Senbi, 9 Qarasha 2024
Biylik 3261 28 pikir 23 Mamyr, 2024 saghat 17:10

Qazaqstan-Singapur: Eki elge ortaq ne bar?

Kollaj suretteri Aqorda telegram arnasynan alyndy

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev qazir Singapurde jýr. Singapur preziydenti Tarman Shanmugaratnammen kelissóz jýrgizdi. Búl turaly Aqorda sayty habarlady. 

Onan song preziydent Qasym-Jomart Toqaev Qazaq-Singapur biznes-forumynyng jabylu rәsimine qatysty.

Óz sózinde preziydent Toqaev Qazaqstan - Singapur stiylinde ekonomikalyq reformalary bar, orasan zor paydalanylmaghan mýmkindikteri men qarqyndy damyp kele jatqan ekonomikasy bar el ekenin atap ótti.

QAZAQSTAN-SINGAPUR: SAUDA-SATTYQ KÓLEMI QANShA?

Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan men Singapur geografiyalyq alshaqtyqqa qaramastan, sayasy jaghynan da, ekonomikalyq jaghynan da әrdayym jaqyn seriktes bolyp kelgenin jәne bolyp qala beretinin aitty.

"Biz Ontýstik-Shyghys Aziyadaghy jetekshi seriktesimiz - Singapurmen berik qarym-qatynasty joghary baghalaymyz. Ótken jyly ekijaqty sauda kólemi 1,8 mlrd dollardy qúrady. Qazaqstangha salynghan singapurlyq investisiyanyng jalpy kólemi 1,7 mlrd dollardan asty. Tayau jyldary búl kórsetkishter eki esege artuy mýmkin dep esepteymiz. Osyghan baylanysty ekijaqty әriptestikti damytu ýshin berik qúqyqtyq baza óte manyzdy. Biz ekijaqty investisiyalardy qorghaudyng joghary dengeyin qamtamasyz etetin Investisiyalardy kótermeleu jәne ózara qorghau turaly ýkimetaralyq kelisimdi ratifikasiyaladyq ", - dep atap ótti.

Bizding elimizde bireulerding jelbuaghazdyghymen Qazaqstan ghalamdyq auqymda ózin Singapurmen teng dәrejede pozisiyalaydy degen mif bastaldy. Shyn mәninde aiyrmashylyq jetip artylady. Jәne ortaq tústarymyzda joq emes.

EKI ELGE ORTAQ NE BAR?

Singapur da Qazaqstan siyaqty kópúltty memleket bolyp tabylady: múnda qytaylar, malaylar, ýndister men euroaziattar, oghan qosa 1,3 mln sheteldik migranttar tyghyz shoghyrlanghan. Singapurda múnay joq, biraq, zamanauy MÓZ-der men múnay kompaniyalary bar. Qazaqstanmen ortaq nәrse osymen ayaqtalatyn shyghar.

Aumaq kólemi boyynsha Qazaqstan әlemde 9 orynda, Singapur - 171 orynda. Biz halyq sany boyynsha Singapurdan ýsh ese artyqpyz (5,5 mln-gha qarsy 20 mln). Alayda qazaqstandyqtar býkil el boyynsha halyq tyghyzdyghy tómen: sharshy km. shaqqanda 6,4 adam keledi.

Bizding memleketimizding tabighy qorlary sheksiz jәne tek Singapur ýshin ghana qol jetimdi emes. Osymen bizding ata-babalarymyz amanattaghan baylyqpen kózge úrghan jәne keng tabighat bergen taza sandyq artyqshylyqtarymyz ayaqtalady.

Ári qaray basqasha...

Shaghyn araldaghy jan basyna shaqqandaghy JIÓ siyaqty jiyntyq kórsetkishtegi taghy bir rekordtyq aiyrmashylyq. Singapurda ol Qazaqstandaghy $12 269-gha qarsy $56 294 qúraydy (2014 derekteri boyynsha). Osylaysha, resurssyz ýlken Singapurdyng túrghyndary bizden 4,5 ese bay. Eger mәni boyynsha aitatyn bolsaq, onda әrbir singapurlyqtyng jyl sayyn әr qazaqstandyqtan $44 myng artyq payda tabady. Búdan basqa, ipotekalyq nesiyelendiruding oilastyrylghan memlekettik sayasaty elimizding әrbir eresek túrghynyn túrghyn ýy iyesine ainaldyrugha mýmkindik berdi!

