QAZAQ ShIPAGERLIGINDEGI DÁRILERDING ALTY TÚGhYR NAZARIYaSY BOYYNShA JIKTELUI JÁNE DÁRILERDING TABIGhATYN BELGILEU

1983 jyly 25-shildede ashylghan az últtardyng ekinshi retki densaulyq saqtau jinalysynan keyin ózimizben teteles bir rayondaghy úighyr halqy jabal attanysqa kelip, emshilik nazariyasy men shipashaqtaryn, dәri shúbyrtqylaryn qúrastyryp zanzu, monghol emshiliginen qalyspaugha tyrysty әri ontýstik Shinjiannyng әrbir aimaq dәrejeli úighyr emshilik shipahanalaryn qúryp, 1985 jyly úighyr emshilik institutyn qúryp, úrpaq tәrbiyelep jatyr.

Úighyrlar úighyr emshiligi turaly materialdyng tapshylyghyna qaramastan talmay izdetip, óz nazariyasyn tolyqtap aldy. Al, 1989 jyly Altay aimaqtyq qazaq emshilik shipahanasynda qazaq dәrilerin zertteu kensesi qúrylghanymen aitarlyqtay órege kóterile almady. Olargha basqa til-jazularda jazylyp, en-tanbasy ózgerip ketken bayyrghy qazaq emshiligin zertteu, jinau, retteu qiyngha týsti. Zerttermenderimiz basqa til-jazularda jazylghan, qazaq últyna beyim emshilikterdi shalma tastap, jygha tany almay qayta qoya beretin boldy. Dәl osynday jaghdayda Óteyboydaqtyng otyz ekinshi úrpaghyna deyin baspa kórmey saqtalyp kelgen «Shipagerlik bayannyn» 1968 jyly órtelgennen qalghan bólegi yaghni, әuelgi núsqasynyng 8-den 1 bólegi 1994 jyly 12-jeltoqsanda úlaghatty úrpaq Núrtay aqsaqaldyng qúnyttauynda baspadan jaryq kórip, esti azamattardy eleng etkizdi. Alayda qúndy múra key adamdardyng qanqu sózderinen qaghys qalmady.

2007 jyly 4-qantarda aimaqtyq qazaq shipagerligin zertteu talqy jinalysy ashylghannan keyin búl jóninde naqtyly zertteu bastaldy.

Shyndyqqa jýginsek, aimaqtyq qazaq emshilik shipahana emshilik shipahanasy qúrylghannan tartyp qazirge deyin (qan alu, lonqa, otashylyq, búlaudan basqa) birde-bir nauqas «Shipagerlik bayan» nazariyalyq sistemasy boyynsha emdemeuding sebebi «Shipagerlik bayanda» aitylghan 4577 týrli shipashaq (resept), ósimdik, jan-januar metall-metalloidtardan alynatyn 1050 týrli dәri shúbyrtqysynyng atynan basqa mazmúndarmen bir bólim nazariya, daualau qaghidalarynyng órtelip joghalghandyghy sebebinen birlikke kele almauy bolyp otyr.

Kóz aldaghy jaghdaydy oilasaq ózimizben teteles últtargha úqsas audan dәrejeli qazaq emhanalaryn qúru, mektep ashu ýshin 1050 týrli dәri shúbyrtqysynyng tolyq mazmúny men 4577 týrli shipashaqty qalypqa keltiru, qazaq shipagerlik nazariyasynyng kem-ketigin tolyqtau kezek kýttirmeytin júmys, sondyqtan azda bolsa paydasy bolama dep qazaq dәrilerining alty túghyr nazariyasy boyynsha jiktelinis tabighatyna toqtalyp ótpekpin. Barlyghymyz birlikke kelip ortaq jýie jasap alsaq, keleshektegi dәri zertteuge berik negiz qalanar edi.

Alty túghyr nazariyasy boyynsha:

1. Ósimdik dәrilerding jer ýsti bóligi, sabaghy, býtin shóbi, qabyghy, japyraghy, gýli, úryghy, jemis jaryq jayqalmaly kenisting túghyrgha tәn. Mysaly: gýlbuyn, jalbyz, matróshke, usoyqy qabyghy, tal-terek japyraghy, qyzyl gýl, sary gýl, kók gýl, menduana úryghy, shashyratqy úryghy, adyraspan, jiyde, shyrghanaq, qyzylqat, qaraqat jemisi, qaraghay shekildeuik, t.b.

2. Ósimdik dәrilerding jer asty bólegi (tamyrlary) qaranghy túraq túghyrgha tәn. Mysaly: qyzyl miya, shúghynyq, tanquray, toshala, qamys, qogha, uqorghasyn, rauaghash, jau júmyr tamyrlary, t.b.

