Gýljauhar Kәkenqyzy Kókebaeva, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti jalpy tarih kafedrasynyng professory, tarih ghylymdarynyng doktory

– Qazaqstanda әskery tútqyndary mәselesine erekshe kónil bólip, bólek taqyryp retinde alghash qarastyrghan óziniz. Áskery tútqyndar turaly qorghaghan doktorlyq dissertasiyanyng janalyghy nede? Qanday tyng mәlimetter taptynyz?
– Ghylymy júmystyng qúndylyghy – jana derekterge sýiengendiginde. Zertteu kezinde segiz múraghattyng (arhiyv) materialdaryn qoldandym. Onyng beseui – sheteldik múraghat bolsa, ýsheui – Qazaqstandiki. Germaniyagha arnayy baryp, tórt múraghatpen júmys jasaugha mýmkindik tudy. Olar: әskery múraghat, Germaniya syrtqy ister ministrligining sayasy múraghaty, federaldyq múraghat, búrynghy German Respublikasynyng Qauipsizdik ministrligining múraghaty men Vengriya astanasy Budapeshttegi Ashyq qogham institutynyng múraghaty. Sonymen qatar, Aqmola oblystyq múraghatyn, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining múraghaty men Qazaqstannyng ortalyq múraghatynyng qújattaryn paydalandym.
Kenes Odaghynyng әskery tútqyndargha degen kózgharasy aiyptaushylyq túrghyda boldy. Sony qújattarmen dәleldedim.

Gýljauhar Kәkenqyzy Kókebaeva, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti jalpy tarih kafedrasynyng professory, tarih ghylymdarynyng doktory

– Qazaqstanda әskery tútqyndary mәselesine erekshe kónil bólip, bólek taqyryp retinde alghash qarastyrghan óziniz. Áskery tútqyndar turaly qorghaghan doktorlyq dissertasiyanyng janalyghy nede? Qanday tyng mәlimetter taptynyz?
– Ghylymy júmystyng qúndylyghy – jana derekterge sýiengendiginde. Zertteu kezinde segiz múraghattyng (arhiyv) materialdaryn qoldandym. Onyng beseui – sheteldik múraghat bolsa, ýsheui – Qazaqstandiki. Germaniyagha arnayy baryp, tórt múraghatpen júmys jasaugha mýmkindik tudy. Olar: әskery múraghat, Germaniya syrtqy ister ministrligining sayasy múraghaty, federaldyq múraghat, búrynghy German Respublikasynyng Qauipsizdik ministrligining múraghaty men Vengriya astanasy Budapeshttegi Ashyq qogham institutynyng múraghaty. Sonymen qatar, Aqmola oblystyq múraghatyn, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining múraghaty men Qazaqstannyng ortalyq múraghatynyng qújattaryn paydalandym.
Kenes Odaghynyng әskery tútqyndargha degen kózgharasy aiyptaushylyq túrghyda boldy. Sony qújattarmen dәleldedim.
Búrynghy orys tarihshylarynyng enbekterinde kezikpeytin bir derekti taptym. Ol – 1941 jyly soghys bastalghan kezde Kenes Odaghyna jasalghan úsynystar. Ózimizding odaqtasymyz AQSh-qa deyin Jeneva konvensiyasyna qosylu kerektigin aitqan. Tipti, 1942 jyly Molotov Vashingtongha barghanda AQSh preziydenti Ruzvelitting ózi odan odaqtyq kelisim jasaudy súraydy. «Kenes tútqyndarynyng jaghdayy óte nashar. Olargha kómektesu ýshin Kenes Odaghy Jeneva kelisimine qosyluy kerek», – deydi ol. Bayqap otyrghanynyzday, әskery tútqyndardyng jaghdayyn Kenes ýkimetinen góri odaqtasymyz kóbirek oilaghan. Ghylymy júmysta eshteneni búrmalamay, ashyq, sol kýiinde jetkizdim dep oilaymyn.
– Demek, ókimet óz әskerin ózi qasqyrdyng apanyna aparyp saldy ghoy. Kenes ýkimetining tútqyndargha múnshalyqty senbestikpen qarauy nelikten?
