Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 1725 2 pikir 22 Shilde, 2024 saghat 14:05

Kósh tәuelsizdikting alghashqy jyldary jaqsy bolghan...

Kollaj: qandastar.kz

Qazaq eli tәuelsizdik alghannan keyin 1992 jyly 28 qyrkýiekten 4 qazangha deyin dýniyejýzi qazaqtary ókilderining qatysuymen birinshi qúryltay Almatyda ótedi. Qúryltaygha alys jәne jaqyn shet memleketterden sonyng ishinde Týrkiya, Germaniya, Fransiya, Norvegiya, Mongholiya, Qytay, Austriya taghy basqa 33 elderden jәne TMD elderinen bolyp 800 den astam ókil qatysady. Qúryltay qúrmetine Almaty oblysynyng Degeres jaylauynda dýbirli toy ótti. Qúryltay kezinde shetelden kelgen aghayyndar Qazaqstandy aralap, Týrkistan, Jezqazghan, Úlytau siyaqty elimizding ejelgi sayasi, tarihi, mәdeni, ruhany ortalyqtarynda bolyp, ata-baba aruaghyna dúgha baghyshtap, ruhyna taghzym etip edi.

Álemning әr jerinde taryday shashylyp jýrgen  qazaqtardyng alghashqy Qúryltayyna qatysushylar Qazaqstan halqynyna jәne dýniyejýzining basqada halyqtaryna, memleketterine, olardyng ýkimetterine Ýndeu qabyldady. Qúryltay kýnderi «Qazaqtar: keshe, býgin jәne erten» degen taqyrypta ghylymy konferensiya ótkizedi. Konferensiyada QR Preziydenti N.Nazarbaev «Qúshaghymyz bauyrlargha aiqara ashyq» degen bayandama jasady. Bayandamada ol: «Býgingi kýn – erekshe kýn. Orta toldy degen osy. Dәl osynau sәtte ózin qazaqpyn dep sezinetin әrbir adam jýregi lýpildep, atamekenine, tәuelsiz Qazaqstannyng astanasy Almatygha kóz tigude. Óitkeni múnda dýnie jýzining týkpir-týkpirindegi iyisi qazaq ataulynyng ókilderi túnghysh ret bastaryn qosyp, alqaly jiyn, saltanatty mәjilis –  Qúryltaygha jinalyp otyr. Kýni keshe ghana múnday bolady degen oy kóbimizding qiyalymyzgha kirmegen shyghar. Endi, mine, ansaghan armannyng taghy birine qol jetkizdik. San ghasyrgha sozylghan otarshyldyqtyng búghauynan bosanyp, tayauda ghana tәuelsizdik alsa da, qysqa merzim ishinde býkil aiday әlem týgel moyyndap, abyroyy asyp ýlgirgen Qazaqstan júrtshylyghy sizderdi, ardaqty aghayyn, tughan jerde qúshaq jaya qarsy alyp jatqanyn ózderiniz kórip otyrsyzdar. Men Respublika Preziydenti retinde bәrinizdi Dýniyejýzi qazaqtary Qúryltayynyng saltanatty ashyluymen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Barshanyzgha: «Tughan jerge qosh keldinizder!», – deymin degen edi. 

Qúryltayda qazaq halqynyng taghdyry, ata-baba múrasy, tili, býkil dýniyejýzindegi qazaqtardy birtútas últtyq memleketine biriktiruding qúqyqtyq negizderi men mәseleleri jóninde bayandamalar tyndalady. Konferensiyada Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy qúrylyp, onyng tóraghasy bolyp N.Nazarbaev, al tóraghanyng birinshi orynbasary Q.Naymanbaev saylandy. Búl ortalyqqa últ ómirin jan-jaqty zerttep, qazaqtardyng әleumettik, ekonomika, mәdeni, ruhany tynys-tirshiligindegi mәselelerdi sheshu mindetteri jýkteldi. Qúryltay shetelde jýrgen qazaqtargha olardyng artynda arqa sýier irgeli eli baryn tanytyp edi.

