Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 6596 0 pikir 17 Qantar, 2014 saghat 16:28

Joldau: Mәngilik Qazaqstan

Qazaqstan joly – 2050:

Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq

 

Qymbatty qazaqstandyqtar!

Qúrmetti deputattar!

Bir jyl búryn men elimizding 2050 jylgha deyingi damuynyng jana sayasy baghdaryn jariya ettim. Basty maqsat – Qazaqstannyng eng damyghan 30 memleketting qataryna qosyluy. Ol – «Mәngilik Qazaqstan» jobasy, el tarihyndaghy biz ayaq basatyn jana dәuirding kemel kelbeti.

Qazaq eli ótken 22 jylda qyruar is tyndyrdy. Biz ýlgili damudyng ózindik modelin qalyptastyrdyq. Árbir otandasymyzdyng jýreginde elimizge degen sheksiz maqtanysh sezimin ornyqtyrdyq. Qazaqstandyqtar ertenine, elining bolashaghyna senimmen qaraydy. Halyqtyng 97 payyzy әleumettik ahualdyng túraqtylyghyn jәne onyng jyl ótken sayyn jaqsara týskenin aitady.

Býginde Otanymyzdyng jetistikteri – әrbir azamattyng últtyq maqtanyshy. Kýshti, quatty memleketter ghana úzaqmerzimdik josparlaumen, túraqty ekonomikalyq ósumen ainalysady. «Qazaqstan-2050» Strategiyasy – barlyq salany qamtityn jәne ýzdiksiz ósudi qamtamasyz etetin janghyru joly. Ol – eldigimiz ben birligimiz, erligimiz ben enbegimiz synalatyn, synala jýrip shyndalatyn ýlken emtihan. Strategiyany mýltiksiz oryndap, emtihannan mýdirmey ótu – ortaq paryz, abyroyly mindet!

Qazaqstan joly – 2050:

Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq

 

Qymbatty qazaqstandyqtar!

Qúrmetti deputattar!

Bir jyl búryn men elimizding 2050 jylgha deyingi damuynyng jana sayasy baghdaryn jariya ettim. Basty maqsat – Qazaqstannyng eng damyghan 30 memleketting qataryna qosyluy. Ol – «Mәngilik Qazaqstan» jobasy, el tarihyndaghy biz ayaq basatyn jana dәuirding kemel kelbeti.

Qazaq eli ótken 22 jylda qyruar is tyndyrdy. Biz ýlgili damudyng ózindik modelin qalyptastyrdyq. Árbir otandasymyzdyng jýreginde elimizge degen sheksiz maqtanysh sezimin ornyqtyrdyq. Qazaqstandyqtar ertenine, elining bolashaghyna senimmen qaraydy. Halyqtyng 97 payyzy әleumettik ahualdyng túraqtylyghyn jәne onyng jyl ótken sayyn jaqsara týskenin aitady.

Býginde Otanymyzdyng jetistikteri – әrbir azamattyng últtyq maqtanyshy. Kýshti, quatty memleketter ghana úzaqmerzimdik josparlaumen, túraqty ekonomikalyq ósumen ainalysady. «Qazaqstan-2050» Strategiyasy – barlyq salany qamtityn jәne ýzdiksiz ósudi qamtamasyz etetin janghyru joly. Ol – eldigimiz ben birligimiz, erligimiz ben enbegimiz synalatyn, synala jýrip shyndalatyn ýlken emtihan. Strategiyany mýltiksiz oryndap, emtihannan mýdirmey ótu – ortaq paryz, abyroyly mindet!

 

Qúrmetti otandastar!

HHI ghasyrdyng Qazaqstany – talantty, enbekqor, tolerantty halyqtyng nebәri eki onjyldyqta «nólden» bastap qúrghan eli. Búl – bizding bәrimiz maqtan tútatyn ortaq jemisimiz! Búl – bizding sheksiz sýietin úly tuyndymyz!

Biz qazaqstandyqtardyng el bolashaghynyng tútqasyn nyq ústauy ýshin «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn qabyldadyq. Býginde kóptegen tabysty elder – Qytay, Malayziya, Týrkiya úzaqmerzimdi jospar boyynsha júmys isteude. HHI ghasyrda strategiyalyq josparlau eng ózekti qaghida bolyp sanalady. Eger el óz baghyty men baratyn ailaghyn bilmese, eshqanday jel onynan soqpaydy. 2050 Strategiyasy aiqyn shamshyraq sekildi basty maqsatymyzdan kóz jazbay, azamattarymyzdyng kýndelikti tirshiligining mәselelerin sheshuge mýmkindik beredi. Búl bizding 30-50 jylda emes, jyl sayyn halyq túrmysyn jaqsartatynymyzdy bildiredi.

Strategiya – kýnnen kýnge, jyldan jylgha elimizdi, qazaqstandyqtardyng ómirin jarqyn ete týsetin naqty praktikalyq ister baghdarlamasy. Biraq naryqtyq jaghdayda aspannan nәpaqa kýtpey, tiyimdi enbektenu kerektigin әrkim-aq týsinui tiyis. Memleketting mindeti – osyghan barlyq jaghdaydy jasau. Men әlemning ozyq elderi arasyndaghy Otanymyzdyng layyqty Bolashaghy ghana qazaqstandyqtardy mәngilikke biriktiretinine senimdimin.

Býgin men damyghan 30 elding qataryna kiru josparymyzdy úsynghym keledi. Mening tapsyrmam boyynsha Ýkimet naqty tújyrymdama jobasyn jasady. Osy Joldaudaghy mening tapsyrmalarym eskerile otyryp jóndelgennen keyin týpkilikti bekitiletin búl qújatty jalpy alghanda qoldadym. Kóptegen boljamdar boyynsha, aldaghy 15-17 jyl Qazaqstannyng auqymdy serpilisi ýshin «mýmkindikter kózi» bolmaq. Búl kezende syrtqy ortanyng qolaylylyghy, resurstargha, energiyagha jәne azyq-týlikke súranystyng artuy, Ýshinshi industriyalyq tónkeristing pisip-jetilui saqtalady. Biz búl kezendi paydalana biluge tiyispiz.