3. Suda bolatyn ósimdikter men su jәndikteri, su januarlarynyng kórneu mýsheleri (ózen, kól, búlaq, teniz, múhiyt) jaryq shayqalmaly kenistik túghyrgha tәn. Mysaly: baldyr, túnghiyq tektes su ósimdikteri, balyq denelerining kórneu mýsheleri ózen, búlaq qúrttary, su jylan tektester, iri su januarlarynyn, balyqtardyng kómeski mýsheleri qaranghy shayqalmaly kenistik túghyrgha tәn.

4. Qos mekendiler shayqalmaly kenistik túghyrgha ortaq bolyp, kórneu mýsheleri jayqalmaly, shayqalmaly kenistik qaranghy túghyrgha tәn. Mysaly: tymsaq, baqa týrlerining kómeski kórneu mýsheleri.

5. Qúrlyqta tirshilik etetin tórt týlik mal, jyrtqysh qonyr andar, qústardyng kómeski mýsheleri qaranghy jayqalmaly kenistik túghyrgha tәn. Mysaly: an óti, maraldyng jatyry, jylqy jýregi, siyr jalbyrshaq qarny, tauyq bótegesi, úlar sýiegi, týlki miy, qoyan, t.b.

Jogharydaghylardyng kórneu mýsheleri, jaryq shayqalmaly kenistik túghyrgha tәn. Mysaly: mal-ang terileri, týlki túmsyghy, dәrilik shybyq, en, mýiizder (bóken, búghy, taueshki, arqau, qoy mýiizderi), jýni.

6. Býkil denesi istetiletin qúrlyqtaghy úsaq jәndikter jaryq shayqalmaly kenistik túghyrgha tәn. Mysaly: býii, shayan, órmekshi, búzaubas, sona, alaqonyz, shóre, iynelik, tәuet, búzaubas kesirtki, kók, qara kesirtki, qúrlyq jylan týrleri (aydahar jylan múnyng syrtynda) t.b.

Kenderden shyghatyn dәriler túraq túghyrgha tәn. Mysaly: kýkirt, synap, mýsәtir, qústas, aqyq) t.b. kennen shyghatyn, dәrilerding jer betinde kórinip kýn sýiip jatatyndary jaryq túraq túghyrgha tәn. Mysaly: sor, túz tektester.

Qazaq dәrilerining tabighatyna toqtalsaq, búrynghy aitylyp jýrgen tәttileu dәmdi, kermekteu dәmdi, sor dәmdi, jaghymdy rayly, salqyn rayly, suyq rayly, ystyq rayly, uly, usyz dep dәri tabighatyn belgileu júnghosha emdeu emshiligine tәn.

«Shipagerlik bayanda» keybir azyqtyqtargha qarata aitylghan ystyq, óte ystyq, әsire ystyq, suyq, óte suyq, túrghysyz (ystyq-suyq aralyghynda) deuimizding ystyq, suyqtyq dәrejesi aiqyn emes.

Qazaq dәrilerining ystyqtyq, suyqtyq dәrejesi bir-birine salystyrmaly belgilenetin bolyp, ystyqtyq dәrejesi ystyqtyghynan әsire ystyghyna qaray, birinshiden altynshygha deyin bolsa aiqyn úghynys bolmaq.

Jogharydaghy aitylghanday tabighy dәrilerdi nauqas nemese sau adam ishkennen keyin (qaynatyp, ezip, talqandap yaky basqalay joldarmen dәri jasap) qanday jandandyrsa, deneni qyzdyrsa, shóldetse, ystyq tabighatty deymiz.

1) Jaryq jayqalmaly kenistik ystyq túghyrgha jatatyn dәriler, mysaly: shybyghy, kiyeli ermen, qalampyr, qara búrysh, tau jalbyzy, shayan, qúmyrsqa, búghy mýiizi, t.b.

2) Qaranghy jayqalmaly kenistik ystyq túghyrgha jatatyn dәriler: an óti, búghy jýregi, qoy ókpesi, siyr ót tasy, jas tólderding mәiegi, qasqyr eti, t.b.

3) Qaranghy túraq ystyq túghyrgha tәn dәriler: jau júmyr tamyry, sasyr tamyry, shúghynyq tamyry, qogha tamyry, uqorghasyn tamyry, tabighy mys, mýsәtir.

4) Jaryq jayqalmaly kenistik ystyq túghyrgha jatatyn dәriler: túz kólinde bolatyn ystyq qyzyl qúrttar, shúbat, erke qoy sorpasy, t.b.

