Akademiyany aghash atqa mingizip otyrghan kim?
nemese «Últtyq» degen ataqtyng qadirin ketirmeyik!
Sonau 1946 jyly negizi qalanyp, aty Qanysh Sәtpaev úly túlghamen, Múrat Aythojiyn, Ómirzaq Súltanghaziyn, Kenjeghaly Saghadiyev sekildi kórnekti ghalym-úiymdastyrushylarmen baylanystyrylatyn Últtyq ghylym akademiyasynda jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty!
Ýkimet jaghy «akademiya «nóldendi», ony janadan qúryp jatyrmyz, qataryna әzirshe 9 akademik konkurs arqyly qabyldandy» deydi.
Osy kýnge deyin qoghamdyq úiym sanalyp kelgen, qúramynda 155 akademiygi, 73 korrespondent-mýshesi bar Últtyq ghylym akademiyasy bolsa, resmy mәlimdeme jasap: «biz әli barmyz, bola da beremiz!», - dep qarsylyq tanytyp jatyr.
Bayqap otyrsam, kóptegen bedeldi ghalymdar әlipting artyn baghyp otyrghan siyaqty, dauystary shyqpaydy. Olar eki ottyng ortasynda qalghan siyaqty: bir jaqty qoldap shygha kelse, ne arba synady, ógiz óledi.
Dau kýnnen kýnge ushyghyp, onsyz da qiyn jaghdaygha dushar bolghan qazaqstandyq ghylymnyng abyroyyn airanday tógip, bedelin tómendetude. Bir ókinishtisi sol: júrtshylyq elimizding ghylymyn ghylymy janalyqtar, jana teoriyalar ne qoldanbaly sheshimder emes, tek osynday uly-shuly skandaldar arqyly ghana tanityn bop qaldy.
Qalyptasqan jaghdaydyng eki sebebi boluy mýmkin.
Ne osydan eki jyl búryn «ÚGhA-ny reformalau kerek» degen preziydent Toqaevtyng tapsyrmasyn ýkimet jóndi orynday almay otyr (qazirgi akademiktermen til tabysyp, kelisip ton piship, tiyisti sheshimder qabyldaugha bolatyn edi ghoy), ne ÚGhA ishinde osy reformagha qarsy, kertartpa, retrogradtyq kýshter des bermey keledi. Eski Qazaqstanyng simvolyna ainalghan Núrsúltan Nazarbaev pen onyng tuysqandarynyng әli de ÚGhA akademiygi bolyp otyrghany sonyng bir kórinisi mes pe?
Shyntuaytyna kelgende, eki jaqtyng da óz shyndyghy, uәjderi men dәlelderi bar.
Mәselen, preziydent óz janynan kez kelgen qúrylym qúra alady. Biylikting aituynsha, ol qúrylghan da.
Al osy kúnge deyin jaman ba, jaqsy ma, óz qyzmetin atqaryp kelgen «Últtyq ghylym akademiyasy» dep atalatyn qoghamdyq úiymnyng da óz qúqyqtyq mýmkinshilikteri bar. Ony da eshkim joqqa shyghara almaydy. Mәselen, kez kelgen qoghamdyq úiymdy jabu tek qana sottyng qúziretinde, olar preziydent jarlyghymen jabylmaydy.
Endi ne isteu kerek?
Meninshe, osy jerde eki ýlken dýnie ýshin talas bastaldy.
Biri – Últtyq ghylym akademiyasyna tiyesili menshik. Almatynyng bir simvolyna ainalghan «Ghylym ordasy» ghimaraty men basqa da naryqtyq baghasy joghary mýlik ne jer telimderining ózi ne túrady.
Ekinshi jayttyng jóni mýldem bólek. Resmy aqparatqa sensek, bir-birimen talasyp jatqan eki qúrylymnyng atauynda «últtyq» dgen sóz bar. Qoghamdyq úiym, preziydentting sheshimine qaramastan, sol biyik, asa ýlken jauapkershilik jýkteytin ataqtan airylghysy kelmeytin siyaqty.
Menshik, mýlik jaghyn zang sheshe jatar. Al «Últtyq» degen sóz oiynshyq emes. Ol – barsha últtyn, halyqtyn, memleketting qúzyrynda, qarauynda, qamqorlyghynda, qorghauynda, tútas últtyng qoldauynda bolugha tiyis kiyeli sóz!
Sol jaghyn rettep alsaq, kóp nәrse ózinen ózi sheshilip qalatyn siyaqty.
Ámirjan Qosan
Abai.kz