Senbi, 23 Qarasha 2024
Talqy 1639 5 pikir 24 Mausym, 2024 saghat 14:58

Zan: Til balansy saqtalyp, Otandyq kontent damymaq

Foto: Egemen Qazaqstan

Ótkende Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna engizilgen ózgeristerge qol qoydy.

Atalmysh jana zannyng maqsaty qoghamdaghy súranystardy eskere otyryp, BAQ salasyndaghy damu ýrdisin qalyptastyru, memleketik mýddelerdi, mass media turaly zandy qayta qarau. Qol qoyylghan jana zandargha toqtala ótsek, әr tarmaqtyng ózindik manyzdylyqtaryn bayqaugha bolady. Mәselen:

1. Búqaralyq aqparat qúraldary materialdarynyng eskiru merzimi endi bir jyldy qúramaq.

Qazirgi tanda BAQ-qa qatysty talap etiletin ister boyynsha talap qoy merzimi naqtylanbaghan, yaghny merzimsiz. Osy tústa "Búqaralyq aqparat qúraldary turaly" zang ayasynda atalghan merzim bir jyldyq uaqytqa bekitildi. Búl qoghamdaghy sóz bostandyghyn, sonday-aq BAQ qyzmetin qorghaugha aitarlyqtay ong әserin tiygizbek. Sonday-aq bekitilgen uaqyt halyqaralyq praktikanyng zamanauy talaptaryna jauap beredi.

2. Endi Búqaralyq aqparat qúraldarynyng súraularyna jauap beru kýni 7-den 5 júmys kýnine deyin qysqartylady.

Zang týrinde BAQ súraularynyng auyzsha súrau salular, jazbasha súrau salular, resmy habarlardy týsindiru jónindegi súrau salular syndy birneshe resmy týri bar. Endi atalmysh súraulargha jauap beru merzimderi naqty gradasiyalanyp, 7-den 5 júmys kýnine deyin qysqartyldy.

3. Til balansy saqtalynyp, Otandyq kontent damymaq.

Jana zannyng basty maqsattarynyng biri - auditoriyany qazaq tilinde qalyptastyru arqyly medianyng qogham ómirindegi ózektiligin arttyryp, qazaq auditoiyasyna kýrdeli mәselelerdi jedel, kәsibi, sapaly týrde jetkizu. Tәuelsizdik alynghanymen qazaq kontentteri orys tiline tәueldi bolyp keldi. Tipten, Otandyq arnalardy qossaqta barlyq baghdarlamalar eki tilde kórsetilip, 50%-50%-dy qúrap kelgen. Búl tәuelsiz el ýshin quantarlyq kórsetkish emes.

Memlekettik tildi jәne otandyq kontentti damytudy qoldau maqsatynda Zanda memlekettik tildegi tele-radiobaghdarlamalardyn, sonday – aq otandyq kontentting apta sayynghy kólemin 50% – dan 60% - gha deyin kezen-kezenimen úlghaytu kózdelgen. Yaghni, 2025 jyldan bastap-55%-dy qúrasa, 2027 jyldan bastap-60%-gha jetpek. Búl zang qazaq tilining ústanymyn nyghaytugha, sonday-aq otandyq media industriyanyng damuyna ózindik serpinin beredi.

4. Otandyq ónimderdi sheteldik arnalarda úsynyp, taratu.

Memlekettik tildi damytu memlekettik sayasattyng basym baghyty bolyp tabylady. Qazirgi uaqytta sheteldik tele - radioarnalar otandyq kontentti taratudy jýzege asyrmaydy. Qazaqstanda ómir sýrgenimizben kiygenimiz qytaydyng kiyimi, qoldanatynymyz - koreydiki, kóretin kinolarymyz - týriktiki, tipten jarnamalardyng ózin de týrik ónimderi basyp alghan. Sózding ashyghy Otandyq ónimderding jarnamasyn kógildir ekrannan kóru baqyty jii búiyrmaydy. Engizilgen jana zanda sheteldik tele-radioarnalar ýshin otandyq ónimdi taratu boyynsha tele-radiobaghdarlamalardyng jalpy kólemining keminde 10% mólsherinde mindetteme belgilengen.