– Kenes ýkimeti biylik basyna alghash kelgen sәtte tútqyngha degen kózqarasy týzu bolatyn. 1917 jyldary Reseyde Birinshi dýniyejýzilik soghysynyng tútqyndary boldy. Ýkimet 1907 jyly 47 memleket qol qoyghan Tútqyndardy ústau turaly konvensiyany joqqa shygharmady. Sol kelisimshartqa sәikes tútqyndardy lageride ústap, keyinnen Germaniyagha qaytardy. Alayda azamat soghysy kezinde aq terror, qyzyl terror bolyp, bir elding ekige bólinip, ayausyz soghysuy Kenes ýkimetining kózqarasyn ózgertip jiberdi. Ol búryn әleumettik tendikti aldynghy oryngha shygharyp kelse, endi birinshi oryngha iydeologiyany qoydy. Yaghni, «kim bizding iydeologiyamyzdy qabyldamaydy, sol bizge – jau!» – dedi. Sóitip, patsha ýkimeti kezinde jasalghan kelisimderding barlyghy joqqa shygharyldy. Múnyng ishinde – Gaaga kelisimsharty da bar edi. 1923 jyly konvensiya qabyldanghan kezde ýkimet týkke túrmaytyn syltaulardy aityp, kelisimnen bas tartty.
– Ol qanday syltaular edi?
– Konvensiyanyng 9-babynda «әr últtyn, әr nәsilding ókilderin mýmkindiginshe bir lageride ústau kerektigi» jazylghan. Meninshe, búl – dúrys nәrse. Birinshiden, tútqyndar bir-birining tilin týsinbeui mýmkin. Ekinshiden, onsyz da aidauda jýrgen adamgha búl qatty әser etedi. Biraq Kenes ýkimeti «búl nәsilshildikti uaghyzdaydy», – dep týidi. Kenes ýkimetining moyyndamauynyng basty sebebi, iydeologiyada jatyr. «Kenes soldaty – kommunist. Al, kommunist nemiske berilmeu kerek. Onyng tútqyngha týsuge qaqysy joq», – dedi. Tipti, soldatty «Nege sen ózindi-ózing atyp tastamadyn?» – dep te qinady. Óitkeni, ýkimet adamnyng ómirin qúndy dep sanamady. Totalitarlyq qoghamda adam – ýlken memlekettik apparattyng bir tetigi ghana. Tetik býlinip qalsa, laqtyryp tastaydy da, basqasyn salady. Yaghni, adam – eshkim emes. Onyng eshqanday róli joq. Ómirdi adam jasamaydy, ol tek qyzmet etedi. Ýkimet oghan «bizding iydeologiyamyzgha qalay qyzmet etedi?» degen túrghyda qarady. Sondyqtan da kisi ómirining qúny bolmady. Bostandyqtaghy adamgha degen kózqaras osylay bolghanda, tútqyndargha degen kózqaras odan beter edi.
– Nelikten osy tútqyndar mәselesin tandap aldynyz? Jalpy, zertteu júmystary qansha uaqytqa sozyldy?
– Mәskeude aspiranturada oqyp jýrgenimde tútqyndar mәselesi turaly estigen edim. Ol kezde tútqyndardyng lagerilerden qashyp, Evropadaghy Qarsylas qozghalysyna qatysqandyghy turaly ghana biletinbiz. Keyinnen kitaphanalardyng arnauly qoryn qaraugha, nemis tarihshylary enbekterin oqugha mýmkindik alghan kezde tútqyndar mәselesi bizding biletinimizden әldeqayda terenirek ekenin bayqadym. Onyng ar jaghynda tútqyndardyng tek qana fashisterden kórgen qiyanaty ghana emes, óz elinen tartqan azaby men Kenes Odaghynyng ýlken sayasaty jatyr eken. Osy taqyrypqa qyzyghushylyghym osylay bastaldy. Kandidattyq dissertasiyam – Kenestermen qatynas mәselesin zertteude de, birtalay aqtandaqtar ashylghan bolatyn. Taqyryptyng auyr ekenin týsindim. Óitkeni, Kenes múraghattary әli de bolsa, jabyq. Oghan qosa, ol – bizding emes, Mәskeudin, Reseyding múraghaty. Barlyq derekterdi bere me, bermey me, búl da belgisiz. Al, shetelde 30 jyldyq merzim prinsiypi saqtalady. Eger otyz jyl ótken bolsa, qújattardy qaray alasyz. Al, soghystan beri 30 jyl emes, 60 jyl ótip ketti ghoy. Sondyqtan men Germaniyada barlyq qújatty kedergisiz aldym. Sóitip, tek Kenes ýkimetining derekterine sýienip qoymay, jan-jaqty mәlimetterdi keltire otyryp, pikir aitugha mýmkindigim boldy.
