Qyzylordalyq azatker, demokrat, qogham qayratkeri, jazushy, aghartushy, audarmashy Saghat Esmahanúly Jýsip 80 jasqa toldy. Soghan oray, onyng bir top seriktesteri izgi tilekterin joldap otyr.

«Azat» qozghalysynyng ardagerlerinen Saghat Jýsipting 80 jasyna qúttyqtau tilekterin Abai.kz oqyrmandaryna úsynghandy jón sanadyq. 

Serik Erghaly Ábdireshúly, Astana qalasy:

- Saghat aghamen alghash ret 1991 jyly «Azat» qozghalysynyng Qyzylorda bólimshesin qúru kezinde tanysqanbyz. Ol kezde aghamyz Oblystyq qarjy basqarmasy tóraghasynyng orynbasary bolatyn. Sol kezde ol naghyz memlekettik pisken, әmbebap shendi edi. Óz isining bilgiri jәne ózine sonday senimdi kórindi. Sol senimi men Últtyng azattyghyn jeke mansabynan joghary qoyghan ol, qyruar ailyghy men mansap mýmkindigin tastady da ketti... Naghyz Azatkerlik sheshim qabyldady. Sodan qaytyp, Saghat agha memlekettik qyzmetke barmady. Eger naghyz tәuelsiz el bolghanymyzda, biylikting biyiginde jýrip, bel sheship kirisetin qayratkerding ózi bolar edi. Biraq ol sol sәtten bastap ózining alash jolyndaghy túrghysyn ózgertpedi. Ol sonysymen biregey azamat!

El tәuelsizdik alghannan keyin Saghat Jýsip endi últtyq demokratiyalyq baghytqa kóshti. Sayasi-aghartu júmystary men demokratiyalandyru baghytynda taza oppozisiyalyq, búltartpaytyn, eshkimmen, eshtenemen búl jolda kelispeytin, tayqymaytyn ýlgi kórsetti. Úiymdastyrushylyq qabylet shygharmashylyq aghartu isine úlasty. Qarjygerlik mamandyq endi jazushylyqqa, audarmashylyqqa úlasty.  Ony sony tarihshylyqqa baryp tireldi. Sóitip jýrip, «Asharshylyq aqiqaty» enbegi ýsh tom bolyp jazyldy. Sәkening qolynan tipti «Maghúlymat» atalatyn ensiklopediyalyq jinaq ta shyqqany bar. Ol búnyng bәrinde de últ ýshin qyzmet etu missiyasyn oryndaumen keledi. Saghat aghanyng múnshalyqty janqiyarlyq әreketi sonyndaghy biz sekildi buyngha eshbir osaldanugha múrsha bermeytin ýlgi edi. Saghat Jýsip búl jaghynan  zamanauy jankeshti últshyl etalonnyng ózi!

Onyng keudesi  últshyl sezimge toly; sauaty men iydeyasy, saraptau qabyleti, shygharmashyl qasiyeti ony kóptegen adamdy shanyna ilestirmeytin sayasy sanlaq etti.

Saghat Jýsip búryn tughanda Alashorda qayratkerining sózsiz biri bolar edi. Al qazyr ol - bizge Alash qayratkerlerining kózi tiri ýlgisin kóz aldymyzgha әkelgen túlgha! Onyng qatarymyzda bolghanyna, ózimizding onyng qasynda bolghanymyzgha maqtanysh ornaghan 30 jyldan asqan uaqyt sonday qasterli!

Ghúmyrdyng mәni eline, últyna eshbir qaytarymsyz enbek etu men qyzmet qylu eken. Eshbir populistik jolmen kózge týspey-aq, talay isti talmay, eshtenege alandamay atqaru myqtynyng ghana qolynan keledi, oghan kerek kýsh-qayrat kýshtining ghana boyynan tabylady. Saghat Jýsip sonday!

Saghat Jýsip óz dәuirining baryn syghyp, nәrin sinirgen últshyl qayratker, kemel túlgha. Ony jeke ghúmyry ayamady, talay synady, biraq onyng qayratkerligi men beriktigi sol synaqtardan alyp shyqty.