5) Jaryq túraq ystyq túghyrgha tәn dәriler: túz, sor, ashy qatarlylar.

Tabighy dәrilerdi nauqas nemese sau adam jogharydaghy týrli joldarmen istetkennen keyin shól qandyrsa, salqyndatsa, ystyq qaytarsa, tondyrsa, suyq tabighatty deymiz.

1) Qaranghy túraq suyq túghyrgha tәn dәriler: qamys tamyry, qarandyz tamyry, synap, sary qalpaq tamyry, t.b.

2) Jaryq shayqalmaly kenistik suyq túghyrgha jatatyn dәriler: su jalbyzy, alma, qarbyz, qyzylqat, shym qynasy, bóken mýiizi, t.b.

3) Jaryq shayqalmaly kenistik suyq túghyrgha jatatyn dәriler: baldyrlar, túnghiyq, iri su januarlarynyng kórneu mýshelerinen alynatyn dәriler, qymyz, qayyng su, susyndyqtar.

4) Qaranghy jayqalmaly kenistik, suyq túghyrgha tәn dәriler: maral jatyry, qoy, siyr, eshki quyghy, t.b.

5) Qaranghy shayqalmaly kenistik suyq túghyrgha tәn dәriler: iri su januarlarynyng kómeski mýshesi.

Jogharydaghy tektes dәrilerge oy jýgirtsek, qazaq dәrilerining ystyqtyq, suyqtyq dәrejesi úqsamaydy.

Etterding ystyqtyghyn mysalgha alsaq, saulyq qoy etinen qúnan qoy eti ystyq, qúnan qoy etinen jylqy eti ystyq, jylqy etinen ay eti ystyq, ay etinen qasqyr eti ystyq; qoy etin 1-dәrejeli ystyq desek, salystyrmaly týrde qúnan qoy eti 2-dәrejeli ystyq, jylqy eti 3-dәrejeli ystyq, ay eti 4-dәrejeli ystyq, qasqyr eti 5-dәrejeli ystyq: tau jalbyzynan kiyeli ermen ystyq, kmeli ermennen ashty ermen, ashty ermennen qara búrysh, qara búryshtan aq búrysh, aq búryshtan qalampyr ystyq. Sondyqtan tau jalbyzy 1-dәrejeli ystyq desek, salystyrmaly týrde kiyeli ermen 2-dәrejeli ystyq, ashty ermen 3-dәrejede ystyq, qara búrysh 4-dәrejede ystyq, aq búrysh 5-dәrejede ystyq, qalampyr 6-dәrejede ystyq deuge bolady (mezgil jóninen alghanda, qystan kýz jyly, kýzden kóktem jyly, kóktemnen jaz jyly).

Qazaq dәrilerining suyqtyq dәrejesin mysalgha alsaq, qara andyz tamyrynan qamys tamyry, qamys tamyrynan túnghiyq, túnghiyqtan baldyr, baldyrdan bóken mýiizi suyq. Qara andyz 1-dәrejeli suyq desek, salystyrmaly týrde qamys tamyry 2-dәrejede, túnghiyq 3-dәrejede, baldyr 4-dәrejede, bóken mýiizi 5-dәrejede suyq deymiz.

Qymyzdan jýzim, jýzimnen alma, almadan qarbyz, qarbyzdan bastau suy, bastau suynan qar, qardan múz suyq. Oidaghy balyq etinen taudaghy balyq eti suyq, quyrghan balyqtan asqan balyq suyq.

IYzennen jusan ystyq, siyr sýtinen shúbat ystyq, syradan qyzyl araq, qyzyl araqtan aq araq ystyq, shayannan bayan, bayannan qúmyrsqa ystyq.

Siyr mýiizinen qoy mýiizi, qoy mýiizinen búghy mýiizi, búghy mýiizinen kerik mýiizi ystyq, t.b.

Qazaq shipagerlik dәrilerining ylghaldylyq, qúrghaqtyq dәrejesi de úqsamaydy. Shól qandyryp, denege ylghaldyq jetkizetin dәriler sorpa, airan, qymyz, qarbyzdardyng shól qandyryp ylghaldyq jetkizui úqsamaydy.

Shóldetip, qúrghaqtyq jetkizetin dәrilerding qúrghaqtyq dәrejesi úqsamaydy (qalampyr shayy, qara búrysh shayy, ermen talqany, toshala talqany, jusan tosaby, t.b,)

Qazaq shipagerlik dәrilerining qoldanyluy qoldanyluy jóninen alghanda:

1) Tanu belgileri, fotanikalyq, zologiyalyq, biologiyalyq, metalogiyalyq erekshelikteri.

