Júma, 19 Shilde 2024
Ádebiyet 1936 4 pikir 4 Mamyr, 2024 saghat 18:48

Qazaq әdebiyetindegi gipperrealizm baghyty...

Suret: martebe.kz

Bir aqiqat dýnie – últ әdebiyeti ýnemi janaru, janghyru ýstindegi mәngilik prosess. Onda belgili bir taqyryptar, belgili bir motivter eger sóz zergeri shygharmashylyq akti ýstinde mәtin kenistigin janasha avtorlyq kózqaraspen iygere alsa, ózining búryn beymәlim de tylsymdy túsyn aiqara asha alady. Biz, yaghni, salystyrmaly nazariyatshylar «Sherli de, ýreyli kýlkinin, tylsymdylyq pen qúpiyalyqtyng qúdayattyghy, filosofiyalyq konseptualdy oy tolghamdardyng artyna jasyrynghan avtorlyq maskagha» qúrylghan qazaq gipperrealisterining shygharmashylyghy turasynda osyny aitar edik.

Keshegi kenestik dәuirde rulyqty újymdyqpen úlastyrghan qazaq qoghamy «endi anglo-saks ýstemdigi tanghan jekeshildik-derbestik baghyttaghy jahandasu ker balyghynyng jútqynshaghyna jútylyp kete me?» degen mәsele qazaq әdebiyetinde eng basty taqyrypqa ainaldy. Ony basty taqyrypqa ainaldyrghan búrynghyday aqyndar emes, kórkem sózding dilmәri prozashylar bolyp otyr.

Kenestik dәuir qalyptastyrghan qazaq qoghamyndaghy búrynghy qúndylyqtardyng ózgerui, eldi basqaru jýiesining basqa sipatqa auysuy, dil, din jәne til jaghynan qazaqty qaqqa aiyrghan jahandasudyng beleng aluy, halyqtyng qatty kýizelui tarih sahnasyna janasha túrpatta shygharmashylyq tuyndylaryn ómirge әkeletin gipperrealist prozashylar legin shyghardy. Búl toptaghy qalamgerler óz halqynyng jay-kýiin oilaghan últ qayratkerleri retinde tanyldy. Olardyng qalamynan shyqqan tuyndylary halyqtyq salt-dәstýrlerdi qaymaghy búzylmaghan qalpynda saqtaugha, últtyq bolmys-bitimnen ajyramaugha ýndeydi.

Mine, búrynghy zar zaman dәstýri qazirgi qazaq әdebiyetinde transformasiyagha úshyrap otyr. Búrynghy el sózin aitudaghy әlimsaqtan kele jatqan poeziyalyq basymdyqtyng ornyn endigi jerde prozalyq ýstemdikting 2000 jyldan bastap beleng alghan әdeby ekspansiyasy basty. Búl әdeby ekspansiyany biz qazaq prozasyndaghy týrkilik qúdayattanghan mistika, qazaqy kýlki men alashtyq filosofiyadan beymaral angharamyz.