Aghamyz seksenning sengirine shyqty. Bayandy bolghay! Pendelik qyzyq pen baqytqa kenelgey!

Dos Kóshim, Almaty qalasy:

- Saghat aghamen, úmytpasam, 1990 jyldary kezdestim. Ol kezde men Sosial-demokratiyalyq partiyanyng tóraghasymyn. Sәkeng ózining pikirlesterin jinap, menimen kezdesu ótkizgeni esimde. Búl – qarapayym jandardyng sayasiy-qoghamdyq ómirge endi ghana aralasyp jatqan, qyzu da qyzyqty kezeni bolatyn. Sol uaqyttan bastap keyde birge, keyde «qatarlasyp» júmys istep kelemiz. Óz basym, qanday bastama kótersem de, Sәkendi birlese júmys isteuge shaqyramyn. «Demokratiyany taratu ortalyghy» úiymyn qúru bolsyn, sayasy aghartushylyq baghyttaghy seminarlar men kezdesuler úiymdastyru mәselesi bolsyn, «Azattyn» oblystaghy is-әreketteri bolsyn, saylaudy baqylau baghytyndaghy júmystar bolsyn, barlyq jerde Saghat aghanyng ne ózi, nemese, onyng úsynghan adamdary qasymda boldy. Ásirese, 1994 jylghy saylau nauqanynda, qystyng qaqaghan suyghynda, jayau jýrip qol jinaghanymyz, kezdesuler ótkizgenimiz әli esimde. Tonyp, sharshap kelgenimizde marqúm Anar jengemizding aq dastarhany dayyn túratyn. Jas aiyrmashylyghymyz birshama bolghanmen, sayasy qoghamdyq mәselede ruhtas, joldas bolyp kettik. Bir birimizben ashyq pikir talastyryp, keyde qateligimizdi ne búrys qadamymyzdy betke aitatynbyz. Biraq, bir nәrse anyq. Osy otyz jylda Últtyq maqsatta, nemese qoghamdy ózgertu maqsatynda jana iydeya, jana bastama kótergende Qyzylorda oblysyna basymyzdy auyrtpaytynbyz. Sebebi ol jerde – qara narday Saghat Jýsip aghamyz bar ekenin bilemiz!

Sәke, seksenning sengirine shyqqan kýning qútty bolsyn! Qolynnan qalamyng týspesin. Seni jyldar syndyrmaydy, shynday týsedi dep oilaymyn. Alla úzaq ómir, zor densaulyq bersin!

Júmaghúlov Ualihan Dәletúly, Shymkent qalasy:

- Qyzylordalyq Saghat Jýsip aghamamyzben tәuelsizdik jolynda kýreste pikirles bolyp, sonau 1990 jyldary tanysqanbyz. Sәkenning qaysarlyghyn eline, jerine, tiline, qazaq halqyna janashyrlyghyn aityp jetkizuge mýmkin emes. Qazaqstannyng taghdyry sonau jylda qyl ýstinde túrghan bolatyn, qyzyl kommunisterding diktaturasynyng qylyshynan qan tamghan kez edi. Elde dýken sóresinde tamaq, kiyim joq, júmysshylardyn, ziynetkerlerding ziynetaqysy berilmey, tórt-bes ailap joq bolatyn. Kommunist basshylar ózining jeke basyna «kooporatiyv» ashyp júmysshylardyng ailyghynyng ornyna qymbat ayaq kiyimder, kóilekter, qapshyqtap qymbat ún, kýrish, makaron әkelip taratatyn. Sekseuil kentining temir jolshylarynyng azapqa tózip, elimiz tәuelsiz memleket bolsa degen arman janyn jegidey jep jýrgen kez bolatyn. Ár merekede «transporanttaryn» dayyndap, úrandatyp «Jalang ayaq jalanash, halqym qayda barasyn?», «Qazaqtyng qyzyl kremil qanyn sorghanyn qoymasa, shapalaq jeydi»-degen úrandatyp shygha bastady.

