Nauryz qazaqtyng tól jana jyly. Tek qazaq emes, neshe myndaghan jyldan beri nauryz býkil shyghys elderining merekesi retinde keninen toylanyp keledi. Kenes ókimeti túsynda búl merekege qatang tyiym saldy, 1988 jyldan bastap Nauryz qayta janghyra bastady. Odan beri de 26 jyl artta qalypty.

Qarap túrsang bizde osy bir úlyq kýndi óz sәn-saltanatymen atap ótuge
eshqanday kedergi joq. Kósilip, arqany kenge salyp, arqa-jarqa bolatyn
kez. Biraq, júrtshylyq әli kýnge Nauryzdy shyn qúrmetpen tereng sezine
almay jýrgendey. Oghan ne kedergi? Nauryzdy layyqty toylau ýshin bizge
ne jetpeydi? Osynday súraqtargha jauap izdegen tilshimiz belgili
qalamger, aqyn, últtyq qúndylyqtar turaly kóptegen zertteu-
maqalalardyng avtory Bolat Sharahymbaydy әngimege tartqan edik.

– Bolat agha, Nauryzdy – jyl basy, jana ómirding bastauy dep әspettep jatamyz. Sonda onyng jyl basy ekenin qalay bilemiz? Nauryzdyng basqa aylardan qanday ereksheligi bar?

– Álemde toy, mereke, meyram deytinder jyrtylyp aiyrylady. Biraq,
Nauryz toyyna teneletin, Nauryz toyyna dәrejesi jetetin, Nauryz
toyynday danqty, abyroyly, Nauryz toyynday tarihy úzaq birde bir
mereke joq shyghar. Nege? Sebebi, Nauryz – tabighattyng tól toyy. Nauryzdyn
22-kýni kýn men týnnin, aq pen qaranyng kóktemgi tenelui ótedi. Yaghni, osy kýni
ómirding jana kezeni bastalady. Jana kýn, Jana jyl deytinimiz sol sebepten.
Nauryzda kýn men týn tenelip qoymaydy, on segiz myng ghalam týgel qaytadan
jandanady, jerge jelik kiredi, oy men qyr silkinedi, aghashtar býrshik
jarady, qústar qayta oralady, birneshe ay boyy siresip jatqan qasat qardyn
kóbesi sógiledi, búlaqtyng kózi ashylady, ózen sel bolyp aghady, dýniye
kenetten busanyp, tolghatady, tabighat keremet kýige enedi, tórt týlik
tóldeydi, óriste qozy-laq jamyraydy, qorada mal azan-qazan bolady.
Osylaysha býkil aspan asty, jer ýsti búryn-sondy bolmaghan naqysh pen
jarasymgha enip, әlem búrynghydan da qúlpyra týsedi.

Ereksheligine kelsek, Nauryz meyramy – jaqsylyqtyn, izgiliktin, meyirim men
shapaghat jasaudyng rәmizi deuge bolady. Ókinishke oray, keybir otandastarymyz búl halaqtyq merekeni әli kýnge deyin diny meyramdarmen
shatastyrady. Birden aitayyn, Nauryzdyng eshqanday dinge qatysy joq, taza
tabighat merekesi. Onyng bastau kózi hristian, islam, budda, kerek deseniz
zorastarizm dinderinen kóp uaqyt búrynghy adamzattyng arghy dәuirlerine
ketedi. Tarihta Nauryz aiyn bizden de búryn resmy jyl basy dep tanyghan
júrttar bolghan. Mysaly, ejelgi Shumer memeleketining atap ótkendigi turaly
derekter saqtalghan, al kóne yahudiyler Jana jyldy, yaghni, «aviyv» kýnin
nauryz aiynyng sonynda, sәuirding basynda atap ótken. Ejelgi Rim de ataqty
iriy Sezari biylikke kelip, ózining әlemdi ógertken «renessanysyn»
bastaghansha, adamzat balasy Nauryzdy jana jyldyng birinshi aiy dep
eseptep keldi. Iusus Hristos tughannan bastap eseptegende 45 jyly
imperator kýntizbege ózgeris engizip, tabighat ereksheligin, kýn men týnnin
teneletin uaqyty ekenin eskermey, oghan diny maghyna berdi. Sóitip,
Hristostyng tughan kýnine jaqyndatyp, jyl basyn 1 qantargha kóshirdi. Sodan
beri hristian memleketteri Jana jylda 1 qantardan bastaydy.