Biz 2050-ding maqsatyna qaray kýrdeli jahandyq bәsekelestik jaghdayynda ilgerileymiz. Aldaghy onjyldyqtarda biz qazirding ózinde bilip otyrghan syn-qaterler, jahandyq naryq pen әlemdik sayasattaghy boljausyz jaghdaylar, jana daghdarystar az kezdespeydi. HHI ghasyrda «jenil-jelpi jýrip ótu» degen bolmaydy. Ghasyr ortasy da tayap qaldy. Álemning damyghan elderi soghan say naqty strategiyalaryn dayyndauda. HHI ghasyrdyng orta túsy kýrdeli bolary dausyz, al jahandyq otyzdyq tobynyng tizimine kiretin ýmitkerler sany tym shekteuli bolady. Men «damyghan el» úghymynyng uaqytqa sәikes ózgerip túratyn kategoriya ekenin birneshe ret aittym. Damyghan elderde halyqtyng mýlde jana ómir sapasy payda boluda.

Býginde damyghandyqtyng irgeli kórsetkishterin Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymyna (EYDÚ) mýshe memleketter kórsetip otyr. Oghan әlemdik ishki jalpy ónimning 60 payyzdan astamyn óndiretin 34 el kiredi. EYDÚ-gha kiruge taghy 6 el – Braziliya, Qytay, Ýndistan,Indoneziya, Resey jәne Ontýstik Afrika Respublikasy ýmitker bolyp otyr. Úiymgha mýshe barlyq elder tereng janghyru jolynan ótti, investisiyanyn, enbek ónimdiliginin, shaghyn jәne orta biznesti damytudyn, halyq ómiri standarttarynyng joghary kórsetkishine ie bolyp otyr. Álbette, EYDÚ elderining bolashaq úzaqmerzimdi qarqyny eskerilgendegi indikatorlary – jer jýzining damyghan 30 memleketining qataryna kiru jolyndaghy bizding bazalyq baghdarymyz osy.

Men Qazaqstanda EYDÚ-nyng birqatar qaghidattary men standarttaryn engizu jóninde mindet qoydym. Olar Tújyrymdama jobasynda kórinis tapqan.

Ekonomikada ishki jalpy ónimning jyl sayynghy ósimin 4 payyzdan kem qylmau josparlanuda. Investisiya kólemin qazirgi 18 payyzdan býkil ishki jalpy ónim kólemining 30 payyzyna deyin úlghaytu kerek. Ekonomikanyng ghylymy qamtymdy modelin engizu Qazaqstannyng eksporttyq әleuetindegi shiykizattyq emes ónimning ýlesin 70 payyzgha deyin arttyru maqsatyn kózdeydi.

Ekonomikanyng joghary tehnologiyalyq jana salalaryn qúru ghylymdy qarjylandyrudy ishki jalpy ónimning 3 payyzynan kem emes dengeyge deyin arttyrudy talap etedi. Ishki jalpy ónimning energiya tútynu auqymyn 2 ese azaytu manyzdy. Shaghyn jәne orta biznes 2050 jylgha qaray Qazaqstannyng ishki jalpy ónimining qazirgi 20 payyzy ornyna keminde 50 payyzyn óndiretin bolady. Enbek ónimdiligin 5 esege – qazirgi 24,5 mynnan 126 myng dollargha deyin arttyru kerek.

Áleumettik salany damytudyng 2050 jylgha deyin basty baghdarlary naqty indikativti sifrlarda kórsetilgen. Biz ishki jalpy ónim kólemin jan basyna shaqqanda 4,5 ese – 13 myng dollardan 60 myng dollargha deyin arttyruymyz kerek. Qazaqstan halyq qúrylymynda orta tap ýlesi basym elge ainalady. Urbanizasiyanyng jahandyq ýrdisine oray qalalyq túrghyndar ýlesi barlyq halyqtyng qazirgi 55 payyzynan 70 payyzday dengeyge deyin ósedi. Qazaqstannyng qalalary men eldi mekenderin sapaly joldar men kólikting barlyq týrining jýrdek baghyttary baylanystyrady.

Salamatty ómir saltynyng ornyghuy, medisinanyng damuy qazaqstandyqtardyng ómir sýru úzaqtyghyn 80 jasqa deyin arttyrady. Qazaqstan medisinalyq turizmning jetekshi euraziyalyq ortalyqtarynyng birine ainalady. Ozyq jәne bәsekege qabiletti últtyq bilim beru jýiesin qúru ayaqtalady.

Qazaqstan әlemde adamdar ýshin qauipsiz jәne túrugha jayly elding birine ainalugha tiyis. Beybitshilik pen túraqtylyq, әdil sot jәne tiyimdi qúqyq tәrtibi degenimiz – damyghan elding negizi.

 

Qúrmetti otandastar!

Qazaqstannyng әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna kiru tújyrymdamasynda aldaghy júmystyng úzaqmerzimdi basymdyqtary belgilengen. Biz myna basym baghyttar boyynsha birqatar mәselelerdi sheshuimiz kerek.

Birinshi. Innovasiyalyq industriyalandyru trendin týzeu jәne kýsheyte týsu manyzdy. Men Ýkimetke 2016-2019 jyldargha arnalghan Ýdemeli industriyalandyrudyng Ekinshi besjyldyghy jobasy jóninde birqatar tapsyrmalar berdim. Industriyalandyru basymdyqtary sanyn shekteu kerek.

Bizge dәstýrli óndirushi sektorlar tiyimdiligin arttyru manyzdy. Búlar – bizding bәsekedegi tabighy artyqshylyqtarymyz. Bizge múnay-gaz sektorynyng eksporttyq әleuetin saqtay otyryp, basqaru, óndiru jәne kómirsutekterdi óndeuding jana tәjiriybeleri kerek. Múnay men gaz óndiruding yqtimal ssenariyleri boyynsha týbegeyli sheshimge kelu kerek. Siyrek metaldardyng ghylymy qamtymdy salalar – elektronika, lazerlik tehnika, kommunikasiyalyq jәne medisinalyq jabdyqtar salalary ýshin manyzdylyghyn eskere otyryp, olardy iygeru auqymyn úlghaytu qajet.