Jyl sayyn Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy sheteldegi qandastaprymyzdyng jaghdaylaryna tiyisti dengeyde zertteuler jasap, sheshimderin shygharyp, ýkimetke týrli baghdarlamalar úsyndy. Sonday tynghylyqty júmystardyng nәtiyjesinde 1996 jyldyng ózinde (búghan deyingi kóshi-qon kvotasy turaly sharalaryn aitpaghanda) «Sheteldegi otandastardy qoldaudyng memlekettik baghdarlamasy» qabyldandy. Búl baghdarlamalardy memleket tarapynan baqylau ýshin Kóshi-qon jәne demografiya jónindegi agenttik qúryldy. 1997 jyly 13 jeltoqsanda «Halyqtyq kóshi-qony zany» qabyldandy. Búl zang kóshi-qon prosesterining qúqyqtyq, ekonomikalyq jәne әleumettik negizderin, sonday-aq ózining tarihy otanyna oralghan qandastar men otbasylar ýshin jana jerde ómir sýruding jaghdaylaryn qarastyryp, tirshilikke beyimdelu joldaryn aiqyndaytyn boldy. Osy zang negizinde ýkimet kóship kelushilerge jan-jaqty kómek kórsetu, qamqorlyq jasau sharalaryn belgiledi jәne osy negizde júmys jýrgizdi.

1991 jyldan 2000 jylgha deyingi kezeng aralyghynda 41 myng otbasy kóship keledi, olardyng jan basy 176 myngha juyq boldy. Olardyng ishinde Mongholiyadan 63,5 myn, Irannan 4,8 myn, Týrkiyadan 2,4 myn, TMD elderinen 103 mynday adam keldi. Al 2001 jyly 600 otbasyna Kóshi-qon kvotasy belgilendi. Joba boyynsha әr jyly orta eseppen 20 myng otbasyn kóshirip kelu kózdelgen.

Al aragha on jyl salyp 2002 jyly kýzde Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayy qazaqtyng ruhany astanasy Týrkistanda ótti. Týrkistan kóptegen tarihy kezenderdi basynan ótkergen, qazaq handary men biylerining mýrdesi jerlengen qasiyetti qala bolghandyqtan әdeyi yrymdap tandalsa kerek. Onyng aldynda Týrkistan qalasynyng 1500 jyldyghy atalyp ótken bolatyn. Búl qúryltaygha alys jәne jaqyn 32 shet memleketten 400-den astam ókil qatysty. Qúryltayda oralmandardyng tarihy otanyna oralu mәselesi qaralyp, kóshi-qon kvotasynyng mólsherin úlghaytu jospary qarastyrylady. 2003 jyly 5 myng otbasy, 2004 jyly 10 myng otbasy, 2005 jyly 15 myng otbasy elge kóship keldi, jylyna 50-60 myng oralman elge kóship kelu mýmkindigine ie bolady.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayynda Pezeziydent: «Taghdyrymyz solay bolyp, annan qashqandardy, múnnan qashqandardy Europadan da, Aziyadan da tyng jerdi kóteremiz dep, qazaqtyng sanyn azaytamyz dep, kóp últty boldyq. Ony kemshilik dep sanamau kerek. Artyqshylyghymyz dep sanau kerek! Sondyqtan biz әr últtyng halqyn bauyrymyzgha basyp ýirengen halyqpyz, al endi shetelden kóship kelemiz degen óz qazaqtarymyzdy bauyrymyzgha basa almaymsyz ba sonda?! Men oilaymyn, segiz jarym million qazaq Qazaqstanda. Meninshe, qazir toghyz milliongha jaqyndady. Sebebi, osy jyldardyng ishinde jarty million qazaq kóship keldi. Segiz milliondy ortasha ýsh jarymgha, tórtke bólgende qansha otbasy bolady?! Eki milliongha jaqyn bizding otbasymyz bar. Tórt milliongha jaqyn otbasy eki qazaqtan shaqyryp әkep, ayaghynan túrghyzyp jiberse, sonsha qiynshylyq bolmas dep oilaymyn solargha. Búl bizding eldigimiz bolyp sanalar edi. Dýniyejýzine biz osynday maghlúmat, mәlimet, tәjiriybe berer edik!» – dep shaqyrdy әlemdegi barsha qazaqtardy.

