Júma, 12 Shilde 2024
Ruhaniyat 1145 0 pikir 27 Mamyr, 2024 saghat 15:51

«Ádebiyet pen tarih – mening qos qanatym»

Kollaj: Abai.kz / suretter maqala avtorynyng jeke múraghatynan alyndy

Tarihshy-etnograf, jazushy-ghalym Jaqyp Myrzaqanmen súhbat...

– Jaqyp Birlikúly, siz qazirgi kezde Qytay men shetelge belgili tarihshy-etnograf, jazushy-ghalymsyz. Alayda, siz alghash Qytayda tarihshy emes, әdebiyetshi, qalamger retinde tanymal bolypsyz. Ádebiyetke qalay keldiniz?

– Bala kezimde әngime tyndaugha qúmar boldym. Ákem – Birlik meni enbekqorlyqqa, shydamdy, tabandy bolugha tәrbiyeledi. Sheshem – Qúrmanqan aqyn bolyp aty shyqpasa da, óleng qúmar kisi edi. Meni toy-tomalaqqa, әsirese, aitystargha jii aparyp jýretin. Naghashy әjem ismer, ertek aitugha óte sheber kisi edi. Naghashy agham – Qúrmanәli dombyra shertetin, Áset pen Tanjaryq ólenderin jatqa aitatyn. Men osy kisiden Áset, Tanjaryq ólenderin qaghazgha týsirip alyp jýrdim. Ortalau mektep oqyp jýrgen kezimde-aq, mening tarih jәne әdebiyet pәnine degen qyzyghuym bólekshe boldy. Ústazdarymnyng sabaq ótuinde de adamdy ózine bauyru quaty bolghanyn aitu qajet. Mektepte tarih múghalimi Júman Ybyrayymúlynyng dýnie tarihyndaghy iri oqighalar, qúldar, sharualar kóterilisteri jәne olardyng kósemderi jónindegi qyzyqty әngimeleri meni ózine qatty bauyraytyn. Al endi әdebiyet pәninen oqytushymyz Orazbay Kamaliyúlynyng sabaq ótu әdisi tipten bólek edi. Ol kezde bizding oqulyqtarymyz týgel derlik Qazaqstannan keletin. Orazbay múghalim osy oqulyqtaghy sabaq mazmúndaryna birlestirip әlem әdebiyetining alyptarynyn, әsirese, orystyng úly jazushylarynyng shygharmalaryn jәne Qazaqstan aqyn-jazushylarynyng ómiri men jasampazdyghy turaly mayyn tamyzyp әngimelep beretin. Jaqsy ústaz – asyl qazyna-ýlgi. Ásirese, bastauysh, orta mektep múghalimderining bilimi men salauaty ózining oqushylaryna erekshe yqpal jasaydy. Búl – óz basymnan keshirgen ómir tәjiriybem. 1955 jyly Ilening Sýiding audanynan orta mektepti bitirip, Ýrimjige kelip Shynjang uniyversiytetine (olkezde inistitut bolatyn) oqugha týskenimde, mening tandaghan mamandyghym – tariyh. Ol kezde tarih pen jagharafiya bir fakulitet edi. Shynjang uniyversiyteti – Shynjandaghy eng iri bilim ordasy. Ondaghy hanzu jәne әlem әdebiyeti klassikterining shygharmalaryn bar, sol kitaptardy ynta-peyilimmen qyzygha oqyp, qúnygha ýirendim. Mening alghashqy tyrnaq aldy әdeby shygharmalar (ólen, әngime) jazuym da osy kezde bastaldy.

– Eng alghash jazghan әdeby tuyndynyz esinizde me?

– Ol esimde qalmapty. Biraq, 1956 jyldan bastap ýirenshik ólen, әngime jazabastaghanydy bilemin.

– Uniyversiytet bitirgennen keyingi enbek jolynyzdy qay jerden bastadynyz?

– Biz 1958 jyly inistitut bitirsek te, sol tústaghy «stili dúrystau qozghalysy» jәne bolat qorytu, temir jol tóseu nauqandyryna qatynasu saldarynan der kezinde qyzmetke bólinbey, 1959 jyly aqpanda Qytay ghylym akademiyasy Shynjang bólimshesining tarih zertteu bólimine júmysqa túrdym.

– Demek, sol kezden bastap tarihy zerteu júmysymen ainalysqan boldynyz ghoy?

