Júma, 12 Shilde 2024
Aqmyltyq 1677 18 pikir 29 Mamyr, 2024 saghat 20:15

Qoghamnyng әleumettik bolmysy: Qayda ketip baramyz?

Suret Aqiqat jurnalynan alyndy

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev el tizginin ústaghan sәtten‑aq Qazaqstandy әleumettik memleketke ainaldyru josparyn úsynghan edi. «Áleumettik baghdarly memleket» úghymynyng mazmúny «azamattyq qogham» týsinigimen etene baylanysty ‑ әleumettik memlekette   halyq pen memleket úghymy tyghyz birlikte qarastylady. Sondyqtan da, preziydent halyqtyng azamattyq belsendiligin arttyru maqsatynda «Estiytin ýkimet» atty memlekettik basqaru prinsiypin jәne «Mitingiler ótkizu turaly» Zangha týzetu engizip, búrynghy «әkimshilikten rúqsat alu» tәrtibin «әkimshilikti eskertu arqyly» dep ózgertti. Úzaq jyldar «әkimshilik avtoritarizm» búghauynda bolghan halyq múny «demokratiyalyq jylymyq» dep qabyldady. Áleumettik memleketting negizi osynday demokratiyalyq qadamdardan bastalatyny anyq.

1. Qazaq әleumetine tarihy sholu

Ghasyrlar boyy ýzdiksiz shabuyldargha úshyrap, nebir qiynshylyqtardy bastan ótkergen qazaq halqynyng memlekettik qúrylymy әuel bastan dala demokratiyasyna sýienip qúrylghany tarihtan belgili. Mәselen, ózin «Qazaq handyghy» dep ataghan memleketting «handyq» (qaghanat) formasy ózining syrtqy sipaty boyynsha avtoritarlyq dese bolady. Biraq, onyng qúryluy bastauynda kóshpendilerding dala demokratiyasyna say memleket qúru prinsipteri jatqan bolatyn. Alghashqy hanymyz Kerey súltan ózine balama ýmitker retinde Jәnibek súltandy qosty. Sóitip, alghashqy «han saylauynda» qazaq halqynyng tól dәstýrine sәikes, әr rulardan qúralghan qazaq biyleri Jәnibek súltangha agha bop keletin  Kerey súltandy 1458 jyldyng kókteminde aq kiyizge otyrghyzyp, han kóterdi. Odan keyin, aghadan inige múra bop, kelesi han saylauda Jәnibek súltan taqqa otyrdy. Odan keyin de «agha balasy» men «ini balasy» alma kezek handyqty iyelenip otyrdy. Búl – dala demokratiyasynyng shynayy beynesi boldy. Yaghni, búl ‑ ýnemi de jauyngershilik jaghdaygha tap bolatyn kóshpendi halyqtyng ózining memlekettik tútastyghyn saqtauynyng birden‑bir tura joly edi.  Tek osylay ghana kóshpendiler halyqtyng tútastyghyn bóle‑jaratyn «biylik basyndaghy talastan» qorghady, ol el men jerdi syrtqy jaulardan qorghaudyng kepili boldy. Qazaq dalasynda úzaq jyldar saqtalghan búl dalalyq demokratiya, týpting týbinde, «últtyng salt‑dәstýrimen bite qaynasqan últtyq bolmystyng aishyqty kórinisi deuge túrarlyq fenomen» retinde tarihtan oryn aldy deuge bolady.

