal enbek etu, adal jolmen tabys tabu, adal azamat bolu».

***

«Kelesi qúndylyq – jasampazdyq jәne janashyldyq. Búl – óte jyldam ózgerip jatqan qazirgi әlemde últtyng bәsekege qabiletti boluynyng basty sharty. Ozyq damyghan memleket qúru ýshin bizding azamattarymyz janasha oilay biluge jәne jasampazdyqqa úmtyluy kerek. Sol sebepti, biz qoghamda bilimpazdyqty dәripteuge, bilim jәne ghylym salasyn damytugha basa mәn berip kelemiz.

Biz adam kapitalyna arqa sýiesek, ózimiz belgilegen auqymdy ózgeristerding bәrin jýzege asyra alamyz. Elimizde talantty azamattar az emes. Olar tyng amal-tәsilder qoldanyp, batyl sheshimder qabyldaghanynyng arqasynda týrli salada zor tabysqa jetip jýr.

Songhy jyldary kreativti industriya qarqyndy damyp keledi. Qazaqstannyng mәdeny tolqyny keng qanat jayyp, órenderimiz aimaqtyq jәne jahandyq dengeyde tanyla bastaghany kezdeysoqtyq emes. Últymyzdyng orasan zor jasampazdyq әleueti kino, muzyka, әdebiyet jәne ónerding basqa da jana salalarynda aiqyn kórinis tapqan. Kreativti industriya ekonomikamyzdy órkendetuge tyng serpin beretinine senemin.

Elimiz birtindep postindustrialdy qogham ýlgisine kóship keledi, iydeya men innovasiya onyng basty qozghaushy kýshi sanalady. Biz ozyq tehnologiyalargha negizdelgen bilim ekonomikasyn qúruymyz qajet. Qazaqstan jappay sifrlanghan jәne jasandy intellekt jýiesi qarqyndy damyghan elge ainalugha tiyis. Búl – bizding strategiyalyq mindetimiz. Osy tehnologiya tayau bolashaqta әlemdi týbegeyli ózgertedi.

Biz barlyq salada sifrly nomadtar órkeniyetining ozyq standarttaryna say boluymyz kerek. Jastarymyzdyng әleueti men mentaliyteti, qarym-qabiletine qarasaq, «Qazaqstannyng qaryshty qadamyn» jasaugha bizding tolyq mýmkindigimiz bar ekeni bayqalady. Basqa-basqa, biraq dәl osy jerde batyl qimyldap, qúlashymyzdy keng sermeuden qoryqpau kerek».

***

«Áriyne, múnyng bәri qatyp qalghan qaghida emes. Alayda, últtyng jana sapasyn qalyptastyru jolyndaghy negizgi baghyt-baghdar bola alady. Elimizdegi әrbir azamat osy basty qúndylyqtardy berik ústanuy kerek. Men úsynghan «Adal azamat» úghymy múnyng bәrin týgel qamtidy. Sonymen birge búl Ádiletti Qazaqstan iydeyasymen ýndesip jatyr. Biz osy irgeli qúndylyqty úrpaq sanasyna sinire beruimiz kerek.

Adal azamat degenimiz – jaqsy qasiyetterge ie bolyp, adal enbek etetin jәne tabysqa adal jolmen jetetin adam. Yaghni, adaldyq pen әdildikti bәrinen biyik qoyady. Ozyq oily últ bolu ýshin býkil qogham sana-sezimin ózgertip, jana qúndylyqtardy ornyqtyruy kerek. Árbir adam «Adal azamat» degen atqa layyq bolsa, elimizde әdil qogham ornaydy. «Adal adam – Adal enbek – Adal tabys» – bir-birinen ajyramaytyn úghymdar. Osy ýsh taghandy ozyq әri tabysty elge ainaludyng basty kilti deuge bolady».

***

«Balalar men jastardy tәrbiyelep, olardyng boyyna osy ozyq qúndylyqtardy siniruge airyqsha kónil bólinui kerek. Ózderinizge mәlim, songhy bes jylda biz әrtýrli qúndylyqtar jayly jii pikir almasyp, oy eleginen ótkizdik. Onyng bәri uaqytsha ghana mәni bar jalang taqyryptardy talqylau emes, iydeologiya salasynda jýrgiziletin keshendi júmystyng naqty baghdaryn aiqyndau ýshin jasaldy.