– Akademiyanyng tarihy zertteu bólimine kelip ornalassam da, sol kezdegi qoghamdyq jaghdaydyng sebebinen tarih kәsibimen shúghyldanu, әsirese, últ tarihyn zertteumen ainalysu qiyngha soghyp túrghan kez edi. Material tapshy, qoghamdyq orta qiyn jaghdayda, zertteu júmysy túralaghan... Ghylymy zertteu nәtiyjelerin jariyalaytyn basylym ne ghylymy juranal da joq. Sonymen, ne kerek, sol kezdegi Akademiya bastyghynyng orynbasary, tariyh-etnografiya ghalymy Gu bau men sekildi jastardy Shynjang uniyversiytetine hanzu tilin ýirenuge jiberdi. Odan keyin ile-shala Ýrimjining Qaratau (qazir Nanshan dep atar jýr) ónirine qoghamdyq tekseruge attandyrdy. Búl barysta men bir jaghynan hanzu tilin ýirenip, qoghamdyq tekseru estelikterin jazsam, ekinshi jaghynan, bala kýnimnen qanyma singen halyq auyz әdebiyetine degen qúshtarlyghym boyynsha, qara ólen, maqal-mәtelder, sheshendik sózder, anyz әngimeler, t.b. jinap jýrdim. Sóitip, qoghamdyq ómirdi ýnile zerttey bastadym. 1960 jyly «Shynjang gazeti» «Kórkeyu jolyndaghy ghylym ordasy» degen әdeby ocherkimdi basty. 1962 jyly «Shúghyla» jurnalynyng 5-shi sanynda «Jaylau gýlderi» atty kólemdi әngimem jariyalandy. Demek, ol kezde әdeby shygharmalardy jariyalansa da, ghylymy zertteu, әsirese, últ tarihyna qatysty zertteu jýrgizu  qiyn shaq-túghyn. Sol sebepten de men qosymsha kәsibim – әdebiyet jasampazdyghymen ainalysugha shyndap kiristim. «Mәdeniyet zor tónkerisi» degen alapat bastalghangha deyin «Jaylau gýlderi», «Tughan jer mahabbaty», «Tekes dalasynda», «Dosyma hat» siyaqty әngime-esselerimdi jәne «Tughan jer jyrlary», «Jana qala» qatarly ólenderimdi jaryalap ýlgirdim.

– Bizding biluimizshe, siz qytay qazaq әdebiyetinide roman janryna birinshi bolyp týren salypsyz.  Múnday talpynys sizge qaydan keldi?

– Jana ózine alghashqy qyzmet jolymdy qoghamdyq tekseruden bastaghanymdy aitym ghoy. Sodan keyin men 1962 jyldan 1963 jyldyng sonyna deyin eki jyl Ilede issapardy boldym. Múnda negizinen arheogiyalaq barlau men arheogiyalyq qazba júmysyna qatystym. Osynda jýrgende men kóp materialdargha ie boldym. El ishinen anyzgha ainalghan adamdar turaly estip,  kóp tarihy oqighalardy jinadym. Búl qordalanghan materialdar meni bir kesek shygharma jazugha týrtpektedi. Sonymen, 1964 jyly «Sahara qyrany» degen atpen povesti jaza bastagham. Úiym meni sol jyly Qashqargha sosialistik tәrbiyege jiberdi. 1966 jyldyng kókteminde, yaghny «mәdeniyet zor tónkerisi» bastalghan kezde Ýrimjige qaytyp keldim. Ol kezde «Baytal týgil bas qayghy» degendeyin qolgha qalam aludan qaldyq. Osylaysha «Sahara qyrany» ayaqtalmay qaldy. 1971 jyldyng sonynan 1972 jyldyng kóktemine  deyin Altay aimaghyna jýrgizilgen qoghamdyq tekseru júmysyna qatynasu barysynda, Altay ónirining azattyqtyng qarsany men azattyqyqtyng bastapqy (1949 jyldan 1952 jyldy qamtidy) jyldaryna qatysty qyryuar materialdargha qol jetkizip, Shynjang qazaqtyry jәne Shynjang halqy basynan keshken tarihy oqighalargha ózim tikeley qanyq boldym. Ony 1960 jyldyng bas kezindegi Ýrimji, Qaratau jәne Ile ónirindegi qoghamdyq tekseruden jighan әlgi poveske qatysty materialdargha úshtastyra tolghandym. Sonymen, 1972 jyly Altay saparynan qaytyp kelgennen keyin estigen-bilgenderimdi múraghattan kórgenderimdi salystyryp, romannyng kompozisiyalyq qúrlysyna negiz qaladym. 1973 jyldyng qantarynan bastap «Arman asuynda» degen romannyng alghashqy núsqasyn jaza bastadym.