Perghauyndar biylegen Mysyr eli de naq osy kýni shyghystan janadan atyp
kele jatqan jana kýndi qarsy alyp, tәu etu ýshin ýlken Sfinksting janyna
jinalatyn dәstýri bolghan. Eng qyzyghy olar aidyng 12-janasynda qarghalar,
28-inde boztorghaylar, 30-ynda qaratorghaylar keledi dep eseptegen. Yaghniy,
qústardyng úshu joly uaqytynyng belgili bir tәrtibi bolghan. Múny býgingi
oriontolog ghalymdar da joqqa shygharmaydy. Ókinishtisi songhy elu jylda
qústardyng kýnparaqqa say emes, әr jylda eki-ýsh kýnge, key jyldary bir
aptagha erte nemese kesh oralyp jýrgeni bayqalady. Búl neni bildiredi? Búl
tabighatta jay kózge kórinbeytin ózgeristerding jýrip jatqanyn bildiredi.

– Qazaq dalasynda ghasyrlar boyy toylanyp kelgen Nauryzgha 1926 jyly Kenes ókimeti tyiym salyp, ony toylau tek 1988 jyly ghana qayta qolgha alynghany mәlim. Odan beri de 26 jyl óte shyghypty. Nauryz merekesi shynayy últtyq naqyshta toylanyp jýr dep aita alamyz ba? Siz qalay oylaysyz?

– Sizge mynany aitayyn: Reseyding ózi de HÝ ghasyrgha deyin 1 nauryzdy jana
jyl retinde toylap kelgen. Keyin «Europagha tereze ashqan» Resey patshasy 1
Petr batystyng dýrmegimen jana jyldy 1 qantargha auystyrdy. «Patshan
shaytan bolsa, sandyraghyn әmir tút» demekshi, orys bodandyghyna týsken
Qazaq eli 1917 jylghy Qazan tónkerisinen bastap qantardy jyl basy dep
resmy qabyldap, solay isteuge mәjbýr boldy. Jat júrttyng qas-qabaghyna
qaraghan qazaq júrty Nauryzdy HH ghasyrdyng 20-jyldary songhy ret
toylady. Óitkeni, Kenes idiologtary búl merekege «diny meyram»,
«eskilikting sarqynshaghy» dep bagha berip, ony halyqtyq mereke retinde
jappay atap ótuge tyiym saldy. Áriyne, ókimet tyiym saldy eken dep, odan
halyq mýldem bas tartqan joq, jasyryn toylaudy jalghastyra berdi.
Ásirese, qazaqtar kóp shoghyrlanghan ontýstik ónirde Nauryzdy atap ótu bir
sәtke de sayabyrsyghan emes. Ata-әjelerimiz Nauryzdy qalay qarsy alyp,
toy-duman jasaghandaryn biz óz kózimizben kórdik. Ol kónilde әli sayrap túr.

Auyl adamdary әrqaysysy ózderi istep kelgen Nauryz kójeden barlyghyna
dәm tatqyzyp, bala-shagha, qyz-qyrqyn mәz bolyp jatatyn.

1988 jyldan bastap Almaty qalasynyng әkimshiligi Nauryzdy
jalpyhalyqtyq mereke retinde toylauy qayta qolgha aldy. Múnda 1986
jylghy Jeltoqsan kóterilisining yqpaly ýlken bolghanyn atap aitu kerek.
Aragha ýsh jyl salyp, yaghny 1991 jyly Qazaqstan preziydentining jarlyghymen,
Nauryz meyramy resmy mereke retinde bekilitip, halyq Úlystyng úly
kýnimen 65 jyldan keyin qayta qauyshty.

– Aytynyzshy, Kenes ókimeti Nauryzdy jalpyhalyqtyq mereke retinde toylaugha nege tyiym saldy dep oilaysyz?

