Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2019 2 pikir 21 Mausym, 2024 saghat 17:27

Aqshasyz qalu qorqynyshty ekenin bilesiz be?

Suret: poziruy.ru

Aqshasyz qaludyng qorqynyshty ekenin bilesiz be?

Kezinde Oskar Ualid (irlandiyadyq aghylshyn drammaturgi, aqyn, jazushy jәne satriyk) «Jas kezimde aqshany dýniyedegi eng manyzdy nәrse dep sanaushy edim. Endi mine qartaydym, aqshanyng shyn mәninde adam ómirindegi eng manyzdy, qúndy zat ekendigine tipti de kóz jetkizgendey boldym» degen eken.

«Dýniyede ne tarlyq etedi jәne eng qorqynyshty nәrse ne?» degen súraqqa kóptegen adamdar: «Dýniyedegi eng tarlyq etetin nәrse meyirim men mahabbattyng jetkiliksizdigi, al eng qorqynyshtysy – ish tarlyq ta emes, mýmkin aqshasy bolmau» dep jauap beripti.

Bir kýni dosym Auiymen kezdesip qalyp, «Qaytkende bir adamdy tereng týsinuge bolady?» degen súraq tónireginde keninen әngimelesip qaldyq.

Dosym biraz oilanyp, jymiyp kýlip aldy da, ózining basynan ótken bir oqighany bayandap berdi.

Men 20 jas kezimnen bastap qoghamgha aralasttym. Ol kezde kóp nәrseni bilmeytinmin, beyne siya tambaghan appaq qaghaz sekildi edim. Jatsam-túrsam mening oilaytynym tek elmen dostasu ghana bolatyn. Dos qansha kóp bolsa qoghamdaghy ornym sonshalyq joghary bolady dep sanadym. 21 jasqa kelgende әke-sheshem 300 yuanidy mening iygilik jaratuyma berdi. Men kәsipkerlikpen ainalystym. Kәsibimning tasy órge domalap, biraz nәtiyjege qol jetkizdim. Kýnine az degende 20 dosym kompaniyagha izdep kelip, maghan jolyghyp qaytatyn. Olardyng aldynda mening kóp kórim qúrmetim bar edi.

Ol kezde men jalghyz qaludan qorqatynmyn. Barlyghy mening aqshamnyng kóp ekenin biletin. Dostarym aqshasyz qalsa boldy, meni izdeytin. Onymen bolghan baylanysym tyghyz ne siyrek, aramyz jaqyn ne alys boluyna qaramadym, aldyma kelgenning bәrine qolymnan kelgenshe kómektestim. Qolymnan kelmegenin bәribir amalyn tauyp әldestirip berushi edim. Óitkeni ol mening dosym ghoy. Búrynghylardan qalghan sóz bar ghoy, «ýiinde әke-sheshene sýienesin, syrt jaqqa shyqqanda dos-jarangha sýienesin» degen, solay emes pe? Keyin mening densaulyghym syr berip, qatty auyryp tósek tartyp jatyp qaldym. Kompaniyagha eki jylday bara almay qaldym. Múnym az bolghanday, kompaniyam daghdarysqa úshyrap, ekonomikalyq jaghdayy tyghyryqqa tirelip qaldy. Emhanada jatqanymda kómekshim maghan habarlasyp, kompaniyanyng ekonomikalyq jaghdayy qyl ýstinde túrghanan aitty.

Men amalsyz búryn aqsha berip kómektesip túrghan dostarymdy izdep, olardyng maghan qol úshyn berip, búl tyghyryqtan shyghuyma kómek beruin ótindim. Sóitsem, men olardyng qara tizimine әlde qashan kirip ketken ekenmin, ony men qaydan bileyin. Sonda da kýnde birge jýretin dostarymdy tizim boyynsha ýmitpen izdey bastadym. Biraq múnyng nәtiyjesi – «bizde aqsha joq» degennen asa almady. Jaraydy, múnyng jóni bólek qoy. Men auruhanada tósek tartyp, әlsizdenip jatqanymda, qaryz shegin kóterip kelgender de boldy. Eger búl qújatqa qol qoysam, onda mening qiynshylyghym birden sheshilgen bolar edi. Alayda, múnyng óteuine ýiim men kompaniyany olargha týgel audaryp beruim kerek bolatyn.