– Alghash jazbaqshy bolghan povesiniz siz jinaghan qyruar meterialgha shaghyndyq jasaghan boldy ghoy?

– Dúrys aitasyn. On jyldan asa jinaghan materialdarym moldyghy búrynghy povesti jazu oiymnan ainytyp, mening roman jazuyma erkin jol ashty...

– Jana bir sózinizde ol kezde qolgha qalam alyp shygharma jazu bylay túrsyn  «baytal týgil bas qayghymen» bolyp ketkeninizgi aityp qaldynyz. «Arman asuyndany» sonda siz qalay  jazdynyz? 

– Tolghaghy pisken jasampazdyq enbekke ózing de tasqyndaghan jigermen kirisedi ekensin. Onday kezde sen basyna tóngen qauip-qaterden de qoryqpaysyn. Tap kelgen әrqanday qiynshylyq pen kedergini jenip shyghugha da bekinedi ekensin. «Arman asuyndany» jazuda men osynday kónil kýide boldym. Sondyqtan men «mәdeniyet zor tónkerisi» syndy búl oiran da qúiynday tez ótip ketedi dep sendim. Biraq onyng qara borany men oilaghanday emes, bir de ýdep, bir de bәsendep soghyp túryp alghan kezde saqtyq kerektigin de oiladym. Sonymen, jazyp jatqan romanymdy ózgelerden mýlde qúpiya ústadym. Alghash búl syrymdy bir ghana adamgha, ózimning ómirlik serigim – Núrjamal Tәuirbekovagha aittym. Ol menin  oilamaghan jerden bәlege tap boluyma alandasa da,  meni býkil ynta-peyilimen qoldady. Sol bir sýrkeyli jyldary «sasyq ziyaly» sanalyp, «taptyq qúramy jaman» dep qaralyp, ekeuimiz eki jaqta túrmys qiynshylyghynan tozyp jýrgen jaghdayda da, ol mening «Arman asuyndany» alansyz jazuyma jaghday jaratty. Múny aita bersek, әngime kóp. Tipti, qyzmet ghimyratymyzdy solshyldardy qoldaytyn әskery bólimderge bosatyp berip, Shynjyng Ghylym-tehnika komiytetining ghimaratyna kirme bolyp otyrghanbyz. Kýndiz men el qatarly dәstýrge ainalghan ýirenulerge qatysamyn. Al әr kýni keshte iyen qalatyn sol ghimarattyng birinshi qabatyndaghy júmys bólmemde, týngi saghat 12-ge deyin tynbay jazatynmyn.

«Arman asuyndany» osynday qiyn jaghdayda jazdym. Alayda aldy týrmege toghytylyp, arty qughyn-sýrginge tap bolghan agha buyn nemese orta buyn basym kóp sandy aqyn-jazushylargha qaraghanda mening kýnim shynynda «tәuir» edi. Maghan jau kózben qarap, meni tabangha taptaghysy keletin solaqay belsendilerge ózim sekildi «senimsiz ziyalylar» birlesip tótep beruge birshama jetilip qalghan edik...

– «Arman asuynda» romany arqyly qanday qoghamdyq ómir surettemek boldynyz?

– Atalmysh romandy jazu barysynda, sol bir búrylys kezendegi, Ýsh aimaq (Ile, Tarbaghatay jәne Altay aimaghy) tónkerisi jeniske jetken ónirdegi әr últ, әr taptyng tiptik ókilderining obrazyn zamanyna say somdap shyghu edi. Ásirese, Ile ónirindegi qazaqtar jii qonystanghan audandardaghy qoghamdyq qayshylyqtar men kýresterdi óz qalpynda, zamanyna say, ómirde bar naghyz adamdardan etip jazuyma tura keletin. Biraq olardy dәuirding ainasy retinde jazyp shyghu óte qiyngha týsti. Ol kezde tarihy shyndyqty jazu, «últ namysyn jyrtu» degen otpen oinaghanmen teng bolatyn. Osylaysha ýdey soghyp túrghan «mәdeniyet zor tónkerisinin» qara borany qalamymdy «kibirtekteuge» mәjbýrleytin. Degenmen múnday kezde mening zertteushiligim jaqsy es qatty. Romangha tarihy astar etip otyrghan búrylys kezendegi kýrdeli de, búrang tarihy oqighalar maghan birshama qanyq bolatyn. Ásirese, Shynjannyng beybit jolmen azat boluy, Ýsh aimaq tónkerisining Qytay kompartiyasynyng basshylyghyndaghy Qytay tónkerisimen qalay toghysqany maghan aidan anyq edi. Eger sol bir búrylys kezenin tarihy shyndyqqa say kórkem shygharma etip shygha alsam, ony eshkimning de óz bilgeninshe «sybay» almaytynyna kózim jetetin.

