Tәuelsizdik kýnine oray әigili jeltoqsan  oqighasy jayly estelik shyghar dep, jyl sayyn ekrangha elendeytin kórermenge  «Kóshbasshynyng joly» atty tuyndy tartu etildi.  «Balalyq shaghymnyng aspany» atty kórkem filimde  bozbala Núrsúltandy somdap, preziydentten alghys alghany únady ma,  kinogerlerding basty keyipkerdi  irikteude tandauy taghy da Núrlan Álimjangha týsti.  Núrlannyng búghan deyin talay kórkem tuyndylargha týsip, halqyn әdemi әnimen susyndatyp jýrgenin eskersek, onyng da  ózindik  qalyptasqan joly bar óner iyesi ekeni anyq. Osyny eskere otyryp,  akterden býgingi  ónerding órisi jayly súrap kórdik.  Sazgerligi taghy bar segiz qyrly jigitting qogham men kino jayly tilge tiyek etkeni tómendegidey boldy.

- Núrlan myrza, búrynghy Núrlan men qazirgi Núrlannyng arasynda qanday aiyrmashylyq bar siyaqty?

- Kópshilikting aituyna qaraghanda, bet әlpetim búrynghy qalpynda kórinedi. Al ishki jan dýniyemde  aitarlyqtay ózgeris bar...

- Múny súrap otyrghanym, siz Elbasy turaly birneshe filimge týsip ýlgerdiniz. Kóptegen әriptesterinizding búghan qoly jete bermedi.  Preziydentting rólin somdau bedelimdi arttyrdy dey alasyz ba?

Tәuelsizdik kýnine oray әigili jeltoqsan  oqighasy jayly estelik shyghar dep, jyl sayyn ekrangha elendeytin kórermenge  «Kóshbasshynyng joly» atty tuyndy tartu etildi.  «Balalyq shaghymnyng aspany» atty kórkem filimde  bozbala Núrsúltandy somdap, preziydentten alghys alghany únady ma,  kinogerlerding basty keyipkerdi  irikteude tandauy taghy da Núrlan Álimjangha týsti.  Núrlannyng búghan deyin talay kórkem tuyndylargha týsip, halqyn әdemi әnimen susyndatyp jýrgenin eskersek, onyng da  ózindik  qalyptasqan joly bar óner iyesi ekeni anyq. Osyny eskere otyryp,  akterden býgingi  ónerding órisi jayly súrap kórdik.  Sazgerligi taghy bar segiz qyrly jigitting qogham men kino jayly tilge tiyek etkeni tómendegidey boldy.

- Núrlan myrza, búrynghy Núrlan men qazirgi Núrlannyng arasynda qanday aiyrmashylyq bar siyaqty?

- Kópshilikting aituyna qaraghanda, bet әlpetim búrynghy qalpynda kórinedi. Al ishki jan dýniyemde  aitarlyqtay ózgeris bar...

- Múny súrap otyrghanym, siz Elbasy turaly birneshe filimge týsip ýlgerdiniz. Kóptegen әriptesterinizding búghan qoly jete bermedi.  Preziydentting rólin somdau bedelimdi arttyrdy dey alasyz ba?

- Áriyne, Elbasynyng rólin somdau bedelimdi aitarlyqtay arttyrdy. Maqtanghanym emes, shynymen de ekining birine Preziydentting obrazyna enu búiyra bermeydi. Filimge keyipker tandau barysynda synaqtan birneshe adam ótti. Sonyng ishinde tandau maghan týskende quanyshymda shek bolmady. Bir aita ketetini – aragha   tanys-tamyr jýgirip,  jogharydan qonyrau soghylghan joq. Irikteu әdil ótti.

-  Jalpy kinogerlerding    tandauy nege sizge týse berdi? Álde keshegi  Núrsúltan men býgingi Núrlannyng arasynda әldebir ústastyq bar ma?

- Áriyne,  úqsastyq bolghan song tandau maghan týsti dep oilaymyn.

- Mәselen?