Kenestik dәuir kelmeske ketken son, ómirge postsosrealizm әdeby baghyty enip, ol ýsh: Miylety realizm, Qazaqy modern, Alashy postmodernizm әdeby aghymdarynda damydy. Osy ýsh әdeby aghym 2010 jyldargha deyin ýstemdik etti. Endi osy ýsheuin óz boyyna týrli dengeyde san aluandata sinirgen alash gipperrealizmi ózin tanyta bastady. Búl postsosrealizm әdeby baghyty engizgen jogharydaghy ýsh әdeby aghym әdeby prosesten mýldem óshti degendi bildirmeydi. Oghan mysal Didar Amantaydyng tarazy basyn teng ústaghan «Túnyq sәule» tuyndysy. Osy qazaq prozasyndaghy zor ruhaniy-shygharmashylyq dýmpuli silkinis babalarymyzdyng әlemdik múrasy Qúdayattyqpen mәngige tabysudyng tendessiz mәdeniy-әdeby qúbylysy bolyp tabylady. Ádeby baghyt shygharmashyldyq mәdeny uaqyt pen kenistikte – 100 jyl jasasa, әdeby aghymnyng ghúmyry bar bolghany – 10-15 jyl ghana. Al, әdeby әdis (búl orayda: gotizm//qúdayattyq kórkemdik әdisi – Á.Á.Á.) qana – myng jyldyq. Biz osy babalarymyz jazyp, syzyp berip ketken kýlkilik, qúdayattyq aqiqat jәne sherli ýreylik pafostaryna toly «konseptualdyq sintezge» qúrylghan «әdeby әdispen» (gotizmmen gipperrealizm arqyly) qayyra tabystyq. Búl әdisting jelkesin katoliktik senzura ýzip, barsha prozalyq týrki múrasy «joghalghan mәtinge» ainalyp, latyndanghannan (mysalgha N.Bualonyng «...Poetikasynan...»– Á.Á.Á.) keyin, bizge «hristiandyq sýzgiden» qúday saqtap aman qalghan, tek «týrki órkeniyeti» әlemge núryn shashqan dәuirding jalghyz jarym júqanasy Jýsip Balasúghynnyng «Qútty biligi» ghana jetken bolatyn. Týrki múrasyn zәlimdikpen ózine iyelengen Europa әdebiyeti men әdebiyettanuy ghylmiy-shaghyrmashylyq jaqtan úzaq adasty. Tek HH-HHI ghasyrda ghana «kórkemdik sintez» ben «konseptualdyq sintezdi» hristiandyq dil túrghysynan iygerip, әlem mәdeniyetine euroórkókirektikpen zorlap tana bastady. Osynday ghylymiy-mәdeny ardan bezgen katoliktik jymysqy zymiyan әreketting nәtiyjesinde Borhes pen Markes t.b. «ghalamdyq kumiyrgha» ainaldy. Búghan endigi jerde ghylymiy-nazariyattyq túrghydan kóz júma qaraugha bolmaydy.

XX ghasyr әdebiyetine tәn qas sipat «kórkemdik sintez» әdeby qúbylysy bolyp tabylady. Ol әsirese roman formasynda ózin tamasha tanytty, әri búl qúbylysty T. Mann «intellektualdy roman» dep atady. Búl ózge janr da emes, jana stilistikalyq týzilim de emes: «...uaqyt, dәuir yrqy, tarihy silkinis kezenindegi jeke adamnyng aldyna adamzattyng әrqayysyna ortaq mәselesining tútastandyryla qoyyluyna» (Mann T. Sobr. soch.: V 10 t. M., 1960. T. 9. S. 176.) say keletin ózgeshe dýniyeúghynym (miroponimaniye) men ónge әdis.

Osynday intellektualdyq romandargha qazaq әdebiyetinde Ramazan Toqtarovtyng «Kóne jarghaqtyng qúpiyasy», «Abaydyng júmbaghyn» jәne Tólen Ábdikting «Parasat maydany» romandaryn, al, әlem әdebiyetinde V. Nabokovtyng «Lujinning qorghanysy» romany, T. Mannyng «Jýsip jәne onyng aghalary» jәne «Doktor Faustus» romandary, G. Gessening «Dala kókjaly» men «Biyser oiyny», X. Kortasardyng «Klassikamen oinauyn» t.b. jatqyzamyz.

Qazirgi qazaq romandarynda búrynghy sosrealizm baghytyndaghy, postsosrealizmdik aghymdardaghy «kórkemdik sintezdi», endi әdeby ómirge engen gipperrealizmdegi «konseptualdyq sintezdin» almastyrghanyn Asqar Altaydyng «Altaydyng alqyzyl modaghayy» jәne «Sirat» romandarynan angharamyz.

Osy gipperrealizmdegi «konseptualdyq sintezdi» L.G. Andreev G. Brohtyng «Vergiliyding ólimi» romanyna baylanysty «ómir men ólimge, óner men ómirge, jeke bastyq kýikilik pen pendauy tirliktegi ortaqtastyqqa balama bolyp kelip, Adamzat pen Qúdayzatty ortaqtastyryp, bite qaynastyryp jiberetin: Zamanymyzdyng shynayy jauhary»,-dep, postmodern men moderndi óz boyyna syighyzyp otyrghan hristiandyq, búddalyq jәne músylmandyq gipperrealizm әdeby baghytyn eskermey, tek postmodernge qatysty  sóz etedi (Andreev L.G. Hudojestvennyy sintez y potmodernizm // Voprosy liyteratury. 2001. №1. S, 7.).