Aqshanyz qalmay, bireuge tәueldi bolyp qalghanynyzda baryp, jan-jaghynyzgha qarap ómirdi shynaiy tany bastaydy ekensin. Halyq arasynda: «Kedeyding syrlas dosy joq», «Aqshanyng jayyn jarlydan súra», «Aqshalynyng qoly oinar, Aqshasyzdyng kózi oinar», «Aqsha ashpaytyn qúlyp joq», «Aqsha bolsa alanda sorpa qaynaydy», «Bazarda bәri bar, aqshasyz eshkim bermeydi» degen sóz bar ghoy. Osynyng bәri beker aitylmaghan eken, mandayym tasqa tiygende baryp búl sózding mәnin tereng týsinip otyrmyn. Mine, qazir men jalghyz qalghannan qoryqpaymyn, aqshasyz qalghannan qatty qorqamyn.

Kezinde bireuler maghan hat jazyp, «aqsha tegi qanshalyq manyzdy?» dep súraghanda. Men túmauratyp qalyp, emhanada iyne qoydyryp, búl súraqqa uaghynda jauap qaytara almay qalyp edim. Sol kýnderi dәrigerge kórinu ýshin úzyn kezekke túrdym. Mening kezegim kelip, dәrigerding bólmesine kirdim. Dәriger bólmesinde 40-50 jastar shamasyndaghy bir әielding balasynyng dene qyzuyn ólshep jatyr eken. Dәriger mening jaghdayymdy biraz súrap, dene qyzuymdy ólsheuge búiyryp, әielding balasyn qayta teksere bastady. Dәriger balany tekserip bolyp, әielge shek jazyp berip kassagha aqsha tóleuin jәne bir qydyru tekserulerden ótip kelip, jalghasty dәrigerding qabyldauynda boludy búiyrdy. Biraq әiel dәriger bólmesinen shyqpay otyrdy.

Dәriger әielding qozghalmay otyrghanyn bayqap: «Sizding taghy  týsinbey otyrghan jeriniz bar ma?», – dep súrady. Áyel bәseng ýnmen:

«Dәriger, búl tekserulerden ótu ýshin qansha aqsha ketedi?» – dep súrady. Dәriger: «Shamamen 500 yuani ketedi» – dedi. Ony estigen әielding týri ózgerip: «Odan azaytugha bolmas pa, búl tekserulerden sózsiz ótuimiz kerek pe,  eger dәri dәrmek jazyp berseniz, sauyghyp ketu mýmkinshiligi joq pa?...» –  dedi qatqyl dauyspen.

Dәriger: «Men sizdi týsinip otyrmyn, tekseruden ótuding qanshalyqty manyzy bar dep qarauynyz mýmkin, alayda balanyng auruyn bilu ýshin osy men jazyp bergen tekserulerden sózsiz ótpeseniz bolmaydy. Búl tekseru balada qanday aurudyng belgileri baryn anyqtap beredi, sodan song baryp men aitatyn bolamyn. Dәri jazyp bersemde bәribir sol aqsha ketedi, búl aqshany júmsamaymyn degeninizben oghan amalynyz joq qoy», – dedi.

Áyel dәrigerding jauapbyn tyndaghynnan keyin baryp, ýnsiz balasyn kóterip shyghyp ketti

Men dәrigerden shyghyp, kassagha aqsha tóleuge barghanymda әlgi әieldi taghy kezdestirdim. Oryndyqta otyrghan әiel balanyn aldyna otyrghyzyp alyp, birese dәriger jazyp bergen shekke, birese qúshaghyndaghy balagha kezek, kezek qarap otyrdy. Dәl osy kezde onyng miyn dәriger jazyp bergen aqshany tólep balanyng ómirin saqtap qalu kerek pe, әlde balany ýige alyp qaytu kerek pe degen súraqtar shyrmap alghan edi.

