Birinshi bólim

KIYIZ ÝIDING EREKShELIGI

Qazaq halqynyng kiyiz ýii – baspana ghana emes. Qazaq halqynyng әlemdik dýniyetanymynyng naqty, zatty kórinisi. Kýlli ghalam men adam arasyn baylanystyrushy. Syrtqy qaskóy tylsym kýshterden qorghaushy. Qazaq halqynyng ruhany mәdeniyeti men zattyq mәdeniyetin saqtaushy, tarihy qúndy jәdigeri.

Kiyiz ýiding ishki kenistigi qazaq dýniyetanymyndaghy úly úghymdar boyynsha ornalastyrylghan. Esikten kirgendegi ong jaq, tórde otyryp qaraghandaghy sol jaq – ýiding «Ong jaghy» dep atalady. Ol – ata-ananyng orny. Sol jaq – túrmys qúrmaghan, ýilenbegen úl men qyzdyng orny. Ýy ortasy – oshaqtyng orny. Esikten oshaqqa deyingi aralyq – «Esik jaq», «Bosagha jaq» dep atalady. Oshaqtan tórge deyingi aralyq – «Tór» nemese «Tór jaq» delinedi.

Ýiding ainala etegin «Irge», «Ýy irgesi» dep ataydy. Qazaq baq ýiding shanyraghynda, bosaghasynda, tórinde, ot ornynda, keregesinde, irgesinde, tabaldyryghynda túrady dep yrym etedi. Ýiding sol bólekterin taza, retti etip, ayalap ústaydy.

Qazaq kiyiz ýii – tanym dýniyesining obektisi. Álemdik dýniyetanudyng ýzdik qúraly. On segiz myng ghalamnyng shaghyn beynesi. Aspan men jer, tútas әlem tirshiligindegi miftik anyzdardyng jiyntyghyn óz qúrylymyna syighyzghan adamzat tarihyndaghy ghajayyp astronomiyalyq biregey baspanasy, úrpaghyn baqytty etip ósiretin, ata dәstýrimen jan-jaqty bilimdi etip jetildiretin qút úyasy, bilim beretin, ómir ýiretetin kiyeli  júrty deuge bolady.

Kiyiz ýiding eng basty simvoly – onyng konus jәne shenber pishindi jasaluy. Odan da keremeti shyghystyq sәulet mәdeniyet ónerimen jasalghan, bógenayy bólek ózine tәn, qaytalanbas dara stili óneri bolyp tabylady.

Qazaq – kiyiz ýiding shenberin tirshilikting kózi, dýniyening kindigi, ómirding nýktesi dep qaraydy. Sol nýktege tirshilikti әkelip ornalastyrsa, onyng ainalasyndaghy,  birdey qashyqtyqtaghy әr aluan nýkteni janay ótetin sәule syzyqtary, ózi bastalghan nýktesinen túiyqtalyp kelip, dýniyening kindiginde túrghan tirshilikti ýiirile ainalyp, sәule shenber qalyptastyryp túrady.  Sodan baryp bir nýktesi ekinshi nýktesinen aspaytyn, ne kemimeytin dóngelek shenber qalyptastyrady.  Odan ary qaray ol shenberdi  shyr ainalyp túrghan, ýlken әlem qorshaghan su jana bir kishi әlem jasap shyghady. Mine, qazaq kiyiz ýii osynday ghajayyp oy aghynynan tughan, filosofiyalyq, logikalyq tújyrymdardyn  jәne  dýniyetanymdyq  ghylymy jýiening negizgi prinsipterin basshylyqqa ala otyryp matematikalyq, geometriyalyq, metefizikalyq esepteu әdisimen jasaghan, adamzat tarihyndaghy eng ozyq baspana qataryna jatady.

Kiyiz ýiding kýmbez tәrizdes shanyraghynan bastap,  qasiyetti tabaldyryghyna deyingi, әr aluan qúrylymdyq bólshekteri, ýy jabdyqtary týp-týgel qazaqtyng salt pen dәstýrine negizdelip jasalghan. Bәri bebeu tilmen sayrap sóilep týr. Tilsiz, oisyz, dәstýrsiz bólshek joq. Qoshqar mýiiz oi salynghan,  tórge tóselgen syrmaghy men tekemeti, kilemine týsken altyn iyirimdi órnekter, zer sandyqtargha oiyp basqan oilar, ydys-ayaqqa jarasqan naqyshtardyng bәri kózge úryp, kónilge syr toghytady. Bәri dóngelengen dýniyening syryn shertedi.

Qazaq kiyiz ýiining joghary qabaty men tómengi qabaty  arasy – ishki dýniye  men syrty dýniyening shekarasy ispettes. Shanyraq arqyly ýy iyeleri kók aspangha baghyp, kýnmen, aimen, júldyzben syrlasady. Múnyng dәleli – qazaqtyng jana týsken jas kelini kýnning kózi alghash kóringen sәtte, qolyna baqan alyp, ýy týndigin óz qolymen týredi. Búl – syrttyng jaryghyn ýige týsirgen kelinnin, kónil jaryghy da ýige kýn sәulesimen birge týssin degen jaqsy yrymy.