– Nauryz merekesining astarynda eshqanday da ne «diniy», ne «eskiliktin
sarqynshaghy» joq edi. Shyn mәninde, Nauryz – jasampazdyq pen bir
býtindiktin, auyzbirshilik pen paryzdyn, boryshtyn, keng peyildliik pen taza
niyettin, últty úiystyrudyng toyy edi. Nauryz merekesining osynau eldik,
otanshyldyq qasiyetin kenes iydeologtary jaqsy sezindi. Oghan tyiym
saludaghy basty sebep – osy. Tyiym salghysh bolsa, nege oraza men namazgha
tyiym salmady? Qayta halyqtyng emin-erkin oraza tútyp, namaz oquyna
serpin berdi. Ony aitasyz, kýlli Kenes Odaghyna moldalar dayyndaytyn
Tashkent, Búqaradaghy diny oqu oryndaryn jabugha әrket te jasalmaghan.
Jabylghany ne, qolda bar mәlimetterge sýiensek, 1970 jyldary keyin búl
oqu oryndaryna qabyldanatyn shәkirtterding sanyn eki esege deyin
arttyrghan. Sonda Nauryz Kenes ókimetine nesimen únamay qaldy? Mine,
mәselening eng manyzdy mәni osynda jatyr. Ata-baba ósiyetterine adal bolu,
eldik, tuystyq, aghayyndyq qaghidalardy dәstýrlik sharttar men ýlgi ónege
arqyly saqtau, onyng ishinde arazdasyp qalghan tuystardy tatulastyru, qayta
tabystyru, ókpe-nazdy úmytu, keshirim súrau, qystan kýizelip shyqqan joq-
jitikterge kómek qolyn sozu, últtyq qúndylyqtardy qorghau, qayta janghyrtu,
eldik dәstýrdi úrpaqqa amanattau, mine, búl úghymdar Nauryzdy býkilhalyq
bolyp atap ótudegi negizgi atributtary edi. Al, oghan tyiym salmay qazaqty
bodandyqta úzaq ústap otyrudyng mýmkin emestigin Kremlidegiler jaqsy
bildi. Aytalyq, Nauryzdy búrynyraqta negizinen ýsh kýn, keyde bir jetige
deyin toylaghan. Toyyp tamaq ishu men oiyn-sauyqqa, nauryz kóje ishuge
aydyng bir kýni de jetedi ghoy. Al, qalghan kýnderi ne isteydi, nemen
aynalysady? Áriyne, el, júrt boludyng mәselelerimen ainalysady.
Kenes iydeologtarynyng Nauryzgha shýilikkendigi sebebi, ony toylaugha qatan
tyiym salghandaghynyng astarly syry osynda. Ókinishtisi, Nauryzdyng osynau
myng jyldyq tәlim-tәjirbiyesi men ghibrattaryn, ata-baba ósiyetteri men
qaghidalaryn әli kýnge sinire almay kele jatqanymyz...

– Nauryzdy ótkizude onyng siz aitqan qaghidattaryn jýzege asyrudan kóri, nauqanshylyqqa jol berip qoyatyn siyaqtymyz. Asta-tók dastarqan jayylady, biraq tek dókeyler ýshin jayylatyn siyaqty әser qaldyrady.

Ol, shirkinder, keledi, ishedi-jeydi, ketedi. Júrt jabylyp solardy kýtedi. Et asylady, kóje satylady, halyq mәre-sәre bolady. Qarap otyrsang qyp-qyzyl shyghyn, ysyrap...

– Múnyng bәri Úlystyng úly kýnining shyn mәnindegi mәn-manyzy men
ghibidattaryn týsinbeuden bolyp otyrghan jaghdaylar. Osy jerde bir sәt
qantar men nauryzdy salystyryp kóreyik – qay jyldyng ran-shapaghaty mol
eken?

Birinshiden, 1 qantar ne astronomiyalyq, ne basqa ghydymy dәiek-dәleli joq,
taza dini-iydeologiyalyq jana jyl. Toyshy júrt qantardy shyrshamen qarsy
alady. Búl ne degen sóz? Yaghni, búl jana jylda milliondaghan jasyl aghash
otalady. Tabighat zardap shegedi. Tabighat zardap shekse, odan adam da
qútylmaydy. Múny eki deniz. Ýshinshiden, 1 qantarda saghattyng tili týngi nól-
nól on ekini kórsetkende «stakan soghystyrmasanyz», nemese «otshashu
atpasanyz» kórshi-qolannyng ósegine qalasyz. Jasyratyny joq, osy kýni
әzәzil ishirtkige sylqiya toyyp alatyndar az bolmaydy, tipti mas bolyp,
әldenege tәjikilesip, janjal shyghyp jatady.