Biraq Qúryltaygha kelgen keybir delegasiya ókilderi «biz ata-babamyzdyng jerinde jasap jatyrmyz, ata-babalarymyzdyng aruaghyn attap kóship kele almaymyz» degen pikirlerin aitqanyn әli úmyta qoyghanymyz joq.

2005 jyly 27-28 qyrkýiek aralyghynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng ýshinshi qúryltayy Astanada ótti. Qúryltaygha alys jәne jaqyn 32 shet memleketten, sonyng ishinde Reseyden, Qytaydan, Austriyadan, Singapurdan, Mysyrdan, 312 ókil, sonday-aq Qazaqstannyng barlyq oblystary men Almaty jәne Astana qalalarynan 200-den astam ókil qatysty.

Qúryltayda shetelde túratyn etikalyq qazaq ókilderin Qazaqstannyng joghary oqu oryndarynda oqytu ýshin jaghday jasau, sonday-aq tarihy otanyna investisiya әkelu mýmkindikteri sekildi mәseleler talqylandy. Naqtyraq aitar bolsaq Qúryltayda: mәdeniyt, oqu-bilim, búqaralyq aqparat qúraldary jәne kóshi-qon mәselelerin qarastyrghan tórt seksiyalyq mәjilis ótkizilip, sheteldegi qazaqtarmen baylanys jasaudyng ózekti mәseleri talqylanady. Sheteldegi qazaq diasporasy men elge oralghandardyng ózekti mәseleleri jan-jaqty aitylyp, ýsh mәselege – kóshi-qon, oqu-bilim, mәdeniy-ruhany jәne búqaralyq aqparat qúraldar mәselelerine aiyryqsha kónil bólindi. Qúryltayda jasaghan bayandamasynda Preziydent sheteldegi qazaq diasporasy men oralmandargha qoldau kórsetuding barlyq tetikterin aiqyndap, alda túrghan mindetterdi belgilep berdi. Otangha oraltu júmysyn odan әri jýielep, jetildire beruine toqtalyp edi.

Men búl ýsh Qúryltaydyng astyn syzyp túryp nege aityp otyrmyn, sebebi  búl ýsh qúryltaydyng qazaq tarihynda alatyn orny óte manyzdy. Óitkeni búl Qúryltaylar sheteldegi qandastarymyzdyng elge oraluyna ýlken septigin tiygizgen bolatyn. Atalghan ýsh Qúryltayda qabyldanghan Ýndeu negizinde Ýkimet baghdarlamalar, sharalar әzirlep, sol boyynsha  júmys istegendikten kóshi-qondaghy mәselelerding kóbi yn-dynsyz sheshilip, sheteldegi qazaqtardyng oraluyna, olardyng kedergisiz azamattyq aluyna jәne kvotagha qol jetkizuine mýmkindik bergen edi. Osy kezdi, osy oraydy der kezinde paydalana alghan sheteldegi qandastardyng birazy  elge oralyp ýlgirdi. Óz basym tәuelsizdikting alghashqy osy jyldaryn –  sheteldegi qazaqtardy elge oraltudyng eng ontayly, qolayly zamany boldy dep sanaymyn.

Odan keyingi ashylghan Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi (2011 j.), besinshi (2017 j.) qúryltayynyng alghashqy ýsh qúryltaygha qaraghanda qandastarymyzdy elge qaytaru, oraltu jaghy bәsendedi. Óitkeni, múnda 2011 jyly «Halyqtyq kóshi-qony zany» qayta qaralyp, ózgertuler men tolyqtyrular engizilip, oralmandardy qabyldaudyn, kóshi-qonnyng joldary taraytyldy. Onyng ornyna «Núrly-kósh» baghdarlamasynyng 2-shi kezeni iske qosylyp, shetelderde kishi qúryltaydyng túraqty ótkizilip túruy ekendigi, әri «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qoynyng qoldau kórsetetindigi ashyq aityldy. Qúryltayda Preziydent N.Nazarbaev: «Jastar – bizding bolashaghymyz. Bizding әlemdegi barsha qazaq jastarynyng sapaly bilim aluyna tiyisti jaghday jasauymyz kajet... Sondyqtan men әlemning әr qiyryndaghy qazaq jastaryn atamekenge oqugha jәne qazaq eline qyzmet etuge shaqyramyn»  dep, atap kórsetken bolatyn.