Qazaqstan geologiyalyq barlau salasy boyynsha әlemdik naryqqa shyghugha tiyis. Tiyisti zannamany jenildete otyryp, búl salagha sheteldik injiniringtik kompaniyalardan investisiya tartqan jón. Jalpy, dәstýrli salalargha qatysty bizding olardy damytu jónindegi bólek josparlarymyz boluy kerek. Árbir kelesi besjyldyqtyng naqty nәtiyjesi ekonomikanyng jana salalaryn qalyptastyru bolugha tiyis. Birinshi besjyldyq ayasynda avtomobili jәne aviaqúrastyru, teplovoz, jolaushylar jәne jýk vagondary óndirisi jolgha qoyyldy. Olardy keneytip, syrtqy naryqtargha shygharu kerek.

Sonymen, 2050-ge deyingi qalghan jyldar jeti besjyldyqqa bólinedi, olardyng әrqaysysy bir maqsat – damyghan 30 elding qataryna kiru mәselesin sheshedi.

Ekinshi jәne odan keyingi besjyldyqtarda mobilidi, mulitiymediyalyq, nano jәne gharyshtyq tehnologiyalar, robot tehnikasy, gendik injeneriya salalaryn, bolashaqtyng energiyasyn izdeu men ashudyng negizin salghan jón. Memleket júmysynyng negizgi bóligi Qazaqstan biznesin, әsirese shaghyn jәne orta biznesti damytugha barynsha qolayly jaghday jasau bolmaq. Tayaudaghy 10-15 jylda ghylymy qamtymdy ekonomikalyq bazis jasau kerek, onsyz biz әlemning damyghan elderi qataryna qosyla almaymyz. Múny damyghan ghylym arqyly sheshuge bolady.

Ekinshi. Qazaqstannyng agroónerkәsip keshenin innovasiyalyq baghytqa týsiru manyzdy. Búl – bizding dәstýrli salamyz. Azyq-týlikke degen qajettilik arta beredi. Búl sektorgha investisiya kóbirek salynady. Sondyqtan býgingi fermerler tek uaqytsha әri aua rayyna baylanysty kezdeysoq jetistikterdi maldanyp qalmay, óndiristing ósimi jóninde oilanugha tiyis. Jahandyq auyl sharuashylyghy óndirisinde bәseke óse beretin bolady. Jermen júmys isteytinder, eng aldymen, jana tehnologiyalardy engizip, ónimdilikti ýzdiksiz arttyratyndar, júmysyn әlemdik standarttar negizinde jýrgizetinder boluy kerek.

Birinshi kezekte, әsirese bagha qalyptastyrudyng ashyq mehanizmderi arqyly tiyimdi jer naryghyn qúru manyzdy. Auylsharuashylyq jerlerin investisiya tartu jәne ozyq tehnologiyalar engizudi eskerip jalgha bergende ghana bәseke kýsheyedi. Auyl sharuashylyghynda biznesting damuyna, fermerler kooperasiyasy ýderisine, jerdi tiyimdi paydalanugha bóget jasaytyn barlyq kedergini joyghan jón.

Bolashaq – agrarlyq sektorda, әsirese, shaghyn jәne orta biznes týrindegi jana óndeu kәsiporyndary jelisin qúruda. Búl tústa biz biznesti nesie arqyly qoldaugha tiyispiz. Fermerler úzaqmerzimdi qarjylandyru men ótkizu naryqtaryna deldalsyz, tikeley shygha alatyn bolugha tiyis. Auyl óndirushilerining qaryzdaryn kepildendiru jәne saqtandyrudyng tiyimdi jýiesin qúru da ózekti mәsele.

Qazaqstan et jәne sýt ónimderin eksporttaytyn ónirlik iri elge ainalugha tiyis. Egin sharuashylyghynda sudy kóp qajet etetin tiyimdiligi tómen daqyldar kólemin qysqartu, olardy kókónispen, mayly jәne azyqtyq ónimdermen almastyru jolyna bet búru kerek. Agrohimikattardy tiyimdi tútynudyn, quang jerlerde topyraqty nóldik óndeuding zamanauy tehnologiyalary men ózge de innovasiyalardy qoldanudy keneytuding keshendi sharalary qajet.

«Jasyl» ekonomikagha kóshu jónindegi qabyldanghan tújyrymdamagha sәikes, 2030 jylgha qaray egis alqaptarynyng 15 payyzy sudy ýnemdeu tehnologiyalaryna kóshiriletin bolady. Biz agrarlyq ghylymdy damytyp, synaqtyq agrarlyq-innovasiyalyq klasterler qúruymyz qajet. Uaqyt kóshinen qalmay, tabighy azyq-týlik óndirumen qatar qúrghaqshylyqqa tózimdi gendik-modifikasiyalanghan ónimder óndirisin de jýrgizu manyzdy. Aytylghan mindetterdi eskere kelip, Ýkimetke agroónerkәsip keshenin damytu josparyna týzetu engizudi tapsyramyn.

Ýshinshi. Ghylymy qamtymdy ekonomika qúru – eng aldymen Qazaqstan ghylymynyng әleuetin arttyru. Búl baghyt boyynsha venchurlik qarjylandyru, ziyatkerlik menshikti qorghau, zertteuler men innovasiyalardy qoldau, sonday-aq ghylymy әzirlemelerdi kommersiyalandyru jónindegi zannamany jetildirgen jón. Ýkimetke biylghy jyldyng 1 qyrkýiegine deyin tiyisti zang jobalary toptamasyn әzirlep, Parlamentting qarauyna engizudi tapsyramyn. Ghylymdy qarjylandyru kólemin birtindep arttyryp, ony damyghan elderding kórsetkishterine jetkizu jóninde naqty jospar qajet.