Qazaq kiyiz ýiding keregesi shenber, shanyraghy men uyq ústap túrghan joghary bólegi kýmbez bolyp kelui kók aspan men jerding arasyn baylanystyryp týrghan ghajap qosylystyng simvoly deuge bolady.

Onyng tabighat pen jaratylys dýniyesine jarasymdylyghy óte ghylymy túrghydan naqty zerttelip jasalghan. Qay baghyttan dauyl túryp, boran soghyp, jel ýrlese de dóp-dóngelek kiyiz ýidi ainalyp óte beredi. Kiyiz ýige kýsh týsire almaydy. Jaughan jauyn men qar da jogharydan tómen syrghyp qúlay beredi. Al jer silkinsede qay baghytqa shayqasa da kiyiz ýy eshqanday tepe tendiginen aiyrylyp qalmaydy.

Al kiyiz ýiding auasy tәulik boyy tәbighy týrde auysyp, ishki aua men syrtqy aua ýzilmey jalghasyp túrady. Jaryq sәule shanyraq pen esikten kirip, ýidi jarqyratyp túrady. Ýiding tynysy keng bolady. Búl adamdardyng minezine erekshe әser jasap, kónil kýiin keremet ústaugha ýlken ról atqarady. Densaulyghynyng myqty boluyna mol septigin tiygizedi.

Qazaq kiyiz ýii – tútas jaratylys dýniyesining qasiyetterin óz boyyna sinirgen tiptik kýmbezdi qúrylym bolyp tabylady. Qiyq shar pishindi tóbesine ornalastyrghan shanyraq – ýiding joghary qabatyndaghy býkil salmaqty ústap túrady. Shanyraq – ýiding ensesin kóterip ústap túratyn dónesti kýmbez. Shanyraqtyng dóngelek shenberi «Túghyn» dep atalady. Túghyn mehanika túrghysynan qaraghanda, shenber pishinine jatady. Oghan qysym kýsh týskende, kýldireuish arqyly ol qysym kýshti túghyngha shanshylghan uyqtargha qarama-qarsy jaqqa bólip taratyp týrady. Shanyraqqa salynatyn kýldireuishting sany, ýiding ýlken-kishiligine qaray belgilenetini, qysym kýsh pen salmaqqa qaray esepteletini sodan. Jalpy alghanda kiyiz ýy uniyversaldy ghylymy jolmen esep arqyly jasalghan ghalamdyq, gharyshtyq modeli deuge bolady.

Endi kiyiz ýiding ishki bólimdik paydalanu dәstýrlerin aita keteyin.

TÓR JAQ

Kiyiz ýiding tóri – esikke qarama-qarsy jaq. Oghan eng syily, eng ýlken, eng qúrmetti qonaqtardy otyrghyzady. Ekining birin tórge shyghara bermeydi. Tórde kie bar, qút bar. Oghan niyeti jaman adam otyrsa, ýiden yrys ainyp, baq qashady dep yrym etken.

Baghzy zamandarda kiyiz ýiding tórine aq pen qara týske boyalghan syrmaq ne tekemetter salyp qoyatyn bolghan. Múnda eki týrli maghyna bolghan. Biri – tórge otyrghan adam aq-qaranyng ara jigin ajyrata alatyn dana adam otyrsyn dese, ekinshisi – eger jaqsy adam otyrsa, aq niyetinen jasaghan batasy darysyn, al jaman qara niyetti adam bayqausyzda otyryp qalsa, jamandyghyn qara syrmaq kóteredi degen yrymy bolatyn.

Qazaqtyng han, biy-súltan, qazylary biylik aitqanda tórde otyryp aitatyn bolghan. Búl derek VII  ghasyrdaghy  «Orhon-Eniysey» jazbalaryndaghy «Tór taghylymy»  sózdiginde  bayandalady.

Ýiding tóri – qonaq kýtu, dastarhan jang, qonaqtargha tósek salu, jýk jinau maqsatynda paydalanylady. Qazaq ghúrpynda kelinder men kýieu bala tórge shyqpaydy. Olay etse, әdepsizdik sanalady. Ýiding ýlkenderin syilamaghan bolyp eseptelinedi. Qazaq ýiine kelgen qonaghyna «Tórletiniz», «Tórge shyghynyz» dep iltipat bildiredi. Olay aitpasa, kelgen qonaq renjip qalady. Al úzatylyp ketip, tórkindep kelgen qyzyn tórge otyrghyzady. Qyzdy esik jaqqa otyrghyzsa, kedeylik basady dep yrym etedi. Qazaqta «Qyz – tór iyesi, úl – ýy iyesi», «Tórden ketken, esikten de ketedi» degen tәmsil bar. Keyde qyzyna qúda týsken qúdalaryn únatpaghanda, «Tórime shygharmaymyn», «Tórime otyrugha jaramaydy», «Jamangha tórimdi taptatpaymyn» dep jatady. Mine, osy úghymdardan qazaqtyng tórining qansha qasiyetti ekenin týsinuge bolady.