Osydan keyin oralmandardyng Qazaqstan azamattyghyn aludy tórt jylgha úzartyp, «sottylyghy bar, joqtyghy» turaly qújat talap etilip, biraz qoghamda shu bolghany әli esimizde. Keyin búl zang qayta ózgertilip, azamattyq alu uaqyty qysqartylghan bolatyn. Biraq qazaq kóshining tynysy tarylmasa keneygen joq. Áli de problamalar jetkilikti.

Al 2017 jyldyng 22-25 mausym kýnderi Astanada ótken әlem qazaqtarynyng besinshi qúryltayyna 39 elden 350 ókil, barlyghy 750 delegat pen qonaq qatysady. Qúryltada sheteldegi aghayyndarmen mәdeniy-ruhany baylanys, kóshi-qon, sheteldegi qazaq jastarynyng elimizde bilim aluy, biznes, kәsipkerlik jәne taghy basqa mәseleler qaraldy. Aldaghy uaqytta Qazaqstan ýkimetinin  sheteldegi qazaq diasporasyna qoldau kórsetetin arnayy baghdarlamasy jasalynatyny aityldy. Biraq sony siyrqúiymashaqtap súiylyp ketkeni belgili.

1992 jyldan 2017 jylgha deyin ashylghan Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy әlemge taryday shashylyp ketken qazaq ókilderining basyn bir shanyraq astyna jinap, olargha qoldau kórsetip, qolayly jaghday jasaudyng әr aluan is-sharalaryn qarastyryp, onyng jýzege asuyna óz septigin tiygizgeni belgili. Biraq ýkimet kóship kelgen aghayyndardy belgili bir memlekettik baghdarlama jasap jýieli qonystandyra almady, júmysqa da ornalastyra almady. Oralmandar jel qughan qanbaqtay әr jerge, әr saygha (shama sharqyna qaray) qonystandy nemese qolynan kelgen júmyspen ózderi ainalysty. Qytaydan kelgen qazaqtardyng kóbi bazar jaghalap, alyp-satarlyqpen ainalysty. Keybireui jerdi jergilikti qazaqtardan jalgha alyp mal baqty, eginshilikpen shúghyldandy. Qolynan ýlken is kelmeytinder bireuge jaldanyp istedi, iә bolmasa bazargha baryp arba sýirep janyn baqty. Olar oghan ókingen joq, balalaryn otanyna alyp kelgenin maqtanysh etti.

Aqiqatyn aitar bolsaq, songhy on neshe jylda qazaq kóshining sayabyrlap ketti, onyng sebebi kóp. Ony múnda termelep jazyp jatudyng ózi artyq, búl mәsele dýiim júrtqa belgili. Beyne jýgi aughan týiedey bolyp túr. Shyny kerek, tәuelsizdikting alghashqy jyldary oralmandardy qarsy alghanday qazir qyzu ynta, aiqara ashylghan ystyq qúshaq joq. Biylik samarqau, jaybyraqat. Qarap otyrsan, elge kóship kelip jatqan qandastardy biylik qinala, amalsyz qabyldap jatqanday kórinedi. Birjolata qabyldamay qoyaiyn dese eldigine syn, halyqaralyq adam qúqyqtaryn qorghaytyn úiymdardan úyalaly, anyghy seskenedi. Sonyng ózinde de týrli kedergiler qoyyp qoyghan. Kóship kelip qinalyp jýretinder basqa emes Qytaydan kelgen qazaqtar.

Eger shetelden kelgen qandastardy qabyldau men olardy ornalystyru mәselesi biylikke sonshalyqty qiyn bolatyn bolsa, onda shetelde jatqan qazaqtardy elge oralyndar, kóship kelinder dep olardy jyly ornynan qozghaudyng ne qajeti bar?!