Mәselen, sol kezderi shygharylghan alghashqy dala zandarynyng ózi de әleumettik sipatta edi. Onyng basty belgisi retinde Ádilettilik, Shyndyq, Qúrmet túrdy. Óitkeni, әr rudan qúrylghan handyqtyng tútastyghy elarlyq qatynasta әdilettilik pen shyndyq, ózara qúrmet túrmasa – handyqtyng ózining de qúryluy, әrmen qaray keninen qanat jany ekitalay ekenin sol zamanghy el biyleushileri men biyleri jaqsy týsindi.  Sonyng arqasynda Qazaq handyghy az uaqytta kýsheyip, ózining qúramyndaghy rulardyng bayyrghy jerlerin ózderine qarata bastady. El basqarudyng osynday demokratiyalyq prinsipteri ózin aqtady: kóptegen rular óz erikterimen Qazaq handyghyna qosyldy. Tipten, әueli ózinen jer bólip, Handyq qúrugha niyet etken Moghol handyghyna kirgen iri taypalardyng ózderi de keyinnen óz erkimen Qazaq handyghynyng qúramyna endi. Sol siyaqty basqa da iri taypalar Qazaq handyghynyng aumaghyn keneytti. Tarihta Qazaq eli qúramyndaghy ru‑taypalar arasyndaghy qaqtyghystar ne soghystar turaly esh derek joq. Osy faktiden biz әuelgi demokratiyalyq baghyt «Qazaq Eli» dep atalghan jana әleumettik birlikting negizin salghany bayqaymyz. Áriyne, múnday dala demokratiyasy kóshpendi ómir tabighatynynan, qalyptasqan saltynan tuyndaydy. Alayda, handyqqa birikken ru‑taypalar arasyndaghy «әleumettilik birtektilik» asa manyzdy roli atqarghanyn joqqa shygharugha bolmaydy. Olar ‑ «Til birligi», «Salt‑dәstýr birligi», «Sharuashylyq jýrgizu tәsilining birligi», «Dala zandarynyng birligi», «Moralidik‑etikalyq qatynas birligi», «Kók Tәniri Jaratushygha degen nanym‑senim  birligi» boldy. Osylardyng bәrining ortaq sipaty Qazaq Handyghyn qúrugha iydeologiyalyq irgetas boldy. El payda boldy, ýlken territoriyada Otan payda boldy. (Otan sózi – matriarhat zamanynan kele jatqan Ot Ana týsinigining auyzeki aityluy ma dep boljaymyn. – Á.B.).

Mine, qazirgi demokratiyalyq jolgha qayta bet búrghan qoghamymyzdyng «әleumettik alghy tarihyn» osylay sipattadyq. Áriyne, ol jol onay bolmady ‑ onyng soqpaqty, búltarysty tústary da kóp boldy. Biraq, soghan qaramastan, biz qazirgi kezde de sol zamandardan qalyptasqan әleumettik damu prinsipterinen ainyghan emespiz – tútas eldik týsinik әli de sol qalypta saqtalyp keledi.

2. Ziyaly qauym әleumettik mәseleni talqylaydy

Osy mәsele turaly juyrda ghana, ózining sәuir aiyndaghy nomerinde «Aqiqat» jurnaly auqymdy keleli kenes ótkizgen bolatyn. Endi sol keneste aitylghan oilardy algha tarta otyryp, oiymyzdy odan әri órbitemiz.

Múnda, jurnaldyng bas redaktory Dәuirjan Tólebaev:

«Áleumettik memleket» degen úghymnyng ózi kóp dýniyeni bildiredi. Onyng eng basty tújyrymy – memleket azamattar aldyndaghy mindetterin oryndauy bolyp sanalady», - dep oy tarqatar týiinin aitty

Ábdirashit Bәkirúly, «Abai.kz. saytynyng sarapshysy:

- IYә, qazirgi Qazaqstan shyn mәninde әleumettik jәne zayyrly memleket. Degenmen, qazirgi Qazaqstan әleumettik qúrylymy jaghynan óte kýrdeli elder qataryna jatady. Oghan 70 jylgha sozylghan kenestik sayasattyng kóp yqpaly boldy. Mysaly, jýzdegen jyldar boyy birqalypty әleumettik birtektilikti Kenes Odaghy jýrgizgen újymdastyru sharalary, sonyng әserinen halyqtyng asharshylyqqa tap boluy, repressiyalar, odan keyingi qazaqtyng er-azamattarynyng elu payyzy qaytpay qalghan dýniyejýzilik soghys  – osynyng bәri әleumettik jaghdaygha әser etti. Mysaly, tyng iygeru jyldary elge jan-jaqtan әrtýrli din, dil, til, mentaliytet ókilderi aghyldy. Nәtiyjesinde Qazaqstan «kóptýrli әleumettik ortagha» (últtar laboratoriyasyna) ainaldy. Búl әleumettik jaghdaydy shiryqtyrdy. Onyng zardabyn azaytu ýshin ortalyq qazaq halqy jetpis jyl boyy auyldyq rezervasiyada ústady. Halyqty urbanizasiyalanu prosesine der kezinde ilesitirmedi. Qazaq halqynyng óz mәdeny platformasynda urbanizasiyalanu ýrdisine tosqauyl qoyyldy. Biraq, odan syrt qalghan qazaq halqy ózining últtyq dilin, dәstýrin, bolmysyn, birtektiligin saqtap qala aldy. Auyldan shyqqan jastar qalada oqyp, tól mәdeniyetin, әdebiyetin, ghylymyn damytty. «Rezervasiyagha» qaramastan auyl qazaqtarynyng ruhaniy-mәdeny qajettiligi óteldi. Jazushylardyng kitaptary jýz myndaghan tirajben basylyp, býkil respublikagha tarady. Osylaysha halyq mentaliytettin, tildin, mәdeniyetting birtektiligin saqtay bildi. Onyng jarqyn kórinisi 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinde oryn aldy...