Bәlkim, sol sebepti de singapurlyqtar biz siyaqty bir baspaangha qalay qol jetkizem degen alandaushylyqtan ada qapersiz jandar.

Singapur dollary AQSh dollaryna para-par hәm túraqtylyqqa iye. Sondyqtan tenge devalivasiyasynyng qazirgi qarqyny kezinde búl túraqtylyq biz ýshin tek arman.

Eger jemqorlyq reytingin alsaq, onda eki el arasynda orasan zor alshaqtyq tuyndaydy: Singapur әlemdegi eng az jemqorlyq jaylaghan el retinde ýnemi ýzdik on elding qataryna ense, qazaqtar ókinishke qaray, búl reytingte 123-oryngha jayghaqan.

Mektepterden bastap uniyversiytetterge deyin osy eldegi oilastyrylghan bilim beru jýiesining qúryluy olargha ózderining «Garvardtaryn» qúrghyzyp, batys mektepterin kósh ilgeri basyp ozghany әlemge ýlgi boluda. Olardyng «Bolashaq» baghdarlamasy joq, biraq «barshagha arnalghan Bolashaghy» bar. Ol – sapaly últtyq bilim. Sonyng arqasynda búl memleket shynayy bilimning iyesine ainaldy.

Singapurdyng menshikti uniyversiytetterining týlekteri startaptardyng rekordtyq sanyn beredi, mikrobiologiya, densaulyq saqtau, dәl mashina jasau, aqparattyq tehnologiyalar, AT qorghau jәne qauipsizdigi siyaqty ekonomikanyng progressivti sektorlarynda qúrylymdar qúrady...

Bizding Singapurmen tendigimiz shyndyqqa ainalu-aynalmauy óz qolymyzda. Bilimdi elge ana tilimizde ainala alsaq qana әlemding bilimning shynyna shygha alamyz.

Endi sóz sonyn eki el arasyndaghy sauda-sattyqpen týiindeyik.

Esterinizge sala keteyik, búghan deyin BAQ singapurlyq investor Jambyl oblysyndaghy fosforit ken ornyn iygerudi josparlap otyrghanyn jazghan bolatyn.

Qazaqstan Singapurmen ózara saudany $2 mlrd. deyin arttyrugha niyetti. Búl turaly osy elde resmy saparmen jýrgen preziydent Qasym-Jomart Toqaev mәlimdedi.

Al eki elding tauar ainalymy osy jyldyng I toqsanynda ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 14,3% -gha tómendep, $336,9 mln. jetti.
Sauda qúrylymynda Qazaqstannan Singapurgha eksport basym - $314,1 mln, ol boyynsha da aitarlyqtay qysqaru bayqalady.

Qantar-nauryzda jergilikti naryqtan osy elge 612,4 myng tonna tauar (-13,7%) shygharyldy.

Jetkizilimderding negizgi ýlesi shiyki múnay men múnay ónimderine tiyesili - 612,2 myng tonna (-13,7%).

Qazaqstan Singapurgha shaghyn kólemde qorghasyn - 22 tonna, mys - 44 tonna, sikldyq kómirsutekter - 130 tonna satqan, olar ótken jyly eksporttalmaghan.

Sonday-aq, búl elge $3,6 myng somagha jәrmenkelik attraksiondar qoyyldy.
Singapurdan Qazaqstangha import sәl ósti - 0,9%, 853,6 tonnagha deyin ($22,8 mln).

Medisinalyq qúraldardy (estu apparattary, kardiostimulyatorlar, koronarlyq stentter jәne t.b.) әkelu 2,2 ese, 6,9 myng birlikke deyin úlghaydy.

Sonday-aq, Qazaqstangha 300 kg ($6,3 mln-gha) jәne 100 kg ($5,6 mln-gha) elektrondyq integraldy shemalar jetkizildi.

Búdan basqa, Qazaqstan Singapurdan palima mayyn satyp aldy - 44 tonna. Alayda basqa tauarlar boyynsha aitarlyqtay tómendeu bayqalady.

Smartfondar men telefondar jergilikti naryqqa 5,4 ese az (236 birlik), printerler men baspa mashinalary 2,4 ese az (2 tonna), zerthanalyq jәne diagnostikalyq reagentter 1,5 ese az (200 kg), al motor jәne maylau maylary 32% az (251,3 tonna) әkelindi.

Preziydentimizding búl sapary qazaq elining kimge qarap boy týzeui kerektigin taghy bir ret pash etti.

Abai.kz

28 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1148
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2551
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2570