Halyq deputtary jinalyp Sekseuil kentining temir jol júmysshylar arasynan «Júmysshylar qozghalysyn» qúrugha bel bayladyq. Sol kezde Sekseuil Lokokomotiv deposynda júmysshylarynyng arasynda «stachkom» «STK - júmysshylardyng kenes komiyteti» qúrylghan bolatyn.

Saghat Jýsip aghamyz bizge kenes berip, elimizding tәuelsizdigi ýshin kýresip jýrgen Qazaqstannyng Azamattyq «AZAT» qozghalysynyng Aral audandyq bólimshesin ashudy úsyndy. Degenmen kóp úzamay Saghat aghamyzdyng shaqyruymen Sekseuilge Almatydan Sәbektqazy Aqataev, Jaghda Babalaqúly ekeui, Qyzylordadan Saghat Jýsip, Álibek Baubekúly, Aqtóbeden «Aldaspan» qoghamynyn, Shalqardyng «Júmysshy qozghalysynyn», Araldyng «Tamshy» qoghamynyng jigitteri kelip, Sekseuilde qúryltay ashyp Respublikalyq Azamattyq «AZAT» qozghalysynyng Aral audandyq bólimshesi ashyldy.

Sodan bastap Saghat Jýsip aghamyz bizge aqylshy kósh basshymyz bolyp, Sekseuil kentine jii kele otyryp, Aral ónirining әleumettik mәselesin sheshuge, Aral ekologiyasynyng zanynyng qabyldanuyna, «Vozrojdeniya» aralyndaghy bakteriyalyq zerithananyng jabyluyna, Semey poligonynyng jabyluyna, Oralda kazaktar kóterilisine toytarys beruge múryndyq boldy.

Eli ýshin tughan qaysar erding seksen jasqa tolghanyn quanyshpen tilek aityp qúttyqtaymyz! Saghat agha qarttyq ómirinizdede arda aqsaqal retinde elinizge eleuli, halqynyzgha qalauly aqsaqalsyz. Elim degen jýreginizge jaratqan kýsh quat bersin, úrpaghynyz baqytty bolsyn dep tileymin!

Izgilikting núryn shashar manaygha,
Adamsyz ghoy ýlgi bolar talaygha.
Jaqsylyqty ózinizden kóp kórgen,
Úmytpaydy halqyng seni qalayda!
Ýlgi bolghan ýlkenge de jasqa da,
Syilar sizdi tughan-tuys, basqa da.
Baqytty bop búl ómirde mәngilik,
Quatynyz tausylmasyn 100 de de!

Baymaghambettegi Tilep Júmaúly, Aqtau qalasy:

Assalaumaghaleykum, qúrmetti Saghat Jýsip
Kezinde baghaladyn, jýrmeding kýtip,
Alla taghala bergen jasyndy jasap,
80-ge de kelip qaldyng artyna qarap.
Kelgen jasyng Saghat agha, qútty bolsyn,
Onday jas bizge de júghysty bolsyn,
Artyna erip, aqyl-kenesindi tyndap,
Aman bolayyq, synaqtargha shydap.
Sarqylmasyn Alla bergen quat kýshin,
Allagha raqmet, Sizben tanystarghan ýshin.
Densaulyghynyz әrqashan zor bolsyn,
Allanyng bergen nesibeleri mol bolsyn,
Shyn niyetpen ólenmen jazghan tilek,
Baymaghambet tegi, Júmaúly Tilep.

Ahmetov Kóshkinbay, Aqtóbe qalasy:

- Saghat agha 90-shy jyly Aqtóbening «Aldaspan» birlestigimen birinshi bolyp baylanys ornatqandardyng biri jәne «Aldaspanmen» tyghyz baylanysta bolghandardyng biregeyi.

Aghay talay qiyndyqtargha, tózgisiz qysymdargha qasqayyp túryp tótep bere bildi. Naghyz Aldaspanday beriktik tanytty.

Búnday qajymas qayrat, qaysar minez tek biregey Saghat agha siyaqtylargha ghana beriledi.

Mereyiniz әrdayym ýstem bolsyn, agha.
Mereyli 80 jasynyz qútty bolsyn, Saghat agha!

Abai.kz