2) Dәrilerding tabighaty (rayy), ystyq-suyqtyq dәrejesi.

3) Emdik róli, dәrilerding adam denesine bolghan farmakologiyalyq tәsiri (búl jerde aty, zaty úqsas dәrilerding rayon, beldeu parqyna qaray farmakologiyalyq tәsirinde paryq bolady).

4) Emshilikte qoldanyluy: qanday nauqastargha qoldanylatyndyghy.

5) Shipashaqtargha (kýrdeli resepterge) týsui, istetu әdisi.

6) Oryn basary: búl jerde aitylghan oryn basary kýrdeli birneshe dәri týsken shipashaqtarda joq bolghan dәrining ornyna farmakologiyalyq tәsiri, emdik róli úqsas bolghan basqa dәri istetuge bolady. Mysaly: ai óti qúramynda emdik zaruaty bar bolyp, ai óti tabylmasa ornyna búghy óti nemese dala shoshqa ótin istetuge; búghy shybyghy joq jaghdayda, búqa shybyghyn istetuge; qúramynda tau eshki mýiizi joq jaghdayda eshki mýiizin istetuge; qyryq buyndy qyzylsha joq jaghdayda ornyna qyzyl miya tamyryn istetuge bolady.

7) Qazaq dәrilerining istetilu mólsheri: búryn ólsheu aspaby joq kezde qazaq halqy qyz tobyghy tolarday, bas barmaqtay, ortan qolday, synyq sýiemdey, shymshym, syqpa uys, shengel, qos uys, jilinshiktey, sýiem, synyq sýiem degen ólshemderdi istetken. Al, qazir dәrilerding naqtyly ólshem kestesi bar. Dәrilerding ólshemine kónil bólmesek, nauqasty qate darymdap, kýlkige qaluymyz, qún arqalauymyz mýmkin. Mysaly: almas, totiyayyn belgilengen ólsheminen assa, adam óledi. Júpar kindigi ólshemnen birneshe ese assa, adamnyng jýregi toqtaydy, t.b.

8) Dәrilerding istetilu qaghidasy: mysaly, kýshalany istetken kezde qaynaghan sugha býrttirip, ózegindegi «Uly tilin» alyp tastau kerek. Óitpegende adam óledi. Almasty, synapty basqa dәrilerge óltiredi. Shayandy túzdy sugha shylap, onan keptiredi.

9) Dәrilerding ziyany aiqyn jazyluy kerek. Keybireulerding qarauynsha, qazaq dәrileri tabighy bolghandyqtan, ziyany joq dep oilaydy. Sary may synyqqa ziyan, jylqy eti tis qaqsaghangha ziyan deudi ghana biledi. Ámaliyatta keybir dәriler úzyn uaqyt istetilse ziyan. Mysaly: saranany úzaq uaqyt istetkende asqazan, ishek qyryndysyn ketiredi. Nesep aidaytyn dәriler úzaq mezgil istetilse, býirek qyzmetin әlsiretedi. Qalampyr, qara búrysh qosylghan dәriler, jasalmalary asqazan, on eki eli ishek jarasyna ziyan. Alma tektes suyq tabighatty jemektikterdi úzyn mezgil jese, ókpe qyzmetin әlsiretedi. Qaraghay quy tynys joly nauqastaryn daualaghanymen, úzaq mezgil istetilse, kenirdekshe bulyghu payda bolady. Menduana úryghy nervti tynyshtandyrghanymen, úzaq mezgil istetse, úmytshaqtyq payda bolady. Synap úzaq uaqyt istetilse, kemiktik qan jasap shygharuyna ziyan jetkizip, qan azdyq payda bolady, asqazandy búzady, tisti kógertip shiritedi. Qúmyrsqa qaynatpasy (nemese qynay bel kapsulasyn) úzaq uaqyt istetkende, asqazandy qyjyldatady. Sekseuil býri, qandaghy maydy tazalaghanymen, úzaq uaqyt istetilse, asqazandy kerekten shygharady, Jabayy kóknәr jótel toqtatqanymen, qaqyryqty bógep, ókpeni ziyandaydy. Syr ókpe nauqastaryna paydasy bolghanymen, uaqyty úzara kele midy әlsiretedi...

Songhy aitarymyz, qazaq dәrilerin klinikada qoldanu ghylymy negizde dúrys mәninde boluy kerek.

Qaliybek Qanjarbayúly,

QHR. ShÚAR. Altay aimaqtyq medisina kolledji, dәriger, ústaz

Abai.kz