Elge kóship kelu, kelmeu qandastardyng óz erkinde. Kezinde ózi shaqyryp, qúshaghyn aiqara ashyp túrghanda kóship kelu kerek edi. Biraq biz nege sóitpedinder dep olardy kinәlaudyng ózi artyq. Ol kezde Qytay qazaqtarynyng qotaryla kóship keluine mýmkindigi bolmady, keybirining ekonomikalyq jaghdayy jar bermedi, al kóship kelemin degenderding oqu jasyndaghy balalaryna jergilikti saqshy mekemesi tólqújat jasap bermey qoydy. Kóshi-qon shaqyrtuymen birjolata kóship keletindey kóbining bir famililyaly tuystary búl jaqta bolmady. Al kóship ketuge tolyq mýmkindigi barlar jyly ornyn, jayly qyzmetin tastap ketkisi kelmedi. Sonda da eptep jolyn tauyp kóship kelgender boldy.

2017 jyly Qytaydaghy sayasy nauqan bastalghannan keyin, qazaqtyng birazy sayasy lagerge toghytylyp ketkeni belgili. Osydan keyin Qazaqstangha kóshemin dep jýrgen qazaqtar búl oiynan ainydy, ainymasqa da amaly bolmady. Tek balasy oqugha kelip qalyp qoyghandar men otbasy bólinip qalghandar 2019 jyly shekara ashylghanda ghana ótip kelgeni bar. Al qazir kóship kelip jatqandardyng kóbi tuysynan bólinip, jarylyp qalghan ekeni anyq.

Tipti qazir kóp qandastardyng Qazaqstangha kóship kelu yntasy joq ekenin úzyn qúlaqtardan estip, bilip jatyrmyz. Ásirese, Qazaqstan men Qytay arasynda bir ailyq vizasyz tәrtip ornaghannan keyin qandastardyng kóbi elge oralghannan góri baryp-kelip túrghan tiyimdi kórinedi eken. Óitkeni kóship kelip alyp qújattaryn dúrystay almay, oralman mәrtebesine qol jetkize almay jýrgenderdi bilip otyr. Atajúrtqa kóship kelip qinalghansha, tuyp-ósken, ýirengen jerde qinalghan olargha timdi sekildi.

Biraq qay-qaysymyz bolsyn «elge el qosylsa qút bolatynyn» esten shygharmaghanymyz dúrys bolar!

Myna «Qúryltaygha keldi, biraq súranyp qaytty» degen maqalam halyqaralyq «Qazaqstan-zaman» gazetinde júmys istep jýrgende 2002 jyly jazylyp edi. Maqala gazet betine berilip, baspagha jónelter kezinde bas redaktor jaghynan alynyp tastalghan bolatyn. Maqalada әngime bolghan taqyryp bas jaryp, kóz shygharmaghanymen, alayda qúryltaygha kelgen sheteldik ókilderding keybir artyq talaby tilge tiyek bolghan edi.

Qúryltaygha keldi, biraq súranyp qaytty

Býkil týrki halyqtarynyng ruhany ortalyghy bolghan qasiyetti Týrkistanda Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayynyng saltanatpen ótui qazaq taihyna bir bet qosty. Osydan on jyl ilgeri Almatyda bolyp ótken birinshi qúryltay tórtkil dýniyede jasap jatqan qandastarymyzdyng joghyn joqtap, baryn týgendep eldigimizdi bildiru bolsa, bir jaghynan atamekeninen kóz jazyp qalghandardy atajúrt topyraghyna tәuip etip, tuys-tughandarymen qauyshtyru edi. Qúdaygha shýkirshilik, birinshi qúryltay óz maqsatyna jetti. Az da bolsa elge el qosylyp, qatarymyz kóbeydi. Alys-jaqyn sheteldegi bauyrlarymyzben barys-kelisimiz jiyilep, mәdeniy-ruhany baylanystar ornata bastadyq. Al búl jolghy qúryltaydyng maqsaty últ bolashaghyn oilau men el tәuelsizdigin saqtaudan tuyndaghan tolghaqty mәseleni birlikte aqyldasyp sheshu boldy. Óitkeni, qúryltayda bayandama jasaghan preziydent N.Nazarbaevtyng búl taqyrypqa kóbirek toqtaluy múnyng aiqyn dәleli. Búl elimizding bir beleske kóterilgendigin kórsetse kerek.