Al, kýn men týn teneletin 22 nauryz kýni bizding ata-bablarymyz ertemen
túryp, kýnge qarap tilek tilep, jana jyldy aghash otyrghyzudan, nemese aula
men qora-qopsyny tazartyp, kir-qondy juudan bastaghan. Dastarqan ýstinde
ayran-sýt, qúrt-irimshikten basqa eshtene túrmaghan. Búl kýni adamdar «tost»
kótermegen, bir-birimen shúrqyrasa kórisip, tilek tilegen, kishiler
ýlkenderden bata súraghan.

Qantarda Ayaz ata tәtti salghan dorba sýirep kelse, nauryzda Qyzyr baba
qydyr darytqan. Ayaz – ata bolsa, Qydyr – baba!

Qysqasy, osynau eki týrli jana jyl merekesin toylaudyng iydeyalyq bazasy
eki týrli ekendigin eskermey bolmaydy. Mysaly, 1 qantardaghy jana jyl
merekesining iydeyasy hristiandyq jәne kóne germendyq mәjusiylikpen
(shyrsha aghashyn merekelik nysan etu) bite qaynasyp, óz bolmys bitimin
ghasyrlar boyy qalyptastyrdy. Jogharyda aitqanymyzday, onyng týpki negizi
diny ghúryppen baylanysty. Bizge ýirenshikti bolghan jana jyldyng beynesi:
Ded Moroz, onyng ar jaghynda Santa Klaus jatyr (syilyq ýilestiru ghúrpy).
Orys iydeologtary osy Santany Ded Morozgha ainaldyryp, qasyna
Snegurochkany qosty. Negizgi iydeyasy – eski (Ded Moroz) men janany
(Sengurochka) almastyru, yaghny eskini shygharyp salyp, janany qarsy alu. Osy taza orystyq iydeyany, biz qazaqtar, esh ózgerissiz sol kýii qabyldadyq,
jetpis jyl boyy sanamyzgha tereng sinirdik. Áriyne, múnyng bәri Kremli
iydeologtarynyng kómegimen jýzege asqany belgili. Ded Morozdy – Ayaz ata,
Senegurochkany – Aqsha qar dep traferet jasap kóshirdik. Eng soraqysy sol –
Nauryz merekesin toylaghanda dәl osy santa-klaus – dedmoroz – ayazatalyq
ýlgini óte talghamsyz, súryqsyz, sol kýiinde qaytalauymyz bolyp otyr. Ayaz
atanyng ornyna eshqanday beynelik, keyiptik, qaharmandyq funksiyasy
anyqtalmaghan Qyzyr baba keldi!

Ol da Ayaz ata siyaqty qolyna asa tayaq ústady, ayaz atasha ton kiydi. Tek
týsterining (qyzyl týsting ornyna kógildir týs) orny auystyrylghany bolmasa,
is jýzinde kәdimgi mәjusiylik Ayaz atany qaytalau boldy da shyqty. Meninshe,
múnday qaytalaumen Nauryzdyng shyn mәnindegi mәn-manyzyn asha
almaymyz.

– Búl túrghyda sizding qanday úsynysynyz bar?

