Altaydan aughan kósh
Halqymyzdyng tarihynda qily-qily zamandar ótti. Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy qazaq Últtyq muzykalyq drama teatrynda «Altaydan aughan el» spektaklining kórermen nazaryna úsynylyp kele jatqanyna ýsh jyldyng jýzi ótipti. Al Shyghys Týrkistannan ketuge mәjbýr bolghan qazaqtardyng Týrkiyagha qonys audarghanyna 70 jyldan asty.
Qiyn-qystau kezderdi bastan keshe jýrip taghdyrdyng san qily auyrtpalyghyna moyymay Altaydan Anadolygha deyingi azapty jol, qaraly kóshte qanqúily taghdyr keship, bozbala bop attanyp, Tәuelsizdik alghan tughan eline aqsaqal bop oralghan últymyzdyng ardaqty azamaty Halifa Altay men Qaliybek Hakim bas keyipkerding birine ainalghan búl qoyylym qiyamet qayym kýnderdi, zúlmat jyldardy ótkerse de, qazaq halqynyng adamdyqtan ainymay, tektiligin joghalpaghany dini men dilin, dәstýri men salt sanasyn berik ústanghanyn sóz etedi.
Spektakliding piesasy Halifa Altaydyng «Altaydan aughan el» jәne Hasen Oraltaydyng «Elim-aylap ótken ómir» kitaptarynyng negizinde jazylghan.
Týrik jazushysy Ismail Shynghys: «Týrik qazaqtarynyng kerueni kóshkende olardyng sany 20 myng boldy. Onyng 2 myny ghana Týrkiyagha jetken. Búl ýlken tragediya», - dep bagha bergen kósh tarihy búghan deyin teatr men kino kenistiginde qozghalmaghany ókinishti. Búl tarihymyzgha ýnilmeumen para-par.
1950-1960 jyldary Týrkiyanyng basministrlik qyzmetin atqarghan, belgili memleket qayratkeri Adnan Menderesting qazaq halqyna jasaghan jaqsylyghy men Anadoly jerining әlemdegi barlyq týrikterding panasy bolghany da qoyylymda kórinis tapqan.
Jiyrmasynshy ghasyr ortasyndaghy Qytaydaghy qazaqtardyng jer-suyn tastap, belgisiz baghytqa ýdere kóshui qoldan jasalghan sayasattyng yqpalymen ózining tughan jerine syimay tau asyp, aua kóshken elding basyndaghy tarihy tragediyany bayandaydy.
Teatrdaghy performanstyng erekshelikterin jaqsy iygergen rejisser kórermendi ózine elitudin, onyng oiy men sanasyn, sezimderin baurap aludyng barlyq tәsilderin ontayymen qoldanghan. Jas úrpaq ókilderin otanshyldyqqa tәrbiyeleude, patriottyq ruhta bauluda jәne tughan jerding qadirin tereng týsinuge ýndeude Taklamakan shólinde, Gimalay tauynda arpalyspen ótken ómir ótkelderinde últtyq bolmysynan ajyramaghan ata-babamyzdyng qandy tarihyn kórkemdik shyndyq arqyly kórermen jýregine jol tabar spektakliding qongshy rejisseri – elimizdegi ýzdik rejisserlerding biri, Farhat Moldaghali. Sahnalyq núsqasyn jasaghan – Miras Ábil.
Spektaklide azap pen arpalysqa toly atmosfera bar, syna jazdap synbaghan ruhty, auysa jazdap ornynda qalghan aqyl men esting kýshin kóresin. Múnda basty keyipker joq, kerisinshe auyr taghdyr arqalap, qatal zamannyng qayghyly qamytyn arqalaghan halyqtyng býtin keskini bar. Qoyylymnan keyin qanshama auyr oy arqalap shyghasyn. Óte әdemi kompozisiyalyq tútastyqqa qol jetkizgen rejisser spektakliding býkil oqighasyn akterler arqyly jýrgizgen. Azat basy búghaugha baghynbay, bostandyq ýshin shybyn janyn qúrban etip, tizerlep ótkenshe tik túryp óludi artyq kórgen jany siri halyqtyng úly erligi shyn mәninde býgingi úrpaq ýshin taghylym bolar tarihtyng qasiretti de qatparly paraqtarynyng bir parasy. Búl spektaliding bas keyipkeri – Kósh. Búl jay kósh emes, qysymgha, zorlyqqa, әdiletsizdikke shydamay Altay asqan kósh. Qaraly kósh, Ýrkin kósh, Salqar kósh...
Rejisser Farhad Moldaghaly kóshting kórkemdik qúrylymyn beymәlim bomstandyqqa qaray bet týzegen úzyn kóshting tym úzaq sapary akterlerding tizbektey jalghasqan jýrisine qúrghan. Tarihymyzdaghy dәl osy azapty da azaly kósh taghdyry qazaq dramaturgiyasynda da birneshe ret somdalghan.