Shetelderden investisiya tartudy tolyqtay elimizge bilim men jana tehnologiyalar transfertteu ýshin paydalanu kerek. Sheteldik kompaniyalarmen birlesip, jobalyq jәne injiniringtik ortalyqtar qúru qajet. Bizge iri múnay-gaz jәne tau-ken metallurgiyalyq nysandarynda júmys isteytin jetekshi transúlttyq kompaniyalardy olar osynda óz qajettiligi men serviysin qamtamasyz etu ýshin óndirister qúrugha shaqyrghanymyz jón. Men keybir iri kompaniyalardyng búghan dayyn ekendigin bilemin. Ýkimet osy mәseleni qayta pysyqtap, qajet bolghan jaghdayda búl ýshin barlyq jaghdaydy jasaghany jón. Jabdyqtardy óz elimizde óndiruimizge de bolatyn kezde shet elden tasymaldaudyng qajeti joq.

Últtyq innovasiyalyq jýienin, onyng negizgi instituttarynyng tiyimdiligin arttyru manyzdy. Olardyng belsendiligin startaptardy jәne venchurlik mәmilelerding bastapqy kezenderine qoldau kórsetuge baghyttaghan jón. Iri qalalyq aglomerasiyalardaghy, әsirese Astana men Almatydaghy tehnologiyalyq parkterding júmysyn jandandyru kerek. Alghashqy ziyatkerlik-innovasiyalyq klaster qazir Astanadaghy Nazarbaev uniyversiytetining arqauynda tabysty júmys isteude. Al Almatyda múnday klaster – «Alatau» aqparattyq tehnologiyalar parki. Tehnoparkterde qazaqstandyq iri kompaniyalardyng qosalqy óndiristerin ornalastyru ýderisin yntalandyru sharalaryn oilastyru manyzdy.

Tórtinshi. Infraqúrylymdyq ýshtaghan – aglomerasiyanyn, kóliktin, energetikanyng qarqyndy damuyn qamtamasyz etu kerek. Aglomerasiyalar – Qazaqstannyng ghylymy qamtymdy ekonomikasynyng ústyny. Elding orasan zor aumaghyn, halyqtyng ornalasu tyghyzdyghynyng tómen ekenin eskersek, aglomerasiyalar qalyptastyru men damytu – manyzdy mәsele. Qazaqstannyng alghashqy zamanauy urbanistik ortalyqtary iri qalalar – Astana men Almaty, odan song – Shymkent pen Aqtóbe bolady. Olar halyqtyng jәne investisiyalardyng shoghyrlanu ortalyqtaryna ainalady, sapaly bilim beru, medisina, әleumettik-mәdeny qyzmetter kórsetedi.

Kólik infraqúrylymy – industriyalyq ekonomika men qoghamymyzdyng tamyryna qan jýgirtetin jýie. Sapaly zamanauy magistralidarsyz damyghan el bolmaydy dep men talay ret aittym. Búghan qosa, Qazaqstannyng qatynas joldary onyng Europa men Aziya, Soltýstik pen Ontýstik arasynda ornalasuy túrghysynan manyzdy mәnge iye. Elde joldar jelisin jasau ýshin biz «Astana – Qaraghandy – Almaty», «Astana – Pavlodar – Óskemen», «Almaty – Qapshaghay – Óskemen» avtojoldaryn saludy bastadyq. Osy baghyttar boyynsha poyyzdar qazirding ózinde eki ese jyldam jýrip jatyr.

Logistikalyq qyzmet kórsetu sektoryn damytu qajet.

Eng aldymen bizding jýkterimizdi tasymaldau ýshin Keden odaghy aumaghyn barynsha paydalanu turaly sóz bolyp otyr. «Batys Europa – Batys Qytay» dәlizining qúrylysy da ayaqtalugha tayau, Parsy shyghanaghyna shyghu ýshin Týrikmenstan men Irangha temirjol tartyldy. Keleshekte Qazaqstan tenizge shyghatyn joldary bar elderde logistika ortalyqtaryn qúrugha investisiya salugha tiyis. Jýkterdi kedendik óndeu merzimderin qysqartyp, shekara ótkelderining ótkizu mýmkindigin arttyryp, Aqtau portynyng quattylyghyn kýsheytip, eksport-import operasiyalarynyng resimderin jenildetu kerek.

Biz úzyndyghy 1200 shaqyrym bolatyn Jezqazghan – Shalqar – Beyneu jana temirjolyn salyp jatyrmyz. Ol ortalyqtyng kóptegen audandaryna jan bitirip, elding shyghysy men batysyn tikeley baylanystyrady. Búl orasan qúrylys 2015 jyly ayaqtalady. Búl magistrali Kaspiy men Kavkaz arqyly Europagha shyghugha mýmkindik beredi. Al shyghysta Tynyq múhittaghy Lyaniunigan porty arqyly shyghamyz,búl jóninde QHR-men kelisim bar.

Biz energetikanyng dәstýrli týrlerin damytatyn bolamyz. Jylu-elektr stansalarynan shyghatyn qaldyqtardy tazartu jónindegi izdenister men janalyqtargha, óndiris pen túrmysta jana tehnologiyalar arqyly jappay elektr quatyn barlyq jerde ýnemdeuge qoldau kórsetu qajet. Tayauda Euroodaqtyng iri kompaniyalarynyng alghashqy ondyghy Euroodaqtyng әigili jasyl ekonomika tújyrymdamasy negizinde qabyldanghan energetikalyq strategiyasyna qarsylyghyn jariyalady. Euroodaq ony jýzege asyrghan tórt jylda 51 gigavatt energiya quatyn joghaltty. Jasyl ekonomika baghdarlamasymen júmys jýrgize otyryp, biz osy qatelikti eskeruimiz kerek.

Astanadaghy Dýniyejýzilik EKSPO-2017 kórmesine dayyndyqty bolashaqtyng energiyasyn izdeu jәne jasau jónindegi ozyq әlemdik tәjiriybeni zerdeleu men engizu ortalyghyn qúru ýshin paydalanu kerek. Mamandar toby Nazarbaev uniyversiytetining qoldauymen osy júmysqa kirisuge tiyis. Biz qoghamdyq kólikti otynnyng ekologiyalyq taza týrlerine kóshiruge, elektromobiliderdi engizuge jәne olar ýshin tiyisti infraqúrylym qalyptastyrugha jaghday jasauymyz kerek. Elimiz benzindi, diyzeli otynyn, aviasiya kerosiynin molynan óndirudi qajet etip otyr. Jana múnay óndeu zauyttaryn salu qajet.