– Meninshe, Nauryz merekesining eng basty nyshany kýn men týnning tenelui, aq
pen qara, jaryq pen týnek, qataldyq pen meyirim, patsha men qarapayym
adamynyng tenesui. Er men әiel arasyndaghy tendik. Qazirgi tilmen aitqanda,
genderlik tendik. Nauryz merekesin ótkizu osy úghymgha sәikes, tendik
iydeyasyna negizdelui kerek dep oilaymyn. Búl ekeuding tengerimi – Nauryzdy
atap ótuding eng manyzdy simvoldarynyng biri. Ana – ómir syilaushy,
bylaysha aitqanda tirshilik әlemine jetekteushi úghym. Simvoldary – jer men
su. Al er adam – kók men kýnning simvoly. Búl elementter tirshilikke nәr
berip, tabighatqa ómir syilaydy, sóitip tirining tirshilik etuine mýmkindik
jasaydy. Meninshe, tek osynday úghym ghana tengerim qúra alady, tirshilikti
tolyqqandylyqqa jetkizip, birtútastandyra alady. Sonan song mereke
ssenarii osy iydeyagha negizdelip jazylyp, is-shara keyipkerleri de osy iydeyagha
sәikes tandaluy kerek. Aytpaghym, búl jerde «aqsaqal» keypindegi Qyzyr
babadan kóri, basty ortalyq iydeya teng sipattaghy, jas mólsheri birdey jas
órenderding – Aq (jaryq, kýn, kóktem, jylu, t.b) pen Qaranyng (týn, týnek,
qys, suyq, t.b) qarama-qarsy әreketterine basymdyq beru qajet siyaqty.
Sahnadaghy basqa keyipkerler men simvoldar, jasampazdyq atributtar osy
ekeuining is-әreketterine oraylas (kómekshi ruhtar, dostar men dúshpandar,
t.b.) tandaluy shart. Qazaq foliklory men mifologiyasynda búghan qajetti
qaharmandar jyrtylyp artylady.

– Nauryzdy merekeleuding týp tarihy – Topan sumen baylanysty Qazyghúrt anyzyna baryp tireledi. Yaghni, Núq payghambardyng kemesi Qazyghúrt tauyna qayyrylghan mezgil dәl osy Nauryz aiyna dóp kelip, alghashqy tirshilik tap osy jerden bastalghan degen әlemdik әpsana әrkimge belgili. Búghan siz ne deysiz?

– IYә, Nauryzdy toylau – Núq payghambar kemesining Qazyghúrt tauyna toqtaghan
mezgilimen tikeley baylanysty dep anyz qylady. Búl jerde anyz týbi –
aqiqat ekenin eskermey bolmaydy. Yaghni, búl anyzdy halyq Qazyghúrt
tauymen bekerden beker baylanystyrmaydy ghoy, bir derek-dәiegi bolu
kerek. Qazaq tarihynyng ýlken bilgiri, etnogrof – ghalym Jaghda
Babalyqúlynyng aituy boyynsha, Nauryzdyng týp tarihy Qazyghúrttan
bastalady. Onyng ejelgi Túran topyraghynda toylanyp jatqanyna 13 myn
jylday uaqyt bolghan. «1970 jyldary Mәskeudegi Lenin atyndaghy kitaphana
arhiyvinen bir kóne qoljazba tauyp aldym, Arab emlesimen jazylypty, –
deydi ghalym «Qazaqparat» agenttigine bergen súhbatynda. – Ol «Nauryz» dep
atalatyn eski jyr edi. Erinbey oqyp shyqtym. Avtordyng aty-jónin úmytyp
qaldym. Mazmúny mynaday: Júmyr jerdi topan su basqanda Núq
payghambardyng kemesi Qazyghúrttyng basyna kep qayyrylady, dәl sol uaqyt
kýn men týnning tenesken mezgili eken. Jyrda Núq payghambar kemeden týsken
barsha tirshilik iyelerine eng úlyq merekeni – kýn men týnning teneluin, yaghniy
jana bir ómirding bastauyn toylaugha әmir bergeni surettelipti. Qazyghúrtta
jasalghan sol úly toygha adam nәsilderimen birge aq-qús týgel qatysqan. Núq
sol jerde mol shashu shashqan. Adamdar da, hayuandar da óz ara riza bolyp
tarasqan. Sóitip, búl uaqyt keyingilerge jyldyng basy retinde miras bolyp
qalghan. Ras, múnyng bәrin anyz sanaytyndar az emes. Endeshe ghylymgha
jýgineyik, – deydi ghalym. Ótken ghasyrdyng ayaghynda Resey ghalymdary «Topan
su izderi» degen ghylymy zertteu jýrgizdi. Sonda olar Orta Aziya ónirinen de
topan su derekterin tauyp, sol úly oqighanyng bolyp ótkenine 12644 jyl
bolghan dep esebin shygharghan. Eng búltartpaytyn dәlel – Tәjikstandaghy Pamir tauynyng 3 myng metrlik biyiginen tasqa ainalghan akulanyng sýiek qanqasyn tauyp alghan. Demek, biyiktigi 3 myng metrge jetetin әlgi tau ertede jyrtqysh akulalar meken etken tenizding týbi bolghan dep boljam jasaugha bolady.