Suret maqala avtorynyng jeke múraghatynan alyndy

– Estuimizshe, «Arman asuyndanyn» alghashqy qoljazbasy jazylyp bolghan kezde-aq, Shynjang halyq baspasy sizdi izdegen eken. Olar sizding romandy jasyryn jazyp jýrgeninizdi qalay bilip qoyghan? 

– 1973 jyldyng sonynala roman jazylyp bola bere, әsirese, 1950-shi jyldardyn  bastaryndaghy keybir tarihy oqighalardy bederleuge tura kelgende azdap dýdәmal jaghdaylargha da kez boldym. Sonymen osy dәuir jaghdayyna qanyq Júman Ybyrayymúly (alghashqy tarih múghalimim) men Ábdireshit Baybolatov aghalarymnan sol kezdegi qoghamdyq, әleumettik, sayasy jaghdaylardy súrastyrdym. «Shúghyla» júrnalyna jauapty júmys istep jýrgen jazushy aghamyz Ábdireshit Baybolatov 1974 jyldyng kókteminde romannyng alghashqy núsqasyn jazyp bolghan kezimde Shynjang halyq baspsyndaghylargha aitqan kórinedi. Qúday ondap, dәl sol kezde Dyng Shayauping Ortalyqtyng biyligine aralasyp, býkil el ishindegi ahual  jaqsaruyna ýmit tughan-dy. Bir kýni sol kezdegi Shynjang halyq baspasynan bir kisi meni izdep kelip: «Jә, bauyrym, men Áshiken degen aghang bolamyn», – dedi. «Sizdi syrttay tanimyn» – dedim men. «Olay bolsa men seni ýlken búiymtaymen әdeyi izdep kelip otyrmyn, sen roman jazyp bitiripsin. Osy romanyndy memleketimiz qúrylghandyghynyng 25 jyldyghy, Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng 20 jyldyghyna arnayy shygharsaq dep, josparlap otyrmyz. Aldymen maman kópshilik oqyp kórsin. Eger sol top «Mynanyng jiligi tatidy eken» dep, jatsa, onan keyin óndep biraq berseng jaqsy emes pe!? Eger olar «jaramsyz» dep jatsa siz de asyqpaysyz, biz de asyqpaymyz», – dedi. Men kelistim. Sonymen Orazbek Qanapiyn, Ábdimanap Ábeuúly, Qaliolla Núrtazaúly, Súltan Imash, Sherizat Ysqaqúly, Áshiken qatarly Shynjang halyq baspasynyng qyzmetkerleri men aqparat, baspasózding redaktorlary bar, ongha tarta adam keldi. Olar  romandy ondaghan kýn oqyp, odan song talqylap, bir auyzdan baspagha әzirleuge qosyldy. Jalpy baghalaulary jaman bolghan joq. Olar tezirek óndep tapsyruymdy talap etti. Óndep jatqan kezimde zaman jәne qúbyldy, men de ýlgirtip tapsyryp bere almadym. Sóitip, aumaly-tókpeli sayasy jaghday jәne basqa da sebepter saldarynan búl roman ishinara óndelgen qalpynda qyzmet stolymnyng tartpasynda 4 jyl qúlpylauly jatty.

– Odan keyin ne boldy?

– Partiya Ortalyq komiytetining HI kezekti 3-mәjilisinen keyin ghylym men әdebiyet-kórkemónerding kýndey jaynaghan kóktemi tudy. Osynday tamasha jaghdayda Shynjang halyq baspasy meni qayta izdedi. Romannyng óndelgen núsqasyn tez tapsyruymdy úsyndy. Baspa jospary 1978 jyldyn  ishinde romandy avtor jaghynan qayta óndeuden ótkizip, resimy әzirlep, 1979 jyly memleket merekesining 30 jyldyghy men Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng 25 jyldyghy syndy qos torqaly toygha ýlgirtip, jaryqqa shygharu eken.