Dilgir mәseleni birlikte aiqyndap alayyq

Preziydent N.Á.Nazarbaev atalmysh bayandamasynda qyryqqa tarta elden kelgen qandastarymyzgha Qazaqstan tәuelsizdik alghan on jyldan beri atqarghan sharalary men qomaqty jetistikterin tanystyry kelip: «Áriyne, jasay almay jatqan nәrseler әli de jetedi. Biraq ilgeri jylju bastaldy, biz ýshin búl ýlken jetistik», – dep buyny әli qataya qoymaghan jas elding qazirgi ayaq alysyna qanaghat etip, bayyppen ilgeriley berudi nysana etudi menzeydi.

«Memlekettilikting bir kýnde ornamaytyny jәne ony bir ghana úrpaq qúra almaytyny belgili. Qazaq memlekettiligin qúrugha san úrpaqtyng san ghasyrlyq ghúmyry men kýsh-jigeri ketti» dep ghasyrlar boyy, tәuelsizdikti armandap sol ýshin janyn sadaqa etip kelgen batyr babalarymyz ben qayratkerlerimizding qaytpas, qajymas ruhyn atap kelip, «Shyn mәninde tolyqqandy memlekettilik ornatu orayy bizding úrpaqqa ghana búiyrghyn» dep býgingi úrpaqqa Tәnirding peyili týsip, tәuelsizdikting búiyrghanyna myng da bir shýkirshilik etedi.

Alayda, jana myng jyldyqta әlem dengeyinde beleng alghan teke-tires, últaralyq, memleketaralyq qaqtyghystar men elimizde etek alghan nashaqorlyq pen maskýnemdikke alandaushylyq bildirgen Elbasy: «Mineki, osynday qyryqpyshaq zamanda ot pen sugha úrynbay, qaterli ótkelden aman ótu tek el biyleytin bir ghana adamnyng emes, býkil barshamyzdan aiyryqsha estiyarlyq talap etti, bizding halyq sol estiyarlyqty kórseti» dep beybit sýigish qazaq halqynyng qay elde, qay jerde jýrse de sanalylyq tanytyp otyrghanyn maqtanyshpen tilge tiyek etedi. Biraq búghan toqmeyilsip beyqam jatudyng jóni joq, әli de sergektik, saqtyq kerek ekenin eskergen Elbasy: «Dýniyejýzining týpkir-týpkirinen kelip, tórt kózimiz týgel jinalyp otyrghan kezde osy dilgir mәseleni barynsha jan-jaqty talqylap, algha aparar adastyrmas joldy bәrimiz birlesip aiqyndap aluymyz kerek. Býgingi kezdesudi de soghan arnauymyz kerek» dep aqedil tilegin bildiredi. Búl Elbasymyzdyng «Kóp týkirse kól bolady», «Kenesip pishken ton kelte bolmas» degen ataly sózge toqtap, tәuelsizdigimizding erteni men bolashaghy Sizder men Bizder de degen salmaqty súraq tastap, aqyldasugha niyet etkeni ózim degende ózgeni de ózegine teppeytin qazaqtyng tektiligin taghy bir kórsetti. Ári búl tektilikten attau әrbir qazaqqa syn ekenin eskertti.

Atameken sizderdi asygha kýtedi

Bayandamada Elbasymyz: «Atameken Sizderdi asygha kýtedi, qúshaq jaya qarsy alady, qoldan kelgen bar mýmkindikti jasaydy, búl – bizding paryzymyz» degen jýrek jardy sózin aityp, sheteldegi qandastarymyzdyng qashan, qay kezde atamekenine oralamyz dese qúshaghy ashyq ekenin ashyq aitty. Búl bizding elding shyn mәninde tәuelsizdikke jetip, órkeniyetti elge qaray bet búrghanynyng bir kórinisi, qazaq halqynyng jana myng jyldyqqa birtútas halyq retinde nyq qadam basqanynyng aiqyn belgisi bolmaq.

