Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Abay múrasy 1641 1 pikir 10 Mamyr, 2024 saghat 12:32

Abay ghibadat turaly ne dedi?

Kollaj: Abai.kz

Adamnyng ruhany joldaghy negizgi maqsaty - «ózin-ózi tanu» jәne «Qúdaytanu» bolyp tabylady. Múnday dengeyge tek qana Bolmystyng ruhany jәne materialdyq bóligin tolyq qamtyghanda ghana jetuge bolady. Tanu tәn, oy jәne  jan arqyly bolatyn týrli әreketter arqyly oryndalady. Diny joldaghy ghibadat osy әreketterding jiyntyghy. Yaghni, ghibadat degenimiz - Bolmysty tanugha arnalghan әreketter jiyntyghy.

Adamnyng damuy ózining ruhany jәne materialdyq bolmysyn dúrys paydalanuyna, yaghni, ghibadatty dúrys oryndauyna baylanysty týrli dengeyde bolady. Dúrys ghibadat imandy ósirip, ruhany bolmystyng biyik shyndaryna kóteriluge mýmkindik berse, al ghibadattyng mәni men mәnisin dúrys bilmey jasalghan ghibadat qúldyrau jolyna týsiredi. Sondyqtan, ghibadatqa Abay ýlken kónil bólgen.

Abay iman men ghibadattyng baylanysyn, ghibadattyng mәni men mәnisin otyz segizinshi sózinde bylay dep týsindiredi:

Sizding batinynyz (ishki bolmys) taza bolmaghy әueli iman bolyp, búl zahir (syrtqy) ghibadatynyz imandy bolghan song ghana, paryz bolghan, sizding zahirynyzdaghy ghibadat - batinynyzdaghy imannyng kólenkesi, hәm sol imannyng núrlanyp túrmaghyna kórik ýshin búiyrylghan. Onyng ýshin ghúlamalar iman ekeu emes, bireu, biraq izgi taghatpenen núrlanady, taghat joq bolsa, kýngirttenedi, bәlki, sónu haupi de bar degen. Eger nadandar ol ghibadattyng ishki syryn eskermey qylsa, sony qylyp jýrip, imany sóner degen.

Osylay Abay ghibadattyng ne ekenin, onyng imanmen baylanysyn kórsetip, qalay jasau keregin týsindiredi. Ghibadat jasar aldynda әueli kónildi baghyshtap, Allagha niyet etip, ishki bolmysty (batindy) tazartu kerek. Osylay iman qalpyna keltirgen song ghana syrtqy jasalghan ghibadatynyz (zahiyr) paryz bolady. Imansyz jasalghan ghibadattyng paydasy shamaly, yaghny ghibadat imangha tәueldi, onyng kólenkesi ghana. Ghibadat arqyly bolmys tanylyp, iman ósedi. Eger nadandar ghibadattyng ishki syryn, yaghny imandy ósiru ýshin jasalatynyn eskermey qylsa, imannyng sónu qaupi bar. Múnday ghibadattyng paydasynan ziyany kóp. Sebebi, Allagha degen taza niyetsiz jasalghan ghibadattyng nәtiyjesi bolmay, qarapayym ritual, dýniyelik әreketke ainalyp, adam jalyghyp ketedi. Osylay, ruhany kózden aiyrylghan iman әlsirep, adam diny joldan shyghyp ketui mýmkin. Keybir adamdardyng namazdy jaqsy bastap, artynan suyp, tipti qoyyp ketuleri osy sebepten. Olar yntaly jýrek, shyn kónili bolmaghandyqtan, Allanyng shapaghatyn ala almay, ruhany núrdan aiyrylyp qalady. Ruhany jolda jetistikke jetu ýshin ghibadattyng ne ekenin, ony dúrys oryndau joldaryn jaqsy bilu kerek.

Diny qaghidalar ayasynda jasalghan әrbir rәsim, onyng týrleri oy óristi, niyetti Allagha baghyshtap, adamdy belgili bir tәrtip ayasynda ústaugha arnalghan. Olardyng mәnin dúrys týsinip, tolyq oryndaghan adam ruhany jolda onay jetistikke jetedi. Kerisinshe, ghibadattyng mәnin týsinbey, ne bolmasa ony yntasyz oryndaghanda ol tek qana әdettegi dene qimylyna ainalady. Diny qaghidalardy shyn kónilmen qabyldap, rәsimderdi yntamen oryndaudyng manyzyn Abay «Yntaly jýrek, shyn kónil. Basqasy Haqqa jol emes» dep beredi.

Ghibadat pen yntaly jýrek, shyn kónilding ruhany joldaghy manyzyn Abay bylay týsindiredi:

Mening haupim bar, olar has (arnayy) osy ghibadat eken, Qúdanyng bizge búiyrghany, biz osyny qylsaq, músylmandyq kәmil bolady dep oilaydy. Ol ghibadat kýzetshisi edi. Jә, kýzetshi kýzetken nәrsening amandyghyn oilamay, bir ghana oyau túrmaghyn qasd (mindet) qylsa, ol ne kýzet? Kýzetken nәrsesi qayda ketedi? Maqsat kýzetilgen nәrsening amandyghy, tazalyghy emes pe?

Ghibadat imannyng kýzetshisi ghana. Imandy oilamay jasalghan ghibadat diny emes, dýniyelik әreket bolyp tabylady. Sol siyaqty, iman ýshin jasalmaghan tanym әreketi de dýniyelik. Onday tanym qorshaghan ortagha arnalyp, Allagha degen senimdi әlsiretedi. Osylay tek qana dýnie zandylyghyna senip, ony Bolmystyng Ózinen bólip qarastyratyn ateister payda bolady. Ateizm degenimiz - Bolmystyng ruhany bóligin qabyldamay, tek qana onyng zattyq bóligin qabylau. Tәnirshildikting búl eng tómengi dengeyi. Al islamda Bolmysty ózining ruhany bóliginen bólip qabyldau «Allagha serik qosu» bolyp tabylyp, onday qúlshylyqtyng qabyldanbaytyny belgili.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5554