Al, topannan aman qalghandar Qazyghúrt tauynda jana ómirlerin qayta bastau
aldynda úlan-asyr toy jasaghan. Mine, osy toy Nauryzdy merekeleuding basy
bolghan. Endeshe, Nauryz toylanghaly 127 ghasyr ótti deuge bolady». Qysqasy,
Nauryz – bastauyn ejelgi Túran jerinen alghan týrki halyqtarynyng tól
meyramy dep maqtanugha tolyq qúqylymyz. Nauryz toyy Topan su turaly
Qazyghúrt oqighasy ótken ólke júrtshylyghynyng merekesi ekeni osy mysaldan-
aq badyrayyp kórinip túr. Óitkeni, parsydan bólek týrki júrty týgel
Nauryzdy atamzamannan beri ózining tól merekesi retinde keninen toylap
keledi.

Nauryz týgel týrikting tól merekesi ekeni turaly basqa kóne mәlimetter de az
emes. Mysaly, B.z.d. 1 ghasyrda Aleksandar Makedonskiyding (Zúlqarnayn)
Shyghys joryghy turaly jazba qaldyrghan Kvint Kursiy Ruf saqtardyn
Nauryzdy qalay qarsy alatyny turaly qúndy mәlimet qaldyrsa, qytaydyn
eski jazbalarynda Qúndardyng Tәnir qútylary kýn men týn tenelgen kýni
erteletip Taudyng basyna kóterilip, endi shyghyp kele jatqan Kýnge betin
búryp, eki qolyn aspangha jayyp, ózine, eline Tәnirden tilek tileydi degen
derek saqtalghan. Eng qyzyghy, saqtar men qúndardyng Nauryzdy toylau
barysynda saqtalatyn әdet-ghúryptar birdey bolyp shyqqan.

– «Nauryz» degen sóz parsiniki bolsa, Nauryz toyy qalasha týrkilerding tól merekesi bolyp shyghady dep kýmәndanushylar da az emes...

– «Nauryz» sózi býginde parsynyng leksikasy bolyp jýrgeni ras. Parsy
tilindegi jazylymy – Navroz. Maghynasy «nav» – jana, «roz» – kýn bolyp
shyghady. Demek, navrozdyng maghynasy – «jana kýn». Osyghan qarap qazirgi
tarihshylardyng birsypyrasy Nauryz merekesining shyghu tórkinin, sonday-aq,
oghan qatysty jón-joralghylardyng barlyghy parsy júrtynan múralanghan
degen pikirdi algha tartady. Búl pikir tarih ghylymynda qalyptasqan payym
bolghanymen, songhy dәiek deuge kelmeydi deytinder de bar. Túrandyqtar
men irandyqdardyng myndaghan jyldar boyghy kórshilik qarym-qatynasynda
bir-birine әser etip, salt-dәstýrlerinde alyp-qosqan, leksikalarmen
almasqan sәtteri kóp bolghan. Týrki júrtynyn, onyng ishinde qazaqtyn
leksikasynda parsy sózderining órip jýrui sol sebepten. Parsylar da
týrkilerden óte kóp nәrse qabyldaghan.

Osydan shygharyp aitarymyz, Nauryz merekesin toylaushy jәne Nauryz sózin úzaq uaqyt tútynushy retinde parsy júrtynyng enbegi zor bolghanymen, Nauryz merekesining alghashqy payda boluy men «Nauryz» sózine tek parsy júrtynyng ghana qatysy bar ekenine kýdikpen qaraytyn uaqyt jetti. Sebebi, onyng alghashqy shyghu tórkininde týrkilerding izi bayqala bastady. Yaghni, «Nauryz» sózining týp tórkini ejelgi baba-saq, odan keyingi oghyz-týrkilerining ortasynan shyghu mýmkindigi dәleldene bastady. Ol aldymen Túran dalasynda ómirge kelip, uaqyt pen zamannyng teketiresinde týrli sebeptermen parsygha auysyp, úzaq jyldardan keyin ózimizge qayta
oraluyn qazirgi ghalymdar joqqa shygharmaydy. Osy jerde bir eskeretin
nәrse, kóne dәuirde parsy biyleushilerining barshasy derlik týrkiden
bolghanyn, sonday-aq Nauryz merekesining mazmúny men túrpaty, onyn
tarihy men iydeologiyalyq dәstýri zoroastrizm senimimen tyghyz baylanysty
ekenin esten shygharmau kerek. Al, zorostrizm dinin oilap tabushy jәne
ruhany kósemi Zәrdesh ortaaziyalyq týrki júrtynyng ortasynan shyqqany
belgili.