Sonymen qatar, yadrolyq energetikany damytudyng keleshegin úmytpau kerek. Álemning tayaudaghy damu kelesheginde arzan atom energiyasyna degen qajettilik óse týsetin bolady. Qazaqstan – uran óndirude әlemdik kóshbasshy. Biz AES otyny ýshin tól óndirisimizdi damytyp, atom stansasyn salugha tiyispiz.

Besinshi. shaghyn jәne orta biznesti damytu – HHI ghasyrdaghy Qazaqstandy industriyalyq jәne әleumettik janghyrtudyng basty qúraly. Múndaghy mening ústanymym aiqyn ekenin bilesizder, ony talay aitqanmyn. Ekonomikamyzda shaghyn jәne orta biznesting ýlesi artqan sayyn Qazaqstannyng damuy da ornyqty bola týsedi. Bizde shaghyn jәne orta biznesting 800 mynnan astam subektisi bar, onda 2,4 millionnan astam qazaqstandyq enbek etedi. Búl sektordaghy ónim kólemi tórt jylda 1,6 ese ósti jәne 8,3 mlrd. tengeni qúrap otyr.

Jahandyq reytingke sәikes, Qazaqstan biznesti jýrgizuge eng qolayly jaghdayy bar elder tobyna kiredi jәne biz búl ýrdisti óristete týsuge tiyispiz. Shaghyn jәne orta biznes – bizdegi Jalpygha ortaq enbek qoghamynyng berik ekonomikalyq negizi. Ony damytu ýshin jeke menshik institutyn zannamalyq túrghyda nyghaytatyn keshendi sheshimder qajet. Biznesti damytugha kedergi keltiretin barlyq enjar qúqyqtyq normalardyng kýshin jong kerek. Shaghyn biznes úrpaqtan-úrpaqqa beriletin otbasy dәstýrine ainalugha tiyis.

Shaghyn biznesti mamandandyrudy keleshekte olardy orta dengeyge kóshiru perspektivasymen damytu sharalaryn qabyldau manyzdy bolmaq. Osy sektor subektilerining bankrottyghynyng aiqyn tetikterin engizgen jón. Shaghyn jәne orta biznes jana innovasiyalyq kәsiporyndar tónireginde damugha tiyis. Men Ýkimetke industriyalandyrudyng ekinshi besjyldyghy josparyn «Biznes-2020» jol kartasymen ýilestirudi tapsyrdym. Ýkimet Últtyq kәsipkerler palatasymen birlesip, júmysyn jana bastaghan biznesmenderge әdistemelik kómekting tiyimdi tetikterin jasauy kerek.

Altynshy. Bizding bolashaqqa barar jolymyz qazaqstandyqtardyng әleuetin ashatyn jana mýmkindikter jasaugha baylanysty. HHI ghasyrdaghy damyghan el degenimiz – belsendi, bilimdi jәne densaulyghy myqty azamattar. Búl ýshin biz ne isteuimiz kerek?

Birinshiden, barlyq damyghan elderding sapaly biregey bilim beru jýiesi bar. Últtyq bilim beruding barlyq buynynyng sapasyn jaqsartuda bizdi auqymdy júmys kýtip túr. 2020 jylgha qaray Qazaqstandaghy 3-6 jas aralyghyndaghy balalardy mektepke deyingi bilimmen 100 payyz qamtu josparlanuda. Sondyqtan olargha zamanauy baghdarlamalar men oqytu әdistemelerin, bilikti mamandar úsynu manyzdy. Orta bilim jýiesinde jalpy bilim beretin mektepterdi Nazarbaev ziyatkerlik mektepterindegi oqytu dengeyine jetkizu kerek. Mektep týlekteri qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin biluge tiyis. Olardy oqytu nәtiyjesi oqushylardyng syndarly oilau, ózindik izdenis pen aqparatty tereng taldau mashyghyn iygeru bolugha tiyis.

Tayaudaghy 3 jyl ishinde, 2017 jylgha deyin oryn jetispeushiligin joyyp, qajetti jerlerde eldegi barlyq mektepti eki auysymmen oqytugha kóshiru kerek. Ýkimet pen әkimder osy mindetti oryndau ýshin budjet qarajatynyng bólinuin qarastyrghany jón. Tayaudaghy 2-3 jylda dualidik, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beruding últtyq jýiesining negizin qalyptastyru kerek. Keleshekte jastardyng tehnikalyq bilim aluyn memlekettik kepildendiruge kóshirudi qarastyru qajet. Ýkimetke 2014 jylghy 1 mausymgha deyin osy mәsele boyynsha naqty úsynystar engizudi tapsyramyn.

Jetekshi uniyversiytetterdi akademiyalyq jәne basqarushylyq avtonomiyagha birtindep kóshiruge josparly týrde kirisu qajet. Ýlgerimi jaqsy studentter men oqushylardy qoldaudyng tiyimdi jýiesin jasau qajet dep sanaymyn. Ýkimetke 2016 jylghy 1 qantardan bastap stiypendiyalar mólsherining 25 payyzgha ósiriluin qamtamasyz etudi tapsyramyn.

Ekinshiden, densaulyq saqtau salasyndaghy basty basymdyq – alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómekti damytu. Mindetti medisinalyq saqtandyru engizu mәselesin zerttegen jón. Memlekettin, júmys berushilerding jәne qyzmetkerding densaulyq ýshin ortaq jauapkershiligi – medisinalyq qyzmetting barlyq jýiesining basty qaghidaty. Sportpen shúghyldanu, dúrys tamaqtana bilu, jýieli profilaktikalyq tekserilu – aurudyng aldyn aludyng negizi.

Ýshinshiden, jalpyqazaqstandyq mәdeniyetti damytugha janasha serpin bergen jón. Mәdeny sayasattyng úzaqmerzimdi tújyrymdamasyn әzirleu qajet. Onda qazaqstandyqtardyng bәsekege qabiletti mәdeny mentalidigin qalyptastyrugha, zamanauy mәdeniyet klasterlerin damytugha baghyttalghan sharalar belgileu kerek.