Osylaysha 1978 jyldyng kókteminde, Shynjang halyq baspasy qazaq redaksiyasy Ghylajden Ospanovty sol kezdegi mening júmys mekemem – Shynjang últtardy zertteu ornynyng basshylyghyna jiberdi. Maqsat – mening «Arman asyuyndany» der kezinde qayta óndeuime jaghday tughyzu. Mening sol kezdegi bastyghym Chynhua búl ótinishti qolma-qol qanaghattandyrady. Osylaysha men romandy úqyptylyqpen qayta óndeuge kiristim. 1978 jyly «Arman asuynda» romany qatarynan eki ret óndeuden ótken song kýzde baspagha tapsyryldy. 1979 jyldyng qazan aiynda ol kitap baspadan shyghyp, jyl sonynda tarap ketti. «Arman asuynda» sol kezding ózinde-aq, el ishinde jaqsy baghasyn aldy. Baspasózde, elektrondy aqparat qúraldarynda (hanzusha-qazaqsha eki tilde) jaqsy dәripteldi. Ásirese, әdebiyet synshylary men jurnalister tarapynan  joghary bagha aldy.  Eng aldymen «Shynjan» (№12, 03.04.1980 j.) gazetining tilshisi Tieyinning «Alghashqy gýl ashqanda» atty maqalasy (hanzu tilinde) jariyalandy. Ile-shala «Shúghyla» (№3 sanynda, 1980 j.) jurnalynda әigili әdeby synshysy, jazushy Áuelqan Qaliyúlynyng «Elimiz qazaghynyng túnghysh romany» atty әdebiy-syn maqalasy jariyalandy. Shynjang halyq rodio stansiyasy men Ortalyq radio stansiyasy tyndarman qauymgha әue kenestigi arqyly taratty. Ádebiyetke shólirkep jýrgen qalyng oqyrman qúshaq jaya qarysy aldy.

– Osy kezde siz qanday kónil kýide boldynyz?

– Shynymdy aitsam, sol kezde mening quanyshymda shek bolmady. Ásirese, mening ainalamdaghy dos-jarandarym, әdebiyet shebindegi qalamdastarym, tughan-tuystarym tegis mening quanyshyma ortaqtasty. Shyn jýrekten qúttyqtaghan, alghysqa toly kóptegen hattar tapsyryp aldym. Olar mening jigerimdi qayrap, shabytyma shabyt qosty. Ádebiyet jasampazdyghy men ghylymy zerteuge tyng tebinmen kirisuime kýsh berdi.

– Shynjang qazaq romandarynyng arasynda «Arman asuynda» birinshi bolyp hanzu tiline tәrjimalanypty. Múnyng syry nede?

– Romannyng hanzu tiline audaryluyn Shynjang halyq baspasy ózi jospargha kirgizipti. Tәrjimalau mindetin qazaq tilin arnauly ýirengen sheber audarmashy, әdebiyet pen mәdeniyet bilgiri Yang Chinshún myrzamen belgili aqyn, folklorist Júman Ábishúly moyyndaryna alypty. Olar 1980 jyldan bastap audara bastaghan. Búl romannan Ýrimjide hanzu tilinde shyghatyn «Shynjang últtar әdebiyeti» jәne «Shekara ónir» qatarly әdeby jurnaldar 1981 jyly úzaq-úzaq ýzindiler jariyalady. 1982 jyly «Arman asuynda» romany hanzutilinde mol taralymmen kitap bolyp shyghyp, qytay oqyrmandaryna jol tartty. Bir qyzyghy – sol jyly kýzde men Qytay jazushylar odaghy meni resimy mýshelikke qabyldaghany turaly habar aldym. 1979 jyly Shynjang jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldanghan bolatynmyn. Sóitip, men 1983 jyldyng sony 1984 jyldyng basynda Beyjinde ashylghan Qytay jazushylar qoghamynyng IV qúryltayynyng qatysushysy boldym. Óitkeni «Arman asuyndanyn» hanzu tilinde jariyalanuy meni el ishine keninen tanytqan edi.

– Atalmysh romandy hanzu oqyrmandary qalay qabyldady?