Sintetikalyq romandyq forma qazirgi qazaq әdeby prosesindegi keng taraghan qúbylysqa ainaldy. Tynyshtyqbek Ábdikәkimúlynyng «Qas Saq Anqymasy» dialogiyasynyng (әzirshe) janry búrynghy qazaq romandarynan mýldem bólektenip, formasy men stiyli odaghaylanyp, keyipkersiz avtor obrazyna qúrylghan filosofiyalyq roman-kommentariy retinde Batystyq qalamger serb jazushysy Pavichting «Hazar sózdigi» romanyna jәne Borhesting hristiandyq býldirgi tuyndylaryna qatysty protestengen alashtyq ýn qosu bolyp tabylady.

Ony bizge әdeby proseste ózin tanytyp jýrgen qazaq prozashylary shygharmashylyq mehnat shege otyryp, syigha tartty. Gipperrealizm – jahandasudyng tól perezenti, ony týrkiler «alty alash» mәngilik iydeyasy arqyly tildi, dildi, dindi bala-matamdap bayaghyda bastan keship ketken bolatyn. Endi sol joghalghan әdebiy-mәdeny jauhardy prozashylarymyz ghylymiy-filosofiyalyq, qúdayattyq-mistikalyq jәne әziliy-shayqylyq (karnavaldyq) anysta alashtyng ruhany moyyna әdeby alqa qylyp qayyra taghyp otyr.

Ár elding auyzsha jәne jazbasha dәstýrine oy jýgirtetin bolsaq, bir-birine qarama-qarsy aghym men baghyt ókilderining ruhany bәsekesine kuәsi bolamyz. Osynday shygharmashylyq bәseke biz gipperrealizm dep tanyghan әdeby baghyttyng qúdayattyq magiyalyq, ghylymiy-filosofiyalyq, әziliy-shayqylyq stilidik aghymdary jәne qazirgi әdeby prosestegi kýni ótip bara jatqan postmodern men modern әdeby baghyttary arasynda jýrip jatyr.

Biz gipperrealizm baghytyna ózdik tandau jasaghan zamanalyq jazushylardyng әdeby shygharmalarynyng qaysysynda magiyalyq basym, qaysysynda ghylymilyq, qaysysynda karnavaldyq nyshan basym, sonyng negizinde   qalamgerding ýsh janrda da qalam tartqandyghyn dәleldey biluimiz kerek. Búl arada biz osynyng alghashqy qadamyn ghana jasap otyrmyz.

Ádebiyettanu tarihynda realistik prozagha qatysty kóptegen әdebiyet teoretikteri onyng janrlyq nyshan-belgilerin tolyq qamtityn әmbebap klassifikasiya jasaugha tyrysty. Kýni býginge deyin olardyng da, әlem әdebiyeti men әrtýrli әdeby baghyttardyng da úsynghan týrli janrlyq qaghidattary birauyzdylyqqa bastap әkelmey otyr.

Óz bastauyn ejelgi dәuirden alghan realistik prozalyq shygharma barsha últtyq әdebiyetting әlemdik dengeyde qanday biyikke kóterilgenin tanytady. Biz óz zertteu maqalamyzgha bir ghana әdeby baghyttyn, yaghni, gipperrealizmning aghymdaryn ózek etip alyp otyrmyz.

Álem әdebiyetteri bastan keshken әdeby prosestegidey qazaq әdebiyeti de aghartushylyq realizm, synshyl realizm, sosrealiz jәne postsosrealizm dәuirlerin bastan keship, endi giyperrealizm kezenine ayaq basqanyna 15 jyldyng bederi boldy.

«Giyperrealizm» termiynin «fotorealizm» sózining sinoniymi retinde eng alghash 1973 jyly Isy Brachot óner salasyna engizip, aragha 30 jyly salyp 2000 jyldan bastap, suretshilerding jana tolqyny ózderin «giyperrealister» atay bastady. Olardyng izin ala әlem әdebiyetinde sanaly týrde modernizm men postmodernizm aghymdarynan bas tarushylar ózderin "gipperrealister" atap, qalamgerlerdi janarghan realizmge qaytyp oralugha ýndey bastady.   Sosrealizm baghytynan qol ýzude biri – modernizmdi, endi biri – postmoderndi tandaghan últ qalamgerlerining keybiri – giyperrealizm arqyly realizmge qaytyp oraldy. Osy baghytta tamasha tuyndylar jazdy, әri jazu ýstinde. Sol sebepti, qazaq әdebiyetindegi keybir tuyndylardy HH ghasyrdyng sony men HHI ghasyrdyng basynda   fotografiya men suret ónerinen әdebiyetke kelgen giyperrealizm baghytyna jatqyzugha bolady. Batys zertteushileri onyng týp tamyry Jan Bodriyyar filosofiyasynan bastau alady degen oy aitady. Giyperrealister jalghan realdylyqty ómirge әkelip, kóz boyaushylyq jasaydy. Búl shygharmashylyq strategiya últtyq әdebiyetimizde keng qoldau taba bastady. Oghan 2000-2016 jyldar aralyghynda jazylghan kóptegen tuyndylar kuә.

