Iliyas Jansýgirovke – 130 jyl!

«Búl ómirde adam - qam-qareket jәne qimyl-әreketpen ghana adam, kim qimylsyz qalsa, onyng aldy taskeren».

Iliyas Jansýgirov

Ómirbayanynda Iliyas Jansýgirov: «Mening jylym «jylqy» deydi. Onysy 1894 jyl. Jazghy salym tuyppyn. El ishinde tughan ai, kýnindi, saghatyndy qaydan tabarsyn? Anamdy az bilem. Tórt jasymda jetim qaldym», - dep jazady. Iliyas tughan ai-kýnin anyq bilmegen. Barlyq toltyrghan anketalary men jazghan ómirbayanynda ózining tughan aiy men kýnin kórsetpegen. Iliyas Jansýgirov «Ómirbayanynda» ósken jerim: «№ 4 auyldyq/kenes, Aqsu bolysy, Taldyqorghan uezi, Jetisu guberniyasy», - deydi. Búl kenes ókimeti ornaghannan keyin jazylghany. Negizinde Iliyas Jansýgirov Lepsi uezi, Sarytau bolysy, № 7 auylda tughan. Iliyas Jansýgirov:

Men ózim tauda tuyp, tasynda óstim,
Jasymnan múz tósenip, qardy keshtim.
Asqarly Arshalygha qozy jayyp,
Búlttyng aspandaghy qasynda óstim.
Jónkening jogharghy ala basynda óstim,
Aq ghauhar Aqtastynyng tasynda óstim.
Aspanda aqiyghy shanqyldaghan,
Qúzdardyng qúlamaly astynda óstim, - dep jetkizedi. Jasynan Alatau, Gimalay, Kavkaz, Jónke, Altay, Alay, Hantәniri, Kókshe, Ayyrtau taularyn jyrlaghany da sodan. «Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan» degen esteliginde, Aqsu audany oqu bólimin basqarghan, Iliyastyng tәlimin alghan Berdiqoja Jantasov:

Sen tughanda jasardy kәri jasym,
Ósti órkenim, tenizdey yqylasym.
Ay ma eken, júldyz be eken, әlde kýn be?
Qúz qabaq, jota múryn Iliyasym! – dep әkesi Jansýgir ólendetip, erkeletip әldiylegen dep jazady. «Bizding Iliyas» degen maqalasynda Shókenov Quandyq:

Sening atyng bilemin Iliyastay,
Saghan kelin әpersem sirә jastay.
Ýilendirip, enshindi bólip bersem,
Ketermising atana qaraylaspay?
Álde seri bolarsyng jorgha mingen,
Álde ólenshi bolarsyng әn kýilegen.
Baqyt, dәulet, abyroy әli aldynda,
Sonda meni esine al – әldiylegen, - dep Bersýgir atasy men Toqtyq әjesi besikte terbetkenin jazady. Iliyasqa:

- Jazghy salym kýnning birin tanda! - dep Sәken Seyfullin men Beyimbet Maylin úsynys jasaydy. Iliyas: - Tughan kýndi toylap, uaqyt ótkizip jýremiz be? – dep kónbeydi. Eki qúrdasy bolmaghan son, Iliyas: - Mereke kýni bәribir júmys istemeymiz, meyramdaymyz ghoy. Endeshe, mening tughan kýnim sol – 1 mamyr bolsyn! - deydi. Osydan Iliyas Jansýgirovting tughan kýni 1 mamyr bolyp jýr.

Iliyastyng esimin «Qyzyriliyas» dep qoyyp, kindik әkesi atanghan qobyzshy Baysaqúly Molyqbay (1857-1930 j.j.) Iliyastyng әkesi Jansýgirmen týidey jasty. Qonystary irgeles. Zamany bir, túrmystary tendes. Iliyas Jansýgirov ústazy, aghartushy, memleket qayratkeri Bilәl Sýleevting úsynysymen qújattargha esimin «Iliyas» dep qysqartyp jazdyrtady.

«Súnghyla, súlu jan» maqalasynda Seydesh Múqametshiyn: «Iliyastyng 70 jyldyq mereytoyyna kelgen Ghabit Mýsirepov pen Ghabiyden Mústafinge Aqsu ózeni manyn aralatyp jýrip, Ghaly Ormanov Iliyas Jansýgirúly turaly әngime aitady. Ghaly Ormanov: «Anau túrghan shoqyny «Ýkili tóbe» deydi. Onyng týbindegi shúratty «Shiylikemer» dep ataghan. Akynnyng ómir boyy әndetip jýretin «Shiyli ózek, kók qamys, bizdi oilay jýr kóp tanys» degen әni osy tústa tughan. Qaynar elining Hangeldi degen tabynan shyqqan asqan bir súlu qyzgha aghamyz ólerdey ghashyq bolady. Qyzdyng sotqar aghalary Iliyasty auylyna jolatpay, aqyrynda qaryndastaryn basqa bireuge úzatyp tynady», - dep jazady.

Iliyastyng anasynyng shyqqan atategin Iliyaspen atalas Ábishúly Serperbay: «Atalyq – Imanghaly – Baqtoyys - Eltyndy – Baynazar, Qojas – Eske, Jortshy, Qoqanjyryq, Orys, Toghys, Jylqyaydar – Qambar by – Tәttibolat – Oshan - Esbolay – Tynbay – Jylqyaydar - Áytek – Sang – Púshyq – IYgibay – Túrsynghazy dep taratyp, Túrsynghazy – aqyn bolghan. Óleng aityp nemese aitysqanynda taqiyasy qúiqasymen birge basynda ary-beri jýgirip otyrghan. Iliyasqa óleng osy naghashy atasynan qonghan», - dep jeteli jetkizedi. Atalas Serperbaydyng әkesi Ábishti «iz kesushi, jortuylshy, et jasaghysh» dep sipattap, «Ábish agha» dep Iliyas syilasqanyn Shókenov Quandyq jazady.

Jazba aqyndyq Iliyasqa Abay Qúnanbaev ýlgi-ónegesimen el ishinde qanghyrghan «Qazaq» gazeti men Abay Qúnanbaevtyng 1909 jyly shyqqan kitaby arqyly oiy oyanyp daridy. Ómirbayanynda Iliyas: «Abay artyq әser etti. Oiym oyana bastady. Ózimde birtýrli sergektik, silkinis, jýregimde janalyq sezdim. Jazugha talabym oyandy. Kelsin, kelmesin ómirdi óleng qyla bastadym. Abay torynda qaldym. Birtalay úsaq ólender jazdym. Onyng atyn «Baldyrghan» qoydym», - dep jazady. Búl 1914-1916 jyldar bolatyn. Iliyas: «1916 jyldan 1917 jylgha deyin esh nәrse jaza alghan joqpyn», - degen derek beredi.

Myrzabayúly Quantay, Ábishúly Serperbay Iliyastyng shyqqan atategin: «Atalyq (Keldәulet) – Imanghaly – Baqtoyys - Eltyndy – Baynazar, Qojas – Eske, Jortshy, Qoqanjyryq, Orys, Toghys, Jylqyaydar – Qambar by – Tasbolat – Qonyrbay - Qaynar -Temey - Toqpan – Tólebay (batyr) – Qaldyaman - Jarylghap - Ótes – Baqyray, Shilikbay, Seyilbay, Saylybay – Bersýgir - Jansýgir. Jansýgir ýsh әiel alghan. Birinshi әielinen – Bimamaghzam (qazir Bimaghzum dep jazylyp jýr), ekinshi әieli Kókishten – Rahima, Rahilya, Qyzyriliyas (Iliyas), ýshinshi әieli Biybiden – Qani, Qyzyrbek tughan», - deydi. Tegi Iliyas: «Ákem toghyz ata», - dep jazyp qaldyrghan. Ony әzirge eshkim tarata almady. Qopaly uezi boyynsha 1904-1906 jylghy bolystyq saylau men qazylardy taghayyndap bekitude Sarytau bolysyna qarasty № 7 auylynyng qazysy Tәshen by Mynjasarov, al kandidaty Jansýgir Bersýgirov bolyp taghayyndalghan eken. Qújatta: «Rasporyajeniya oblastnogo nachalistva. Prikazy voennogo gubernatora Semiyrechenskoy oblasty ot 5 avgusta, № 319», - delingen.  «Din - tәrbie dingegi» atty kitapta, Shartarap*S baspasy, Almaty 1999 jyl, 120 bette, avtory Ázimhan Saduaqasúly: «Jansýgirding әkesi Bersýgir – qajy bolghan», - dep jazady. Qyzyrbekting qyzy Núrpan: «Arghy atamyz Bersýgir. Jansýgir atamnyng qyzdary: Rahima, Rahilya, Qaniy», - deydi.  Jansýgir úly Qyzyrbekke 1928 jyly tekti jer, eli Ótebay, Ýpi qajynyng aghasy Bayghalidyng Naghipa degen on alty jastaghy qyzyn әperedi. Iliyas Jansýgirov «Saparda» degen ólenin Nýsipúly Ýpi qajygha arnaydy. Iliyastyng qaryndasy Qany da jadynan óleng shygharyp, әjeptәuir dauysy bar әnshi bolypty. Ýlgili bólimshesinde túrghan Núrmúhanmet Raqimov: «Bala kezimde Iliyaspen asyq oinap ósken edim», - deydi.