- Eng birinshi syrtqy pishinimizde kóp  úqsastyq bar.  Múny  ózim  Elbasynyng jas shaghyndaghy kelbetine qarap salystyrghanda anghardym. Bayqaghanym, kózimizding qaralyghy, mandayymyzdyng ashyqtyghy, jaq sýiekterimizding formasy bir-birimizge keletin tәrizdi. Filimning maqsaty – negizgi keyipker men keypkerding keypine enetin akterding arasyndaghy úqsastyqty  tabu emes,  túlghanyng ómir jolyn kórsetu ghoy. Sonymen qatar azamattyq túrghysynda Elbasynyn  jas kezindegi ishki jan-dýniyesin jetkizu boldy.

- Múny súrap otyrghanym, siz de bozbala Núrsúltan siyaqty bala kýninizde   úshqysh boludy armandaghan ekensiz. Biraq, Núrlan nege ónerge ketip qaldy?

- Mening de bala kýnimde  úshqysh boludy armandaghanym ras. Toqtar Áubәkirov aghamyz siyaqty kosmanavt bolsam deytinmin. Degenmen,  er jete kele ol armangha qol jetkizuding onay emes ekenin úghyndym. Sebebi úshqysh bolu ýshin mektep qabyrghasynan bastap matematika men fizika, himiya pәnderin jaqsy mengeru kerek eken. Al men kóbine  auyz әdebiyetine jaqyn boldym. Áskery qyzmette isteytin  bir agham da  úshqyshtardyng ómirining syrtta ótetinin aityp,  rayymnan qaytarugha tyrysty. Bizding otbasy da ónerden alshaq emes, әkem -  aqyn әri dramaturg.  Dastarhanymyzdan nebir aqyn-jazushylar kelip dәm tatyp jatatyn.  Sóitip jýrgende bir kýni  Kókshetau qalasynyng  teatrynan әkemning «Qúdalyq» atty qoyylymyn kórdim. Sodan bastap ónerge kózsiz ghashyq boldym. Spektaklide oinaghan akterlerding sheberligin kórgen son, men de osynday әrtis bolam dep ózime ishtey sert berdim.

- Jalpy Elbasy jayly derekti filimderden bastap, tolyq metrajdy  tuyndylardy týsiru sәnge ainaldy. Osynyng barlyghy  býgin bar da, erteng úmyt bolatyn  uaqyt súranysyndaghy «jyltyr» dýniyeler esebinde qalyp qoymay  ma?

- Ár zammannyng ózindik geroyy bar desek,  biz ómir sýrip jatqan uaqyttyng geroyy -   Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev der edim. Óitkeni ol kisining halqyna  etken enbegi úshan-teniz. Sondyqtan  keyingi úrpaq ol kisi jayly kinolardy qyzyqtap, tamashalaytyn bolady. Eger Abylay hannyng zamanynda kiynematografiya salasy damyp, hannyng ómir jolyna arnalghan kartina týsirilgen bolsa, men ony  tamsanyp kórgen bolar edim. Óitkeni myng ret estip oqyghannan góri  kózben kórgen aqiqat  anaghúrlym tartymdy. Preziydent turaly tuyndylardyng qúndylyghy da uaqyt ótken sayyn artpasa, kemimeydi. Jaryqqa shyqqaly otyrghan  «Kóshbasshynyng joly» kartinasy -ýlken epopeya. Múnyng jalghasy әli týsiriledi. Búl kinoda Elbasynyng balalyq shaghynan bastap, oqushy, júmysshy deysiz be,  ómir jolynyng barlyq kezeni beynelenedi.

- Alayda kózi tiri adamdy osylaysha madaqtau oryndy dey alasyz ba?

- Preziydent turaly kino týsirip jatqan el jalghyz biz emes qoy.   AQSh ta  preziydentterining qúrmetine arnap talay filimder týsirgen. Tipti,  qazir kez kelgen jetkinshekten óskende kim bolatynyn súrasanyz, birden «Preziydent» deydi.  Men Elbasy turaly tuyndylar býgingi  jetkinshekterge jiger beredi, armandaryna qanat baylaydy  dep oilaymyn.

- Eger keler úrpaqty tәrbiyeleytin túlgha izdesek qazaq tarihynda nebir qas  batyrlar, bahadýr handar bolghan joq pa?