Sonymen giyperrealizm ýshin eng bastysy ómirde esh bolmaytyndy boldyryp, ony qiyalmen kózge elesteuding dәldigin qújattylyqpen qúnyttap óz oqyrmanyna tanyta bilu.  Búl әdeby baghytty ústanghan qalamger kýndelikti kózge úratyn shyndyqtan әrmen realdylyqqa ózgening kózin jetkizuge salqyn qandylyqpen talpynys jasaydy.

Qazaq gipperrealistik tuyndylarynyng ózine tәn nyshan belgileri oghashtyq, diskrettilik (ýziktilik), qúrylymdyq ýzilim; baylanys – damu – sharyqtau shek syndy dәstýrli kompozisiyalyq jýieden bas taru; qazaq qoghamdyq ómirining kýngirt túsyn tanytatyn auyzeki qazaq tili men varvarizmdi, týrme jargonyn qoldanugha den qoishylyq, personaj sanynyng azdyghy. Belgili bir detalidyng tóniregine erek toqtalyp, ózining avtorlyq konsepsiyasyn úsynu.

Búghan Asqar Altaydyng sauysqanmen ang aulauy jәne Dәuren Quattyng qargha baghu siyaqty erek oqighalar arqyly qazaqtyng ruhany mәngýrttenuin avtorlyq konsepsiyalarymen tanyta bilui jatady.

Eng alghash osy mәseleni   fransuz әdebiyetindegi giyperrealizmdi zerttegen E.  Tonne-Lakrua  ózining «La littyrature franzaise et francophone de 1945 a l'an 2000» («1945–2000 jyldardaghy fransuz jәne frank tildi әdebiyet») kitabynda qarastyryp, tútas bir taraudy «Un hurerrealisme froid. Le cas Houellebecq» («Salyqyn giyperrealizm. Uelibek jaghdayatyn») arnady. Zertteushi alty frank tildi jazushyny osy realistik baghytqa jatqyzyp, giyperrealizmning basty  estetikalyq prinsipterin týiindeydi [Tonnet-Lacroix  E.  La littérature française  et  francophone de 1945 à l'an 2000. Paris, 2003].

Biraq E.  Tonne-Lakrua giyperrealizmdi ne әdiske, ne stilige jatqyzbay tek «nouvelle tendance  en  littérature»  («jana әdeby tendensiya»)  (Tonnet-Lacroix  2003,  313) dep oryndy atap ketedi. TMD әdebiyettanuynda oghan deyin belorus ghalymy Nefagina mәselening basqa jaghynan kelip, giyperrealizmge qatysy: «ortaq dәstýr, avtorlyq pozisiyalar men qaharman tipterin ortaqtastyratyn  jalpylyq negizindegi individualinyh  stiliderding tizbegi arqyly belgili bir uaqyt ayasynda ómirge kelgen tuyndylardyng boyynda  dәl sol mezgilding tynys-tirshiligin tayntatyn qoghamdyq jәne estetikalyq tendensiyalar toghysady» degen oigha qonymdy pikir aitty [Nefagina  G. L. Dinamika stiylevyh techeniy v russkoy proze 1980–90-h godov. Mn., 1998. S. 35].

Ghylymy ortada kóbine modernizm men postmodernge ish tartyp, realizmge den qoymaushylyq oryn alghany ótirik emes.

Jan Bodriyyardyng filosofiyasyndaghy: «shyndyq ómirde bolmaghan әldenening kólgirsitilui» («the simulation of something which never really existed») degennen giyperrealizmning týp tamyryn taba alamyz. Giyperrealister jalghan realdylyqty ómirge әkelip, adam kәmil senetin illuziyalyqty ómirge әkeledi.

Bir kezderi TMD ghylymy әlemi sosrealizmmen birge realizm óldi degen pikirlerdi de aitty, biraq ol qazaq әdebiyetinde әueli postsosrealizm týrinde, endi mine giyperrealizm týrinde týr ózgerisine úshyrap otyr.