Ata-babamyzdyng basyn tastap kele almaymyz

Qúryltayda Preziydent N.Á.Nazarbaev keyin art-artynan sóz alghan delegasiya ókilderi Elbasymyz aitqan jәne Qúryltay kýtken ýmit pen talaptardan auytqyp ketkenin nege aitpasqa, jazbasqa bolmas. Eng aldymen sóz alghan shyghystaghy ýlken kórshimizding delegasiyasyn bastap kelgen Qytay kompartiyasy ortalyq komiytetine kandidat, ShÚAR partkomy hatshysynyng orynbasary Ashat Kerimbay myrza «Qazaq halqy men qytay halqy etene bauyrlas halyq» dep bastaghan resimy bayandamasy Qytaydaghy qandastarymyzdyng kókeytesti mәselesin sheship, atajúrtymyzgha kóshsek degen arman-tilekterin oryndamasy anyq boldy. Biz búl jerde Ashat myrzany kinәlaudan aulaqpyz, alayda Qytaydan kelgen delegasiyanyng qúramyndaghy 14 mýshesining jeteuining hanzu (qytay últy) bolyp kelgenin biz eshbir týsine almadyq. Osydan da bolar Qazaqstan men Qytay arasyndaghy kóshi-qon mәselesi býginge deyin memlekettik dengeyde bir sheshimin tappay kelgeni.

Qytay osylay ketti delik, al batystaghy ýlken kórshimiz Reseyden kelgen qazaqtar kýmiljimey, aqiqatty tótesinen aityp saldy. Astrahani obylysynan kelgen «Joldastyq» mәdeny ortalyghynyng tóraghasy Nikita Ysqaqov: «Biz, Astrahani qazaqtary, keshe kóship barghan el emes, ata-babamyzdyng qonysynda otyrmyz. Astrahani aimaghynda Bókeyhannyn, Alashtyng ardaqty azamattarynyng sýiegi jatyr, sony tastap, ishke kóship kelemiz dep te aita almasaq kerek» dep ata-baba aruaghyn attap kóship kelmeytinderin ashyq aitty. Biraq últtyng bolymysy, sana-sezimi, ana tilding barghan sayyn búlynghyr tartyp bara jatqan qaupin jasyra almady. Búl pighyl Ózbekstan, Týrikmenstan, Germaniya, Týrkiya, Belgiya, Amerika, Iran, Aughanstan qazaqtarynan da beleng alyp otyrghany jasyryn emes.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Iri-iri mәdeny sharalargha bizdi shaqyryp túrsa

Jalpy osy jolghy Qúryltaygha kelgender tәuelsiz elimizding irgesin nyghaytu jәne elge qalay oralu turaly ózekti oilaryn aitudyng ornyna, ózderi jasap jatqan eldegi óz problemalaryn basty oryngha qoydy. Qazaq mәdeniyeti men salt-sanasyn, ana tilin oqu, bilim salasyn ózderi túrghan elderde damytu ýshin Qazaqstan memleketining sheteldegi qazaq mektepteri men basqa da oqu oryndaryna kóz qyryn salyp, olardyng ústaz mamandaryn, oqu qúraldary (oqulyq kitap) nemese kompiutermen qamtamasyz etiluin, qazaq jastarynyng Qazaqstangha kelip, arnauly jәne joghary oqu oryndarynda oqyp bilim alularyna qolayly jaghday tughyzuyn, mәdeniyet ýii, kitaphana syqyldy mәdeny ortalyqtaryna týrli jәrdemder kórsetuin, Qazaqstanda shyghatyn týrli әdebiyetter men merzimdi basylymdy alyp oquyna qol úshyn beruin ótindi.