Býgingi jaghdaygha biz osynday kýimen jetken edik. Ókinishke oray, býgingi әleumettik shiyelenisterding kóbi tәuelsizdik alghannan keyin beleng alady. Sebebi, qazaqtyng mәdeniyeti men dilin generasiyalap túrghan auyl qirady. Odan keyingi «haostyq migrasiya» auyl qazaqtaryn qalagha aidady. Alayda, qalalar olardy qarsy almady ‑ qalany da júmyssyzdyq jaylay bastady. Osy kezden bastap býginge deyin jalghasqan «әleumettik problemalar» shoghyry payda boldy. Búl daghdarys últtyq bolmysqa keri әser etip, úrpaqtar arasyndaghy tәrbie sabaqtastyghy joyyldy ‑ bir úrpaq tәrbiyesiz‑qarausyz qaldy. Ol úrpaq últtyq bolmystan alshaqtau kvaziy-mәdeniyetke ie bolyp ósti. Ártýrli mәdeniyetterdi sinirdi, biraq, naqty, aishyqty últtyq bolmysy qalyptaspady. Ol býgingi úrpaq ókilderi ortasynda qayshylyqty jaghdaydy tughyzyp otyr...

Áriyne, últtyq tәrbiyening әlsireui qazaq halqynyng últtyq bolmysyna ýlken soqqy bolyp tiydi. Úrpaqtar arasyndaghy sabaqtastyq әlsirep, qogham mýshelerining bir-birin týsinbeytindey jaghdaylary oryn ala bastady. Ártýrli derbes әleumettik qúbylystar payda boldy. Mysaly, sonyng biri toqsanynshy jyldary payda bolghan «reket» boldy. (Qazir ol týrlene kele «biylik reketine» ainaldy. Biylikke qoly jetkender eldegi korrupsiyany paydalana otyryp, memlekettik resursty óz maqsattaryna júmsaudy daghdygha ainaldyrdy. Qiazaqstanda ózine ghana tәn oligapoliyalyq әleumettik top ómirge keldi. Olardyng basty ereksheligi mynada: ol top tek qana bangdy maqsat tútady. Ol osy salanyng sheberi. Olar óte qúityrqy amaldarmen  Zandardy ózderine baghyndyrdy. Halyqty qyspaqta ústady, ekonomikalyq tetikterdi bóliske saldy, ózara sybaylasty. Nәtiyjesinde biylik pen biznes birikti de, biznes memleketke emes, «sheneunik‑biznesmenderge» qyzmet etushi qúralgha ainaldy. Ol, óz atymen aitsaq, halyqtyng qazynasyn, memleketting baylyghyn jәy ghana «tonaushylyqtan» (reketshilik) asa almady. Sonyng arqasynda memleket ózining potensialdy damu mýmkindiginen ondaghan jyldargha keyin ketip, búqaralyq dengeydegi әleumettik qayshylyqtar artty. Qazir ol shyrqau shegine jetti. Songhy kezderdegi bolghan tabighy apattar onyng shynayy beynesin ashty.