Qazaq jazushylarynyng әdeby shygharmashylyghynda tómendegidey giyperrealizm amal-tәsilderi qoldanylady:

1. Avtordyng mәtinnen shettetilui.

Qalamger bolyp ótken oqighagha bagha berudi oqyrmannyng enshisinde qaldyrady. Oqyrman óz kezeginde ózinning adamgershilik әm imandylyq imperatiyvine say mәtinde oryna lghan dýniyelerge óz baghalauyn jasaydy.

2. Detalidandyru.

Aq pen qaranyng jigin detalidandyra ajyratyp jazu arqyly oqighalardyng emosionalidyq fony tuyndaydy.

3. Qabyldaudyng aqparattyq tipterining ýilesimi.

Vizualdy, audialdy jәne kiynestetikalyq sezim mýshelerine kýsh qalamger tarapynan intellektualdyqpen týsiriledi.

Sonymen qazaq giyperrealizmi degenimiz ýsh bútaqtan túrady: әleumettenu, qújattanu jәne parodiyalana mistikalanu. Mine, osy has sipatyna oray ghylymiy-filosofiyalyq realizm aghymy, mistikalyq realizm aghymy, әziliy-shayqylyq aghymdargha bólshektenip ketip, qazaq qalamgerleri ózderining stilidik erekshelikterin tauyp, baghytyn ómirge әkele bildi.

Al, gipperrealizm  baghytyndaghy týrli әdeby aghymmen jazylghan tuyndylar qazaq filologiyasynda qalay qabyldanyp jýr?  Sonday tuyndyladyng qataryna Tynyshtyqbek Ábdikәkimúlynyng ghylymy filosofiyalyq «Qaz Saq Anqymasy» traktattyq romandary.  Biz aqyn dep tanityn qalamger sózimdi últym tyndar dep óz jan sózin proza tilimen oqyrmangha bylaysha úsynady «Eskendir shashtarazy»  bolashaqtyng qúdyghyna aiqay saluda: «… «Balakóz» saytynyng qúlpyn qalay ashugha bolady?!..»[II tom  35b.].

Búl shygharmanyng әr joly didaktizmdik sóz kesteluine toly: «…Qúday jolymen jýrushi pende – payghambardan da mәrtebeli» [II,36b.].

Avtordyng qalamgerlik ústanymy eshbir Batyssyz, eshbir Shyghyssyz taza týrkilik ruhta qazirgi qazaq qoghamyn tarih tarazysynyng bezbenine salyp, kenistik pen uaqyttyng tútastyqta alyp, týrli simvoldyq, sózdik forumalyq tújyrymdamalaryn proza men poeziya tilimen týiindep otyrady.

Tuyndynyng proza men poeziya aralasqan jazu stiyli «Tәning sasysa da, janyng sasymasyn» - degen aforizmdik sony týiindeuler jasap otyrady.

Qalamger kóne úghymdar men alashtyq týsinikterdi, últtyq simvoldardy, qazaqy sózdik atalymdardy әlemdik, týrkilik, islamdyq dýniyetanym ayasynda ózinshe úghyndyryp, ózinshe interpretasiyalaydy. Osy orayda óz pikirin birde prozalyq sóz saptaumen, keyde poeziyalyq týrki didaktizmimen óriltedi. Mysalgha: «Dulygha»

Jaryqtyq Er Dulygha Kókke sinip,

Japan-Týz birte-birte sóne berdi…[II,38b.].

Týrki dýniyesindegi Maqtymqúly, Mollanepes, Abay tuyndylarynda boy kórsetetin arhetiptik san magiyasy «bestik úghymdy» qalamger osy tuyndysynda poeziya tilimen Bes Ene (kýn, jaryq, jel, su, jer eneler, yaghny filosofiyalyq bes elementting týrkilik tegi) dep tógiltse, proza tilimen 99999-ghalymdar; 88888-kәsipqoy júldyznamashylar; 77777-baqsy-balgerler; 66666-kóregender; 55555-mystan kempirler (mys fetiysh); 44444-jeztyrnaqtar (jez totem) dep ghylymy realizm aghymy ayasynda odan ary damyta týsedi.

Sóz oinatu, úghym oinatu – qazaq ghylymy realistik tuyndylarynyng ózindik stilidik ereksheligi.  «Qaz Saq Anqymasy» traktattyq romandary osy erekshelikti óz boyyna sinirgen.