5. Jana zandaghy engizilgen ózgeristerding taghy biri "Internet-basylym" úghymyn engizu.

Zanda "jelilik basylymdar" jәne "aqparattyq agenttikter" úghymdaryn "internet-basylymdar"degen birynghay úghymgha biriktiru kózdelgen. Búl rette, internet-basylymdar barlyq dәstýrli BAQ siyaqty mindetti týrde esepke qoyylady.

6. Jana zangha engizilgen ózgeristerding taghy biri Otandyq teleradio habarlaryn taratu operatorlaryn cubcidiyalay.

Endi Zang shenberinde otandyq teleradio habarlaryn taraty operatorlaryn cybcidiyalay úsynylady. Sybsidiyalay birinshi kezekte otandyq operatorlardyng jabdyqtaryn satyp aly baghasyn sheteldik jetkizushilerge qaraghanda anaghúrlym tartymdy etyge, sonday-aq otandyq kontentti qoldaydy jýzege asyrygha, aqparattyq egemendikti nyghaytygha, sonday-aq ózining aqparattyq kýn tәrtibin taratudy kýsheytuge mýmkindik beredi.

7. Qol qoyylghan zandaghy jana ózgeristing biri ózin-ózi retteudi damytu mәselesi.

Zanda búqaralyq aqparat qúraldarynyng qyzmeti mәseleleri boyynsha respublikalyq jәne ónirlik dengeylerde tek BAQ ókilderinen ghana erikti negizde qúrylatyn qoghamdyq-kәsiptik kenester qúru qúqyghy bekitilgen. Ózin - ózi retteu subektileri jýzege asyratyn negizgi mindetterding biri-jurnalisterding etikalyq kodeksin әzirleu.

8. Akkreditteu kartasy.

Jurnalisterdi akkreditteuding onaylatylghan tәrtibi retinde memlekettik organdar men úiymdarda BAQ akkreditasiyasyn jedel alugha mýmkindik beretin akkreditteu kartasyn beru tetigi engizildi.
Akkreditteu kartasy birynghay media platforma arqyly iske asyrylatyn bolady, ol óz kezeginde kartany sifrlyq týrde paydalanugha mýmkindik beredi.

9. Sheteldik BAQ-tardy akkreditteu rәsimin reglamentteu.

Sheteldik BAQ-ty akkreditteu tәrtibi zannamalyq dengeyde reglamenttelgen, ol sonday-aq sheteldik BAQ pen jurnalisterding qyzmetine tiyisti akkreditteusiz tyiym saludy qamtidy. Búl normalar sóz jәne shygharmashylyq erkindigine әser etpeydi, tek SIM-ning tiyisti zangha tәueldi aktilerinde kózdelgen sheteldik BAQ-tardy akkreditteudi alu prosesin zannamalyq dengeyde naqtylaydy.

10. BAQ-ta suisidke qatysty taqyrypty jauapkershilikpen jariyalau.

Búqaralyq aqparat qúraldargha qatysty zanda óz-ózine qol júmsaudy nasihattaugha jatatyn aqparattyng tizbesi aiqyndalghan. Búl sharalar osynday nәzik taqyrypty etikalyq túrghydan qamtugha mýmkindik beredi, sonymen qatar suisidti nasihattau" úghymynyng naqty belgilenuin anyqtaydy.

11. Jurnalisting kәsiby qyzmetining qúqyqtyq kepildikteri.

Jurnalistika salasynyng júmystaghy manyzdylyghyn eskere otyryp, zannamalyq dengeyde búqaralyq aqparat qúraldary iyelerining densaulyghy men ómirlerine qauip tóngen jaghdaylarda, mindetterin oryndau kezinde jurnalisterdi qajetti qúraldarmen qamtamasyz etu mindettemesi belgilendi. Sonymen qatar, óz mindetterin oryndau kezinde barlyq jurnalisterding ómiri men densaulyghyna ziyan keltirilgen jaghdayda shyghyndardy óteu qarastyrylghan. Búl jana zandaghy sharalar jurnalisterding qúqyqtaryn qorghaydy jәne olardyng erekshe mәrtebesin bekitedi. Sebebi, songhy jyldary әlem boyynsha jurnalisterding ólimi jiyilep, qoghamda rezonanstyq mәseleler tuyndaghan bolatyn. Altyn kópirding berik qalanuy - sol eldegi damudyng aiqyn kórinis ekendigin eskeru qajet.