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining oqytushysy, әleumettanushy Dinara Núranqyzy:

- Áleumetttanu ghylymynda Masloudyng «qajettilikter piramidasy» degen piramida bar. Búl piramida boyynsha, eng aldymen, bәrimiz birinshi orynda jeke qauipsizdigimizdi qamtamasyz etemiz. Odan keyin qarnymyzdy toydyrugha tyrysamyz. Osylar ótelgen song ghana biz ruhany baygha úmtylamyz. Sol siyaqty әleumettik memleketti de Tәuelsizdik alghan song birden qúru mýmkin emes edi. Múndayda әleumettik jaghdaydy onaltu keyinge shegerildi. Óitkeni elding kýn tәrtibinde daghdarystan shyghu, halyqty azyq-týlikpen qamtamasyz etu, júmyspen qamtu siyaqty mәseleler aldynghy shepte edi. Sol sebepti biz әleumettik memleket retinde tolyq qalyptastyq dep aita almaymyz. Áleumettik memleket degenimiz ne? Ol halyqtyng ruhany bay boluy, densaulyghyn saqtauy, bilim men túrmys-tirshilikke kónil bólui. Demek, memleket bilim beru salasyn, densaulyq saqtaudy jәne qoghamnyng osal toptaryn damytugha kirisui qajet. Yaghni, kóp balaly analargha, jetimderge, mýgedekterge әleumettik qoldau kórsetu, zorlyq-zombylyqtyng aldyn alu kerek. Mine, býgingi kýnning eng ózekti mәselesi – osy taraptaghy әleumettik sayasat jýrgizu bolyp tabylady («Aqiqat» jurnaly, 30‑sәuir. 2024 j.).

Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu instituty sayasy zertteuler ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri, PhD Meyramgýl Meyramgýl Isaeva:

‑ Ata Zanymyzdyng 1-babynda: «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady» dep Qazaqstannyng memlekettik sipaty naqty jazylghan. Áleumettik memleket ‑ memlekettegi azamattardyng qúqyqtarynyng qorghaluyn, saqtaluyn jәne onyng jýzege asyryluyn qamtamasyz etetin memleket.  Osy baghytta elimizde әrtýrli әleumettik baghdarlamalar qabyldanyp, iske asyrylyp jatyr. Jalpy orta bilimning tegin berilui, tegin medisinalyq kómek, әleumettik osal toptargha kórsetiletin qamqorlyq týrleri, halyqtyng baspanaly boluyna arnalghan baghdarlamalar boluy – osynyng barlyghy da әleumettik memleket ayasynda oryndalyp jatqan baghdarlamalar. Sondyqtan elimiz Ortalyq Aziyanyng ózge memleketterimen salystyrghanda әleumettik baghdarlamalar boyynsha birshama alda kele jatqanyn aituymyz kerek. Oghan bizding elimizding mýmkindigi, tabighy resurstardyng moldyghy, syrttan keletin investisiyalar – әleumettik baghdarlamalardy jýzege asyrudyng qaynar kózi dep oilaymyn («Aqiqat» jurnaly, 30‑sәuir. 2024 j.).

Q.A.Yasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetine qarasty Euraziya ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory, әleumettanushy, Phd Suat Beylur:

‑ Tórt jyldan beri Qazaqstan elinde túryp jatqan týrik әleumettanushysy retinde eki ózekti mәseleni atap ótkim keledi: birinshi – Qazaqstan men Týrkiya memleketterindegi qoghamnyng әleumettik jaghdayy, ekinshi – til mәselesi. Songhy otyz jylda Qazaqstan basqa memleketterge qaraghanda kóp mәdeniyettilikti qalyptastyryp keledi. Kóbinese memlekette 130-dan astam últ bar dep aitylady. Alayda olar etnostar men әrtýrli mәdeny birlestikter. Mine, osyghan erekshe nazar audaru qajet. Qazaqstannyng kóp últty sayasaty óte jaqsy damyghan, biraq, osy tústa til mәselesine jiti mәn beru kerek.

Qazaq jәne orys tilderining araqatynasynda negizgi til retinde, әriyne, qazaq tilin algha shygharugha úmtylys bar. Alayda búghan qazir aghylshyn tili qosyldy. Búdan ýsh tilding arasynda basymdyq qaysysyna beriletini sheshilmey túryp, ýshtildilik sayasatyn jalghastyru qanshalyqty dúrys degen mәsele tuyndaydy. Óitkeni, zertteumen nemese halyqaralyq baylanystarmen ainalysatyn adam aghylshyn tilin ózdiginen ýirenip alady jәne ghylym tili retinde damytady. Al orta mektepterde balagha ana tilin mengermesten búryn, aghylshyn tilin ýiretuge tyrysu – qate әreket. Yaghni, ana tilinde tolyq bilim alyp, óz oiyn ashyq jetkize almay túryp, ózge tildi oqytu – dúrys nәtiyjege jetkizbeydi. Bala ana tilining qúnaryn boyyna tolyq sinirmese, tildi jetik mengermese, tipti shetelde birneshe jyl qatarynan ómir sýretin bolsa da, basqa tildi tolyq mengere almaydy. Sebebi ana tilining funksiyalaryn tútas bilmeydi, sondyqtan basqa tilderdi ýirenu mehanizmi dúrys qalyptaspaydy. Áriyne, aghylshyn nemese basqa tilderde sóileui mýmkin, dese de robot siyaqty tildesetin bolady. Óz tilining qasiyetin jete týsinbegendikten ózge tilding de ereksheligin úghynbay, oiyn ashyq jetkize almaydy.