Qazaq tili býginde ghylym men bilimnin, internetting tiline ainaldy. Qazaq tilinde bilim alatyndardyng sany jyl ótken sayyn kóbeyip keledi. Elimiz boyynsha memlekettik tildi oqytatyn 57 ortalyq júmys isteydi. Olardan myndaghan azamattar qazaq tilin ýirenip shyqty, әli de ýirenude. Byltyrghygha qaraghanda biyl qazaq tilin bilemin degen ózge últ ókilderining sany 10 payyzgha ósken. Búl da biraz jayttan habar beredi. Tek songhy 3 jylda memlekettik tildi damytugha respublika boyynsha 10 milliard tenge bólindi. Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz Mәngilik Elimizben birge Mәngilik til boldy! Ony daudyng taqyryby emes, últtyng úiytqysy ete bilgenimiz jón.

Tórtinshiden, bilim beru, densaulyq saqtau, әleumettik qorghau qyzmetkerlerining әleumettik paketterin qayta qarastyrghan jón. Ýkimetke azamattyq qyzmetshiler enbekaqysynyng jana ýlgisin әzirleudi jәne 2015 jylghy 1 shildeden bastap engizudi tapsyramyn. Ol qyzmetkerlerding enbekaqylaryn densaulyq saqtau salasynda – 28, bilim beru salasynda – 29, әleumettik qorghau salasynda 40 payyzgha deyin arttyrudy qamtamasyz etuge tiyis.

Besinshiden, mýmkindigi shekteuli azamattarymyzgha kóbirek kónil bólu kerek. Olar ýshin Qazaqstan kedergisiz aimaqqa ainalugha tiyis. Bizde az emes onday adamdargha qamqorlyq kórsetiluge tiyis – búl ózimizding jәne qogham aldyndaghy bizding paryzymyz. Býkil әlem osymen ainalysady. Mýmkindigi shekteuli adamdar túrmystyq qyzmet kórsetu, tagham ónerkәsibi, auyl sharuashylyghy kәsiporyndarynda júmys istey alady. Men barlyq kәsipkerlerge olardy júmysqa ornalastyrugha kómektesinizder dep taghy da aitqym keledi. Sonday-aq, 5-10 adamgha arnalghan arnayy kvotany engizu mýmkindigin qarastyrugha bolady.

Biz olardy belsendi ómirge tartamyz, olar tek jәrdemaqy alyp qana qoymaydy, sonymen birge, ózderin qoghamnyng mýshesi, paydaly enbekker retinde sezinetin bolady. Bizding barlyq әleumettik instituttar, ýkimettik emes úiymdar, «Núr Otan» partiyasy osy júmysty qolgha alghandary jón. Eger qajet bolghan jaghdayda Ýkimet búl mәseleni barlyq kompaniyalarmen birlese pysyqtap, tiyisti sheshim qabyldauy kerek. Mýgedektigine jәne asyraushysynan airyluyna baylanysty әleumettik jәrdemaqy kólemin Ýkimetke 2015 jylghy 1 shildeden bastap 25 payyzgha arttyrudy tapsyramyn. Mýgedekter birlestikteri qyzmetining qúqyqtyq bazasyn jetildirgen jón.

Ýkimetten bastap jergilikti әkimderge deyingi barlyq memlekettik organdardyng olarmen júmysyn kýsheytken manyzdy. Kedeylik dengeyin odan әri tómendetip, júmyssyzdyqtyng ósuin tejegen jón. Búl rette masyldyq pighyldyng óristeuine jol bermeu manyzdy.

Memlekettik kómek alushylardyng barlyghy ýshin júmyspen qamtu jәne әleumettik beyimdeluge kómektesetin baghdarlamalargha mindetti qatysu turaly ereje engizu kerek.

Jetinshi. Memlekettik instituttar júmysyn jetildiru. Álemning damyghan 30 elining qataryna úmtylys kezinde bizge adal bәsekelestik, әdilettilik, zannyng ýstemdigi jәne joghary qúqyqtyq mәdeniyet ahualy qajet. Memleketting ýkimettik emes sektormen jәne biznespen ózara is-qimylynyng janartylghan tәsilderi kerek. Zang aldyndaghy tendik qúqyq tәrtibining shynayy negizi bolugha tiyis.

Sot jýiesi is jýzinde ashyq jәne qoljetimdi, qarapayym jәne barlyq daudy tez sheshe alatynday bolugha tiyis. Barlyq qúqyq qorghau jýiesi júmysynyng sapasyn arttyru qajet. Zor ókilettilik pen qúqyq iyelengen shendiler minsiz minez-qúlqymen jәne joghary kәsiby dengeyimen erekshelenuge tiyis.

Asa manyzdy mindet – sybaylas jemqorlyqqa qarsy jana strategiyany qalyptastyru jәne iske asyrudy jalghastyru.Ákimshilik reforma qajetsiz qaghazbastylyq pen qújat ainalymynyng qolaysyz ýderisine ainalmaugha tiyis. Halyq aldynda eseptiligin arttyryp, nәtiyjege degen jauapkershiligin kýsheyte otyryp, jergilikti jerlerdegi basqaru organdaryna kóbirek derbestik beru kerek. Ýkimetke Preziydent Ákimshiligimen birlesip, biylghy 1 shildege deyin osy aitylghan barlyq mәseleler jóninde keshendi úsynystar engizudi tapsyramyn.

Memlekettik kәsiporyndardyn, últtyq kompaniyalar men budjettik mekemelerding kadr sayasatyna meritokratiya qaghidattaryn engizudi jalghastyru qajet. Ýkimetke «B» korpusy memlekettik qyzmetshilerining enbekaqysyn 2015 jylghy 1 shildeden bastap – 15 payyzgha, al 2016 jylghy 1 shildeden bastap – taghy 15 payyzgha arttyrudy qamtamasyz etudi tapsyramyn.

Memleketimiz ben qoghamymyz aldynda túrghan әlemning damyghan 30 elining qataryna qosylu jolyndaghy naqty mindetter osynday. Bizding aldymyzda olardy zang jýzine jәne naqty sheshimderge ainaldyru mindeti túr.

 

Qúrmetti deputattar jәne Ýkimet mýsheleri!

