Ruhany jolda, jalpy әlem zandylyqtaryn týsinude tanymnyng manyzy ýlken ekeni belgili. Tanym ómirge qúshtarlyq tudyratyn negizgi kýshterding biri bolyp tabylady. Sondyqtan, ómirding týpki maqsatyna jetu ýshin tanymnyng ne ekenin, onyng ómirdegi kórinisterin jaqsy biluimiz kerek. 

Tanym degenimiz ne? Filosofiyada tanym gnoseologiya dep atalyp, «tanym degenimiz – bilim aludaghy izdenis» dep týsindiriledi. Áriyne, búl zattyq әlemdi tanugha arnalghan tar týsinik. Islam boyynsha tanym (aqida)—adamnyng qorshaghan dýnie jóninde senimi arqyly qalyptasqan tanymy, pikiri, diny ústanymdar jiyntyghy. Islam boyynsha tanu ýshin senim, yaghny iman da kerek. Ruhany dengeydegi tanymda sezim mýsheleri ghana emes, jýrek te iske qosylady. Sondyqtan, diny tanym filosofiyalyq tanymdaghy izdenis qana emes, onyng ruhany maghynasyn da qamtityn óte keng auqymdy bildiredi.

Tanymnyng qaynar kózi bilim bolyp tabylady. Kim bolsa da bilimge úmtylady. Sebebi, bilim jan qasiyeti. Fәny әlemde jan materiyanyng әserinen ózining tolyq bilimin úmytqan, biraq bilimge degen qúmarlyghy saqtalyp qalady. Sondyqtan jan qúmary biylep, adam balasy ýnemi bilimge úmtylady. Bilimge úmtylu jan qúmary ekenin Abay júmbaq retinde bylay dep beredi:

Synalar, ei, jigitter, keldi jerin,
Sәuleng bolsa bermen kel, talapty erin,
Jan qúmary dýniyede nemene eken –
Sony bilsen, әrneni bilgenderin.

Búl júmbaqtyng sheshuin «bilmekke qúmarlyq» dep ózi beredi. Sebebi, shybyn jan ýnemi Ghaziz Jangha, yaghny Allagha úmtylady. Allanyng bir kórinisi Onyng jaratqandary, yaghny әlem kórinisteri. Álem kórinisterin tanu arqyly Allany tanimyz. Sondyqtan, bilimge úmtylamyz. Bilimning negizgi maqsaty da osy – Alla taghalany tanytu.

Adam ómiri ghana emes, býkil bolmys kórinisteri de bilim arqyly payda bolyp, ózgerip, qúbylyp otyrady. Býkil bolmystyng qaynar kózi bilim bolghandyqtan, bilimsiz eshtene payda bolmaydy. Bilimdi ghylym arqyly tabugha bolady.  Búl aradaghy «ghylym» degen sóz arab tilinen engen ruhany dengeydi bildirip túr, sondyqtan, ol zattyq jәne ruhany bolmysty birdey qamtidy. Býkil Bolmysty tanu ýshin әueli onyng bólikterin bilu kerek. Osylay dәstýrli týsiniktegi zattyq ghylym salalary payda bolady.

Ghylymnyng maqsaty býkil Bolmysty tanytu bolghandyqtan, onyng materialdyq jәne ruhany bólikteri bar. Ghylym tanymnyng qúraly. Tanym degenimiz tek qana aqparatty qabyldau emes, sezimdermen qabyldanghan aqparatty aqylgha salyp tarazylap, es arqyly týisikke jiberip, jýrekte bekitu bolyp tabylady. Jýrekke jetken osynday tanym senimge ainalyp, jetilu barysynda ol Qúdaygha degen imangha ainalady.

Abay bilim arqyly tanudyng negizgi sharttaryn bylay dep beredi:

Kónilde ózge mahabbat túrghanda, haqlyqty tappaydy. Adamnyng ghylymy, bilimi haqiqatqa, rastyqqa qúmar bolyp, әrnәrsening týbin, hikmetin bilmekke yntyqtyqpenen tabylady. Ol - Allanyng ghylymy emes, hәmmany biletúghyn ghylymgha yntyqtyq, ózi de adamgha ózindik ghylym beredi.

Bolmysty kórinisterin tanu arqyly Allany tanyy alamyz. Tanu bir Allagha baghyttaluy kerek. Sol kezde qanday әreket bolsa da, ruhtanyp, ruhany әreketke ainalady. Ruhany joldyng dýniyelik joldan aiyrmashylyghy osynda, barlyq әreketti Allagha baghyshtauda jatyr. Allagha mahabbat qylyp, jýrek kózin ashyp, bilimge qúmar bolyp,  yntyqtyqpen  talpynghanda ghana shyndyqtyn, yaghny haqlyqty tanugha bolady.

Ári qaray danyshpan sózin bylay dep jalghastyrady:

Onyng ýshin ol Allanyng ózine ghashyqtyq. Ghylym - Allanyng bir sipaty, ol - Haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de haqlyq hәm adamdyq dýr. Bolmasa mal tappaq, maqtan tappaq, ghizzat-qúrmet tappaq sekildi nәrselerding mahabbatymen ghylym-bilimning haqiqaty tabylmaydy.