Sonymen birge, otbasy mýshelerining araqatynasy mәselesine baylanysty olqylyqtar bar. Mәselen, ata-anasyz ósip kele jatqan jetim balalar sany óte kóp. Búl, әriyne, әleumettik túrghydan óte qauipti. Memleket týrli qoghamdyq úiymdar arqyly jetimderdi qamqorlyqqa aluy mýmkin, alayda ol ata-ana beretin tәrbie men meyirimnin, jaqsylyqtyng ornyn toltyra almaydy. Memleket әke-sheshesiz ósken balalargha jataqhana jayyn retteu, qarjylay kómek kórsetu, bilim beru, oqugha jiberu arqyly jaqsy jaghday jasaydy. Alayda otbasy arqyly beriletin meyirim men jyludy jetkize almaydy. Otbasynyng mahabbatynsyz, meyiriminsiz ósken bala bolashaqta jaqsy múghalim, dәriger nemese injener boluy mýmkin, alayda ruhsyz bolady. Ruhsyzdyq pen meyirimsizdik qogham ýshin qauipti.

Osy jerde Qazaqstan, Qyrghyzstan jәne Ózbekstanda «ókil әke», «ókil sheshe» syndy úghymdar bar ekenin eske salghym keledi. Qazaqstanda búl dәstýr tarihy jaqsy qalyptasqan. Mәselen, qazir memleket әrbir jetim balany qoldau ýshin belgili bir dengeyde aqsha bóledi. Múnday qarajatty ata-anasyz qalghan balalardyng tuysqandaryna beru arqyly balanyng otbasymen birge ósuin qamtamasyz etuge bolady. Osylaysha qazaq halqynyng otbasy mektebinde qalyptasqan múnday mәselelerdi qayta janghyrtugha bolady.

Al, tilge qayta oralsaq, Týrkiyada zamanauy jәne jekemenshik mektepterde 5 synypqa deyin tek týrik tilin oqytady. Ózge shet tilderin sodan keyin ghana ýirenedi. Al, jetim balalardy asyrap alushylargha memlekettik qoldau kórsetilgen («Aqiqat» jurnaly, 30 sәuir. 2024 j.).

Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti qoghamdyq-gumitarlyq pәnder kafedrasynyng agha oqytushysy Maqpal Dabyltaeva:

- Áleumettik memleketti qúru jolynda әdildik, әdilettilik jәne senim mәselesi birinshi orynda bolady. Ádildik, әdilettilik jәne senim ol otbasynan bastalyp, barlyq әleumettik instituttardyng qúrylymdyq jýiesinde, ózining dengeyinde jýzege asyrylatyn bolsa ‑ әleumettik memleketting sapasy artady. Ol ýshin birinshi kezekte otbasy dengeyinde  azamattardyng (individterdin) boyynda qúndylyq baghdarlaryn qalyptastyruda últtyq erekshelikke negizdelgen qúndylyqtar jýiesin berik qalyptastyru qajet dep oilaymyn.

Qogham, ol – tiri organizm. Qanday da bir qoghamdyq jýie dýniyege keledi, ómir sýredi, sharyqtaydy jәne qúldyraydy. Biz ózimizding elimizding tarihi, sayasi, ekonomikalyq damuy barysynda birneshe saladaghy qarym-qatynasty basymyzdan ótkizip jatyrmyz. Al endi ortaq bolmys­ty әr uaqytta qoghamnyng (azamattarynyn) sana jәne sauattylyq dengeyi qalyptastyrady. Búl orayda, býgingi qoghamnyng әleumettik bolmysy zamanauy tendensiyalargha elikteytin, jahandyq ýrdisterdi basty nazarda ústaytyn, naryq tiypindegi adamdardan qúralady. («Aqiqat» jurnaly, 30‑sәuir. 2024 j.).