– Biyldan bastap Preziydent Q. Toqaevtyng úsynysymen Nauryz meyramyn jana formatta atap ótudi qolgha aldy. Búdan bylay qazaq eli Úlystyng úly kýnin 10 kýn toylaytyn boldy. Búghan ne uәj aitasyz?

– Janylyspasam, Memleket basshysy Nauryz meyramyn toylau
tújyrymdamasyn әzirlep, kóktem merekesining mazmúnyn bayytudy 2021
jyly tapsyrghan bolatyn. Keyin beybitshilik pen dostyqty nyghaytu, últtyq
biregeylikti saqtau, otbasylyq qúndylyqtardy dәripteu, qorshaghan ortagha
úqypty qarau mәdeniyetin qalyptastyru jóninde «Nauryz meyramynyn
tújyrymdamasy» әzirlendi. Tújyrymdama boyynsha, 14 nauryz – Kórisu
kýni, 15 nauryz – Qayyrymdylyq kýni, 16 nauryz – Mәdeniyet jәne últtyq
salt-dәstýr kýni, 17 nauryz –Shanyraq kýni, 18 nauryz – Últty kiyim kýni, 19
nauryz – Janaru kýni, 20 nauryz – Últtyq sport kýni, 21 nauryz – Yntymaq
kýni, 22 nauryz – Jyl basy bolyp belgilendi, sonymen birge 14-23 nauryz
aralyghy «Nauryz bazarlyq» mausymy bolyp jariyalandy.

Al, Nauryznamanyng qortyndysy retinde 24 nauryz – Tazaru kýni dep belgilenip, búl kýni bir mezgilde jalpyúlttyq ekologiyalyq aksiya ótetin boldy.

Elimizding ruhany immuniyteti men tarihy kókjiyegin, últtyq tanymy men
talghamyn keneytudi maqsat etken bizding iydelogtarymyz Úlystyng úly kýnin
toylaudyng osynday janasha formatyn úsynyp otyr. Búl – halqymyzdyn
san ghasyrlyq últtyq kodyna ong әser etedi degen berik senimde.

Sóz joq, tújyrymdama salmaqty da saliqaly dayyndalghan. Ár kýnnin
astarynda jaqsylyq pen izgilik núry tamyp túr deuge bolady. Desek te, óz
basym Nauryz merekesining múnday úzaqqa sozyluymen kelispeymin. «Toydyn
bolghanynan boladysy qyzyq» demekshi, toydyng bir-aq kýnde bolghany dúrys
dep esepteymin. Al, qalghan 8-9 kýndi «Nauryz meyramy» dep emes, «Nauryz
festivali» dep atasa da útylmaytyn siyaqtymyz.

Óitkeni, Nauryz meyramynyng negizgi maqsaty últtyq qúndylyqtardy dәripteu, ne ainalagha úqypty qaraudy qalyptastyru emes, bay men baghlannyn, aq pen qaranyn, jaryq pen qaranghynyn, jaqsy men jamannyng tendigi. Al, Kýn men týnning teneletin uaqyty – 22 nauryzda tanghy mezgilde keledi. Endeshe, Nauryzdy toylau jyldyng bastalar uaqytyna sәikes dәl osy kýni, dәl osy mezgilde boluy tiyis. Bәlkim, basqalardyng búghan qosatyn óz uәjderi bar shyghar. Men óz úsynysymdy aittym.

Nauryz barshanyzgha baq-bereke әkelsin!

Ángimelesken Móldir Rayymbekova

Abai.kz