Olar jәne Qazaqstan ýkimetining sheteldegi qazaq mәdeny ortalyghyna qoldau kórsetip, Qazaqstandaghy iri-iri mәdeny sharalargha qazaq diasporasy ókilderining túraqty shaqyrylyp túruyn, olardyng belsendi mýshelerin de eskeru qajettiligin ótindi. Áriyne, búl talap, ótinish dúrys-aq. Búl ótinishti Qazaqstan ýkimeti mýmkindiginshe oryndar. Biraq kólge tamghan tamshyday kómek qaysy bir jyrtyghyn jamay alsyn, onyng ýstine últtyq salt-dәstýr men ana tilinen aiyrylugha bet alghan úrpaqqa toqtau bola alar ma eken. Eger shyn mәninde keleshek úrpaqtaryna shyn jany ashysa týrli kómek súrap, eki arada shapqylap ataq-danq, baylyq quyp әure bolyp jýrgenshe kóshbasyn qarashanyraqqa qaray búryp, esterinizding basynda elderinizdi tapqan jón bolar edi. Biraq kóz aldyndaghy rahatty oilap, atamenge kóship keluge qúlyq tanytpay otyrghany ókinishti-aq bolyp otyr.

Bayan-Ólgeyde 500 otbasy kóshuge dayyn otyr

Al, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Mongholiyadaghy bólimshesining Mizamhan Kýntughanúly «Bayan-Ólgeyde 500 otbasy Qazaqstanstangha kóshuge dayyn otyr» degen jaghymdy habar jetkizdi. Biraq Qazaqstannan kvota súraghany kónilge qonbady. Shynayy Otanym, atamekenim degen qazaqqa Qazaqstan qashan kvota berer eken dep kýtip otyru jaraspas. Qytay qazaqtarymen salystyrghanda Mongholiya qazaqtarynyng búl qylyghy erkelik boldy. QR kóshi-qon jәne demografiya agenttigining mәlimetine qaraghanda 1991 jyldan beri Qytaydan týrli joldarmen (kóshi-qonmen, tuysshylau jәne oqugha kelip qalyp qoy) kóship kelgenderding otbasy 500-ge әren jetse, al Mongholiyadan 12 myng otbasy kóship kelip, respublikanyng týkpir-týkpirine qonys teuip sinisip ýlgirgen. Sonda kóshuge dayyn túrghan Bayan-Ólgeydegi 500 otbasynyng bauyr-tuysy, qúda-jegjaty osynda bar degen sóz. Eger olar nartәuekelmen kóship kelip jatsa dalada qalmasy anyq. Arada jergilikti әkimshilikter men demografiya agenttigi de beker qarap jatpas edi. Al Qytay qazaqtarynyng kvotamen kóship kelu bylay túrsyn, ózdiginen kóship keletinderding mәselesi tolyq sheshilmey túr. Sebebi, kóship kelushi otbasynyng Qazaqstanda bir әkeden, bir shesheden tughan bir familaly boluy kerek. Bәrinde onday mýmkindik qaydan bolsyn. Al tuysshylau vizasymen kóship kelip qalatyndardyng qatary az. Olardyng oqu jasyndaghy balalary bolsa, tólqújat jasap bermeydi eken. Osy mәsele Qúryltayda bir sheshim tabar dep edik, ókinishke qaray, jabuly qazan jabuly kýiinde qala berdi.

Mine kórip otyrsyzdar, bireui kóship kelmeytinderin aitsa, al ekinshisi kvota kýtip dayyn otyr, al ýshinshisi kvota berilgen kýnning de kóship keluine mýmkindigi bolmay otyr. Múnday kereghar mәseleni sheshu qazaq memleketining aldaghy paryzy bolsa iygi. Sondyqtan ýkimet tarapynan kvota bólinip, kóship kelgen qandastarymyz ben óz ayaghymen kelgenderdi bólip-jarmay, qabyldap otyru kerek. Óitkeni, týrli joldarmen ózderi jol tauyp әzer kóship kelgen aghayyndardy Kóshi-qon jәne demografiya basqarmalary kvotamen kelgenderdi tirkeymiz, azamattyq beremiz dep esigine kóp jolata bermeydi. Búl da eldigimizge syn.

Qorta kelgende, dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayynan týigenimiz, qazaq diaspora ókilderining kóbining qarashanyraqtan alugha әues ekenin bildirse, al Qytay qazaghynyng ókili sayaq jýrip, syr bermey ketti. Biraq týbinde últjandy, patriot qazaqtar bir shanyraq astyna jiylary aqiqat.

Álimjan Áshimúly 

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636