Siz maqalany oqyp otyryp osy jerge kelgende, osy 500 yuani aqshany ishinen shyqqan perzentining auruyn emdeuge qimay otyr ma, balasynyng ómirinen artyq dýniyede ne bar? deuiniz әbden mýmkin. Biraq siz kóp emes bir ret aqshasyz qalyp kóriniz, sonda ghana әielding oilaghanyn, janynyng qinalghan kezin sezine alar ediniz degen bolar edim.

Aqshanyng qajetti nemese manyzdy emestigi sizdi oilandyrmaydy, sizding qanday kezde aqshagha múqtaj bolyp qalghandyghynyz oilandyrady.

Der kezinde adam ómirin qútqaratyn aqshanyz bolmay qalghan kezde aqshanyng adam ómirinde qanshalyqty manyzdy ekenin týsinip, oghan kózinizdi әbden jetkizgen bolar ediniz.

Siz myna súraqtardy ózderinizge qoyyp kórinizder me?

1. Áke-shesheniz qatty auyryp tósek tartyp jatqan kezde qaltanyzdan aqsha shygharyp olardy emdete alasyz ba?

2. Balanyzdyng oqu jasyna tolghanda, eng jaqsy mektepterge bere alasyz ba?

3. Siz janynyzdan artyq kóretin sýiikti jarynyz ózdering armandaghanday bir jaqsy ýidi ýmit etkende, siz eshqanday oildanbastan, keudenizdi qaghyp túryp: «Nege alyp bermeymin, alyp beremin!» dep kesip aita alar ma edin?

4. Siz júmyssyz qalghanda nemese dóngelep jatqan kәsibiniz bankrot bolghanda, eshqanday kiris kirmey qalghanda, osy qiynshylyqtargha shydap túrarlyq kýshiniz bolar ma edi?

Eger qaltanyz qalyng bolsa, әke-shesheniz tósek tartyp jatyp qalghanda qoryqpay dәrigerge kórsete alasyz ba? Dәriger pәlen aqsha ketedi degende, dauysyndy kóterip túryp, «Dәriger qansha aqsha ketse de әke-sheshemdi emdep jazynyz, aqshanyng mәselesi jenil dep aita alasyz ba?».

Balanyz oqu jasyna tolghanda, basynyzdy auyrtpay-aq eng jaqsy mektepke bere alasyz ghoy, óitkeni sizde aqsha bar ghoy.

Sýiiktiniz ne alamyn dese, qoryqpay alyp bere alasyz, oghan «Janym, qalaghanyndy al, aqsha degen jetedi»  dep aita alasyz.

Júmyssyz qalghanda, kәsipornynyz bankrotqa ketkende, tentirep qayyr súrap ketpeysiz be? Jýikeniz tozbay ma? Óitkeni, sizde aqsha bar ghoy. Qauipsizdik sezimi degen ne? Dәl qalta qalyng bolu, әr uaqyt jeterlik aqshaly bolu. Qiynshylyq (múqtajdyq) kóshesinen ótpesen, mine búl shynayy qauipsizdik sezimi.

Aqsha bar bolu degenimiz, odan da kóp taldau orayy, qúqyghy bolu degendik. Aqshanyz bolsa ne isteudi qalasanyz sony istey alasyz, eger bolmasa ishnәrse istey almaysyz.

Eger jogharydaghy tórt qiynshylqqa kezikkende, aqshanyz bolmay qalsa qayter ediniz? Nәtiyjesi qanday bolar edi?