- Keshegi ótken  batyrlardan bastap, býgingi sport sheberlerining qúrmetine arnalghan tuyndylar týsirilip-aq jatyr. Biraq olardyng jarnamasy az. Jalpy Elbasyn eshkimmen  salystyrudyng  qajeti joq dep sanaymyn. Óitkeni ol kisining de  qazaq tarihynan alatyn ózindik orny bar. Qúrmetti kózi  tirisinde kórsetkenimiz jón bolar.

- Biluimshe, qazaqtyng qaytpas batyry, tәuelsizdigin ansap ketken songhy hany Kenesary beynesin kinoda somdau  kópten bergi armanynyz.  Eger Kenesaryny somdau baghynyzgha búiyrsa, siz ýshin kimning rólin alyp shyghu mәrtebe bolar edi? Keshegi Kenesary hannyng ba, әlde býgingi Preziydentting be?

- Kenesarynyng rólinde oinaudy armandaytynymdy aityp, atalghan filimning rejisseri Satybaldy Narymbetov aghamnyng aldynan óttim.  Alayda,  akterlerdi tandap qoyghanyn, maghan layyqty ról joq ekenin aitty.  Eger Kenesaryny somdaudaghy armanym oryndalghanda ol róldi   ýlken yjdahattylyqpen  alyp shyqqan bolar edim. Kenesary halqynyng tәuelsizdigi  ýshin kýresip, sonyng jolynda janyn qúrban etken  batyr túlgha. Al, býgingi Preziydent sol han Kenelerding jalghasy ispetti. Qúdaygha shýkir, qazir qay jaqtan jau tiyip ketedi  dep qaltyrap  otyrghan joqpyz.  Búl  Elbasymyzdyng tynyshtyqty tu etip otyrghandyghynyng arqasynda bolsa kerek. El tizginin ústaghan jandardy  bólip- jarmaymyn. Árqaysysynyng halyq jýreginen oiyp alar ózindik orny bar. Kimning rólin somdasam da bar yntamdy salugha tyrysamyn. Ol mening akterlik mindetim.

- Mysaly, qytaylyq Djeky Chandy kunfusyz elestete almaymyz. Ataqty Brus Ly de  osy bir últtyq sport týrin madaqtap ótti. Al bizde  qazaq kýresin qoyyp, jastargha sportty madaqtaytyn bir de bir tuyndy joq eken. Bolashaqta óziniz tilin mengergen taekvondo kinodan kórinis tabuy  mýmkin be??

- Áriyne, mýmkin. Taekvondonyng qataldyghymen qatar  әsemdigi de basym.  Kez kelgen adamdy eliktirip, baurap alady. Deytúrghanmen ony nasihattaytyn  kinogha týsuge әli tәjiriybem jetpeydi. Demek,  uaqyttyng enshisinde degenim jón bolar. Bolashaqta arnayy kinostudiya ashyp, rejisserlyqpen ainalyssam deymin. Búl josparym sol kezde jýzege asuy mýmkin. Oiymda  sporttan  da basqa ekrangha alyp shyqsam  degen taqyryptar jeterlik. Bizding baytaq jerding tabighaty sheksiz súlu ghoy! Ókinishtisi sol – biz sony   ózgelerge kórsete almay kelemiz.  Osynday bagha jetpes  baylyghymyzdy ekran arqyly pash etsem degen ýmit bar.

- Telearnalardan týrik pen kәris seriyalary syrylyp,  tól tuyndylardy týsiru qolgha alynady dep jatyr.  Búl quantarlyq jaghday. Áytse de múnyng sony  sapasyz tuyndylardyng kóbengine  jol ashady dep kýmәndanbaysyz ba?