– Óte jyly qabyldady. Ol turaly hanzudyng keybir әigili jazushylary men әdebiyet qayratkerleri jaqsy lebiz bildirip, bedeldi synshylar әdil baghalaryn bergen edi. Mәselen, әigili monghol jazushy, kezinde Qytay az sandy últ jazushylary Ghylymy qoghamynyng tóraghasy Malshynhu «Halyq gazetinde» («Rimin ribau», 24.12.1984 j.) jariyalanghan maqalasynda, elimizdegi úsaq últ jazushylarynyng «Arman asuynda» qatarly shygharmalaryna toqtala kelip: «Osylardyng barlyghy da últtyq erekshelik pen dәuir ruhyn úshtastyru jaqtaryndaghy tyng izdenis jәne jasampazdyq bayqalady» dep joghary bagha berdi. Sol kezdegi Shynjang әdebiyet-kórkemónershiler birlestigining orynbasar tóraghasy, әigili әdebiyet synshysy Uang Júnming myrza «Shynjang últtar әdebiyeti» (1983 jyly) jurnalynyng birinshi nómirinde jariyalanghan «Arman asuynda» romanyna bagha» degen maqalasynda Lushin (Lushin (1881-1936 j.) – qytaydyng úly klassik jazushysy. Á.Á.) jәne Belnsikiylerding roman jónindegi tújyrymdaryn algha tarta kelip: «Osy bir ólshemnen kelgende qazaq jazushysy Jaqyp Myrzaqanov jazghan «Arman asuynda» romany elimiz qazaq әdebiyeti tarihynda bastamalyq manyz alady. Sonymen birge ol elimiz qazirgi zaman tarihynda da óz sybaghasyn alugha әbden tatidy...». «Múndaghy eng bir manyzdy týiin mynau. Búl tuyndy Shynjandaghy ýsh aimaq tónkerisining tarihyna tolyq tújyrym jasap, tónkeristegi әr últ halqynyng Gomindang kertartpashylarynyng ýstemdigine qarysy shayqastaghy kýres baghytynyng tereng yqpalyn túraqtandyrady...», «Arman asuynda» tek Ile saharasymen shektelip otyrghan joq, onyng kórkemdik kórinisi tipti de keng jatyr. Ábil, Bolat, Bekbosyn, Nәsip qatarlylar Ile qazaq saharasynda jasap otyratymen, olardyng qimyldarynyng syr-sipaty býkil Shynjandaghy, tútas Qytay azattyq kýres tarihyn sharpyp jatady...».  «Romannyng estetikalyq bitimi jaghyndaghy izdenister ómir shyndyghy men kórkemdik shyndyqtyng joghary dәrejedegi birligin anghartady» degen mazmúndaghy baghalary men sol kezde tanymaytyn, tipti romanym jayly әngimelesip te kórmegen bir әdebiyet synshysynyng «Arman asuyndany» múqiyattylyqpen qaytalay oqyp, zertteu negizinde jazghan әdil baghasy dep bilemin.

– Ekinshi romanynyz «Tanquray» turaly da bilgimiz keledi?

– Mening ekinshi romanym «Tanquray» ózime eng qanyq ziyalylar ómirinen, әsirese, ghylym salasyndaghy ziyalylar taghdyrynan jazyldy. Men búl romandy jazugha ayaq astynan kele qalghanym joq. 1974 jyly «Arman asuyndanyn» alghashqy qoljazbasy jazylyp bolghan son-aq, elimiz qazaq ziyalylar ómirinen bir kesek shygharma jazu jóninde tolghana bastadym. Ol kezde «mәdeniyet zor tónkerisi» әli ayaqtamaghan. Búl taqyrypta qalam tarytqanymda «stili dúrystaudan» tartyp «mәdeniyet zor tónkerisi» kezine deyingi solaqay sayasat dәurendegen kezdegi búryn qúlaq estip, kóz kórmegen deytindey qiyn taghdyrgha tap bolghan ziyalylardyng býkil el halqymen birge basynan keshirgen oqighalary jeli bolyp tartylghandyqtan, onyng ýstine búl kezennin, yaghny qantardaghy ayazday qatang dәuirding ayaghy nemen tynary belgisiz bolghandyqtan qayshylyqqa toly qiyal shýnetinde túnshyghyp jýrdim. Búl romandy jazugha, jazghanda da kóne sýrdekpen emes, tyng ýrdispen, slovpen jazugha 1979 jyly bekindim...

– Sizding jazuyshylyqpen alansyz ainalysa beruinizge bolar edi ghoy, ghylym  jolyna týsip ketuinizding sebebi nede?

– Ómir maghan kәsiptik jaqtan eki jol tartty. Bәrinen de qyzyghy – mening aldymen qosymsha kәsibim әdebiyet jasampazydyghynda tabysqa jetuim. Búghan mening jazushylyqtaghy erekshe talatym sebepshi boldy dep maqtanudan aulaqpyn. «Arman asuynda» Qytay qazaghynyng túnghysh romny atanyp, meni ataq-abroygha bólegen jyldary, rasymdy aitsam negizgi mamandyghym tarihtan at kekilin kesip, kәsiptik jazushy boludy da oiladym. Shynjang jazushylar qoghamy da meni soghan beyimdep, Beyjinge Lushýn әdebiyet inistitutyna oqugha jiberdi. 1981 jyly osy Beyjinde jazabastadym, jazghanda da kósile, erkin jazdym. Meni sol bir kezde talant iyektedi desem artyq bolmaydy. Biraq 1985 jyldan keyin negizgi mamandyghym – tarih zertteuge, әsirese, últymyzdyng tarihymen etnografiyasyn zertteuge myqtap kirisuime tura keldi. Keybireuler meni «Tanquray» tartys tudyrghannan keyin jazushylyqtan suyndy dep oilasa kerek... Biraq shynayy ómir odan ózgeshe. «At ainalyp qazyghyn tabady» degendey, azamat ta tolysqan shaghynda ýirengen mamandyghyna oiysady eken. Onyng ýstine búrynghyday emes, sayasat onalyp, tarih zertteuge keng jol ashylghan kez tudy. Zamana talaby, joghary mektepte oqyghan jәne qyzmet barysynda qyr sonyna týsip jinap-tergen halyqymyzdyng mәdeniyeti men tarihyna, etnografiyasyna qatysty qyryuar materialdar jәne qoghamdyq orta (bayaghy әr últ zerttermenderi jiylghan akademiya) mening tarihy zertteuge shyndap kirisuime iaghyttady. Biraq shaghyn әdeby shygharmalar jazuym toqtamady, kólemdi әdeby shygharma jazugha uaqyt shyghara almadym. Oghan 1989 jyldan bergi ilgeri-keyin baspadan shyqqan qazaq tarihy, etnografiyasyna qatysty zertteu kitaptarym jәne kóptegen ghylymy maqalalarym kuә. Onyng ýstine ondaghan jyldar boyy Akademiyada basshylyq qyzmet óteu barysyndaghy qarbalastyq, әsirese, qazaq tarihy, әdebiyeti, mәdeniyeti tarihyna qatysty bir neshe memlekettik jәne Shynjang dengeyindegi zertteu taqyrybyna jetekshilik ettim. Osyghan oray baspadan shyqqan birneshe kesek ghylymy enbekterge de bas redaktorlyq ettim. Alayda, men 1962 jyldan beri jazghan әngimelerim men esselerimdi «Dala gýli» (1984 jyly) men «Taghdyrdyng tartuy» (2010 jyly) atty eki jinaqqa toptastyrylyp baspadan shyghardym. Búl – mening әdebiyetten bir jolata qol ýzip ketpegenimdi bildirse kerek.

– «Jyltyraghannyng bәri altyn emes» demekshi, Qytay qazaq әdebiyetining damuyna  shýkirshilik etsek te, kemshilikteri de jetip-artyluy mýmkin. Osy turaly oiynyzdy bilsek?

– «Syn týzelmey min týzelmeydi» dep ata-balarymyz beker aitpaghan. Qytay qazaq әdebiyetining qazirgi órkendeu barysy, jetken biyigi, shyqqan óresi jóninde  keninen, jan-jaqtyly tolghanatyn kezenge jettik. Ádeby jasampazdyqta qazirge deyin basylym kórgen 70-ten asa romannyng kóbinde eshqanday bagha berilgen joq. Al auyzgha alynbaghannyng bәri nashar, jaraqsyz deuge bolmaydy. Sonday-aq birneshe әdebiy-syn maqala jazylsa ony tandauly roman deuden de aulaqpyz. Degenmen, qalay degende de, auyzgha ilingeni, talas-tartysqa týskeni jaqsy.

Býgingi әdebiyetimizge «shýkirshilik» aitatyn qaqymyz bar. Biraq ketip jatqan kemistikter de az emes. Óz basym jýz payyz jaqsy deu de, ilikke alghysyz qyp joqqa shygharu da dúrys emes degen oidamyn. Kezinde arnayy ghylymy talqy jiynda oqylyp, odan song «Shúghyla» jurnalynda jariyalanghan «Roman jasampazdyghy jónindegi oilarym» atty maqalamda, әdebiyet syny, әsirese, romandardy baghalau jónindegi oilarymdy aitqan edim. Keyingi kezde jazylghan әdebiyet syny jónindegi enbekterde mening osy maqalamdy «ýlgi bolatyn» әdebiy-syn maqalalardyng qataryna qoyypty. Men әli de osy maqalamdaghy oilarymda qalamyn. Búl arada bireuin ghana algha tartsam, men «mәdeniyet tónkerisi» túsynda nemese ol jana ayaqtaghan kezde jazylghan, baspadan shyqqan romandargha sol bir dәuir túrghysynan әdil bagha berudi kóterdim. Óitkeni ol shygharmalargha sol dәuirding óshpes tanbasy basylghan. Búl biz moyyndaugha tiyisti «ashy shyndyq». Olar Júmabay Bilәlúlynyng «Jondaghy joryqtary», Orazhan Ahmetovtyng «Ózgergen óniri», Orazbek Ábilúlynyng «Ústazy», Ghalym Qanapiyaúlynyng «Búrqasyny», Túrsynәli Yryskeldiyevting «Tasqyny» jәne basqalar әdebiyet tarihymyzdaghy  orny bir bólek shygharmalar. Ádebiyetimizding qazirgi damu, shyqqan biyigi (trilogiya men epopeyalar dýniyege kelui) tegis sol kezdegi jetken jetistigimizding zandy jalghasy.

Eng manyzdysy – dúrys, әdil kózqaras qana әdebiyet synymyzdyng dúrys arnamen damuyna jol ashady. Búl ýshin әdebiyet synyndaghy týrli pendeshilikten saqtanuymyz kerek.

– «Aldynghy buyn aghalar, keyingi buyn iniler» demekshi, ózinizding sonynnan ilesken jas aqyn-jazushylar turaly pikirinizdi bilsek...

– Jas aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn mýmkindiginshe kóbirek tanyp-biluge tyrysamyn. Ótkeni olar – bolashaghymyz. Áriyne, bәrin oqyp otyrugha múrsha da joq. Al bolashaghynan ýmit kýttirip jýrgen jas talat iyelerine erekshe ystyq yqylaspen qarap, olardyng shygharmalary qolyma tiyse-aq oqimyn. Atamyz qazaq «Otyzda orda búzbasan, qyrqynda qyrdan asa almaysyn» dep beker aitpaghan. Qazir keyingi aqyn-jazushylarymyzdyng aldy býkil elge tanymal aqyn-jazushylargha ainaldy. Búl bizdi nege quantpasqa?! Olardyng jasampazdyqtaghy tyng serpinin, jalyndaghan jigerin kórip quanasyn. Mәselen, prozany alsyq Ákbar Mәjitúly, Shәmis Qúmarúly, Aqan Seyitqamyzaúly, Shaymúrat Qamyzaúly, Bolat Kәribaev, Qúrmanәli Jýnisqanov, Mәulitqan Ábilghazyúly, Erkesh Qúrmanbekqyzy, Qaysha Tәbәrikqyzy, Qyrbaq Núrghaliyev t.b. Búlardyng keybireui 3-4 roman berip ýlgirdi. Al keybireuining jazu sheberligi tipti әibat. Olardy ózge últtar, tipti, shetel tanydy. Búlardyng arasyndaghy Á.Mәjitúly, E.Qúrmanbekqyzy, Q.Tәbәrәkqyzy qatarlylar hanzu tilinde jazyp keninen tanylghan jәne memlekettik syilyqtargha ie bolghan qos tildi jazushylarymyz sanalady. Olar qazir basqa qazaq jazushylary men zerteushilerining shygharmalaryn hanzu tiline tәrjimalap býkil elge jәne ózge últtargha tanystyruda da tamasha tabystargha qol jetkizdi. Endi búlardyng sonynan shyqqan talay jas talant iyelerimiz taghy bar...

Jas aqyndarymyzdyng qatary mol, izdenis joly keng bolghandyqtan búl súhbatta olar jóninde arnauly toqtalmayyn. Degenmen men Balapan Rabatov, Sәulet Toqtybaev, Ydyrys Ádilqanov, Tәpey Qayysqanúly, Bilispek Ábdirazaq, Qabay Sýleymenúly, Sәrsen Aqanbekúly, Jenisqan Týsipúly, Bauyrjan Shormaqúly, Aziya Maghyperqyzy, Serik Ábilúly,  Gýlnar Quanbekqyzy, Núrbolat Ábdiqadyrúly qatarly bir top izdengish jas aqyn-jazushylarymyzdyng bolashaghynan ýlken ýmit kýtemin.

– Ángimenizge rahmet, agha!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1155
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1786
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1853