ONG JAQ

Kiyiz ýiding esiginen kirgendegi sol jaghy, tórden esikke qarap otyrghandaghy,  on  jaghy  – «Ýiding ong jaghy» dep atalady. Ong jaq bosagha erlerding simvoly sanalady. Qazaq dәstýrinde ýiding ong jaghyna úl balalar, kelgen qonaqtyng ishindegi jas jigitter otyrady. Ong jaq bosaghagha er-túrman, at әbzelderi, býrkit, kiyim-keshek t.b. basqa nәrseler qoyylady.

Jana týsken kelindi tabaldyryqtan ong ayaqpen attatyp, ong jaq bosaghada qarsy alady. Ong jaqqa tósek salyp, ong jaqqa týsiredi. Qazaqta «Ong jaghyn qyzartyp kelin týsirdi» degen sóz tirkesi bar.

Qaytys bolghan adamdy da ong jaqqa týnetip, ong jaqtan arulap bahigha attandyrady. Syrttan kelgen adam ýiding ong jaghynan keledi, tabaldyryqtan ong ayaqpen attap kiredi, ong ayaqpen attap shyghady. Qonaqqa ong qolyn berip amandasady. Qazaqta ongha qatysty bes mynnan asa jol-joralghy bar. Qazaq úghymynda kiyiz ýiding ong jaq bosaghasy, adam balasynyng bir әlemnen ekinshi әlemge ótetin kópir syndy ról atqarady. Sondyqtan isting ilgerleui men keri ketui, ol isting onnan bastalghan-bastalmaghanyna baylanysty dep yrym etedi. «Onnan bastalypty», «Isi onghaly túr eken», «Ong bolypty» degen túraqty sóz tirkesteri osyny dәleldeydi.

SOL JAQ

Esikten kirgendegi ong jaq, tórden esikke qarap otyrghandaghy sol jaq ýiding – «Sol jaghy» dep atalady. Qazaq ghúrpynda kiyiz ýiding ong jaghy erlerding , sol jaghy әielderding inshisi dep qaraydy. Sol ghúryptyng negizinde dastarhan mәzirine qatysty ydys-ayaq, qazan-baqyr, astau-tabaq, tegene-su qadyralary, saba-torsyq syndy zattar ýiding sol jaq bosaghanynan órley qoyylady. Asadal, kebeje de sol jaqqa ornalastyrylady. Sondyqtan ýiding sol jaq búryshyn «óreshe» nemese «yrys qút» dep ataydy.

Baghzy zamandaghy ata dәstýrinde er adamdar qazan-oshaq jaqqa aralaspaydy. Olay etse, ýiden baq tayyp, qút ýrkedi, er adam ósekshil bolyp ketedi. Er – jýz saqtaydy, әiel – ýy saqtaydy. Olardyng orny auyssa, ýide bereke bolmaydy dep yrym etken. Qazaq tilindegi «Qazan basshy erkek», «Qatyn basshy erkek» degen sóz osydan qalghan. Qazan iyesi – qatyn, otyn iyesi – erkek. Qazan mayly bolmay kónil jayly bolmaydy. Otyn týzu janbay týtin týzu úshpaydy degen maqaldyng mәieginde ómirding mәndi mәseleleri jatyr.

OT ORNY

Qazaq kiyiz ýiining haq ortasyna ot orny, oshaq orny ornalastyrylady. Búl osy ýiding tútas tirshilik tynysynyng simvoly bolyp esepteledi. qasiyetti oryn dep esepteledi. Sol ýidin  berekesin, birligin, túrmys-tirshiligin, baylyq-baqytyn oshaghyna, janghan ottan shyqqan týtinine qarap baghalaydy. «Týtini týzu úshqan janúya», «Oshaghy mayly otbasy», «Oty mazdap janyp túr», «Oshaghynan oty sónbegen júrt» degen sóz tirkesteri sol otbasynyng tirshiligining dúrys, berekesining jaqsy, әl-quatynyng joghary, materialdyq hal-aqualynyng túraqty ekenin bildiredi.

Ýiding erkegin – otaghasy, әielin ­­– otanasy dep atauy osyghan baylanysty aitylghan.

Keybir berekesi ketken, qúty qashqan, hal-aqualy nashar otbasynyng beynesin «Týtini byqsyghan otbasy», «Shalasy janbaghan» dep oshaqtaghy otyna qarap baghalaydy. Ot pen su – tirshilik kózi, túrmys nyshany. Ot ornyn baspaydy, ot jaqqan jerge týkirmeydi, dalagha janyp týrghan shalany óshirmey shygharmaydy. Sondyqtan qazaq janghan otyna su qúiyp óshirmegen. Ottyng óshuin qalamaghan. Ásirese ot ornyndaghy suyp qalghan kýlin de balalargha shashtyrmaghan. Ony jaman yrymgha baghalaghan.

Jalghasy bar...

Bolat Bopayúly

Abai.kz