– Tútqyndargha qatysty pikir-leriniz Resey tarihshylarynyng kózqarasyna janasa bermeytinin aityp otyrsyz. Alghashynda pikirleriniz bir me edi, әlde әuel bastan basqasha boldy ma?
– Áriyne, bastapqyda pikirimiz birdey boldy. Óitkeni, barlyghymyz Kenes tarihy ghylymyn oqyp óstik. Mening pikirim Germaniya múraghattaryn aqtarghan kezde ózgerdi. Búghan Polishanyng múraghattary da әser etti. Polishada 21 myng polyak әskeri atylghan Katon mәselesin zerttedim. Lagerilerde 270-búiryqty oqyp, «Senderding otandaryna kerektering joq. Elge barsandar, satqyn atanasyndar», – dep tútqyndardy qinaghan. Osylardy talday kele, ózindik pikir tudy. Áriyne, orys tarihshylarynyng myqtylyghynda sóz joq. Olar kóp nәrseni ashyp jatyr. Mysaly, Kanasov, Vsivolosovtar әskery tútqyndargha qatysty óte jaqsy pikir aityp keledi. Biraq Reseyding ózin Kenes Odaghynyng múrageri sezinetinin úmytpaghan jón. Bәlkim, memlekettik iydeologiyagha múnday aqiqatty ashudyng keregi joq shyghar. Keybir pikirlerimizding qabyspaytyny osydan.
– Aqtau qalasyna, Úly Otan soghysynyng tútqyny S.Ghabdullinning ómirinen syr shertetin «Qily taghdyr» kitabynyng túsaukeserine arnayy kelip qatysqan ediniz. Enbekting tanystyrylymyna respublikamyzgha belgili basqa da azamattar qatysty. Búl enbekting qúndylyghy nede?
– Biz soghysty, eng aldymen, ekonomikalyq, sayasi, diplomatiyalyq jaghynan, memlekettik, halyqaralyq kózqaraspen qaraymyz. Sonyng ar jaghynda jeke adamnyng taghdyry qalyp qoyady. Soghystaghy jenis te, qiyndyq ta jeke adamnyng is-әreketining nәtiyjesi emes pe? Búl kitaptyng ereksheligi – jeke adamnyng beynesin kórsetetindiginde. Milliondaghan tútqyndardyng ishinde qashyp shyghyp, qútylghany bar, qalyp qoyghany bar. Keybirin kenes әskerleri, aghylshyn-amerikan jauyngerleri qútqardy. Olardyng әr qaysysynyng taghdyry әr týrli. Biraq sonyng ishinde tiptik, barlyghyna belgili ómir standartynan shyqpaytyn adamdar bolady. Al, S.Ghabdullinning ómiri – sonday taptauryn standartqa syimaytyn ómir. Kitap onyng osy ereksheligin kórsete bildi.
– S.Ghabdullinnen basqa, sol azapty kýnderding tiri kuәgerlerimen sóilesuding sәti týsti me?