12. Granttyq qarjylandyru.

Memlekettik aqparattyq tapsyrys arqyly satylatyn ónimning mazmúny men mazmúnynyng manyzdylyghyn eskere otyryp, granttyq qarjylandyrugha kóshu úsynyldy. Qarjylandyrudyng búl týri keshendi jobalyq tәsil men shygharmashylyq komponentti eskeruge mýmkindik beredi. Granttyq qarjylandyru kezeng – kezenmen engiziletin bolady. Ónirlik dengeyde memlekettik qoldau memlekettik aqparattyq tapsyrystyng aghymdaghy tetikteri shenberinde qalady.

13. Media-jobalardy qarjylandyru kezinde shygharmashylyq tәsildi damytu.

Granttyq qarjylandyrudy iske asyru kezinde aghymdaghy tariftik tәsilden smetalyq tәsilge kóshu úsynylady. Óz kezeginde granttardy qysqa merzimdi (bir is-shara nemese oqigha shenberinde), orta merzimdi (bir jylgha) jәne úzaq merzimdi (birneshe jylgha, mysaly, tarihy serialdardy týsiruge) bólu tәsili engiziletin bolady. Granttyq qarjylandyru kezinde memlekettik tildegi mazmúngha 2/3 proporsiyada basymdyq beru úsynylady.

14. Jurnalisterding etikalyq kodeksin әzirleu.

"Mass-media turaly" zanda BAQ-tyng detalidylyghy mәseleleri jónindegi qoghamdyq-kәsiby kenesterding jurnalisterding etikalyq kodeksin әzirleu jónindegi manyzdy funksiyasy bekitilgen. Qazirgi uaqytta jurnalisterding etikalyq kodeksining manyzdylyghy pisip-jetildi, búl rette osy qújatty әzirleumen jurnalisterding ózderi ainalysuy tiyis.

15. Kez kelgen elde oryn alatyn apattyq, ya bolmasa tótenshe jaghdaylarda jurnalisterding qúqyqtaryn qorghau.

Jurnalisterding ómirine kez kelgen uaqytta qauip tónip otyrady. Ol búrynnan bar fakt. Ásirese búl jaghdaylar tótenshe jaghdaylary kezinde manyzdy. Mәselen óz mindetterin atqaryp jatqan jurnalisterding barlyghyn tehnikalyq qauipten saqtau maqsatynda qauipsizdik jaghdaylarmen qamtamasyz etu mýmkin emes. Sol sebeptiden olardyng qogham ómirindegi manyzdylyghyn arttyru maqsatynda jana zang - olardyng ómirlerining kepildikteri retinde qarastyryldy. Búl jana zang óz kezeginde olardyng BAQ-qa ózekti aqparat salyp, BAQ-tyng joghary reytingke ie boluyna mýmkindik beredi. Jana zang kýshine engennen bastap, әr BAQ óz qol astyndaghy jurnalisterding ómirine jauapty, jәne olardyng qauipsizdikterin qamtamasyz etui tiyis.

16. Búqaralyq aqparat qúraldarynyng qúqyqtaryn qorghaugha arnayy kenester qúru.

Qazirgi qogham - kógildir ekrannan bilim alyp, smartfonnan onlayn aqparat almasatyn jastardyki. Alayda, qazirgi tanda әleumettik jelilerde keninen etek jayghan jalghan aqparattardyng kóbengi, kýndelikti daghdygha ainalyp bara jatqan zorlyq-zombylyqqa qatysty taqyryptar men kiyberqylmystar, tehnologiyalardyng qarqyndy damuy, t.b ózekti mәseleler kәsiby jurnalistikagha ýlken kesirin tiygizude. Atalmysh jana zang óz kezeginde tuyndaghan problemalyq taqyryptardy onay sheshuge, sonday-aq, jurnalisterding qúqyqtaryn qorghaudy jedeldetuge óz septigin tiygizedi.

