Nemese Europarlament saylauynda «qayta órlep» jatqan ulitraonshyldardyng uy men uyty turaly

Sonymen, keshe ótken Europarlament saylauynda osy materikte ýrdiske ainalyp bara jatqan onshyl iydeologiya búrynghydan góri kóp dauys jinap, moralidyq jeniske jetti.

Qazirgi zaman onshyldarynyng ózara ózgeshelikteri men aiyrmashylyqtary barshylyq: әr elding salty basqa, iyti - qara qasqa. Desek te, osy baghyttaghy sayasy kýshterdi biriktirip otyrghan birneshe qaghidat bar.

Aldymen, olardyng bәri immigrasiyagha qarsy. Álemning týkpir-týkpirinde búrq etip jatqan soghystar men qaqtyghystar, sózsiz, sol aimaqta emigrasiyalyq kónil-kýilerding kýshengine әkep soqty, jәne de ol bas saughalaghan júrt basqa emes, dәl osy Europa jaqqa jónkile kóship, jaqsy ómir izdeude.

Ekinshiden, onshyldardyng dýniyetanymyna euroskeptisizm tәn, yaghny olar Eurodaqtyng odan sayyn birigip, yntymaqtasa týsuin qalamaydy. Últtyq dengeyden joghary qúrylymdardy olar óz elderining tәuelsizdigin shekteytin qauip-qater dep qabyldaydy.

Ýshinshiden, jәne de búl sayasy ústanymnyng birshama bolashaghy bar de sanaymyn, onshyldar óz ritorikasynda «qarapayym halyqtyng mún-múqtajyn qorghap», liyberaldy qúndylyqtar ústanghan negizgi partiyalarmen baghdarlamalyq bәsekeles. Aytpaqshy, osy sebepter bizge tanymal Makron, Sholistar basqarghan partiyalar men olardyng jekebas jaghdayy qiynday týseri haq. Órkeniyetti elderde «otyrsan, onshyl, túrsan, solshyl» degen bizdegidey partiyalyq iydeologiyagha degen túrpayy kózqaras joq: bizde partyalar ne biyliktik ne oppozisiyalyq bop bólinedi, olardyng iydeologiyasyna eshkim de qarap jatqan joq. Ya bolmasa, bizdegi sayasy partiyalar qaltasy qalyng ne joghary qyzmette bolghan jeke túlghanyng manayyna jinalghan, sony pir tútqan tar topshyldyqtygh jeteginde ketedi.

IYә, Europarlamentting denin qúraytyn, sol arqyly búl qúrylymnyng basty sayasy sheshimderine tikeley yqpal jasaytyn dәstýrli partiyalar taghynan taya qoyghan joq. Biraq, olardyng jayly jaghdayyn qiyndatatyn onshyl tendensiya myqtap ornyghyp jatqany da ras. Saylau nәtiyjesining statistikasy da sony rastaydy.

Áriyne, әrtýrli elderden jinalghan onshyldar Europarlamentting ishinde tize qosyp, birikse, Europanyng ishki jәne syrtqy sayasatyn anyqtaugha yqpal jasap, ony týbegeyli ózgerte alatyn alyp kýshke ainaluy mýmkin edi. Mәselen, býginde Europalyq onshyl sentristik halyqtyq partiyasy Europarlamentte yqpaldy kýshting biri.

Alayda onday kelisimder bolatyny ýlken kýmәnim bar. O jaqtaghy onshyldar qúddy bir Qazaqstannyng oppozisiyasy sekildi: túnyp túrghan ambisiya men óz әriptesterin mensinbeu. Oghan qosa, radikaldy, ulitralyq sipaty bar iydeologiyalar sayaq jýrgendi únatady, újymdyq tirlik olargha jat keledi.

«Jә, múnyng bәri bizden jyraqtaghy әlem materiygindegi saylau, bizze ne qatysy bar?» degen saual da joq emes.

Meninshe, búl ózgerister bizge de әser etpek.

Onyng sebepterin aitayyn.

Birinshiden, Qazaqstan ózining syrtqy sayasatynda Resey men Qytaygha obektivti týrde tәueldi bolsa da (alpauyt kórshilermen til tabysyp, dau-damaysyz. úrys-kerissiz ómir sýru – kez kelgen memleketting taghdyrlyq mindeti, әitpese, is nasyrgha shabuy mýmkin!), újymdyq Europamen tәuir qarym-qatynassyz damy almaydy. Onyng ekonomikalyq hәm geosayasi, gumanitarlyq sharttary bar. Endi búl baylanystargha «onshyl týzetu» boluy mýmkin.

Ekinshiden, býginde dýniyejýzilik qauymdastyqty qaq jaryp otyrghan - Ukraina men Resey arasyndaghy soghysqa degen kózqaras. Osy saylauda sayasy revansh ala jazdaghan europa onshyldarynyng búl kýiip túrghan mәselege qatysty ústanymy belgili jәne ol qazirgi jalpyeuropalyq pikirge say emes: olar kóbine-kóp proreseylik pozisiya ústanyp otyr. Búl degeniniz – endi Europarlament minbesinde Mәskeudi qorghashtap, sonyng soyylyn soghatyn kýshter sóz alyp, agressordy aiyptaytyn, oghan qarsy sanksiyalar men tyiymdar jariyalaytyn sheshimderge týzetu engize alady degen sóz.

Onshylardyng euroskeptisizmin eskersek, endigi jerde Qazaqstannyng Europamen baylanysynyng epiortalyghy Brusseliden góri europalyq memleketerding óz astanalaryna auysuy mýmkin.

Ýshinshiden, onshyldardyng Europadaghy «qayta órleui», qarap otyrsaq, Mәskeuding de qoltyghyn su býrkip, sony serpin berip jatqanday. Putinnen bastap, ministr, gubernatorlary, propagandoryna deyin jer astynan jeti qoyan tapqanday, bir-birinen sýiinshi súrap jatyr. Múnday eyforiya Reseyding neoimperiyalyq sayasatynyng odan sayyn órshy týsuine yqpalyn tiygizbey qoymaytyny da týsinikti. Órkeniyetti әlemnen alastatylghan Kremli qojayyny endigi jerde onshyldardyng jetekshilerin Mәskeuge shaqyra bastasa, qayran qalmauymyz kerek. Múnyng bәri Kremliding postsovettik kenistiktegi strategiyasy men taktikasyna janasha sipat berui lazym.

Songhy mәsele sayasattan góri kýndelikti túrmys-tirshiligimizge qatysty bolsa kerek. Onshyldar jalau etken ksenofobiya, ózge últtardy jek kóru siyaqty antigumanistik iydeologiya Europa elderinde oqyp, júmys istep jatqan qazaq jastarynyng ómirine әser etui әbden yqtimal.

Osy mәsele ózimdi óte-móte tolghandyrady, ol jaqta jýrgen balalarymyz pәle-jәleden aulaq bolsynshy!

Ámirjan Qosan

Abai.kz