Iliyas Jansýgirov: «Shu degende Álipbiydi әkem ózi oqytty. Imanshart, Áptiyekting ejik sýresin ýiretip jýrip, Qúrangha týsirdi. Menen basqa bala oqytqan kisi emes. Tek qystyng úzyn týnderinde, bilteli shamnyng jaryghynda, bir shybyqty ala otyryp, meni tizege alushy edi», - deydi. Iliyas әkesining kitaptaryn jete tanyp, oqy almaydy. Úghymsyz bolady. Ákesi «Aqtúmsyq qargha jer oshaqtyng basyna qonyp úshty» degen sóilemdi jazdyrtady. Búl sóilemde Iliyas bes qate jiberedi. Ákesi balasy shala da bolsa, jazu jazyp úshtalghanyna quanady. Búl 1906 jyldyng 25 qazan kýni edi. Ol oqytudaghy maqsat – bú dýnie ýshin qolynda qoy-serkeshting qaty bolsa, o dýnie ýshin auzynda imany bolyp, bes mezgil namazy bolsa sol edi. Orys oquynyng ne ekenin, nege kerektigin týsinetin jandar manayynda bolmaydy. Maman-Túrysbekter sauda-sattyq kapitaly arqyly qazaq arasyna ózgeris kirgizedi. Imam ústaydy. Meshit saldyrtady. Medrese ashady. Balalar oqytady. Úrpaqtary jana mektep salyp, tónirekke oqu-bilim taratugha oshaq bolady. Núrseyit Jaqypov pen Ayserkenov Búghytay qoljazba dәpterinde: «Qaraghash mektebin saldyrghan ismer Ábdrahman. Salugha Sarqannan 30 shamaly orys pen 30 shamaly qazaq qatysqan. Mektep jobasyn syzghan Barlybek Syrtanov pen Baydrahman Zihandarov. Meshit salugha 16 myng qarjy júmsalsa, mektepke odan eki ese qarjy shyqty. Múghalimder: Baydrahman Zihandarov, Jaqy Aymanov, Ahmetkerey Ghabitov, Najar Abdosov, Núrmúhamet Islyamov, Qúnanbay Basshabaev (orys tili) Ufadan oqyp, keyin múghalim bolghandar: Bilәl Sýleev, Meyirman Ermektasov, Aubakir Mambetbaev, Beysembay Kedesov, Berikbol Qilybaev, Mústaqym Maldybaev, әnshi Mayra. Atamannyng úly Nikolay Nazarov Sarqannan, 1911/15 jyldary orysshagha oqytqan. Múhametqaly men Fatima Esengeldinalar. Fatima qolónerine 40/50 qyzdy baulydy. 1918 jyly Qaraghashta óltirilgender: Beysembay Kedesov, Omar Kereev, Áripjan Begimbaev. 1937 jyly mektep Aqsugha kóshirildi. 1918/1920 jyly oqu bolghan joq. Oqu tek 1921 jyly bastaldy. 1925/1928 jyldarda kommuna boldy. 1928/1936 jyldarda ShKM, 1935 jyly toghyz aida orta mektep boldy», - dep derekteydi. Sol mektepten Matay elinen shyqqan birqatar oqyghandar Meyirman Ermektasov, Áubәkir Mәmbetbaev, Beysembek Kedesov, Núrqasym Jetekbaev, Qúsmolda Qysyqkózov, Núrseyit Jaqypov, Qanapiya Mahmetov, Núrghalym Seytbattalov, Álseyit Baghramovtar. Iliyas Jansýgirov «Mamaniya» mektebinde oqymaghan. Ómirbayanynda Iliyas Jansýgirov: «Men ol mektepte oqy alghanym joq», - dep anyq jazady.

Iliyas 1909 jyly bir baygha jaldanyp, toqtylaryn baghady. Sol jyly elde astyq yrghyn shyghady. Oghan da jaldanady.

Oqyghany turaly Iliyas Jansýgirov: «Búqara shәripten oqyp shyqqan Hasen degen shala qazaq molda «Sýttigen (Kýigentam)» degen jerde Túrysbek auylynda imam eken. Meni әkem osy Hasen moldagha 1910 jyly oqugha әkep berdi. Onyng oqytqany Qúran men Shәrotsala bes uaqyt namaz kitaby. Múnda bir ay jarym oqydym. Túrghan jerim kelispey, auyryp, auylgha qayttym», - deydi. Negizinde Iliyastyng ol oqudy tastaugha sebebi basqasha. Hasen moldanyng  arab tiline tili kelmegen shәkirtterining tilin oramalymen ústap, sozatyn әdeti bolady. Bir kýni Tútqyshbay degen balanyng tilin sozyp, onyng tili isip ketip, azap shegedi. Hasen moldanyng búl qylyghyna shәkirtteri narazylanyp, ýlken tabaq qaghazgha Tútqyshbaydyng tilin sozyp túrghan Hasen moldanyng suretin salyp, astyna eki shumaq:

Moldekem Tútqyshbaydy mazalap túr,
Tilin sozyp, jylatyp, jazalap túr.
Din ýiretip balagha zorlyqpenen,
Taratyp júmaq jolyn tazalap túr.
Tútqyshbay moldekeme baghynyp túr,
Oqudan kónili qalyp, oshaghyn saghynyp túr.
Moldakeng jas balany ayar emes,
Qyzaryp, eki kózi qaghynyp túr, - degen óleng jazyp, meshit qabyrghasyna ilip qoyady. Hasen molda múny jasaghannyng izine týsip, Iliyas ekenin biledi. Oqudan shygharugha әreket jasaydy. Uәliyúly Hasen Túrysbekting Troyskiden qalap әkelgen moldasy. Ziraty Taldyqorghandaghy Shayqorghanda. Jamanbayúly Tútqyshbay: «Múnday oqigha oryn alghany ras. Sodan Hasen molda dәrisinen Iliyas ekeumiz shyghyp kettik», - dep rastaydy. Qabyrgha gazetin Iliyas Jansýgirov eng alghash 1910 jyly Kýigentamdaghy (Sýttigen) Túrysbek qajynyng meshitinde Hasen moldagha arnap shygharghan. Búl Iliyastyng jurnalistikagha degen alghashqy yqylym qadamy desek te bolar. Iliyastyng bala kezinen aitatyn «Jeldiqaraghay» degen ózining shygharghan óleni bolady. Ol ólendi aitqyzugha kópshilik qúmartypty. «Jaylauym Jeldiqaraghay, jaylauda elim jarasqan», - degen ghana joldary saqtalghan.

Jamanbayúly Tútqyshbay (1888-1977j.j.) - týrsiz qara mysyq, qaraday esepke jýirik adam eken. Kenestikter «kedey» dep qoldap, jazudy shala bilse de raysoyzdyng basshylyq qyzmetine taghayyndap, desin kóterse, «aq degeni alghys, qara degeni qarghys» bolyp, qyzyl belsendi atanady. Kenes ókimetining ókili Bekov Omarbek: «Kedey Jamanbaev Tútqyshbay kenes ókimetin qoldap, endi ghana biz ózimizdi tәuelsiz sezine alamyz dep aitty», - deydi. Sol kezdegi gazetterge Tútqyshbaydyng sureti men sózi jii basylyp, shyghyp túrypty. El ishinde:

Jamanbayúly Tútqyshbay,
El jemese ish qústy-ay.
Elge shyqqan uәkil,
Jay sharuadan ózi bay, - degen óleng de taralypty.

Mayra Uәliqyzyn «Mamaniya» jana ýlgi mektebinen, yaghny Qaraghashtan 1910 jyly eline shygharyp salugha júrt bolyp dayyndalyp atsalysady. Iliyasty Mayranyng qoshtasuyna Kýigentamnan (Sýttigen) Hasen molda bas bolyp, ónerli Noghas Adamjan, soqyr Shómshetayúly Beketbay aqyn dayyndap aparady. Olar Iliyasqa baghyt-baghdar berip, núsqaushylyq etedi. Kóp aldynda shyghyp sóilemegen Iliyastyng qobaljyp, qysylmauyn qalaydy. Kóbine Iliyasqa Adamjan:  - Qoryqpa! Batyl bol! - dep dem beredi. Iliyas Mayragha arnau ólenin zor shabytpen oryndaydy. Odan Mayragha Iliyas ólenmen jauap qaytarady. Iliyas Mayragha ólenmen jauap aitady dep jiyndaghy júrt oilamaghan. Júrt: - Qanbadyq? Qayta aitsyn! – dep dauryghady. Ónerli, ólenshi Noghas Adamjan Iliyastyng Mayragha aitqan jauabyna qolma-qol әuez shygharyp, ózi ortagha shyghyp oryndaydy. Bir emes, ýsh mәrte qaytalaydy. Jiyn dumangha, әn bazary jәrmenkege  úlasady. Iliyasqa Uәliqyzy Mayra: - Aqyndyq ónerine qatty sýisindim. Qaraghym, aldynnan jarylqasyn, múratyna jet! – degen meyirim tilegi men alghysyn bildiredi. Alghash júrt auzyna Iliyas osynday aqyndyghymen iligedi. Osy oqighany el ishine ýlgi etip taratqan Qazaqstan mektepterine enbegi singen múghalim Mәkey Erkinbekov (1895-1952 j.j.) ekenin bile jýrgen abzal. Mamanov Seyitbattal qajynyng úrpaghy Sasan Núrghalymov: «Ánshi Mayrany Qaraghashtan shygharyp salu, «Qoshtasu» dumany 1910 jyly ýsh kýnge úlasty. Iliyastyng Mayragha aitqan ólenine eli Noghas, Adamjan әnshi qolma-qol әuez shygharyp, sol jerde ýsh ret oryndady. Mayra oghan sәlem jasap, basyn iydi. Ánshi Mayra Iliyastyng mandayynan sýiip, jaqsy tilegin aitty», - dep derekteydi. Eli Noghas, Adamjannyng qyzy Yrystay Adamjanova – ónerli, әnshi, aktrisa, Aqsu teatrynyng irgesin qalaghandardyng biri. Jardambek Tostaghanbetovtyng shәkirti, enbegi eren artist Saghymbek Raqyshevtyng zayyby.

Iliyas Jansýgirov ekinshi ret oqudy 1912 jyly noghay múghaliminen «Qyli» jәdit mektebinde oqidy. Ómirbayanynda Iliyas Jansýgirov: «1912 jyly kýzde «Qyli» mektebindegi noghay múghalimge oqugha kirdim. Onyng sabaghy: qúran, oqu, jazu, esep edi. Oqugha oqytatyny «Rәhbir biban ghiqaye» degen tatarsha kitap. «Qyli» jәdit mektebinde tórt jarym ay oqydym da, oqy almay kettim», - dep jazady. Eli Qaptaghay-Bórte, Jankót biyding úldary - Qyli, Qyrbas. Qaraqúrym mal, barmaqtay baq, jayqalghan bala-shagha Qyli, Qyrbasqa bitedi. Bitken baylyqtyng arqasynda Sýttigennen «Qyli» jana ýlgi mektebin ashady. Iliyas sonda tórt jarym ay oqidy. Joyyr kenes ókimeti zobalany 1928 jyly maldaryn konpeskelep, odan 1930 jyly «Bóribay» kóterilisine baylanysty atqanyn atyp, qalghanyn aidap, sottap qúrtyp, әperbaqandyqqa shalghan. Barlybek Syrtanov okrugine qarasty Qopa eldi mekeninen 10-12 shaqyrymday jerdegi Qyli, Qyrbas basyna ýrim-bútaqtary qoyghan qara tasta: «Nayman ruynan shyqqan atalarymyz Qyly men Qyrbas Jankót by úldarynyng ruhyna», - dep jazylghan.

Iliyas Ufadaghy «Ghaliya» medresesine oqugha barghysy kelip, oiyn әkesine aitady. Ákesi: «Kóz aldymnan esh qayda jibermeymin. Taghy oqyghyng kelse, Aqsu beketindegi Sarymoldadan oqy. Áytpese, osy oquyng jetedi», - dep alghan betinen tiyp tastaydy. Ákesi Iliyastyng bilimin tekserip kóredi. Iliyas Imanshartaghy әripterding oqylghanda qalay oqylatynyn, qanday әrip ekenin, astynghy-ýstingi nýktelerining qay әripte nesheden ekenin, nýkte qay әripte bolatynyn irkilmey aityp shyghady. Biraq, shalang jerleri de bolady. Ákesi balamnyng «bilim-oqugha talaby tayaz eken» dep týiip, ayaghyn shyrmaydy. Bas qúsyru (ýilendiru) ýlken maqsat bolady. Ýy sharuasyna salady. Egin, pishen, aryq-toghan, jazghy tirshilik, az maldy qystan alyp shyghu moynyna jýkteledi. Oqu talaby birjola sónedi. Esine de kelmeydi. Kelgenmen kózsiz kóbelektey barar jeri, basar tauy bolmaydy. Sózge ýiirsek, qúimaqúlaq bolady. Ángime, júmbaq, qara ólen, aitys, únaghan sózderin jattap ap, tyndaghan nәrselerin qaghyp alady. «Qyz jibek», «Múnlyq-Zarlyq», «Sal-sal», «Zarqúm» qissalary, «Birjan men Sara» aitysy qyzyqtyrady. «Baltaly, Baghanaly el aman bol, Baqaly, baldyrghandy kól aman bol», - dep bastalatyn eki qyzdyng tughan jermen qoshtasu jyryn demin ishine tarta, keng tynyspen ýziltip aitady. Aymaqqa ólenshi atanady. Top jaryp, әriptes alyp aitysady. Toylarda kópti auzyna qaratady. Sóitip qútyrghan kýnder ótip jatady. Iliyas:

Ejelden eskerushi em elding sózin,
Búlaqtyng tazalaugha tintip kózin.
Bar ma dep ashpaghan syr, aitpaghan jyr,
Qúlaqty qyrgha týrip jýrgen kezim, - deydi. «Ómir ótkelderi» kitaby, 2011 jyl, Taldyqorghan, Jaqanbay Ábishúly «Iliyas turaly estigenderim» atty tanymynda: «Auyl arasyndaghy ketken kemshilikterdi, kózge qorash kórinetin jaghdaylardy Iliyas óleng shygharyp jazyp miney bilgen. Iliyastyng «Mysyqbay buhgalter» degen syqaq ólenin әjem jatqa aitatyn edi», - dep jazady.

Kelin týsirgen toyda, 1912 jyly kýzde, Iliyas Boranbekting qyzy Álishamen aitysady. Ýy tolghan kisi. Qaysysy jener eken dep barlyghy yntaly. Álisha ólenshi kórinedi. Aytys ayaqtala bergen tústa Álisha:  Qyz әulie bolghany esinde me?

Aq-qara bas qoy aityp, tabynyp kel, - deydi. Álishanyng әkesining qoylary ónshen aq-qara bas eken. Álishany qoldaushylardyng shoqtyghy kóteriledi. Iliyasty qoldaushylar ýrpiyisip qalady. Sonda Iliyas: «Nargha min de kete ber әuliyene», - dep jauap qatady. Álisha jauap bermey, otyryp qalady. Álishanyng sheshesi kelip, Iliyasty arqasynan qaghyp, «sen jendin, jol seniki» depti.

Qaptaghay elining qúnarlysy Ardabek Balqash kóline taqau jaylap otyrady. Quantaydyng ataqty aqyn qyzymen Iliyas toyda aitysady. Biraq, arty tóbeleske úlasyp, Iliyas qoldaushylarymen birge toydan quylady. Eges qyzgha Iliyastyn: «Auzyna jyn úrghanday sóz sóileysin, bolghan ba shesheng syrlas perimenen», «Birge týnep shyghyp pa eng shaytanmenen?», «Bar deydi Beysembayda Shúlghaubayger», bes baytal sendey-sendey berip alghan», - dep aituynan ushyghady. Iliyastyng búl aitysyn kuәger Janәbilov Jaqanbay kópke taratady.

Iliyas Naymanbayúly Áset aqyndy 1913 jyly Romanovtardyng 300 jyldyghyna barugha Túrysbek auyly Kýigentamgha (Sýttigen) kelgeninde kóredi. Ásetti arghy betten Barlybek Syrtanov aldyrtady. Áset aqyngha orys ýlgisinde kiyim tiktirtip dayarlaydy. Sonda Barlybek Syrtanov Áset aqyngha Pushkinning «Tatiyanasyn» audartady. Ásetting ol audarmasyn halyq aqyny Kuat Teribaev, Sәken Shәripov, Jardembek Tostaghanbetov jatqa aitypty. «Oneginning jauaby» demey, «Tatiyananyng hatyna jauap» dep atalypty. Iliyas Ásetting әnderin jii oryndapty.  Aqyn Ásettin:

Ásettey sal әn salsang әsemdetip,
Delebeni qozdyryp, әserletip.
Dauysym dauyl, sóz janbyr, әnim eskek,
Basylayyn oinaqtap, az jeldetip, - degen zaryn eske tútqandy Iliyas qalaghan dep jazady Bismilda Balaubekov «Án sapary» kitabynda. Iliyastyng oryndauyndaghy «Súrsha qyz» әnindegi:

Aralap talay jerdi zarygharmyn,
Aman bol elim, júrtym, saghynarmyn.
Tughan jer kimge bolsa ystyq eken,
Egilip kózimde jas aghylarmyn, – degen bir auyz shumaghy úmytylypty.

Iliyastyng әkesi qyz aittyrghan jeri bataly malyn asyryp ala beredi. Ýy ishi sharua jýzinde kedeylikte qalady. Ayttyrghan jer qyzyn bermey, sozalangha salady. Jút bastalady. Is qiyas ózgeredi. Ákesining Iliyasqa qyz aittyryp әpermegi qyrsyqty kýige úshyratady. Áke men bala arasynda alakózdik tuady. Iliyas eki aragha tentireydi. Birde ýiine, birde qayyn júrtyna – eki ortanyng kezbeni bolady. Qayyn júrty kýshik kýieu qylmaqshy bolady. Oghan Iliyas kónbeydi. Ómirinde qiyndyq tuyndaydy. Tirshilik әr nәrsege úmsyndyrady. Úryndyrady. Iliyas kýn kóru ýshin keybireuding balasyn kiyiz ýide kóshe-qona jýrip oqytady. Búl Iliyas ómirining 1913-1918 jyldary edi. Jetisuda 1917-1918 jyly soqpaly «jylan» júty ótedi. Ol sharuany shayqap ketedi. Aqyry әkesi aittyrghan Jәmiylәmen Iliyas san qily әureshilikti basynan ótkizip qosylady. Iliyas Jansýgirov: «Kózsiz kóbelektey adasqan kezim osy jyldar bolatyn», - dep derekteydi. Iliyasty әkesi Jansýgir: «Arman, tilekti enbekpen ýidir, berekeni tóndir. Qara qazan, qara balanyng tileui enbekpen qolgha týsedi», - dep jigerleydi. Qazirgi Aqsu audany, Oitoghan okrugindegi Oitoghan, Beltoghan, Tesiktoghan halyq birligimen qolmen qazylyp, jasalghan toghandar. Oghan Iliyastyng әkesi Jansýgir de qashqan sudy lezde topyraqty ýie jýrip baylap, toghan salghandardyng biri bolghan.

Iliyas Jansýgirovting «Saryarqa» gazetine 15 tamyzdaghy 1917 jyly, № 9 nómirine «Tilek» degen alghash óleni basylyp shyghady. Al, 22 tamyzdaghy № 10 nómirine eki óleni taghy basylady. Búl Iliyastyng shygharmashylyghynyng alghashqy basylyp shyghuy. Iliyas satiragha arnalghan “Sadaq” (1917 j.), “Shanshar” (1925 j.), “Jarshy” (1929 j.), “Balgha” (1932 j.) atty jurnaldar úiymdastyrghan.

Keshikpey 1918 jyly aq pen qyzyl soghysy bastalady. El talanady. Ýrkedi. Aqtyng shyghyny eldi taqyrgha otyrghyzady. El 1919 jyly tipten qatty jýdeydi. Joqshylyq qysyp, janshylady. Jazghytúrym 1919 jyly Mәrziya Ilidarova Iliyasty Oitoghandaghy «Qaynar» meshitinen kóredi. Meshit janynda toqal ýiler bolady. Ol jerge Mәrziyany Bayghabyl degen jolserik aparady. Sovdepte hatshy bolghan Medelhan Abylayhanov Aqsuda uezdnoy bastyq bolady. Aqtar jaghyna ótedi. Oghan Mәrziya jaqpay, sodan arylyp, qauipsiz jerge Oitoghangha ketedi. Mәrziya Barlybek Syrtanovtyng balasy birneshe sandyq tolyp jatqan oryssha kitapty osy «Qaynar» meshitine әkelgenin Bayghabyldan estip biledi. Iliyas Barlybek Syrtanovtyng úly Kәkeni (Ábdýlqadyr) 1913 jyldan bilgen. Jansýgirding Iliyasy meshitke kýn ara kelip, qúnara kitaptardy oqyp, aqtarady eken. Mәrziya Iliyasty «Saryarqagha» shyqqan óleninen esimin bilipti. Mәrziya inisi Ghanayatty ertip meshitke barady. Meshit jaryq, ishi suyq. Súr shekpenmen tystalghan kýpi jamylghan, aq eltiri tymaqty bireu kitap qarap otyrady. Mәrziya: - Sәlemetsiz be! Siz Iliyas bolasyz ba? – deydi. Ol kitaptan kózin almay: - Siz kim bolasyz? Qaydan keldiniz? – deydi. Mәrziya: - Men - Raushanmyn! Arnayy Aqsudan kelip edim, - deydi. Shyn esimin jasyryp. Iliyas: - Kelseniz, kitaptardy meshitte ghana oqisyz, - deydi. Mәrziya Ilidarova: «Jar qabaq, qyr múryn Iliyas meni suyq qarsy aldy», - dep esteliginde jazady. «Qaynar» meshitindegi kitaptardyng qazaqshalaghandaghy ataulary: «Ýlken Ensiklopediyanyn» - 20 tomy, «Orys tili әdebiyetining tarihy» – 3 tom, «Dýnie jýzi tarihy» - 4 tom, «Óner tarihy» – 6 tom, «Evropada sanaly damu tarihy», «Hristiandyqtyng mәni», «Hristiandyqtyng alghashqy ghasyrlardaghy tarihy», «Resey memleketining tarihy» - 12 tom, «Sot, medisinanyng oqulyghy», «Týrkistan әdebiyetinin» jinaghy, Abeli Avelahtyng «Til ghylymy» kitaby, Veselovskiyding «Shyghys tarihy turaly» leksiyalarynyng – 4 tomy, «Parsy tarihy», «Arab әdebiyetinin» ocherkteri, «Arab hrestomatiyasy» – 3 tom, «Jalpy әlemdik teoriya» – 2 tom, «Arab tilining gramatikasy», «Ormandardyng hristomatiyasy», «Týrik qoljazba maqalalardyn» jinaghy, «Músylman sharighatynyn» basty negizderi, «Sharualar tabysynyng kózi», «Aqsha ghylymynyn» negizi, «Erte zaman mekemeleri tarihy» jónindegi leksiyalar jinaghy, «Aqmola oblysyndaghy Qazaqtar sharuashylyghy», «Jetisu oblysyndaghy jergilikti túrghyndar men orystardyng eski slavyandyq sharuashylyghy men jerdi paydalanu» jónindegi tekseru materialdary – 3 tom, P.Stranskiyding «Júmysshy tabynyng ózindik úiymy» kitaby, Karl Giliding «Sosializm, kommunizm jәne anarhizm» kitaby, L.Toltoydyng «Semiya», «Baqyt nede?», Saltykov-Shedrinning – 12 tomy, IY.Goncharov, A.Chehov, Turgenev, Leskov, Grigorovich, Jukovskiy, Shiller-Mihaylov, Dostoevskiy, Belinskiy, A.Pushkiyn, Lermontov t.b. jazushylardyng tolyq jinaqtary, Nemirovich-Danchenkonyng shygharmalary, Genrih Geynening – 6 tomy, Valiter Skottyng – 14 tomy, Don-Kihot, Ferdousiyding «Sohrabtyng tarihy», Djordan, Juli Vern, Kuper, Dode kitaptary. Búl atalghan kitaptardyng Smaghúl qajy meshinde bolghandyghyn J.Bekasylov, Shataqbaev Ábish, Jilikbaev Núrmolda, Mәrziya Ilidarova rastap, estelik derekter jazyp qaldyrghandyghyn «Jan qayyghyn jargha úrdym» kitapshasyna qúrastyrushy Múratbek Imanghazinov engizgen.

Iliyas búl kitaptardy qarap aqtarghanymen tolyq oqugha tisi batpaghan. Oqyghanymen jón-mәnin týsinbegen. Óitkeni, orys tilin jetik bilmegen. Mәrziya Ilidarova Fatima Ghabitovamen birge tuysqan bolady. Almatyda 1923 jyly Iliyas Mәrziya Ilidarovamen qyzmettes bolady. Qazinprosta múghalimderge arnalghan orys tilinen ýiirme ashylyp, Muhin degen dәris berip, Mәrziya oghan tilmәshtik qyzmet etedi. Bilәl Aqshalov, Ghaly Demeshev, Qajym Basimov, Iliyas Jansýgirov ótinishterimen Mәrziya Ilidarova olargha orys tilin qosymsha, kýnine bir-eki saghat ýiretedi. Iliyas Jansýgirov onda «Tilshi» gazetinde istep, Qazinprosta әdeby ýiirmeni basqaryp jәne qazaq tilinen sonda sabaq beredi. Mәrziya Ilidarova: «Iliyas ghajayyp úghymdy, qabiletti edi», - deydi.

1920 jyly ataman Annenkov Qytaygha qashady. «Kedey toyy» degen óleninde Iliyas: «Aydahar qorshap, patshagha otar bolghan Jetisu», - deydi. Aqsuda kenes ókimeti ornaydy. Eldi asharshylyq jaylaydy. Iliyas Jansýgirov 1920-1921 jyldardaghy asharshylyqty óz kózimen kórip, basynan ótkergen jannyng biri bolghan. Sol jyldardaghy asharshylyq turaly Iliyas Jansýgirov «Jút» degen poema jazady. Poemanyng tolyq núsqasyn bireuler arhivten qoldy qylypty. Asharshylyq nәubәtin Iliyas Jansýgirov:

Kýnine qazaq myndap ólip jatyr,
Túqymyn saghat sayyn kemip jatyr.
Balasyn ózi ýitip, siraghyn jep,
Kór azabyn tiridey kórip jatyr», - dep shyndyqtyng bet perdesin asha beyneleydi.

Iliyas oqugha talpynady. Almatydaghy qysqa mezgildi oqytushylar dayyndaytyn qazaq-qyrghyz kursyna baryp oqugha kiredi. Ol kursqa Ghaly Ormanov, Raqym Omarov, Shaymúhambet Ómirbekov (Qúdash Múqashevting әkesi) birge baryp oqidy. Iliyas: «Kózining oty bar, adam bolatyn. Daryny bar, bolashaq aqyn bolady», - dep Ghaly Ormanovpen tanysqany sol kez. Ghaly Ormanov: «Halau-lim, qaldy-au keyin auylym» ólenin Iliyas  tolghay shyrqaytyn», - deydi. Ghaly Ormanov «Kempirbay men Shóje» aitysyn, eki aqynnyng óz әuezimen almaq-salmaq bezdirtip, bajayyna keltire ghajap oryndapty. Sol kezde Týrkistan oqu komissariaty tarapynan el әdebiyetin jinaugha airyqsha komissiya qúrylady. Osy komissiyagha Iliyas Jansýgirov ózining jazghan «Baldyrghan» atty qoljazba dәpterin úsynady. Komissiya qabyl kórip, olar Iliyasty әdebiyet jinaugha qyzmetke alady. Iliyas Jansýgirovting arab әripimen jazghan «Baldyrghan» qoljazbasyn Bilәl Sýleev 1920 jyly oqulyq kitap qylyp shyghartady. Iliyas jazday komissiyamen júmys istep, kýzde Tashkentke barady. Tashkentte qazaq instituty janynan úiymdastyrylghan 2 jyldyq oqytushylar dayyndaytyn kursqa oqugha týsedi. Tashkentte Qasymaly Bayalinov alty ay Iliyaspen birge oqyp, birge túrady. Iliyas Tashkentte 2 jyldyq oqytushylar dayyndaytyn kursta oqyp jýrip dram krujok ashyp, jastardy tartady. Eki aptalyq studentter jurnalyn shygharady. Búl mәseleler instituttyng halyq aghartu bólimining jinalysynda 1921 jyly 9 qantarda qaralyp bekiydi. Tashkentte teatrda Janaq aqyn bolyp rólde oinaydy. Sonda az kýnnen song «Aq jol» gazetine korrektor bolyp ornalasady. Ghany Múratbaevtyng úiymdastyruymen «Jas Alash» gazeti 1921 jyly 22 nauryzda shyghady. Iliyastyng «Jas zamandastargha» degen bas maqalasy jәne «Jalpy jas» degen óleni «Jas Alash» gazetining betine basylady. Jaz shyghysymen oquyn oqymay ketedi. Biraq, Tashkenttegi institut janyndaghy eki jyldyq oqytushylar kursynda bәr-joghy alty ay oqyp, «múghalim» bolyp shyqty degen qaghaz alady. Óz eli, auylyna qaytyp, shóp dayyndaytyn agitator qyzmetin isteydi. Búl 1921 jyldyng jazy bolatyn. Baylardan kedeylerge sauyn ýlestiru júmysyna da aralasady. «Posevkom» basshysy qyzmetin de atqarady. Anda-sanda «Kedey erki» degen gazetke tilshilik jasap, habarlar jiberip túrady. Birer óleni basylyp shyghady. Sol 1921 jyly kýzde «Beltoghan (qazir Tesiktoghan)» mektebine basqarushy múghalim bolyp ornalasady. Tasybek Múzdybaev, Bolathan Tәshenov, Aqan Tólebaev, B.Erghozov, B.Qosarbaev, Q.Kebekov, D.Kýnbolatov, Núrmolda Jilikbaev, Tynybay Temirbekov Iliyastyng «Beltoghan» mektebinde bilim alghan shәkirtteri. Olar: «Iliyastan jasy ýlken-kishi elu bir oqushy dәris aldy», - deydi.  Iliyastan bilim alghan zerek shәkirti Núrmolda Jilikbaev Aqsu audanynyng basqaru apparatynda 1929-1930 jyldary, odan memleket qayratkeri Júmabek Tәshenovtyng birinshi kómekshisi bolyp qyzmet jasaghan. Tynybay Temirbekov № 3 kolhozdy úiymdastyryp, enbegi 1939-1947 jyldarda keninen Respublikagha tanylady. Jýirik at Týimebasty alghash jylqyshy Syrghabayúly Sapyjannyng tandauymen ataq-danqyn elge shygharady. Týimebas 1958 jyly Almatyda ótken Respublikalyq últtyq oiyndaryndaghy 16 shaqyrymdyq at bәigesinde jenimpaz bolady.

Iliyas Almatygha ketkisi kelip, kete almay zardap shegedi. Ózinen eki jas ýlken, әkesi aittyryp әpergen Jәmiylә әielinen aiyrylysady. Iliyas Taldyqorghanda 1921-1922 jyldar aralyghynda Kók bazardyng janyndaghy Meyirman Ermektasovtyng ýiinde túrady. «Jemir bolys» degen pesa jazyp, Taldyqorghan júrtshylyghyna kórsetiledi. Áytek Zúrman, Tәuke Esber, Jalayyr-Balghaly Qojahan obrazdaryn, minez-qúlyqtaryn búljytpay Iliyas pesa arqyly beyneleydi. Rólderdi oinaugha Kәke Syrtanov, Kerimqúl Esbolatov, Áliybek Qalymbetovter tartylady. «Jemir bolysta» әielding rólin, eli Tasybay, Berentayqyzy Amansha oinaydy. Iliyas ekeui jaqsy bilisip, 1921 jyly qysta Amanshagha (1903-1927 j.j.) ýilenedi. Shyn aty – Aman. Erkeletip «Amansha» dep ataghan. Amanshamen jeti jyl birge ómir sýredi. Amansha bala kótermey jýrip, 1927 jyly qúrsaghyndaghy balasymen qaytys bolady. Amanshanyng ziraty Erkinnen shygha beristegi dónde jatyr. Iliyas Mәskeuden kelisimen Amanshanyng qabyrynyng basyna barady. Baqualyqpen oghan arnap shygharghan «jýrekte qatty saqtarmyn, alysqan qoldyng jylysyn» dep, qabyr basynda «Molasynda..» degen ólenin oqidy.

Iliyas 1921 jyly qysta Almatygha ketedi. Tanystary «Qosshy» komiytetining kultiprosvetine instruktor qylyp qyzmetke kirgizedi. Odan 1923 jyldyng basynan «Tilshi» gazetine tilshi bolyp ornalasady. Temirbek Qojakeev: «1923 jyly Tashkentten shyghatyn «Aqjol» gazetine Hakim Jambayúly degen «Ne oilaghany bar?» dep shaghymdanghan haty týsedi. Shaghym iyesi Taldyqorghan uezinde Nayman, Jalayyr bolyp partiyagha bólinu jigi óris aldy. Búl turaly «Tilshige» talay jazdyq. Sonda otyrghan Nayman ókili Iliyas esh baspaydy. Onyng ne oilaghany bar? «Partiyagershilik eldegi sholaq etekterding baq talasynan payda bolghan» dep habarlap, «Aqjol» búl aryzdy «Tilshige» qayyrghan. Búghan Iliyas gazet betine «Oylaghany mynau» (27.11.1923 j.) dep jazyp, «Taldyqorghandaghy tekeshikter talastarynyng jayyn jaqsy bilmegendikten gazetke baspadyq» dep jauap qayyrghan», - deydi. Iliyas «Aq jol» gazetine Iliyas 1921 jyldan «Elden» degen aidaryna habarlar jiberip túrady. «Aq jol» gazeti. № 20, jeksenbi, 30 yanvari, 1921 jyl. Elden. Qapal. I.Jansýgirov. Kenes ókimeti ornaghaly biraz jyl boldy. Aghartu isteri nashar. Ilgerilemeydi. 1920 jyly mayda Almatyda qysqa uaqyttyq oqytushylar kursy ashyldy. Qopaldan kelgen 18 kursant bar. Lepsiden eshkim joq. Biyl Jetisudy aralap komissiya shyqty. Maqsat ýiezderde mektepterdi kóbeytu. Komissiya ayanyshty haldi kórip qaytty.

Áleumettik qyzmetke Iliyas 1921 jyldan batyl aralasady. 1922 jyldyng qarasha aiynan Iliyas Jansýgirovte Jetisu oblystyq mәdeniyet salasynyng instruktory degen kuәligi bolady. 1922 jyly birge oqyghan Shәke Qúiqabaevtyng jiyren qasqa atyn Iliyas minuge alyp, oghan arnap «Jiyren qasqa» degen óleng shygharady. Sonda Iliyas qazaqy, qyr kiyimdi. Basynda ýsh qyrly tymaq. Ýstinde syrty aq tysty ton. Ayaghynda júlyqtaghan sәndi kiyiz etik. Qolynda moyny qysqa aq dombyrasy bar. Ándi iyinimen әsem salyp aitypty. Iliyastyng qúrdasy Ibat Bayqadamqyzy Iliyastyng salghan әnderin 90 jasqa kelgenge deyin aityp jýripti. Ibat Bayqadamqyzy: «Iliyas Abaydyng «Segiz ayaq», Ásetting «Hismet». «Birjan men Sara» aitysyn dombyramen sýiemeldep otyryp oryndaytyn», - deydi.

Bilәl Sýleevting balasy Jәnibek ómirge kelgenine 1923 jyly aqpan aiynyng ayaq sheninde Jambyl Jabaev shildehana toyyna keledi. Iliyastyng әieli Amansha as qamyna kómektesip, Iliyas Jambyldyng aitystaryn esine týsirtip, jazyp alady. Keyinde Jambyl halyq aqyny atanyp, ókimetten eng alghashqy marapatyn alghanynda, jiyndy audannyng partiya komiytetining hatshysy G.IY.Kolmogorov ashyp, Iliyas Jansýgirov Jambyldyng poeziyadaghy tabystarynan bayandama jasaydy. Iliyas Jansýgirov: «Jambyl jyrlary Búghymýiiz, Besmoynaq  jaylaularynyng gýlindey aluan týrli. Qosh iis kýnshilik jerden anqyp túrady. Aqyn jyrlaryn tyndaghan sayyn kók jaylaugha shyqqanday әser alasyn», - dep baghalaydy.

Iliyas Qazinprosta qyzmet istep jýrgeninde auyl jaqqa kelip, oqugha yntasy bar balalardy ózimen Almatygha oqugha әketedi. Solardyng biri Bek Aqashov: «Qaraghash auylyna Iliyas keldi. Deneli, qaratory jigit. Qiyaqtay múrty ózine jarasady. Kiygen kiyimi auylgha yqshamdy. Bes-alty balanyng әke-sheshesin shaqyrtyp, olarmen sóilesip, rúqsatyn alyp, oqugha baratyndardy at-arbagha otyrghyzdy. Oqisyndar dedi Iliyas. Iliyas odan búryn jeti-segiz balany óz auyly Oitoghannan Almatygha aparyp, aghartu kurstarynda oqytqan», - deydi. Iliyas: «Jana ómirge jetu ýshin oqu kerek, bilim, mәdeniyet, enbek qajet», - dep ýgittepti. Esteliginde Bolat Tәshenov (Qaynar Tәshen biyding úrpaghy): «Shirkin, Iliyastyng minezi jaydary. Aldy-artyn keng oilaytyn. Qolynan kelgen jaqsylyghyn eshkimnen ayamaytyn», - dep derekteydi.

Iliyas Jansýgirov Almatydaghy pedagogikalyq institutty qúrugha ýlken ýles qosqannnyng biri bolghan. Iliyas Jansýgirovke berilgen kuәlikte: «Iliyas Jansýgirov Almaty Kyrghyz (Qazaq) pedagogikalyq aghartu institutynyng diyrektory. Mór. Qazan aiy, 1924 jyl, aqpan aiy 1925 jyl», - dep kórsetilgen.

Iliyas Jansýgirov Múzbúlaq, Kýrenbel, Salqynbel jaylauynda Mәkey Erkinbekov ekeui san mәrte it jýgirtip, qús salyp, at minip, ang aulaghan. Iliyas sayat jasaghandy únatqan. Say, qúzdy aralap qyzyqtaghan. Tabighatty sýigen. Jyr qúlageri Iliyas Alataudyng andaryn, ósimdigin, jәndigin, hayuandaryn, aghashtaryn jaqsy bilgen. Bilgirliginde shek bolmaghan. Ózining ólen, jyrlaryna arqau etken. Kózimen kórgenine dereu óleng shygharyp, qoyyn dәpterine jazyp qoyghan. Iliyas Jansýgirov: «Tabighat - anan. Ony sýn kerek. Sonda ony jazbasqa amalyng qalmaydy», - depti. Iliyas 1925 jyly jaylaugha barghanynda, qazirgi Esebolatov auylynan, Túrghanbay degen kisi jolserik bolyp barady. Qarasyryq, Sayynbólek, Salqynbel, Býrkittini aralaydy.

Múghalimdik, oqu instruktory, auyldyq, guberniyalyq Jetisu oblysynyng atqaru komiytetining mýshesi, sezd, konferensiyalargha ókildik, «Qosshy» úiymynyng bilim jaghynan núsqaushysy, aghartu bastyghy, institut basqarushy, gazet tilshisi, gazet basqarmasynda hatshy, әdeby qyzmetker, gazet shygharushy júmystaryndaghy bilimining azdyghy Iliyasty oqugha úmsyndyrady. Ózi de oqyghandy ansaydy. Iliyas Jansýgirov 1924 jyldan RKP (b) partiya qataryna kandidat bolyp tirkelgen, partiyalyq biyletining № 1020. Al, 1927 jyly partiya mýshesi bolady. Óz ótinishi boyynsha 1925 jyly kýzde Iliyas Jansýgirovti Jetisu oblysynyng partiya úiymy Moskvagha Memlekettik Jurnalister institutyna (GIYJ) oqugha jiberedi.  «Ákkigay» әuenimen Beketbay aqyn:

Has zerek, talaby zor Iliyasty,
Qyran bop jaysandardyng izin basshy.
Qyzyr baba saqtasyn kóz ben tilden,
Izdenip, qatarynnan ozyp, asshy.
Ya, Allam! - qoldasynshy dara jasty,
Jiyrma tórtke jasy jana basty.
Úshtamasa bilimdi jaramasty,
Tileuin qabyl etip, jolyn ashshy, - dep Iliyasqa Moskvagha oqugha jýrerinde aitqanyn Múhametshe Balaubekov atadan jazyp alghan edim. Múhametshe Balaubekov: «Qyraghy Qyzyriliyastyng tarihty, ólendi, әn әuezin sheber biluine, әngimeni mәndi suretteuine, dombyra tartudy jaqsy iygeruine Shómshetayúly Beketbay aqynnyng әseri mol bolghan», - deydi. «Jetisu» tarihy kitabynda Beketbay aqyn jayynda Iliyas Jansýgirov: «Daghdyly danghyl, Mataydyng soqyr aqyny, eski sózdi kóp biletin súnghúla. Ol keshegi Abylaydy aitady. Jetisudaghy qalmaqty Shonay batyrgha kóshirtedi. Kenesarynyng Jetisugha kelip, qazaqtyng orys pen qytaydyng qaysysyna qararyn bilmey eki jaqqa jarylghanyn jyr qylady. Orysqa tóre túqymy súltandar múryndyq bolyp, eldi qaratqanyn tap basyp aitady» - dep jazady. Iliyas Jansýgirov ómirining 1923-1925 jyldary ghajayyp ósu, órkendeu jyldary bolyp tabylady. «Sana» jurnalynyng 1923 jyldyng qantar aiynan 1924 jyldyng qarashasyna deyin nebәri 3 nómiri jaryq kóredi. Eki aida bir Tashkent qalasynan shyghyp túrghan. Bas redaktory Halel Dosmúhamedov. Tәrbiye, bilim, әdeby maqalalar jinaghy, shәkirtterge týsinikti sóz beru bolghan. Jurnaldy shygharugha Iliyas Jansýgirov, Múhametjan Tynyshbaev qatysady. Bilim berudi jýielep tәrtipke keltirmekshi bolady.

Moskvada MJIY-de Iliyas Jansýgirov ýsh jyl oqyp, diplommen oralady. Iliyas Jansýgirovting 1925 jyly Mәskeudegi MJIY-gha oqugha týskendegi Resey memlekettik arhiyvinen «qúpiya» degen grifpen jeke is qújat qaghazdary tabylyp, ony Baqyt Altynbekov 300 dana kitap etip, 2014 jyly shygharghan. Alghan bilim-oquyn Iliyas Jansýgirov: «Barlyq tize býgip oqyghanymdy sanaghanda 38 ay oqyghan boldym», - dep jazady. Qazaqstannyng ortalyq gazeti «Enbekshi qazaq», Qyzylorda qalasy, 7 sәuir, 1928 jyl, hat № 53–te MJIY-di bitiretin Iliyas Jansýgirovti túraqty qyzmetke alugha joldama jiberip, oquyn bitirgen Iliyas Jansýgirov Qyzylordagha qyzmetke gazetke alady.

Iliyas Jansýgirov MJIY-de oqyp jýrgeninde 1927 jyly Leningradtaghy Múhtar Áuezovpen hat alysyp tanysyp, aqyry ekeui jaqyn tabysady. Ekeui birge sol jyly jazda Jetisugha kelip, Amantekshe jaylauyna barady. Qobyzshy Baysaqúly Molyqbaygha jolyghady. Iliyas «Kýi» poemasyn jazsa, Múhtar Áuezov qobyzshy Molyqbaydyng ýsh kýiine ocherk arnap jazady. Iliyastyng «Kýi» poemasyn orysshagha audarghan Dmitriy Snegiyn: «Iliyas boyshan, symbatty – tip-tik, úzyn, salmaqty edi», - deydi.

«Enbekshi qazaq» gazetine 1928 jyly Iliyas Jansýgirov felietondary qaptap, birinen song biri shyghady. Oghan qosa «Dala» poemasy, prozada «Joldastar» romany, dramaturgiyada «Kek» pesasy jazylady. Ol kezde qazaqsha «Oqshau sóz» dep jýrgen әdeby janrdy qalaghandardyng biri Bilәl Sýleev: «Men «Oqshau sóz» jazatyn jolymdy Iliyasqa berdim», - dep felieton jazu sheberligin dogharady. «Áyel tendigi» jurnalyna 1928 jyly Iliyas Jansýgirovting «Maqpal» degen úzaq poemasynan ýzindi basylyp shyghady. Iliyas Jansýgirov tatardyng «Shora» jurnalyna da materialdar jiberip túrady. Iliyastyng 1928 jyly shyqqan «Saghanay» degen jinaghy bolghan. Iliyas  Jansýgirov Zataevichting «500 әn-kýi» kitabyna Shashubay, Qatqan (Beketbay) soqyr, Aqtentek (Birjan sal) әnderin jәne Kovalevke halyq әnderin jazugha kómek qylady. Iliyas dombyrada tartqan «Qoramsaq», «Qoramjan», «Qalmaq qyzy» degen kýileri bolady. Iliyas Jansýgirov «Aqsu boyynda» dep atalatyn tuyndy esteliginde Qaynar Aytjannyng Aqsu ózeni boyynda 1916 jyly balasyna as bergenin kózimen kórgenin jazady. Sol Aqsu ózenining boyynda, Aytjan balasyna as bergen jerde, Iliyas Jansýgirovke eng alghash ret, 1964 jyly emes, 1965 jyly 70 jyldyghy toylandy. «Qyzyltan» auylynda Iliyasqa múrajay ashylyp, Núrghaly Omarqúlov, Týlkibek Qúraqbaev múrajaygha arnalghan materialdar әzirlep, merey toygha belsendi ýles jasady. Iliyas Jansýgirovting 70 jyldyq mereytoyyna Almatydan Fatima Ghabitova, Ghaly Ormanov, Sәbit Múqanov, qos Ghaben, taghy basqa qazaqtyng kórnekti aqyn, jazushylary qatysty. Iliyas Jansýgirovting atalas tuysy Bimamaghzamúly Kәppay aqsaqal 1965 jylgha deyin Iliyasty «tiri» dep ýmitin ýzbey jýrdi.

Almatydan 1928 jyly Iliyas auylyna bara jatyp, jolay «Qarakemer» auylyndaghy Qabdollanyng ýiine týsedi. Ýstinde ishik, basynda týlki tymaq , ayaghynda aq pima. Auyl shaghyn. Iliyas keldi degendi estigender ýige týgel jinalady. Iliyas ólen, qissalar aitady. Iliyastan eki jas kishi ónerli Toyymbala da keledi. Jinalghandar ekeuin aitystyrmaqshy bolady.  Toyymbala Iliyastyng atalas ekenin bilip, salt saqtap, «aytyspaymyn» dep bas tartady. Iliyas ta qaryndasymmen sóz qaghystyrmaymyn deydi. Jinalghandar maqúl kórip, sonymen ekeu ara aitys bolmaydy. Iliyas Jansýgirov Qabdoldanyng úly Júmangha «Qopalda ped uchiliyshe bar, oqy» dep, týsuine kómek etedi. Qabdoldanyng úly Júman Iliyas Jansýgirovting «Aghyndy mening Aqsuym», «Dombyra», «Shattyq jyry» ólenderine әuez jazyp, әn qylyp, jastargha ýiretipti.

Jasy 84–ti jasaghan Aytolqyn Ysqaqova: «Jaypaq (Qyzyltan) degen jerde Jaras degen kisining ýiindegi toyda Iliyaspen aitystym. «Qyz ben jigit» aitysy boldy. Qayyq degen atam men kýieuimnen rúqsat súrap baryp aitystym. Talay jigitpen aitysyp, jenip jýrgen basym, osy aitysta mýdire berdim. Iliyas qazir kópke tanymal әnge ainalghan «Shiyli ózek kóp qamys» әuezimen aitty. Meni jii demep otyrdy. Sonynda bir auyz shumaqpen jenilgenimdi moyyndadym», - dep derekteydi. Qayrany, aitys mәtini saqtalmaghan.

1929 jyly Iliyas Jansýgirov «Enbekshi qazaq» gazetinde bólim basqarady. «Iliyasty kóremiz» degen kópshilik kýndelikti redaksiya manayynda ony arnayy kýtip jýripti. Sol jyly gazetke «Gimalay» poemasy shyghady. Tayyr Jarokov birinshi bolyp qyransha sanqyldaghan ýnimen Iliyasqa «Gimalaydy» gazetten oqyp berip, enkeyip baryp Iliyas aghasynyng qolyn alady. – Rahmet , - dep Iliyas meyirlene Tayyr men qasyna erip barghan jastargha alghys aitady.

Uezdik bolystyqtar taratylyp, audandyq komiytetter ornap jatqan 1929 jyly Iliyas Jansýgirov audandastyru júmysymen Shúbar auylyna barady. Bir ay jarym bolady. Audandyq pionerler burosynyng vojatyiy Matay Bayysov (Kenester Odaghynyng batyry), audandyq jastar komiytetining hatshysy Birlibay Kәribozov, kedeyden shyqqan Núrmolda Aldabergenov (eki mәrte sosialistik enbek eri) Iliyastyng júmysyna ondy kómektesip, alyp-baryp kel degendey shabarmandyq jasaydy. Iliyastyng kónili jastargha erekshe týsedi. Iliyas «Súrpaqpay súghanaq» degen felietonyn bir aktili pesagha ainaldyryp, Shúbar kórkemónerpazdary Iliyastyng jetekshiligimen ony sahnalaydy. Belgili jurnalist Oraz Ismailov: «Shúbardaghy halyq teatrynyng irgetasyn qalaghan - Iliyas Jansýgirov», - dep jazghany osynday úlaghattan tuady.

Qapal audanyna qarasty «Aqqoy» sovhozynyng Almaly degen jerinde otyratyn qoyshy Tampaqov Ysqaq: «Sening Baqtybay aqyn atannyng aitystary, jazyp, jattap al», - dedi Iliyas. Iliyas Taykót aqyndy kóp aitatyn. «Tiri jýrgende tóbemizge kóterip, tórimizge otyrghyzatyn edik-au» deytin. Iliyastan Baqtybaydyng Taykót, Tezek tóre, Qypshaqbay, Mәikemen aitystaryn jazyp aldym. Biraq, 1958 jyly ýiimiz órtenip, barlyq jazghandarym otqa ketti» - deydi. Týsinerimiz, Baqtybay, Taykót aqyn múralaryn alghash jinaghan Iliyas Jansýgirov deuge negiz bar.

Iliyas Jansýgirov ýshinshi әieli, esimi - Fatima (el Bәtima degen) Tórebaevadan, Sayat jәne Sayra degen eki perzent sýiedi. Kónilderi jaraspaghan son, 1931 jyly resmy týrde ajyrasady. Qanabek Bayseyitov 1931 jyly Iliyas, Beyimbetti bir ay Qaratal ónirinde dem aldyrtady. Qanabek Bayseyitovting 1923 jyly milisiya bolghany jayynda aitqan әngimesinen Iliyas Jansýgirov «Qojabek nәshәndik» degen әngime jazady.

Iliyas Fatima Ghabitovagha 1932 jyly ýilenedi. Iliyas Fatima Zaynollaqyzymen otasqanynda orda búzar otyzdyng biyiginde, túp-tura 38 jasta eken. Iliyas pen Fatimanyng alty balasyna әri kýtushi, әri ana bolghan sheshesi Ghaynijamaldyng tughan sinlisi Húppijamal: «Iliyas tamaqty óte talghap ishetin. Týnde jazatyn. Týn ortasy aughanda oghan bir ystyq tamaq beru kerek bolatyn (kóbinese ystyq kakao ishetin). Sol ystyq tamaqty bergenshe men de úiyqtamaytynmyn. Týnde 3–4 saghattan artyq úiyqtamaghan Iliyas balalar oyanghanda birge oyanyp: «Balalarym!» dep dauystap, óz janyna shaqyratyn. «Agha-aghalap» birining artynan biri tompandap jýgiretin. Azat, Ýmit, Ilifa jyghyla-sýrine jetetin oghan», – dep jazady sýttey úiyghan baqytty otbasynyng berekeli tirligi jayly. Iliyas ústalghanda tughan úlynyng esimi – Bolat.

Iliyas Jansýgirovting túnghysh spektakli «Kek» 1932 jyly Almatyda alghash qoyylady. Semeyde 1934 jyly qazaq sazdy-dramalyq teatr qúrylghanynda, 6 shilde kýni  Iliyas Jansýgirovting «Kek» spektaklimen ashylady. Semeydegi Halyq aghartu intitutynda oqyp jýrgen Shәken Aymanovty Iliyas Jansýgirov Almatygha qazaq drama teatryna shaqyrtyp aldyrtady.

Iliyas Jansýgirov Maksim Gorikiymen jolyghudy ansap jýredi. Orayy últtar әdebiyet kýnderi Moskvada 1933 jyly qysta ótkende keledi. Gorikiy biraz jazushylardy sayajayyna qonaqqa shaqyrady. Ishinde Iliyas ta bolady. Otyrys manyzdy, jarasty ótedi. Maksim Gorikiy Iliyasty algha bekem talpynyp, ensiklopediyalyq óshpes shygharmalar jazugha ýmtyldyrady. Zaman ayaqasty ózgerip, 1930 jyldary Abaydy feodal, Iliyastyn  shygharmalaryn «auylshyldyq», «eskishildik» dep tauyp,  «jolbiykeler» qataryna qosqandar da tabylady. Abiyr bolghanda ol pighyldy ókimet 1932 jyly basady.

Túnghysh 1933 jyly Qyzylorda qalasyndaghy «Qazaqstan» baspasynan Abay shygharmalarynyng tolyq jinaghy jeke kitap bolyp shyghady. Jinaq shyghuyna Iliyas Jansýgirov bәr pәrmenimen atsalysady. Búl qazaq dalasyn eleng etkizgen ýlken oqigha edi. Sebebi, qazaq jerinde basylghan Abay shygharmalarynyng alghashqy jinaghy. Osy jinaqqa deyingi Abay shygharmalarynyng ýsh basylymy (1909 jyly-Sankt-Peterburg, 1922 jyly –Tashkent jәne Qazan) qazaq jerinen tys baspahanalarda jaryq kórgen bolatyn. Iliyas Jansýgirovting toptama ólenderinen qúralghan kitaby 1933 jyly basylyp shyghady. Iliyas Jansýgirov: «Tamyrlay kelip tepshilemese, ólende manyz da, dәm de bolmaydy», - degen halyq sózin әmise jadynda ústap qoldanypty. Beyimbet Mayliyn: “Iliyas yzalana da jazady, kýldire de jazady, kýiindire jazady”, - dep aiqyndasa, Ghaly Ormanov: «Iliyas kýndelikterin qoyyn dәpterine, jazudan bir kýn tynghan emes», - deydi. “Ózime” degen óleninde Iliyas Jansýgirov:  Haq sóile, qyzyl tilim, adal sayrap,

Tapsyrdym bar oiymdy saghan arnap.
Kónilim, aram oilap alandama,
Almaqqa bireudi aldap, bireudi arbap, – degeni ózine bergen sertindey estiledi. Iliyas Jansýgirovting býrkenshik attary: “Matay”, “Aghyn”, “Sholjyq”, ”Tanqybay, “Saqa”, “Qúiqalyq”, «Sona», “Balger”, “Ja-ja”, “Qaptaghay”, “Salpanqúlaq”, “Sapalaq”, “Qúlaq”, “Jetim bala”, “Qara búqara”, “Toqay temir”, “Qaynar”, “Qúrmetshil”, «Qosshy», «Badyraq», «Qaynar», «Tana balasy», «Q.Q. (Qaynar Qyzyriliyas)», «Atalyq», «Tashkentskiy» –  әzirge tabylghany 26.

Saylubay Qaynarbaev 1934 jyly Almatydaghy Proletar kóshesi, № 6 ýide 200 adamdyq jiynda Iliyasty kóredi. Jazushylar Odaghynyng tóraghasy Iliyas Jansýgirov kezdesu ótkizedi. Kurs diyrektory Ghaziz Shadiyarov Iliyasty ertip auditoriyagha kiredi. Iliyas evropa ýlgisimen tigilgen әdemi kostum kiygen. Denesi qapsaghaylau. Moynynda qyzyl týsti jibek galstuk. Basynda velur qalpaq. Ayaghynda jyltyr bylghary botinka. Kózine qalyndau shynysy bar, әsem kózәinek salghan. Jazyq manday, qyr múryn, iyekti. Jarqyn jýzdi, qaratory kisi. Az sóilep, dәmdi aitady. Sózi maghynaly, tújyrymdy. Pikir aitqandy únatady. Tili jenil,qúlaqqa jyly, jaghymdy, mayda tiyetin mәnerli bolypty.

1934 jyldyng mausym aiynyng 12-18 kýnderinde Qazaqstan kenes jazushylarynyng alghashqy sezdi ótedi. Sezdi Sәken Seyfullin ashady. Iliyas Jansýgirov «Qazaq kenes әdebiyetining býgingi kýii, keleshektegi mindetteri» degen bayandama jasaydy. Qosymsha bayandamalardy Iliyas Qabylov, Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Orynbek Bekov jasaydy. Sol 1934 jyldyng 17 tamyzynan 1 qyrkýiegine deyin Moskvada býkilodaqtyq kenes jazushylarynyng sezdi ótedi. Sezdi A.Jdanov ashady. Sezge odaqtan 52 últtan 591 delegat qatysady. Qazaq kenes jazushylarynan Iliyas Jansýgirov, Sәken Seyfulliyn, Sәbit Múqanov, Beyimbet Mayliyn, Asqar Toqmaghambetov, Ghabbas Toghjanov, Asqar Toqmaghambetovter sezge barady. Maksim Gorikiy bayandama jasaydy. Iliyas Jansýgirov Gorikiy, Mayakovskiy, Serafimovich, Fadeev, Sholohovpen tanysyp bilisedi.  Sezding ýshinshi mәjilisi 23 tamyz kýni sezd tóraghasy Aleksandr Fadeev Iliyas Jansýgirovke sóz beredi. Iliyas Jansýgirov óte aqyldy, sayasy jaghynan maghynaly, mәdeniyetti, barynsha súnghyla bayandama jasaydy. Últtar әdebiyetin «internasionalidyq dostyq» dep baghalap ayaqtaydy. Iliyas Jansýgirov 1934 jyly sezde SSSR Jazushylar Odaghynyng mýshesi bolyp qabyldanady. Mýshelik biyletining nómiri – 33.  SSSR Jazushylar Odaghynyng basqarma mýshesi bolyp ta saylanady. Iliyas jas talaptar Dýisenbek Erkinbekov, Ály Esmәmbetov, Sattar Erubaev, Samat Núrjanov, Qalijan Bekqojinderge  ólenderin gazet-jurnalgha basugha kómek qylady. Qajym Júmaliyev: «Alghashqy kesek shygharmam «Erghoja men Egizbay» Iliyastyng úsynuymen jaryq kórdi», - deydi. Iliyas Jansýgirovting 1935 jyly “Syqaq” degen jinaghy, ocherk, әngime, felietondarynan qúralghan “Jol auzyna” degen kitapshasy, “Qúq” degen satiralyq jinaghy shyghady. Iliyas Jansýgirov pen Fatima Ghabitova 1935 jyly «Sýiinbay aqyn» degen kitap shygharady. Kitapta Sýiinbay aqynnyng ómirbayany, ol 1827 jyly tuyp, 1895 jyly qaytys bolghany, shygharmashylyghy turaly shynayy beriledi. Kórealmaghandar kitapty «últshyldyq» dep aiyp taghyp, qazaqty qyrghyzgha aidap salghan degen púshaymandyq ta jasaydy.

