Pavlodar oblystyq  Búqar jyrau atyndaghy әdebiyet jәne óner muzeyinde shyghys aqyny Sabyr Sәihaliyding 1905 jyly Qazan qalasynda arab grafikasynda jaryq kórgen kóne kitabynyng tanystyrylymy ótti.  

Kitapty qúrastyrghan - Ismail Shamsudinov. Kitaptyng atauy – «Diuany Sәihaliy». Tuyndy 296 betten túrady. Búl kitapta diniy-tarihy úzaq jyr jazylghan. Dýniyening jaraluynan bastap, 680 jylghy Húsayynnyng Kerbala shólinde soghysyp ólgenine deyngi tarih qamtyldy. Tarihy jyrdyng avtory - shyghys aqyny Sabyr Sәihaliy.

Sabyr Sәihalidyng esimi Abay óleninde atalady.

«Fzuli, Shamsiy, Sәihaliy,

Nauai, Saghdi, Firdausiy,

Qoja Hafiz bu hammasiy,

Mәdet ber, iyә, shaghiriy[1] fariyad[2]».

[1] - Shaghiry (arabsha) – aqyn.

[2] - Fәriyad (parsysha) – tendesi joq, asyl.

Demek, Abay Qúnanbayúly shyghystyng tendesi joq aqyndarynan medet súraghan bolsa, sol medet (bata) súraghan shyghys aqyndarynyng biri - Sәihaly aqyn.

Ólender jinaghynyng bir núsqasy Pavlodar oblysynda tabylyp otyr. Búl kitaptyng birneshe núsqasy Almaty oblysyndaghy Últtyq kitaphanada saqtalsa, taghy bir núsqasy Abay oblysyndaghy Abay muzeyinde túr. Abay muzeyine Qayym Múhamedhanov tapsyrghan. Siyrek kitap Abaydyng tughan kýnine oray, Pavlodar  qalasynyng túrghyndaryna tanystyryldy.

Jәdigerdi Pavlodar qalasynyng túrghyny Qalipa Ýkenqyzy tabystaydy.

Abzal Oralúly Rymbek, Pavlodar oblystyq Búqar jyrau atyndaghy әdebiyet jәne óner muzeyining qyzmetkeri:

– Jalpy, bizding muzey әdebiyet jәne óner muzeyi bolghandyqtan siyrek kitaptar men jәdigerlerdi el ishinen jinastyru bizding bir mindetimiz. Óz basym jýrgen jerimde jasy kelgen qart qariyanyn  auzynan keleli әngime men esti estelikter jazyp aludy әdetke ainaldyrdym. Jәne de kóne kitaptar jayly súrastyra jýremin.

Sonday bir kezdesude Qalipa apamyz erterekte atasynyng mekkege jayau baryp, ózimen birge qúran kitap әkelgenin sóz etken edi. Sol kitaptyng naqty qúran ba, nemese oqulyq pa ekenin anyqtau ýshin arnayy baryp edim. Qaraghanym naq qúran bolyp shyqty. Sosyn artynan taghy da birneshe kitap kórsetti.

Sonyng biri osy «Diuany Sәihali» kitaby eken. Kitaptyng atauyn oqyghan sәtte oiyma Abaydyng «Fzuli, Shәmsi, Sәihali» degen óleni orala ketti. Keyin kitapty arnayy zerttep, Abay ólenindegi Sәihaliymen baylanysyn anyqtap, muzey basshylyghymen arnayy Abay kýnine oray tanystyrylymyn ótkizudi sheshtik.

Abai.kz