Osylay tanu ýshin ghylymnyng qanday ýlken manyzy baryn týsinemiz. Sebebi, ghylym Allanyng bir sipaty, yaghny Bolmystyng bir kórinisi, sondyqtan, onyng Allanyng ózinen aiyrmashylyghy joq. Biraq, ghylym Allanyng bir sipaty bolu ýshin ol jan qúmaryna arnaluy kerek.  Eger ol tәn qúmary ýshin bolsa, onda  «ghylym-bilimning haqiqaty tabylmaydy», yaghny tanym imangha ainalmay, zattyq senim dengeyinde qalady.

Bolmystyng ýsh dengeyine baylanysty tanymdy da ýsh dengeyge bóluge bolady.

Birinshisi, tәn arqyly kórneu әlemdi tanu. Zattyq ghylym degenimiz osy. Adam ózining zattyq bolmysy bolyp tabylatyn tәni, aqyly. Logikasy arqyly kórneu әlemdi tanyp, birimen birin baylanystyryp, olardy ózgertip,    týrli zattyq kórinisterin alady. Búlar tәn qúmary basqarghan Bolmystyng taza zattyq dengeyi. Tehnikanyng neshe týrlisin oilap tauyp, kosmosqa úshyp, oiyn-sauyqty kóbeytip tәn qúmaryna baghyttalghan býgingi kýnderdegi órkeniyet osynyng kórinisteri.

Ekinshisi, kórinbeytin nәzik әlemderdi tanu. Spiritualizm, gipnoz, shamandyq, baqsylyq, mediumdyq, ekstrasensorlyq tәrizdi qatar әlemderdi zertteytin ghylym týrleri osyghan jatady. Búl dengey birinshisin de qamtyp, adam ózining tәnin ghana emes, nәzik bolmysyn da jetildirip, oy órisin kenitip, әlemning joghary dengeylerimen baylanysyp, habar alady. Olar adamdardy joghary әlemdermen baylanystyryp, jana dengeyge kóteruge mýmkindik jasaydy. Qazirgi kezde jer betindegi ruhany ahual tómendegendikten, ony qalpyna keltiru ýshin joghary әlemdermen baylanys jasaytyn adamdar sany kóbeyip keledi. Mysaly, Reseyde Irina Podzorova úiymdastyrghan «Kassiopeya» degen, Qazaqstanda Janat Baqyt úiymdastyrghan nәzik әlemdermen baylanys jasaytyn aghymdar payda boldy.  Álemde basqa da aghymdar men úiymdar bar. Olar jogharghy nәzik әlemderdi tanyp, oy óristi keneytuge mýmkindik beredi. Osylay Bolmystyng әlemdik kórinisin tanyp, baylanys jasaugha bolady.

Ýshinshisi, ruhany tanu. Ruhany tanu ruhany jetilu arqyly adamnyng óz-ózin, jәne Qúdaydy tanugha baghyttalghan. Búl jol ýsh dengeydi tolyq qamtyp, Bolmystyng ruhany jәne matrialdyq bóligin týgeldey tanugha mýmkindik beredi. Ruhany jolgha tolyq týsken «tolyq adamdar» ghana búl dengeyge kóterile alady. Ruhany jolda Bolmysty tanu ýshin tәndi ghana emes, aqyldy, jәne jan dýniyeni tolyq paydalanu kerek.

Ruhany jol adam bolmysyn paydalanu jaghdayyna baylanysty kóptegen týrlerge bólinedi. Meditasiya, muzyka tyndau, biyleu tәrizdi kóptegen әdisterdi ataugha bolady. Mysaly, Jәlel Rumy qalyptastyrghan islam aghymynda úzaq ainalu, kavkaz sheshenderinde top bolyp sekirip biylep ainalu әdisteri bar. Búl әdister jan dýniyeni jetildiru ýshin tәndi, sezimderdi, oy óristi tolyq paydalanugha arnalghan. Biraq, keybir ortodoksaldy músylmandar múnday әdisterdi tolyq qabylday almay, olargha syn kózben qaraydy. Diny rәsimderdi paydalanuda osylay týrli alauyzdyqtar payda bolady.

Tanudyng qandayy bolsa da әreket arqyly oryndalady. Áreket tәn, oi, jәne ruh arqyly bolady. Olardyng ýilesimdiligine, ózara qatynasyna baylanysty tanym da әrtýrli dәrejede. Ómirdi tanu ghana emes, әsirese ruhany jolda fanatizmge berilmey, adamnyng bolmysyn tolyq paydalanudyng manyzy óte ýlken. Ruhany jolda tanym týrli diny rәsimder arqyly bolady. Sondyqtan, Abay ruhany joldaghy rәsimderge basa kónil bólip, otyz segizinshi sózinde olardyng ishki mәnin týsindirip beredi.

Senim tanym arqyly payda bolyp, imangha ainalady. Adamnyng ruhany dengeyi tanym men senim ýilesimdiligine baylanysty kýsheyi, ne bolmasa әlsireui mýmkin. Abay sózimen aitqanda «Paydany qalaysha aludy bilmek kerek», yaghni, senimdi dúrys paydalanyp, ony jetildiru aqyly  imangha ainaldyra bilu kerek. Búl senip qana qoymay, ol senimning paydasyn ala biludi, yaghny imandy ósirudi kerek qylady. Sondyqtan, senimnin, imannyn, jәne tanymnyng birine birining әserin, ózara baylanysyn jaqsy bilu kerek. Búl turaly kelesi maqalalarda sóz bolady.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz