Júma, 12 Shilde 2024
Ádebiyet 2063 1 pikir 27 Mamyr, 2024 saghat 15:58

Isabekov әlemi Nobeli otanynda

Kollaj: Abai.kz / suretter Mәdeniyet jurnalynan alyndy

Stokgolim qalasynda Dulat Isabekovting shygharmashylyghyna arnalghan әdeby kesh ótti.

Búl – shved elindegi qazaq әdebiyetin dәriptegen túnghysh shara. Búl elde osy uaqytqa deyin, tipten, Orta Aziya elderining de әdebiyetine arnalghan kesh ótpegen eken.

Keshke shved jazushylar odaghy mýsheleri, baspa ýilerining redaktorlary, әdeby synshylar, teatr mamandary, filologiya fakulitetining oqytushylary, elshilik pen týrli diaspora ókilderi, qazaq qoghamy men BAQ ókilderi qatysty.

Shara ayasynda onlayn rejiyminde avtormen súhbat jýrgizildi, onyng ómiri men shygharmashylyghy boyynsha derekti filim kórsetildi.

Keshte D.Isabekovting shved tilinde shyqqan "Brännande Sol, Isande Vind, Levande Stäpp" kitaby jóninde synshylar pikir aityp, oqyrman óz әserin ortagha saldy. Atalghan jinaqqa jazushynyng "Gauhar tas", "Ókpek jolaushy", "Biz soghysty kórgen joqpyz" sekildi bes hikayaty men eki әngimesi engen.

Stokgolimdegi qazaq diasporasynyng ókilderi óner kórsetti.

Keshten keyin úiymdastyrylghan furshet kezinde qonaqtardyng Dulat Isabekovting tuyndylary jónindegi ong pikirleri jalghasyn tauyp jatty. Ásirese, "Ókpek jolaushydaghy" jalghyzdyq taqyryby kóp qozghaldy.

Shved ziyaly qauymy Isabekovting piesalaryn óz elinde sahnalau, onyng shygharmalarynyng jelisimen týsirilgen filimderdi qazaq tilinde aghylshynsha subtitrmen kórsetu, povesterin jeke-jeke kitapsha etip shygharyp, mektepterge taratu boyynsha úsynystar aituda. Qazaq әdebiyetining aptalyghyn úiymdastyru, qazaq-shved әdeby baylanysyn nyghaytu jóninde de iydeya qozghaldy.

Búghan deyin Resey, Gruziya, Koreya, Týrkiya, Bolgariya, Angliya, Avstraliya elderin bauraghan tuyndylar, endigi jerde Skandinaviya elderinde de óz baghasyn aldy.

Aldaghy uaqytta shved oqyrmandarynan talay pikirler jazylyp, Isabekov әleminen ruhany lәzzat alaryna senim mol.

Ol pikirler audarylyp, qazaq halqyna da jol tartatyn bolady. Solardyng biri – tanymal synshy Yukiko Dukening pikirinen ýzindi:

Dulat Isabekov är en modern representant för
det historiska Kazakstan, som till stor del bevarat
sina urgamla traditioner till vår egen tid. Härifrån
har han hämtat sin inspiration och sina gestalter.
”Med en stor portion ömhet tecknar Isabekov sina
porträtt av stoiska och kraftfulla människor som
uthärdar prövningar med jämnmod. Med sin lyris-
ka prosa och sitt intresse för vanliga människors liv
ansluter Isabekov till den stora ryska, litterära tra-
ditionen med namn som Gogol och Gorkij.”
Yukiko Duke

"Dulat Isabekov – dәstýr-saltyn osy zamangha deyin saqtaghan tarihy Qazaqstannyng zamanauy ókili. Ol shabyty men keyipkerlerin óz dәuirinen alady.

Isabekov óz shygharmalarynda taghdyr synaqtaryna tózimdi qarapayym da úly adamdardyng beynesin asqan sheberlikpen somdaydy. Onyng lirikalyq prozasyndaghy qarapayym adamdardyng ómirge qúshtarlyghyn suretteui orystyng úly jazushylary Gorikiy men Gogoli shygharmashylyghymen astasady". Yukiko Duke

Jergilikti BAQ ókilderi kesh jónindegi materialdardy jariyalauda.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1155
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1786
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1853