Abay – imperalizm dәuirindegi bodan qazaqty óz qara sózinde ghylymy realizm ayasynda jan-jaqty bere bilse, «Qaz Saq Anqymasy» siyaqty bitimi bólek ghylymy realistik tuyndylar – jahandanu dәuirindegi bostan qazaqty psihologiyalyq jaqtan tәpsirlep, etnostyng dýniyetanymdyq kelbetin somdaydy.

Osylaysha, ghylymy realizm ayasynda jazylghan filosofiyalyq romandar men hikayattary arqyly qalamgerlerimiz   qazaq filosofiyasyn bodandyq búghauynan bosatyp, azat oidyng aidynyna shygharugha talpynystar jasap jatyr.

Atalghan giyperrealistik proza janrlarynda úshyrasatyn mifologiyalyq, ertegilik, komediyalyq t.b. elementter ótken kýnder turasyndaghy tarihy әpsanalarmen aralasyp, býgingi shyndyq ómir qiyalmen kindiktesedi. Realistik tuyndynyng boyynda belgili bir últtyng psihologiyasy men tynys-tirshiligin zamanalyq avtorlarymyzdyng týrli qyrynan shygharmashylyqpen zertteuding bay materialy jatyr.

Qazaq әdebiyetinde arqaly aqyn tanylghan Ámirhan Balqybek argentinalyq Borhesting «Iuda opasyzdyghy jayly ýsh joramal» atty shaghyn әngimesi týrtki bolyp, «Qasqyr qúday bolghan kez» atty ghylymiy-filosofiyalyq realizm aghymyndaghy prozalyq hikayattyq ýzikti jazbalaryn ómirge әkeldi.

Avtor osy әdeby aghymgha tәn últymyz ýshin qasterli ata-nemere úghymyn qasiyetsiz sóz «itayaq» arqyly baghzy týrki dәuirindegi «Qasqyr» totemimen baylanystyryp, avtobiliografiyalyq sóz jauharyn ómirge әkele bildi.  Qalamgerding 5 jasqa deyin tili shyqpaghandyghy turaly ghúmyrnamalyq oqigha bylaysha óriledi: «Tilim bertinge deyin, jasym tórt-beske kelgenshe shyqpay jýripti. Sekpil bet nemeresine peyili ynty-shyntysymen qúlaghan qasiyetinnen ainalayyn sary atam sonda yrymdap itayaqtan su ishkizgen kórinedi. Balalyq shaqtyng osy bir әserli sәti keyin ólenge ainalghan:

Jútandaumyn, demen biraq jarlymyn,

Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.

Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,

Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim...

Biraq shal әreketining astarynda kim-kóringenge syryn aldyra bermeytin qúpiya dalalyq danalyqtyng úshqyny jatqandyghyna eshkim de kýmәndana almaydy. Bizding mindet, mine, osy, úrpaqtar sanasynda sәulesining ózi emes, kólenkesi ghana anda-sanda eles berip ótetindey dәrejege deyin qúldyraghan sol baghzy da jana tekti dalalyq danalyqtyng qaysybir tústaryn qayta qalpyna keltiruge әreket jasaugha talpynyp kóru bolmaq» jatyr dep qazaq әdebiyetindegi qúdayattyq magiyalyq realizmning úshtyghyn qyltitady.

Osy orayda óz oiyn ghylymilyqpen: «IYә, múnday janalyghyna sarabdal, saliqaly pikirler estimek týgili, óz jeke basyng men esinning dúrys-búrystyghy nәgýman bolary anyq. Júrt seni bir auyz sózben «auysh» dep ataytyn bolady. Bәlkim, kýletin de bolar. Meyli, kýle bersin. Al sen óz janalyghynnyng aqiqat ekendigine kәmil senesin. Senbegende!..

Týrki halqy ózin Qasqyr-anadan taratady. Biraq ol ony eshqashan, Qúday yaki, Tәniri dәrejesine kótermegen-di. Týrkiler ózining qanshyq qasqyr men shalajansar balanyng nekesinen taraghandyghyn, bar bolghandyghy, qúdireti sheksiz Jaratqannyng bir keremeti dep qana týsinetin.

Kóne Mysyr senimderi men keyingi ýndi-iran jәne semit dinderining bastauynda túrghan әri jer betindegi eng alghashqy monoteistik din sanalugha tiyis tәnirshildik nege qasqyr totemining tasasynda qalyp qoymady? Týrkide nege aldymen Tәniri, sodan keyin ghana baryp qasqyr auyzgha alynyp keldi?» - degen ritorikalyq saual qoyyp, oghan óz pikirin qosatyn ghylymy oiyn erejesin algha tartady.