1936 jyly mausym aiynda Iliyas Jansýgirov «Prosveshenes» demalys ýiining qasyndaghy «Teris bútaq» jaylauynda kiyiz ýy tigip dem alady. Tas týiin mýsin. Maldas qúryp otyrghanda kәdimgi qanatyn qomdaghan býrkitke úqsapty. 1936 jyldyng jaz aiynda Qazaq kommunistik jurnalister institutynda Iliyas Jansýgirov «Qúlager» poemasyn oqidy. Institut rektory Ýmitbay Balqashev, partiya úiymynyng hatshysy Rashit Osparov, oqu isining mengerushisi Fedor Jerebatiev eki iyghyna eki adam mingendey, paluan deneli Iliyasty qoshametpen ertip әkep, prezidiumgha otyrghyzady. Basynda «Qúlager» poemasy 2550 joldan, 16 taqyrypshadan túrypty.

Moskvadan 1936 jyly Iliyas Jansýgirovting «Kýishi» poemasy Vsevolod Rojdestvenskiyding tәrjimesimen oryssha basylyp shyghady. Vsevolod Rojdestvenskiy Iliyasqa hat jazyp qúttyqtaydy. Iliyas «Kýishi» poemasyn әndetip, mәnerin birneshe ózgertip oqyp, Ahmet Júbanovqa synatady. Ol «óte jaqsy» degen bagha beredi. 1936 jyly Sәken Seyfullinning 40 jyldyq toyyna Iliyas Jansúgirov «Túlpar» degen ólenin arnaydy. Iliyas Jansýgirov «Evgeniy Onegindi» audarghanynda: «Men Pushkindi endi tanyp kelemin»,- depti. A.S.Pushkinning qaytys bolghanyna 150 jyldyghyna oray Iliyas Jansýgirov 1937 jyly «Evgeniy Onegiyn» poemasy boyynsha qazaqsha spektakli dayyndap, kópshilikke úsynady. Tatiyanany Sholpan Shenemesova, Evgeniydi Qayrat Maymúrynov somdapty.

Fatima Ghabitovanyng jazbalary boyynsha Iliyasty 1937 jyldyng 13 tamyzynda Almatynyn  irgesindegi  Degeres  jaylauynda demalyp, ýilerine qaytqan kýni ústaghan. Búl kezde Fatimanyng ayaghy kenjesi Bolatqa jýkti bolghan. Iliyas Ábdilda Tәjibaevty jastay baghalap ósirgen. Leninshil jas gazetinen Jazushylar odaghynyng sekretarlyghyna deyin kótertken. Moskvagha plenumgha aparghan. Iliyastan keyin Ábdilda Tәjibaev 1939 jyly II sezde Qazaqstan Jazushylar odaghyn basqarady.

Qauip-kәter Iliyas Jansýgirovke tóngeni Álibek Qonyratbaevty NKVD teksergen anketadan da bayqalady. Onda:  «1933 jyly Iliyas Jansýgirovpen antiykenestik-últshyldyq, terroristik-diyversiyalyq, shpiondyq-kóterilisshil úiymgha tartylyp, kontrrevolusiyalyq júmystargha belsene aralasqan. Jýrgenov pen Jansýgirovting tapsyrmasy boyynsha terroristik topqa Tәjibaevty jәne Janghalindi tartqan», - delinedi. Almatyda 1937 jyly 16 mamyrda ótken jinalysta Iliyas Jansýgirovti «búrynghy kezde eki balasy men әielin qoya bergen. Balalaryna zanmen tiyisti aqshasyn tólep túru mindetin de bilmegen» dep te kinәlaghan. Iliyas Jansýgirov «Kirovke» arnaghan óleninde sayasy qate jiberip, jauyrdy jaba toqydy dep te túqyrtqan. Iliyas Jansýgirov «Mergen men bóken» degen әngimesinde qazaq enbekshilerine kenes ókimetin jamandap, qúbyjyq etip kórsetip, «enbekshilerdi – bóken, kenes ókimetin – mergen»  dep surettegen degen de kinә taqqan.

1937 jyly tamyz aiynyng 13-nen 14 tórtine qaraghan týni Iliyas Jansýgirovting «Qúlager» poemasyn qoldy qylyp qúrtady. Ilfa Jansýgirova esteliginde: «Abdolla Qarsaqbaev әkemning "Qúlager" poemasyn qaytalap oqyp, kino týsirsem dep qúlshynyp jýretin. Ol "Qúlagerge" qúlay berildi. Jatsa, túrsa Qúlager jayynda filim týsirudi oilaytyn. Bir joly qalalyq atqaru komiytetining sayajayynda demalysta bolatynbyz. Abdolla men Sanjar (Ilfanyng kýieui) biliyard oinap jatqan. Bir uaqytta janyndaghy nókerlerimen sol kezdegi bir ministr kelip qaldy. Álgi ministr Abdollany kemsitetin әldebir sóz aityp, ekeui qatty tilge kelip qaldy. Abdolla tik minezdi, turashyl adam edi. Osydan keyin Abdollagha "Qúlagerdi" týsiru búiyrmady. Búl filimdi Týrikmenstannan kelgen Bolat Mansúrov degen jigit týsirdi. Shyndyghyn aitsaq, filim nashar týsirildi. Kónilden shyqqan joq. Abdolla basqasha týsirer edi», - dep jazady.

Kýndelik dәpterinde Fatima Ghabitova: «Iliyasty 1938 jyly, 13 avgusta NKVD alyp ketti. Iliyas alynghan song bir-eki kýn ótisimen M.Q. Iliyasty qaralaghan maqalasy gazet betinde jariyalandy. Iliyas alynysymen ol mening pәterime kóship keldi. Ýsh bólmede ol. Bir bólmesinde tórt bala, auru anammen men qaldym. M: «Kýnde basqa jaqqa kóshinder. Kvartira orderi mende», - dep nyghyrlaydy. Odan Gýljamaldyng (Beyimbet Maylinning әieli) auyz ýiine kóshirip tastady. Bolatqa kóshede bosanyp qaldym. On kýn perzenthanada jatyp oralsam, esigimning aldy aq jonqa qaghazgha toly. Men bolinisada jatqanymda terrasada qalghan Iliyastyng birneshe qoljazbalary toly jәshikti M.Q. esikting aldyna tóktiripti. Sonda talay maqalalary men «Qúrmanghazy» poemasy rәsua boldy», - dep jazady.  Búdan ary aqyn shygharmalaryn NKVD jendetteri tintip, jinap, arbagha salyp әketip bara jatqanynda Saparghaly Begalinning «Qúlager» poemasyn alyp qalghanyn, keyin ony Fatima Ghabitovagha tapsyrghanyn keltiredi. Jazushy Ghabbas Qabyshevtyng búl turaly Saparghalidyng úly Qasymnyng aituynda jazghan «Kókiregi kóne kitap Qasym ata!» degen tuyndysy men Marat Myrzabay, Abay Eskedirovting «Jalghadyq әke armanyn...» kitabynda berilgen. Esteliginde Fatima Ghabitova: «Er Samaldyqty» Iliyas Jansýgirov zerttegen. Materialy qoldy bolghan. KGB alghan nemese Múhamedjan Qarataevtyng arhiyvinde boluy mýmkin», - deydi.

1938 jyly qughyn-sýrgin qúrbany bolyp naqaqtan atylghan Iliyas Jansýgirovting jerlengen jeri Almatynyng shyghys jaghynda ornalasqan Talghardyng «Janalyq» auyly. Eki myng bes jýz mәiit jerlengen birshama ýlken qorym. 1938 jyldan 1959 jyldargha deyin Iliyastyng esimi atalmady. Tipti 1964 jylgha deyin jaltaru jalghasty. 1965 jyly Iliyas Jansýgirovting 70 jyldyghyna oray, Aqsu audanynyng ortalyghy «Jansýgirov» dep atalghan Qaz SSR jogharghy kenesi prezidiumynyng jarlyghyn Bijamal Ramazanova halyqqa oqyp berdi. Iliyas Jansýgirovting 70 jyldyq toyy men saltanatty jiyndy Aqsu audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Túrsyn Mahmetov ashty. Aqyn Ghaly Ormanov «Arnau» ólenin oqydy. Iliyas Jansýgiovting ólenderining lirikasynan kandidattyq dissertasiya qorghaghan Túrsynhan Ábdirahmanova, Qalijan Bekqojiyn, Qúdash Múqashev, Qúsayyn Shókenov qúttyqtau sózderi men ólenderin halyqqa pash etti. Aqyndar aitysyn qart aqyn Jardembek Tostaghanbetov ashty. Kәdir Ibraimov, Týlkibek Qúraqbaev, J.Aqsubaev, J.Ishpekbaev aqyndyq aitys ónerimen synasyp, aitys jýldegerleri boldy. Toygha kelgen aqyn, jazushylar óz avtograftarymen kitaptaryn syilap jatty. Men Ghaly Ormanovtyng «núr bolsyn Jemisbekke, әli talay kórispekke» degen qoltanbasymen, ólender kitabyn aldym. Toyda últtyq oiyndardyng barlyq týri ótkizildi. Iliyas Jansýgirovting 70 jyldyq toyynan bastap onyng ómirin, qyzmetin, shygharmashylyghyn zertteu júmystary algha óris aldy. Iliyas Jansýgirovtin:

«AH» úryp, elim deysin, júrtym deysin,
Qalghanyn elding artta ólim deysin.
Basyna qayghy kelip, sassa júrtyn,
Nelikten manayynda kórinbeysin?
Qabaghyn qanyp bir kýn ashsa qarnyn,
Bas salyp, sol últyndy ózing jeysin.
Ár isti auzyng aityp, qybyn qylmay,
Qay týrmen eldi bastap edim deysin?
Ózinning qayda jýrseng qarnyndy oilap,
Úyalmay júrttyng qamyn jedim deysin! – degen ólenining manyzy әli joghalghan joq.

Jemisbek Tolymbekov, ólketanushy.

Taldyqorghan qalasy

Abai.kz