Aqorda baspasóz qyzmeti Ázerbayjan men Armeniya arasyndaghy Almatyda ótetin kelissózderge qatysty preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng mәlimdemesin jariyalady. Búl turaly Mezgil.kz aqparattyq portaly jazdy. 

Onda preziydent Toqaev:

«Almatyda ótetin kelissózder prosesine qatysty Qazaqstan tarapynyng úsynysy boyynsha Ázerbayjan men Armeniya arasyndaghy beybit kelisimge dayyndyq jýrgizu maqsatynda eki elding syrtqy ister ministrlerining kelissózin ótkizu turaly ózara kelisimge kelgenin qúptaymyn.

Búl manyzdy sharanyng Almatyda úiymdastyryluynyng simvoldyq mәni bar. Óitkeni 1991 jyly jeltoqsan aiynda TMD elderining tәuelsiz damuyna negiz qalaghan jәne memleketaralyq shekarany anyqtau qaghidalaryn bekitken tarihy qújatqa – Almaty deklarasiyasyna qol qoyylghan edi.

Aldaghy kezdesu әzerbayjan-armyan uaghdalastyghynyng naqty jýzege asuyna jol ashyp, juyq arada Ontýstik Kavkazda túraqty әri úzaqmerzimdi beybitshilikting ornauyna yqpal etedi», - dep mәlimdeme jasady.

Esterinizge sala keteyik, Ázerbayjan preziydenti búghan deyin 29 sәuirde Baku Ázerbayjan men Armeniyanyng syrtqy ister ministrleri arasyndaghy kezdesuge kelisim bergenin aitqan bolatyn. Al onyng aldynda Armeniyagha saparlap barghan preziydent Toqaev eki tarapqa araghayyndyq úsynatynyn aitqan.

Ázerbayjan sayasattanushysy, Ontýstik Kavkazdy zertteu ortalyghynyng diyrektory Farhad Mamedov bylay deydi:

«Qazaqstan tarapynyng búl bastamasyn Ázerbayjan óte joghary baghalaydy. Múny Ázerbayjan preziydenti Iliham Áliyev atap ótti. Onyng aituynsha, kelissózderding tiyimdiligi ýshin taraptargha senbeytin nemese mýldem mýddeleri joq alandardy tandau kerek, al eger mýddeleri bolsa, onda olar syndarly arnagha baghyttalghan. Búghan Qasym-Jomart Toqaevtyng Ázerbayjan men Armeniyagha jasaghan saparlary dәlel...

Sonymen qatar, qazirgi kezde Armeniya-Ázerbayjan shekarasynyng jalghyz uchaskesinde jýzege asyrylyp jatqan shekarany delimitasiyalau jәne demarkasiyalau prosesi bastalghannan keyin ondaghan memleketter óz pikirlerin bildirip, osy sheshimder men prosesting bastaluyna qatysty ong reaksiya bildirdi. Barlyq jerde Almaty qalasy turaly sóz boldy.

Qazaqstan kelissózderding kóptegen formattary ýshin alang bolyp tabylady. Qazaqstannyng osynday kelissózderdi úiymdastyru dәstýri bar, búl әlemdegi Qazaqstannyng jarqyn beynelerining biri bolyp tabylady...

Preziydent Toqaevtyng aldymen Ázerbayjangha, sodan keyin Armeniyagha jasaghan saparlary osy bastamany qalyptastyruda jәne eki taraptyng da Almatydaghy kelissózderge qatysugha keliskendiginde sheshushi ról atqardy.

Ázerbayjan men Qazaqstan - kórshi, biz Týrki memleketteri úiymynda túramyz, birlesken kóliktik-logistikalyq jobalardy iske asyrudamyz jәne «strategiyalyq odaqtastyq» retinde ózara qarym-qatynas dengeyimiz bar.

Al Qazaqstan Armeniyamen Kedendik odaqta, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqta jәne ÚQShÚ-da.

Qazaqstan eki elmen de strategiyalyq ózara qarym-qatynas ornatty - búl aumaghynda kelissózder ótetin elge degen senimning manyzdy elementi.

Qazaqstan bizding ónirdegi kólik-kommunikasiya jobalaryn iske asyrugha tikeley mýddeli. Ázerbayjan búl – Orta dәliz. Qara teniz jaghalauynda qazaq biznesining menshiginde Gruziyadaghy porttar bar jәne, әriyne, 44 kýndik soghystyng nәtiyjesi boyynsha Armeniya arqyly Týrkiyagha jәne odan әri Europagha kommunikasiyalar ashylady dep kýtilude. Qazaqstan búl jobany jýzege asyrudy ashyq qoldaydy. Mening oiymsha, osy bastamalar men jobalardyng barlyghy, sonyng ishinde qazaqstandyq taraptyng qoldauymen jýzege asyryluda, óitkeni búghan resmy Astananyng qyzyghushylyghy bar.

Búghan deyin Vashingtondaghy, Brusselidegi jәne Mәskeudegi kelissózderding formattary qúldyrady, sebebi qabyldaushy taraptar kelissózderding kýn tәrtibin kóbirek manipulyasiyalaumen nemese tújyrymdaumen ainalysty. Biraq tәjiriybe kórsetip otyrghanday, Ázerbayjan men Armeniya arasyndaghy ekijaqty format qazirgi tanda balamasyz, taraptar tek qana qabyldaushy taraptyng erik-jigeri ayasynda kezdesetin oryndardy tandaydy. Búl manyzdy element, sebebi ekijaqty format qalady, al qabyldaushy tarap úiymdastyru mәselelerimen ainalysady.

Býgingi tanda kelissózder Germaniyada ghana ótti jәne qazir Qazaqstan aumaghynda bolady dep kýtilude. Eger taraptar Qazaqstannan qosymsha funksiyalardy súrasa, búl jerde qazaqstandyq tarap әreket ete alady dep oilaymyn. Búl kelissózderge qatysushylardyng - tikeley Ázerbayjan men Armeniyanyng súrauy boyynsha boluy tiyis.

Býgingi tanda Ázerbayjan men Armeniya arasynda beybit kelisimning mәtini boyynsha qayshylyqtar bar, biraq sonymen birge, әsirese shekarany anyqtau prosesinde ong ózgerister de bar. Kelissózder prosesining ózi jaqyn arada beybit shartqa qol qoygha әkelui mýmkin, biraq búl alandardyng funksiyalary ózektiligin toqtatady degendi bildirmeydi. Tipti elder arasynda diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatylsa da, jaqyn arada biz, mysaly, Baku men Erevanda elshilikterding ashylghanyn kóremiz.

Orta merzimdi perspektivada bizge gumanitarlyq ózara is-qimyl ýshin de, resmy ózara is-qimyl men diplomatiyalyq qatynastar ýshin de alandar qajet bolady. Sonday-aq ýshinshi taraptyng resurstary qajet. Osyghan baylanysty Qazaqstan osy qyzmetterdi, mysaly, óz elshilikteri arqyly úsynudy jalghastyrady. Olar Bakude de, Erevanda da bar. Qazaqstannyng deldaldyqqa arnalghan resursy óte zor», - dep óz oiyn ortagha saldy.

Abai.kz