Myna bir ýzindide avtordyng ghylymy oiy odan ary konsepsiyalanyp, taghy bir sony oidyng shetin qyltitady: «Kýlkili bolsa da aitayyq, tansәride múnaragha shyghyp alyp sarnaytyn músylman azanshysynyng bayyrghy bir kezderdegi dalalyq proobrazy da sol sertten taymas jigitting beynesindey kókjal Qasekeng edi» - degen qazirgi ústanghan dinimiz islamgha qarsy kýpir oilar da oqyrmanyn tiksintedi.

Kóne tarihty alashtyq dýniyetanymgha ghylymiy-filosofiyalyq realizm arqly baghyndyrghan avtor Qúday men qasqyrdy birilikte ala otyryp: «Týisik aldamapty. Hristiandar «Tәurat» arqyly jebireylerden alghan iudaizm qúdayynyng da bastapqy aty «Yau» nemese «Au» bolyp shyqty. Ataqty «Kitaphananyn» avtory, tarihshy Diodor Músa ghalayssalamnyng Sinay tauynda negizgi on qaghidany Yao nemese Yau (Yahiya nemese Yahve sózderining týbiri) esimdi qúdaydan alghandyghyn jazady (Immanuil Velikovskiy, «Stolknovenie mirov», Rostov-na Donu, «Feniks» baspasy, 113-bet). Bayqaysyz ba, týrkilik qasqyr totemi iudey bauyrlarda jalghyz Qúday dәrejesine kóterilip ketken.

Osy jerde Tәnirisin tanymay qalyp, týrkiler qatelesti me, әlde qasqyrdy Qúday qylyp jiberip jebirey aghayyndar aljasty ma degen saual ózinen-ózi tuyndaydy. Áriyne, búl, bar bolghany, oy oiyny ghana, múnday qaterli súraqtyng tuyndauy da, boluy da mýmkin emes. Bәrine tosqauyl bilmes adam qiyaly ghana kinәli edi. Týrkiler Tәnirisin tanymay qalghan joq, onyng meyirim-shapaghatynyng kórinisi retinde nebary qasqyr turaly mifti oilap shygharumen ghana shekteldi. Al jebirey halqy bolsa ózining jalghyz Qúdaygha degen yntyzarlyghyn bayqatyp alghan bolatyn. Nәtiyjesinde bastapqy dybystaluyndaghy Au, keyingi núsqalaryndaghy Yahve qúday dýniyege keldi. Al aty on týrli, meyli, jýz týrli bolsyn, jalghyz Qúdaydyng aty Au-Yau nemese Yahveden búryn Tәniri bolghandyghyn zerdemizden shygharyp almasaq bolghany.

Endi iudey Qúdayynyng bastapqy esimi nelikten Au bolatyndyghyna az-maz toqtala keteyik. Ol ýshin jebirey halqynyng Músa ghalayssalamnyng basshylyghymen Mysyr qúldyghynan qashqan kezde jer betinde kórinis bergen oqighalargha, olardyng sebepterine ýnilu kerek. Búl tabighy apattar Jer-Ana betinde birinen keyin biri qaytalanghan qasiretti uaqyttar edi (Qasqyr miyfindegi qandy qyrghynnyng «tәurattyq», yaky jebireylik núsqasy dep týsingen jón). Jerge tónip kelip qalghanday bolghan aspandy әldebir qúdiretting kýshimen payda bolghan dybystyng keri laqtyryp jibergeni de ras. Áldeneshe tәulik boyy qarasyn kórsetpey qoyghanday bolghan kýn de sodan keyin qayta jarqyrap shygha kelgen.

Ol kezdi eski kitaptar «Ózender arnasynan auytqyp, tik kóterilgen tenizder qúrlyqty shayyp kete jazdaghan zaman edi» dep ghylymy realizm aghymy arqyly alash júrtyna ózining iynellektualdy oinyn tanady.

Osylaysha, Ámirhan Balqybek qasqyr miyfi men totemining eng azy ýsh myng jyldan asatyn tarihy bar ekendigin ghylymiy-filosofiyalyq realizm aghymy arqyly bizge dәleldep bere alady.