17. Otandyq búqaralyq aqparat qúraldaryn qarjylay qoldau.

Dýniyejýzindegi eldermen iyqtiresip, bir dengeyde aqparat taratu ýshin elding ekonomikasy óz kezeginde manyzdy ról oinamaq. Ásirese búl tarapta eldegi búqaralyq aqparat qúraldarynyng bәsekelestikke tózimdilik bildiru mәselesi ózekti mәsele retinde әli qaralyp keledi. Atalmysh jana zang bgl rette BAQ subektilerining granttyq qarjylandyru konkursyna qatysuyna óz septigin tiygizip, olargha qajetti qarjyny alugha jaghday jasaydy (filimder men telehikayalar, t.b týsiruge).

18. Uәkiletti organnyng búqaralyq aqparat qúraldaryna monitoring jasau mýmkindigin bekitu.

Búqaralyq aqparat qúraldarynyng jariyalaghan aqparattarynda key sәtteri dúrys zerttelmegen, yaky tolyq naqtylanbaghan, filitrden ótpegen maqalalary da kezdesip jatady. Búl atalmysh mәsele qoghamdaghy jastargha moralidyq, tipten óz kezeginde últtyqqúndylyqtardyng búzyluyna t.b ziyanyn tikeley tiygizedi. Sol sebeptiden uәkiletti organnyng ziyandy aqparatty anyqtau jәne onyng taraluyna jol bermeu maqsatynda búqaralyq aqparat qúraldaryna monitoring jasau qúzyreti boluy qajet. Búl degenimiz últtyq jәne dәstýrli qúndylyqtargha sәikes kelmeytin aqparatty taratatyn BAQ-qa eskertu jasap, atalmysh taqyryptargha qatysty úsynystar ghana beretin bolady.

19. Memlekettik aqparattyq sayasat jónindegi respublikalyq komissiyanyng qúramyna BAQ ókilderin tartu.

Aqparattyq sayasatty qalyptastyru komissiyalaryna mediya ókilderin tartu arqyly, eldegi ózekti taqyryptardy biluge, qazaqstandyq auditoriyanyng mýddelerin tolyq kórsetuge, sonday-aq memlekettik bólinetin qarjynyng dúrys baghytta júmsaluyna ýlken ýles qospaq.

20. Memlekettik jәne memlekettik emes BAQ úghymdaryn ajyratu.

Búqaralyq aqparat qúraldary memlekettik aqparattyq sayasattyng maqsattaryn iske asyru kezinde ózektiligi bar manyzdy taqyryptardyng spektrin qamtidy. Memlekettik búqaralyq aqparat qúraldary media segmentting az bóligin qúraydy. Al kýndelikti aqparatty taratuda memlekettik emes media manyzdy rólge iye. Sonda da atalmysh media salasyndaghy jandargha memleketten qoldau berilip, kontentting damuyna bar jaghday jasalynyp keledi.

21. BAQ-ty memlekettik qarjylandyru mәselesi boyynsha ashyqtyq.

Búl kýnderi búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy sayasattyng tiyimdiligin arttyrugha baghyttalghan granttyq qarjylandyru tetigi qarastyrylghan. Engizilgen jana zandaghy maqsat - granttardy bóluge memleketting qatysuyn qysqartu jәne barynsha ashyqtyqty qamtamasyz ete otyryp, onyng ishinde granttardy iske asyru monitoringi mehanizmin engizu bolady.

22. Jurnalisterge arnayy akkreditteu kartasy.

Ózderiniz biletindey kez kelgen BAQ ókili qanday da boomasyn is sharagha qatysuy ýshin aldyn ala mekemelerge ótinish tastap, onyng jauabyn kýtip jýredi. Biraq, burokratiyalyq búl әdis tym úzaq uaqytty joghaltugha alyp keledi. Jana zangha engizilgen akkreditteu kartasy jurnalisterge sifrlyq platforma arqyly beriledi dep josparlanuda. Tiyimdiligi boyynsha endi jurnalister bir-eki minutta ótinish bere alady. Búl jurnalisterding aqparat kózderine qoljetimdiligin jenildetedi.

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354