Men býgin manyzdy iydeologiyalyq tújyrymdarymyz ben negizgi baghyttarymyz turaly tarqatyp aityp berdim. Taghy da bir qaytalap óteyin: búl – Tәuelsizdik jәne Otanshyldyq, Birlik jәne Yntymaq, Ádildik jәne Jauapkershilik, Zang jәne Tәrtip, Enbekqorlyq jәne Kәsiby biliktilik, Jasampazdyq jәne Janashyldyq. Últymyz osy iydeyalyq negizderdi basshylyqqa alsa, boljausyz jәne qarqyndy damyp kele jatqan HHI ghasyrda layyqty ornyn tabady. Qúzyrly memlekettik organdardyng bәri óz júmysyn qayta qarap, osy túghyrnamagha ýilestirui qajet.

Atap aitqanda, Oqu-aghartu ministrligi mekteptegi tәrbie júmysyn úiymdastyru tәsilderin janartugha tiyis. Sonymen qatar joghary oqu oryndary men kolledjder studenttermen jýrgiziletin júmysqa osy qúndylyqtardy ýilestire kiriktirui kerek. Atalghan iydealdar Qaruly kýshterimizding әskeriy-patriottyq is-sharalaryna da arqau boluy qajet».

***

«Negizgi qúndylyqtarymyzdy búqaralyq aqparat qúraldary men kreativti industriya, әsirese, kino, muzyka jәne әdebiyet arqyly dәripteu asa manyzdy. Salalyq vedomstvo kópshilikting qyzyghushylyghyn tughyzatyn tyng jobalar úsynugha tiyis.

Jana qoghamdyq etikany ornyqtyru isinde ortalyq organdar ghana emes, ónirlik biylik te manyzdy ról atqarady. Ortalyq pen aimaqtar tyghyz baylanysta júmys isteui kerek. Mysaly, el ishindegi enbek kóshi-qonyn jandandyru mәselesi boyynsha Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi men oblys әkimdikteri ózara ýilesimdi әreket etip, júmyla júmys isteui qajet.

Úsynylyp otyrghan qúndylyqtar jýiesi aghartushylar men qogham belsendilerine baghyt-baghdar bola alady. Ozyq qúndylyqtar bizding bolmysymyzdyng ajyramas bóligine ainaluy ýshin ony qoghamda jan-jaqty dәripteuding tiyimdi tәsilderin izdeu, úsynu jәne taratu qajet. Sizder, Últtyq Qúryltaydyng mýsheleri, osy kýrdeli әri manyzdy júmystyng alghy shebinde bolugha tiyissizder.

Syrttan kelmegen, ómirden irgesin ajyratpaghan búl qúndylyqtar tól tarihymyzgha, mәdeniyetimizge, bolashaqqa úmtylysymyzgha negizdelgen. Sonday-aq barsha azamattarymyzdyng mýddesine say keledi. Ony keninen dәriptep, ilgeriletu ýshin memlekettik apparat pen qoghamdyq kýshterding bәri bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, júmyla júmys isteui qajet. Preziydent Ákimshiligine búl júmysty baqylaugha aludy jәne iydeologiya salasyndaghy mindetterdi oryndau ýshin keshendi jospar jasaudy tapsyramyn».

***

«Elimizdi jan-jaqty janghyrtu ýshin keng auqymdy júmys jasalyp jatyr. Býgingi aitylghan bastamalar – sonyng bir bóligi ghana. Kóptegen әleumettik-ekonomikalyq mәseleler әli de bar. Onyng bәri halyqtyng kýndelikti túrmys-tirshiligine tikeley әser etedi. Biz ony birtindep sheship jatyrmyz. Biraq barlyghyn bir kýnde retteu mýmkin emes. Sondyqtan oghan uaqyt, týsinistik jәne sabyr qajet.

Dýnie jýzinde qalyptasyp otyrghan asa kýrdeli ahual jaghdaydy ushyqtyryp túr. Keybir sayasatkerlerding jauapsyz mәlimdemesin ózderiniz oqyp jatyrsyzdar, olar týrli arandatushylargha dem berude.