Álemning damyghan 30 elining qataryna qosylugha úmtylysymyzdy biz eki kezende jýzege asyruymyz qajet.

Birinshi kezeng XXI ghasyrdaghy «mýmkindikter kózin» paydalana otyryp, janghyru serpilisin jasau qajet bolatyn 2030 jylgha deyingi kezendi qamtidy. Qazaqstan osy uaqyt ishinde damyghan elderding ótken jýzjyldyqtaghy industriyalyq dýmpu kezinde jasaghanyn jýzege asyruy qajet. Múny iske asyrugha әbden bolady. Ontýstik Koreya, Singapur osynday joldan ótti. Búl kezende biz ekonomikamyzdyng dәstýrli salalarynyng qarqyndy ósimin qamtamasyz etip, quatty industriyalyq óndeushi sektor qúramyz.

Ekinshi kezende 2030 – 2050 jyldar aralyghynda elimizding ghylymy qamtymdy jәne jasyl ekonomika qaghidattaryna negizdelgen ornyqty damuyn qamtamasyz etu qajet. Biz quatty óndeushi ónerkәsip qalyptastyramyz.Dәstýrli salalarda joghary óndelgen ónimder shygharugha kóshu jýzege asyrylyp, ghylymy qamtymdy ekonomikanyng bazasy retinde injiniringtik qyzmetter damidy.

Kóp nәrse qalay bastaugha baylanysty ekenin eskere otyryp, endi biyl atqarylugha tiyis sharalargha toqtalayyn.

Ýkimet pen Últtyq bankke osy jylgha arnalghan naqty tapsyrmalar beremin.

Birinshi. Ýkimet biyl ekonomika ósimin 6-7 payyz dengeyinde qamtamasyz etuge tiyis. Búl orayda biylghy jyl qorytyndysy boyynsha, halyqtyng jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim 14,5 myng dollardan kem bolmaugha tiyis.

Ekinshi. Últtyq bank pen Ýkimetke 2014 jylghy 1 mamyrgha deyin inflyasiyany orta merzimdi perspektivada 3-4 payyzgha deyin tómendetuding keshendi sharalaryn әzirleudi tapsyramyn.

Ýshinshi. Ýkimet Últtyq bankpen birlesip, 2014 jylghy 1 mausymgha deyin Qarjy sektoryn damytudyng 2030 jylgha deyingi keshendi baghdarlamasyn әzirleui qajet.

Tórtinshi. Ýkimet «Samúryq-Qazyna» qorymen birlesip, memleketting qatysy bar barlyq kompaniyalargha taldau jýrgizip, jeke sektorgha beriletin kәsiporyndar tizimin anyqtauy kerek. Tura osynday júmysty qalghan memlekettik sektorlarda da jýrgizu qajet. Biylghy jyldyng birinshi toqsanynda Jekeshelendiruding 2014-2016 jyldargha arnalghan keshendi baghdarlamasy qabyldanugha tiyis.

Besinshi. Ýkimet jyldyng sonyna deyin Astana jәne Almaty qalalarynda aglomerasiyalar qalyptastyrudyng 2030 jylgha deyingi kezenge arnalghan strategiyasy jobasyn әzirleui kerek.

Altynshy. Ýkimet halyqaralyq saudany iske asyru kezindegi kedergilerdi alyp tastau mәselelerin qarastyra otyryp, Qazaqstannyng tranzittik әleuetin damytudyng 2030 jylgha deyingi baghdarlamasyn 2014 jylghy 1 qyrkýiekke deyin әzirlesin.

Jetinshi. Tórtinshi múnay óndeu zauyty men atom elektrstansasynyng orny, investisiyalar kózi men qúrylys merzimine qatysty mәselelerdi Ýkimet biylghy birinshi toqsannyng sonyna deyin sheshkeni jón.

 

Qúrmetti qazaqstandyqtar!

Mening seriktesterim!

Bizding Strategiya-2050-degi basty maqsattargha jetudi kózdeytin barlyq is-әreketterimiz naqty qaghidattargha negizdeluge tiyis.

Birinshiden, qabyldanatyn barlyq sheshimderding pragmatizmi men evolusiyalylyghy qaghidaty.

Ekonomikada, sayasat pen әleumettik túrmysta eshbir sekiriske, jónsiz synaq pen avanturalargha jol beruge bolmaydy. Aynalamyzdaghy әlem qalay tez ózgeretin bolsa, elimiz ben qoghamymyz da solay jyldam ózgeruge tiyis.

Ekinshiden, ózara tiyimdi ashyqtyq qaghidaty.

Biz ekonomikamyzgha sheteldik investisiyalar, tehnologiyalar men innovasiyalardy keninen tartatyn bolamyz. Investorlar ýshin júmysqa qolayly jaghdaylar jasaymyz. Biz damyghan 30 elding tobyna kiruding osy manyzdy tetigi arqyly ekonomikamyzdyng ónirlik, jahandyq ekonomikalyq jýiemen tereng yqpaldasuyn aiqyn kórip otyrmyz. Búl, eng aldymen, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qalyptastyrugha qatysuymyzgha, Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruimizge baylanysty.

Ýshinshiden, búl – qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn arttyru qaghidaty. Qarapayym adamdardyng әleumettik kónil-kýii bizding basty maqsatqa ilgerileuimizding manyzdy indikatory bolugha tiyis.

Tórtinshiden, býkilhalyqtyq qoldau qaghidaty manyzdy mәnge iye.

Mening halyqqa Joldauym bizding maqsattarymyz ben mindetterimizdi týsindiretin basty qújat bolyp tabylady. Árbir ministr, әkim, kәsiporyn basshysy osy Joldaudy týsindiru júmysyna jәne oghan barshany qatystyru isine jetekshilik etuge tiyis. Joldaudyng maqsattary men mindetterin jýzege asyru jónindegi naqty sharalardan әrbir qazaqstandyq habardar boluy qajet. Búl «Núr Otan» partiyasy qyzmetining negizgi mәselelerining birine ainalady dep senemin.

Ol ýshin eng aldymen memlekettik qyzmetshilerding ózderi Strategiyamyzdyng iydeyalaryn biluge jәne mәnin tereng úghugha tiyis.