Aldar Kóseden tamyr tartqan týrki shayqy-búrqylyq әdeby dәstýri eki ret katoliktik-islamdyq mәdeniy-ruhany reformagha úshyrady. Saqalsyz foliklorlyq keyipkerge (Aldar Kósege) arnalghan avtorlyq týrki prozalyq múrasyn Rable franktyq-katoliktik mәnerde óz tuyndysyna ainalyp jiberse, músylman-jóiitter – «Qoja Nasreddiyn» atandyra saldy. Búl dәstýrdi HH ghasyr basynda – Beyimbet Maylin tiriltip, 1970-1990 jyldardaghy últtyq әdeby proseste Dulat Isabekov týrlendire jalghastyrdy. Qadyr Myrzaәli «bauyrym Balpanay» poetikalyq obrazyn, Ábdijәmil Núrpeyisov «Sudyr Ahmet» personajyn ómirge әkeldi. Álemdik әdebiyettanuda M.Bahtin osy «әdeby fenomenge» baylanysty tek onyng ghylymy kózge úryp túratyn betin qalqyp, franktanghan «ghylymy aisbergtik» týrki múrasynyng kórinbes túsyna oy jýgirtpey, bar peyli onyng key túsyn fransuzdy algha ala otyryp, birynghay slavyandargha búrudyng ghylymy әreketin Rable shygharmashylyghyna qatysty jasady. Qojaynasyrlyq «Aqyldy aqmaq» әdeby ýrdisin osylaysha ayar Batys týrkilerden tym alystatyp jiberdi.

Purizmge beyim qazaq neoahmetshileri aldynda «karnavaldyqty nemen (qanday tól terminmen) almastyramyz?» degen nazariyattyq mәsele túr. Biri – shayqy-búrqylyqty, biri – qojaynasyrlyqty qúptar. Ol jaghy – jeke mәsele. Óitkeni, әziliy-shayqylyq pen qojaynasyrlyqtyng biri (tól әdebiyettanuymyzda jeke termin retinde túraqtanyp) – tabighatymyzgha jat hristiandyq «karnavaldyqty» dildik túrghydan almastyryp, jana salystyrmaly әdebiyettanushylyq zertteulerge arqau boluy kerek.

Qojaynasyrlyq «Aqyldy aqmaq» әdeby ýrdisindegi әdeby fenomen Beybit Sarybay – ózine nazar audarudy qajet etedi. Búl maqala tek osy mәselege neoahmetshilerding nazaryn audartu ýshin nazariyattyq josyqta jazylyp otyr.

Beybit Sarybay «oy qayshylyghy» men «seziletin absurd» stilidik aishyghy arqyly bir otbasynyng basyna týsken «aqyrzamandy» sóz etip, «bir eli auyzgha eki eli qaqpaq» degen avtorlyq maskany sanana saq etkizedi. Beybit – qytyqtap kýldirmeytin, oilanta kýldiretin  gipperrealist. Ol oghash oidan odaghay oqigha tughyzyp, qogham men onyng mýshelerin «parodiyalaydy». Eger satirada «oy qayshylyghy» men «seziletin absurd» stilidik aishyghy bolmasa, onda myng kýndik emes, bir kýndik «búralqy kýlkige» qúrylghan dýnie ómirge kelgeni dep bilgenimiz jón. Beybitting shygharmashylyghy búnday әumeser avtorlyq ústanymnan aulaq. Osylaysha ýnemi izdenis ýstindegi qalamger ózine tәn derbes fantastogarmoniyalyq әlemin ómirge әkele alghan.  Aldar Kóseden tamyr tartqan Beyimbetting shayqy-búrqylyq dәstýrin әdeby múragerlikpen óz mәnerinde eshkimge úqsamay, ózgeni qaytalamay úlyqtaudy qazirgi әdeby proseste Jýsipbek Qorghasbek, Dәuren Quat, Beybit Sarybay siyaqty qalamgerler jalghastyryp otyr.

Qazaq gipperrealizmi tek týrki emes, әlem әdebiyetine shoqtyqty tuyndylar syilap ýlgerdi. Ári ózining bolashaghy zor ekenin tanyta aldy. Biz sonyng key tústaryn ghana osy monografiyagha enip otyrghan taraushamyzda sóz ettik. Osy últtyq әdeby proseste ózin tanytqan gipperrealisti әdeby baghyt pen onyng ghylymiy-filosofiyalyq, qúdayattyq mistikalyq, әziliy-shayqylyq aghymdary ózin qolgha alyp, jan-jaqty qarastyrudy qazaq әdebiyettanushylarynyng aldyna zor ghylymy mindet etip qoyyp otyr.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2080