Bizding aldymyzda ýsh airyq jol túr: qúldyrau, toqyrau nemese órleu. Biz әrdayym órleudi tandaymyz. Áriyne, órge shyghu onay emes. Talay qiyndyq tuyndauy mýmkin. Soghan qaramastan, tek algha úmtyluymyz kerek.

Songhy bes jylda kóptegen manyzdy bastamany jýzege asyrdyq. Nәtiyjesinde Qazaqstan sayasy túrghydan týbegeyli ózgerdi. Halyqtyng әl-auqatyn arttyru ýshin naqty sharalar qolgha alyndy. Búl júmys toqtamaydy, jalghasa beredi.

Ýkimetke ekonomikany týbegeyli reformalau ýshin barlyq qúzyret berildi. Halqymyz onyng nәtiyjesin kóp úzamay kóredi dep senemin. Biraq eng bastysy – naqty maqsat qoyyp, soghan úmtylu. Osyny jete týsingen jón. Ár azamat elimizding qayda bet alghanyn, ertenimiz qanday bolatynyn bilui kerek. Búl – óte manyzdy».

***

«Áriyne, elimizding bolashaqtaghy beynesi san qyrly, ony әrkim әrqalay týsinui mýmkin. Alayda onyng negizgi súlbasyn «Ádiletti Qazaqstan – Adal azamat – Ozyq oily últ» degen ýshtaghan úghym arqyly sipattaugha bolady. Búl ýsheui bir-birinen bastau alady jәne ózara tyghyz baylanysty.

Elimiz strategiyalyq baghdarynan eshqashan auytqymaydy. Biz myqty demokratiyalyq instituttary jәne damyghan qúqyqtyq jýiesi bar Ádiletti memleket qúramyz. El ishinde zang men tәrtip qatang saqtalady. Búl – sayasatymyzdyng túghyrly qaghidaty. Biz barshagha jәne әrbir adamgha birdey mýmkindik beretin qogham qalyptastyramyz. Adal azamattar tabandy enbegimen elimizding damuyna óz ýlesin qosady.

Biz «birligimiz – әraluandyqta» degen qaghidany berik ústanyp, elimizdegi beybitshilik pen kelisimdi saqtaytyn bolamyz. Týrli dinder men konfessiyalardy jaqyndastyrudy jәne qazirgi zamanghy ózekti mәselelerge qatysty dialog ornatudy kózdeytin mәrtebeli missiyamyzdy atqara beremiz.

Biz azamattarymyzdyng әl-auqatyn arttyratyn, barsha әlemning kәsipkerleri, investorlary men talantty adamdary qyzyghatyn ashyq әri damyghan ekonomika qúramyz. Býkil qogham bolyp jemqorlyqqa qarsy kýresti jalghastyramyz.

Bizge jәne úrpaghymyzgha eshkim syrttan kelip jarqyn bolashaqty jasap bermeydi. Qaghidamyz – әdildik, tiregimiz – jauapkershilik, maqsatymyz – órleu. Elimiz osy qúndylyqtardy berik ústana otyryp, damu kókjiyegin sózsiz keneyte týspek. Al әrbir adal adam adal enbegimen adal tabysqa jetedi».

***

«Men juyrda Preziydenttik jastar kadr rezervining mýshelerimen arnayy kezdestim. Sonda aitqan oiymdy elimizding barsha jastaryna taghy da qaytalaghym keledi. Qazaqstannyng bolashaghy – sizderding qoldarynyzda. Kóp úzamay memleketti basqaru isi, yaghny el tizgini býgingi jastardyng qolyna ótedi. Sizder osy jauapkershilikti qazirden bastap sezinuleriniz qajet. Ózderinizge jýkteletin tarihy missiyany oryndaugha qashanda dayyn bolularynyz kerek.

Biz jasampaz halyq boluymyz qajet. Oghan әleuetimiz tolyq jetedi. San ghasyrlyq tarihynda qazaq memlekettigining qúrylymy talay ret ózgerdi. Biraq eldigimizding túghyry qashanda – berik, últymyzdyng ruhy – әrdayym asqaq.