Preziydent Ákimshiligi men Ýkimetting býkil qúramynyn, barlyq dengeydegi әkimderding júmysy barlyq osy mindetterdi oryndaugha baghyttalugha tiyis. Jalpy, memlekettik organdardyng qúrylymy aldaghy mindetterding sheshimimen ýilesim tauyp, 2050 Strategiyasynyng maqsattaryn iske asyrudy qamtamasyz etui kerek.

 

Qymbatty otandastar!

Bizder, qazaqstandyqtar – bir halyqpyz!

Biz ýshin ortaq taghdyr – búl bizding Mәngilik El, layyqty әri úly Qazaqstan! Mәngilik El – jalpy qazaqstandyq ortaq shanyraghymyzdyng últtyq iydeyasy. Babalarymyzdyng armany.

Egemendi damudyng 22 jylynda barsha qazaqstandyqtardy biriktiretin, el bolashaghynyng irgetasyn qalaghan basty qúndylyqtar jasaldy.

Olar kókten týsken joq. Búl qúndylyqtar – uaqyt synynan ótken Qazaqstandyq jol tәjiriybesi.

Birinshiden, búl – Qazaqstannyng tәuelsizdigi jәne Astanasy.

Ekinshiden, búl – qoghamymyzdaghy últtyq birlik, beybitshilik pen kelisim.

Ýshinshiden, búl – zayyrly qogham jәne joghary ruhaniyat.

Tórtinshiden, búl – industriyalandyru men innovasiyalargha negizdelgen ekonomikalyq ósim.

Besinshiden, búl – Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamy.

Altynshydan, búl – tarihtyn, mәdeniyet pen tilding ortaqtyghy.

Jetinshiden, búl – elimizding últtyq qauipsizdigi jәne býkilәlemdik, ónirlik mәselelerdi sheshuge jahandyq túrghydan qatysuy.

Osy qúndylyqtar arqasynda biz әrdayym jeniske jettik, elimizdi nyghayttyq, úly jetistikterimizdi eseledik.

Jana Qazaqstandyq Patriotizmning iydeyalyq negizi osy memleket qúraushy, jalpyúlttyq qúndylyqtarda jatyr.

Preziydent Ákimshiligine, Ýkimetke, Qazaqstan halqy Assambleyasyna «Qazaqstan-2050» jalpyúlttyq qozghalysymen birlesip, «Mәngilik El» patriottyq aktisin әzirlep, qabyldaudy úiymdastyrudy tapsyramyn.

Biz óz halqymyzdyng iygiligi jolynda úly maqsattardy algha qoyamyz, sondyqtan men barlyq sayasy partiyalardy, qoghamdyq birlestikterdi, barsha qazaqstandyqtardy 2050 Strategiyasynyng basty maqsatyna jetu jónindegi júmysqa belsene qatysugha shaqyramyn!

Ásirese, jastarymyzgha mynany aitamyn. Búl Strategiya sizderge arnalghan.

Ony jýzege asyratyn da, jemisin kóretin de sizder. Óz júmys oryndarynyzda otyryp, osy júmysqa әrqaysysynyz atsalysynyzdar. Nemqúraylylyq tanytpanyzdar.

Elding bolashaghyn barsha halyqpen birge jasanyzdar!

Qadirli halqym!

Mәngilik El – ata-babalarymyzdyng san myng jyldan bergi asyl armany.

Ol arman – әlem elderimen terezesi teng qatynas qúryp, әlem kartasynan oiyp túryp oryn alatyn Tәuelsiz Memleket atanu edi.

Ol arman – túrmysy baquatty, týtini týzu úshqan, úrpaghy ertenine senimmen qaraytyn baqytty El bolu edi.

Biz armandardy aqiqatqa ainaldyrdyq. Mәngilik Elding irgetasyn qaladyq.

Men qoghamda «Qazaq elining últtyq iydeyasy qanday boluy kerek?» degen saual jii talqygha týsetinin kórip jýrmin. Biz ýshin bolashaghymyzgha baghdar etetin, últty úiystyryp, úly maqsattargha jeteleytin iydeya bar. Ol – Mәngilik El iydeyasy.

Tәuelsizdikpen birge halqymyz Mәngilik Múrattaryna qol jetkizdi.

Biz elimizding jýregi, tәuelsizdigimizding tiregi – Mәngilik Elordamyzdy túrghyzdyq.

Qazaqtyng Mәngilik Ghúmyry úrpaqtyng Mәngilik Bolashaghyn bayandy etuge arnalady.

Endigi úrpaq – Mәngilik Qazaqtyng Perzenti. Endeshe, Qazaq Elining Últtyq IYdeyasy – Mәngilik El!

Men Mәngilik El úghymyn últymyzdyng úly baghdary – «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng týp qazyghy etip aldym.

Tәuelsizdikke qol jetkizgennen góri ony ústap túru әldeqayda qiyn.

Búl – әlem kenistiginde ghúmyr keshken talay halyqtyng basynan ótken tarihy shyndyq. Ózara alauyzdyq pen jan-jaqqa tartqan berekesizdik talay elding taghdyryn qúrdymgha jibergen. Tirshilik tezine tótep bere almay, jer betinen últ retinde joyylyp ketken elder qanshama.

Biz ózgening qateliginen, ótkenning taghylymynan sabaq ala biluge tiyispiz. Ol sabaqtyng týiini bireu ghana – Mәngilik El bolu bizding óz qolymyzda. Búl ýshin ózimizdi ýnemi qamshylap, údayy algha úmtyluymyz kerek.

Baylyghymyz da, baqytymyz da bolghan Mәngilik Tәuelsizdigimizdi kózding qarashyghynday saqtay biluimiz kerek.

«Qazaqstan-2050» – Mәngilik Elge bastaytyn eng abyroyly, eng mәrtebeli jol. Osy joldan ainymayyq, qadirli halqym! Árbir kýnimiz merekeli, әrbir isimiz berekeli bolsyn! Damuymyz jedel, keleshegimiz kemel bolsyn! Jarqyn ispen kýlli әlemdi tang qylyp, Jasay bersin Eldigimiz Mәngilik!

Astana, 2014 jylghy 17 qantar

akorda.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552