Búl jay kósh emes, sonau ghasyrlar boyy erkindikti ansaghan, sol erkindikke talpynghan júrttyng kóshi. Erkindikke úmtylghan kósh. Namysyn ajalynan artyq tútqan kósh. Jiyrmasynshy ghasyr ortasyndaghy Qytaydaghy qazaqtardyng jer-suyn tastap, belgisiz baghytqa ýdere kóshui. Halqymyzdyng osynshalyqty taryday shashyrap ketuining ózinidik syry men sebebi - Aq bas tarihymyzdyng enshisinde.
Shygharma qoldan jasalghan sayasattyng yqpalymen ózining tughan jerine syimay tau asyp, aua kóshken elding basyndaghy tarihy tragediyany bayandaydy. Shynyna kelgende Altay bayaghydan qazaqtyng jeri bolghan, keyin sovet jaghy men qytay jaghy oiyna kelgenin qylyp, qysymshylyqqa dushar bolady, derekke qaraghanda, 1940 jyldary Qytayda qughyn-sýrgin bastalyp, dýrbeleng bolghanda kósh ýshke bólinip auady.
Spektakliding qytaylardyng ekiqabat әielding qarnyn jaryp, bes jasar balany at qúiryghyna baylap óltirgen súmdyqtaryn bayandaudan bastaluy auyr taghdyr arqalap, qatal zamannyng qayghyly qamytyn arqalaghan halyqtyng býtin keskinin kóz aldyna әkeledi. Tútasymen qara matamen kómkerilgen sahnada artyq zat joq, rejisser men suretshi halyq tragediyasyn bos kenistikte kórsetudi maqsat etken. Ssenografiyalyq búl әdis akterlik qimyl-qozghalystarmen baylanysyp ketken. Hordyng A.Kenjebekovanyng «Týieler» әnin oryndauy da әrbir qazaqtyng sanasyn janshyp, namysyn taptaghan kýrdeli uaqyttyng atmosferasyn qonglatqan. Altaydan bastalyp, monghol jerinen ótip, Tiybettegi soghystan zardap shegip, Gansu ólkesine kelgen bosqyndardy Kashmir hanynyng Gimalaydyng asa qauipti asuy Zúljilamen jýrgizuine, odan Taklamakan shólinde bir tamshy sugha zar bolghan qaraly kóshting aqyry Týrkiya jerinde sayabyr tapqanyna deyingi jýrip ótken jolynyng izin berude rejisser shartty beyneleu tәsilin qoldanghan. Jalpy F.Moldaghaly kýres saparyna shyqqan toptyng taghdyryna tarihy manyzdylyq bergen. KSRO jәne Qazaqstan halyq artiysi Sholpan Jandarbekovanyng 100 jyldyq mereytoyyna arnalghan XXVIII Respublikalyq teatrlar festivalinde «Ýzdik spektakli» nominasiyasyna ie bolghan «Altaydan aughan el» qoyylymyn adam janyn selt etkizer auyr oiymen, qazaq jýrip ótken tarihy joldyng sonshalyqty qiyn da kýrdeli bolghandyghyn keleshek úrpaqqa aiqara ashyp kórsetumen qúndy
Qoyylym leytmotiyvine Almahan Kenjebekovanyng M.Maqataevtyng sózine jazylghan «Týieler» әni men Ermúrat Zeyiphannyng tughan jerge saghynyshqa toly «Kýnes-ay» әni alyndy. Osy muzyka oqighalar jelisimen qabysyp, say-sýiekti syrqyratady. Sol maqsatqa jetu ýshin spektaklidi jeteleushi muzyka men ssenografiyanyn, jaryq qondyng da qatparlaryna tereng boylap, jiti zerdelengeni bayqalady. Búl – sózsiz qoyylymnyng ýlken jetistigi. Altay asyp, túzdy shól Taklamakan men Gimalaydan әri ótip, Ýndistan men Pәkistangha jetip, Týrkiyagha taban tirep toqtaytyn bas-ayaghy 6 myng shaqyrymgha sozylghan adamzat tarihyndaghy eng alys kóshting auqymyn sahnada jetkizu onay emes. Al sol azapty joldaghy tauqymet tartqan taghdyrlardyng qasiretti jaghdayyn jetkizu, sonday-aq rejisser men dramaturgiya negizin týzushilerge de az jauapkershilik jýktemeydi.
2024 jylghy Qazaqstan Respublikasynyng Abay atyndaghy әdebiyet pen óner salasyndaghy memlekettik syilyghyn beru jónindegi komissiyasy atalghan syilyqty alu ýshin aldyn ala irikteuden ótken jәne konkurstyng kelesi kezenine jiberilgen shygharmalar tizimin úsyndy. Óner salasy boyynsha avtorlyq újym (Moldaghaly Farhat, Ábil Miras, Jaqypbekov Oljas, Qystyqbay Quandyq, Núrymbet Erjan) - «Altaydan aughan el» spektakli qatysyp jatyr eken. Óz tarapymyzdan osynday keng kólemdi kýrdeli óner tuyndysyn qanday baghagha bolsa da layyq dep tanimyz.
Abai.kz