Sonymen, ghalymdar qoghamdaghy qazirgi mynaday әleumettik qayshylyqtardy atap ótti:

1. Qazirgi kezde joghary tap pen tómengi taptaghy adamdardyng arasyndaghy alshaqtyq óte ýlken. Ol jyldan jylgha arta týsude;

2. Áleumettik túrghyda túrmysy nashar otbasylarda otbasylyq ajyrasular kóbeyip barady. Bolashaqta ol elimizding demografiyalyq jaghdayyna eleuli әserin tiygize bastaytyn bolady;

3. Shamadan tys bay, enbektenbey tapqan aqshanyng esebin bilmeu – ony ysyrap etuding ózge jolyn tabuda. Ol memleketting mýddesine qyzmet etip jatqan joq;

4. Jogharyda da, tómende de nashaqorlyq pen maskýnemdik, jezókshelik qaupi joghary bop túr. Yaghni, «bireu toyyp sekiredi, bireui tonyp sekiredi» degendey..;

5. Til qayshylyghy erekshe kvaziymәdeny tildik‑әleumettik toptyng payda boluyna alyp kelude. Búl qayshylyq tek qana memleketting kýsh‑jigerimen, onyng tótenshe aralasuymen sheshiletin jaghdaygha jetti;

6. Últaralyq qatynastaghy búrynghy dekorasiyalyq sheshimder men jalang úrandar jaghdaydy odan әri kýrdelilendirdi. Endi osyghan baylanysty qogham últaralyq qatynasta Jana Deklorasiya qabyldau aldynda túr;

7. Konstitusiyagha say Últtyq iydeologiya mәselesi juyq arada sheshimin tappasa, ol jana әleumettik qayshylyqtardy tuyndatuy mýmkin;

8. Últtyq tәrbiyeni qolgha alyp, ony unitarly memleketke say birizdilikke salu;

9. Ár saladaghy qyzmet etushi toptar arasyndaghy әleumettik aiyrmashylyqty naryq zanymen sәikestendiru jәne ghylym men bilimdi naryq zanymen úshtastyru;

10. Enbek naryghyn jedel qalyptastyru: óndiristerde kóptep júmys oryndaryn ashu;

11. Mәdeniyet salasynda qoghammen júmys isteu tәsilderin jәne Últtyq dýniyetanymdy dәripteuding jana tehnologiyalyq tetikterin jetildiru;

12. Memlekettik til turaly derbes zandy qabyldau;

13. Dinning memleket isine aralasuyna tosqauyl qong, qoghamda diny kózqaras boyynsha toleranttyqty damytu, ony zanmen zandastyru;.

14. Qorghaugha zәru әleumettik toptar: balalar men zeynetkerlerdi arnayy qoghamdyq qomqorlyqqa alu.

Mine, әleumettik mәseleler, osylaysha qoghamnyng bar mәselelerimen birlikte, onymen birge sheshiletini aiqyn boldy. Áriyne, ony kezen‑kezenmen ghana sheshu mýmkin. Búl jerde qay baghyttyng basym ekendigin dóp basyp, dúrys anyqtau manyzdy. Ol әr dengeydegi memlekettik basqaru instituttarynyng biliktiliginen, әdiletti boluynan, el mýddesin joghary qongynan, jalpy, biylikting adamgershilik sipatynan  anyq kórinetin bolady.

Qazaq «Kósh jýre týzeledi» dep aitqan...

Ol neni bildiredi?

Birinshi, kósh ýnemi qozghalysta boluy kerek.

Ekinshi, kóshbasshysyna senimdi boluy kerek.

Ýshinshi, aldaghy kósh sonyna iz sala aluy kerek.

Sonda kósh týzeledi...

Biz – búrynghy kóshpendiler osynday halyqpyz...

Ábdirashit Bәkirúly

(Avtor «Aqiqat» jurnalynyng bas redaktorynyng orynbasary, «Keleli kenes» aidarynyng jýrgizushisi Dina Tazabekqyzy Imambaevagha osy maqalany dayyndaugha qosqan ýlesi ýshin alghysyn bildiredi)

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1155
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1786
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1853