- Eger osy bastama qolgha alynsa,  men ýshin  qazaq kinosynyng dәuirleu kezeni bastalghan bolar edi. Óitkeni – biz boyymyzgha  basqa júrttyng mәdeniyeti men dәstýrin sinirip jatyrmyz.  Degenmen sapasyz tuyndylardan kórermendi jeritip alamyz ba dep, alandaytynym  da jasyryn ras. Sebebi – býgingi týsirilip jatqan otandyq teleseriyaldargha kónilim tolmaydy. Kóbisinen tipti qazaqtyng iyisi shyqpaydy, elikteushilik basym. «Kósh jýre týzeledi» degen ghoy, bәlkim, uaqyt óte onalyp keter. Mәselen, kýni keshe «Kelin» kartinasy arqyly kópting synyna qalghan Ermek Túrsynovtyng keyingi  «Shaly» qanday sәtti shyqty.  Rejisser halyqtyng mentaliytetimen sanasu kerektigin úghyndy.  Biz nelikten týrik pen kәristing seriyaldaryn kórgende úiyp qalamyz. Óitkeni olardyng tuyndysynda  óz últynyng qúndylyghy saqtalghan. Úyatty qylyq, anayy kórinister joq. Qarap otyrsang beretin tәrbiyelik mәni kóp. Sol siyaqty bizde de  últyq bolmysymyzdy kórsetip, salt- dәstýrimizding ainasy bolatyn jobalardy qolgha alsa, qúba qúp der edim.

- Sizding  sәjdege jyghylyp, bes uaqyt namaz oqiytyndyghynyzdan  habardarmyz. Osy orayda qoghamda qalyptasqan bir  pikir jayly súraghym kelip otyrghany. Bireuler «balandy namazgha jyq» dese, endibireuler «odanda túshymdy tәrbie berip, ghylym men tehnikanyng tilin ýiret» dep jatady. Búghan ne deysiz?

- Eki pikirdi de qoldaymyn. Óitkeni  namaz ghana  oqyp,  tirshilik etpey qol qusyryp otyrghan dúrys bolmas. Alla taghalanyng ózi amal jasap, enbek etetin adamdardy sýimey me? Ghylym men tehnikanyng tilin mengerdim, boldym toldym deuge taghy kelmeydi. Sebebi – ómirdegi baqyttyng kilti ghylym men tehnologiyada ghana emes. Búl ómirde jýrip o dýniyening de  bar ekenin úmytpauymyz kerek.

- Áriptesteriniz Almatyny qiya almay jýrgende siz nelikten astanalyq atanugha asyqtynyz?

- Jana qalagha erterek enip, etene sinisip ketsem dedim. Qazir ata- anammen birge túramyn. Atym Astanada degeni bolmasa, zatym Almatyda. Óitkeni Alataudyng bókteri óner men mәdeniyetting ordasy bolyp qalyptasyp qoyghan ghoy. Sondyqtan  Almaty men Astananyng arasynda jýremin. Arasynda asabalyqpen  ainalysatyn bolghandyqtan,  shaqyrtylghan toylargha  da kelip túramyn.

- Sizdey sal seri jigitting jary otaghasyn «qyzyl kóz» qyzdardan qyzghyshtay qorityn bolar. Onyng ýstine siz kóbine týzde jýretin adamsyz. Otbasynda kiykiljing tuyndap qalatyn sәtter jii bola ma?

- Otbasynda ydys-ayaq syldyrlamay túrmaydy deydi.  Al, mening  shanyraghymda bәri keremet, kem-ketiksiz kýn keshemiz desem ótirik bolar. Kóbine  jarym týsinistikpen qaraugha tyrysady.  Óitkeni ol da ónerden alshaq jan emes. Árdayym baghyt berip, kerek kezinde  dem berip otyrady.   Balalarymdy baghyp, ýy sharuasyna bas- kóz bol demegenimde ol kisiden de  myqty aktrisa shyghar edi. Otbasymnyng berekesin keltirip otyrghan ayauly jarym býgin de ýsh balamnyng anasy.

- Ekrannyng adamy bolghandyqtan salongha baryp degendey bet ajarynyzdyng kýtimine jiti mәn berip túratyn bolarsyz?

- Salongha barmaymyn. Biraq,  kelbetime kónil audaratynym jasyryn emes.  Ol ýshin dúrys tamaqtanyp, uaqytyly úiyqtaugha tyrysamyn. Ýnemi baratyn  arnayy shashtarazym ghana bar. Áytpese  eshqanday manikur jasatpaymyn, tyrnaghymdy ózim alamyn. Boyanyp, sylanyp-sipanudan aulaqpyn. Men ýshin basty súlulyq – tabighattyng bergen bolmysynda.

Ángimelesken Dinar KAMILOVA,

Abai.kz