– Aqtóbelik Hanzada Jauynbaevpen kezdesip, ol kisi turaly Almatyda derekti filim týsiruge múryndyq boldym. Onyng ómiri Seyilhan Ghabdullinning ómirine óte úqsaydy. 17 jasynda soghysqa attanyp, tútqyngha týsip, Germaniyada lageride bolghan. Keyinnen Italiyada júmys jasap jýrgen kezinde qashudyng sәti týsedi. Birneshe kýn boyy 11 adam ormandardy panalap jýrip aman qalady. Elge kelgen son, tughan auylynda qaldyrmay, soltýstikke aghash óndeuge jiberedi. Jazalaudyng ekinshi tolqyny bastalghanda on jylgha sottalyp, 1956 jyly ghana aqtalyp kelgen.
– Ghylymy júmysynyzdy sәtti qorghap shyqtynyz. Tútqyndar turaly әli qanshama aqiqat bar. Búl taqyrypty doktorlyq dissertasiya kóleminde ghana qaldyrasyz ba?
– Búiyrsa, osy dissertasiyanyng negizinde monografiyam jaryqqa shyqpaq. Taghy eki monografiya jazu ýstindemin. Biri – Týrkistan legionyna qatysty, ekinshisi – Kenes Odaghy men Germaniyanyng arasyndaghy qatynas turaly. Múnda aqtandaqtar óte kóp.
– Týrkistan legionerleri turaly da monografiya jazyp jatqanynyzdy aityp óttiniz. Qanday tyng derekter taptynyz?
– Búl – alda isteletin júmys. Sondyqtan men aldaghy júmystyng jospary turaly aita bermeymin. Germaniyanyng әskery múraghatynan Týrkistan legionyna qatysty 400 bettey material alyp keldim. Qazir qújattardy zerttep jatyrmyn. Býgin pikirim bylay bolghanymen, erteng ózgerui mýmkin. Nemis tarihshylarynan ýirenetin óte jaqsy dәstýr bar. Olar soghysty aitsa da, bireuding atyn atap, týsin týstep, atyna núqsan keltirip, betine shirkeu týsirmeydi. Úrpaqtaryna qiyanat jasamaydy. Olar qúbylysty qúbylys dep qaraydy. Meninshe, biz Týrkistan legionyn ghylymy zertteu retinde ghana jýrgizuimiz kerek. Bir adamdy atap, aiyptaugha bolmaydy. Tarihty óshire almaysyz. Degenmen, biraq kim dúrys, kim búrys degendi ghylymy túrghydan ghana qarau qajet. Al, moralidyq túrghydan múnday súraqty qoygha da qaqymyz joq. Sebebi, sol kezenning qiyndyghyn basynan olar ótkerdi, al, biz bolghan joqpyz.
– Erteng Odaq elderi Úly Jeniske 64 jyl toluyn atap ótkeli otyr. Songhy kezde búl soghysty – Otan soghysy dep atamau kerektigi turaly pikirler qúlaghymyzgha jii shalynady. Sizdinshe, qalay ataluy tiyis?
– Qanshama qazaq, býkil Kenes odaghy «Otan ýshin!» dep soghysty. Biraq polyaktar da, fransuzdar da otan ýshin soghysty. Aghylshyndar da, yaghny býkil Evropadaghy Germaniyagha qarsy soghysqandardyng barlyghy óz Otany ýshin soghysty. Alayda olar búl soghysty Ekinshi dýniyejýzilik soghys dep ataydy. Al, «Úly Otan soghysy» degen – moralidyq atau. Biz búl ataudan bas tartpaymyz. Óitkeni, soghysta qasyq qany qalghansha kýresken soldattar әli tiri, ómirden ozghanynyng úrpaghy bar. Biz – olargha qaryzdarmyz. Olar ómir boyy «biz Otan ýshin soghystyq» dep senip keldi. Sondyqtan búl senimdi ayaqqa taptaugha bolmaydy. Biraq «Úly Otan soghysy» degen atau tek moralidyq termin retinde qala beredi. Al, ghylymy atauy – Ekinshi dýniyejýzilik soghys.
– Ángimenizge rahmet!

Kamshat ÁBDIRAYYM
«Ýsh qiyan» gazeti 8 mamyr 2009 jyl 
http://ushkiyan.kz/