Biz ozyq oily últ retinde tek qana algha úmtyluymyz kerek. Ónimdi enbek etip, sapaly bilim alyp, ortaq maqsatqa júmyla biluimiz qajet. Sonda bolashaghy jarqyn, quatty memleketti birge qúramyz».

***

«Últtyq qúryltay júmysy jýieli, manyzdy qoghamdyq institut retinde qalyptasty. Qúryltay mýsheleri naghyz eldik mәselelerdi kóteretin «birtútas komandagha» ainalugha tiyis. Sizder júmys barysynda kóptegen útymdy úsynys berip jýrsizder. Birqatar bastama jýzege asyrylyp jatyr. Býgin de jana iydeyalar aityldy. Onyng bәri múqiyat qaralyp, manyzdy úsynystar boyynsha naqty sharalar qolgha alynady. Qúryltay barynsha tiyimdi әri ontayly qyzmet etip jatyr dep sanaymyn. Aldaghy uaqytta da belsendi júmysty jalghastyra bergen jón.

Ózderiniz bilesizder, men osy basqosugha aimaq ókilderin shaqyru turaly tapsyrma berdim. Býgin, mine, ortamyzda atyraulyq aghayyndar da otyr. Sonyng ishinde ekologiya mәselelerin kóterip jýrgen belsendi azamattar bar.

Jalpy Atyrau júrtshylyghy oblystyng ekologiyalyq ahualyna alandap otyrghanyn bilemin. Qalada kәriz jýiesin, su qúbyryn salu óte manyzdy. Infraqúrylym әbden eskirgen. Sonyng kesirinen jerasty sulary jәne Jayyq ózeni lastanyp jatyr. Oblys ortalyghynda qoqysty súryptaugha jәne óndeuge qatysty týitkilder bar. Atyrauda qoqys súryptaytyn keshen salynghan. Ákimdik ony jaqyn arada iske qosugha tiyis. Sonday-aq qoqys poligonyn dereu retke keltirui qajet. Búl mәseleler mindetti týrde óz sheshimin tabuy kerek. Qazir osyghan baylanysty naqty júmys jasalyp jatyr. Ýkimetke jәne oblys әkimdigine búl manyzdy júmysty ayaghyna deyin jetkizudi tapsyramyn. Búl mәsele mening baqylauymda bolady.

Jalpy Atyrau oblysynyng damuyna erekshe mәn beru kerek. Sondyqtan Ýkimet pen әkimdik arnayy jospar boyynsha júmys isteydi».

***

«Men kezinde osynda Onkologiya ortalyghyn salu turaly tapsyrma berdim. Biraq, qarjy mәselesi tolyq sheshilmey, sozylyp ketti. Endi oghan jer qoynauyn iygerumen ainalysatyn kәsiporyndar qarjy bóletin boldy. Qúrylys kelesi jyly ayaqtalady. Sonday-aq, oblys әkimining aituynsha, Radiologiya korpusynyng qúrylysyn qarjylandyru mәselesi de sheshimin tapty. Búl nysan jyl sonyna deyin salynyp bitedi. Osy jobalargha demeushilik kórsetken azamattargha jәne kompaniyalargha rizashylyghymdy bildiremin.

Búdan bólek, biyl birneshe emhana, onaltu (reabilitasiya) ortalyghy jәne basqa da әleumettik nysandar paydalanugha beriledi».

***

«Shyn mәninde, múnday alqaly jiyndardy aimaqtarda ótkizuding mәn-manyzy zor. Sol arqyly oblystardyng damuyna tyng serpin beremiz. Osy ýrdis aldaghy uaqytta da jalghasyn tabady.

Áygili Qasym han – Sarayshyqta, Abylay han – Burabayda ordasyn tikkeni belgili. Esilding boyynda – Kenesary han memlekettigimizdi saqtap qalu ýshin talay joryqqa shyqqan. Búl aimaq tól shejiremizde airyqsha oryn alady. Sondyqtan Últtyq Qúryltaydyng tórtinshi otyrysyn kelesi jyly Kókshetauda ótkizudi úsynamyn».

Abai.kz