Áke-sheniz auyryp jatyp qalghanda, aqshanyz joq bolu degendik, әke-shesheniz emdela almaydy degendik. Olardy emdep jazu orayy bar bolsa da, aqshanyzdyng joqtyghynan amalsyz kýder ýzesiz. Áke-sheshenizding auru azabyn tartqanyn óz kózinizben kórip túryp, taghy sharasyz qalasyz. Kóz aldynyzdaghy shyndyqty ózgertuge kýshiniz jetpeydi, sebebi sizding aqshanyz joq.

Eger aqshanyz bolmasa, balanyz mektep jasyna tolghanda, qaysy balabaqshanyng tәrbiyeleu aqysy arzan ekeni turaly basqatyra bastaysyz. Oiynyzda balany eng jaqsy oqu mýmkindigine ie etu emes, belgili merzimge kirgizu ghana bolady.

Sýigeniniz altyn, kýmis zergerlik búiymdaryn ne bolmasa kiyim-keshekterin únatyp qalghan kezde siz «aqshany ýnemdeyik, múny alugha shamamyz jetpeydi» dep qarap túrasyz.

Demek, júmyssyz qalu – sizding qauipsizdik sezimi óldi degendik. Sebebi siz júmyssyz qalsanyz jaqsy ómir sýru bylay túrsyn, qaryn toyghyzudyng ózi ýlken mәselege ainalyp qalady.

Aqshany joq degen, onyng sizge qúrmeti jetpestik degendik

Bir qydyru adamdar «búl tym realdyq bolyp ketti me» deui әbden mýmkin. Biraq, men senimmen aita alamyn, búl jay aita salghan sóz emes, búl dәl shyrqyraghan shyndyq. Kóptegen isterde, aqshanyz bolmaghan kezde ghana, barlyghyn týsinip jetesiz. Aqshanyng qanshalyq manyzdy ekendigin, aqshasy joq bolsa, tili qanshalyq qysqaratynyn, múqtajdyqqa tap bolatynyn, amalsyzdyqqa, sharasyzdyqqa qalatyndyghyn... Bәrin, bәrin tereng týsinip jetesiz.

Álemdegi eng baqytty is ne?

Ózi qalaghan nәrselerdi qoryqpay satyp alu, qayda baramyn dese sol jerge qydyryp baru, ne isteymin dese qoryqpay isteu, kóptegen taldau, isteu, jasau orayy bolu...

Búl dýnie eshkimge sýienish bolmaydy. Alayda ózinizge senip, tapqan aqshanyz ghana sizge eng ýlken qauipsizdik týisigin bere alady.

Nege tyrysyp aqsha tappaymyz? Áriyne, jaqsy ómir sýru ýshin. Bir kýnderi shúghyl aqshagha múqtajdyq tuylghanda basqalardyng aldyna baryp qalmau ýshin, kez kelgen qiynshylyqty óz kýshimizge sýienip sheshu ýshin. Quanyp túryp: «Aqshasy bolsa kórim, sen jaqsysyn!» degen jaqsy ma, әlde amalsyzdan: «Aqsham bolghan bolsa qanday jaqsy bolar edi!»  degen jaqsy ma? Meninshe qaysy jauaptyng dúrystyghyn naqtyly is anyqtaydy.

Aqsha óte aqyldy. Bosansyghan kezinizde ol basqalardy izdep ketip qalady. Ol әruaqyt bizge tyrysyp túrudy eskertedi. Aqsha jәne bizge raqymsyz realdyq aldynda shydamdy, qayratty boludy, ózimizge sýienuimizdi eskertip otyrady.

Dosym, esinde bolsyn, aqsha elding bәrine qadirli emes, alayda aqsha bolmau, aqiqatynda tym qorqynyshty. Siz bir saghat ruhynyzdy tiktep, shydap túra alsanyz, bolashaqta perzentiniz basqalar aldynda bir minut keudesin tik ústap túra alady, sol sebepti bosansudy, onay synudy, jalqaulyqty laqtyryp tastauynyz kerek.

Qytay tilinen audarghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1461
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5295