Sabyr AYTUAR, Manghystau Poliytehnikalyq kolledjining oqytushysy:

Qazaqtyng dýniyetanymy bay, tereng ekeni belgili. Babalardan qalghan әr sózding mazmúnyna ýnilip otyrsan, ómirine qajet barlyq súraqqa jauap tabaryng sózsiz. Qazaqtyng tipti, ertegileri de túnyp túrghan ghylym. Tylsymgha senu, inanyshtyng beriktigine erte bastan tәrbiyeleydi. Sol ertegilerding syryna ýnilip kórgen býgingi kýnning ghalymdary bas shayqap otyr. Astronomiya salasy boyynsha, kózmayyn tauysyp, ayanbay izdenip jýrgen jerlesimiz Sabyr agha, Er Tóstiktegi adam ruhynyng quatyna qatysty, jer qúrylysynyng syrlaryna baylanysty astarly sózben, bala psihikasyna say etip jazylghan dýniyede tereng ghylymnyng jatqanyn aityp, tanghalysyn jasyrmady. Bizden sәl erte ótken atalarymyz, әulie babalarymyz tang namazynyng sýnnetin Manghystauda oqysa, paryzyn Mekkeden óteytin degenge dәlelsiz senetin edi. Al, býgingi kýni ony ertegi kóredi. «Al, onyng ertegi emes ekenine men senemin», – deydi Sabyr aghamyz. Súhbatty oqyp kóriniz…

– Agha, sizding aspan deneleri turaly zertteu jýrgizip jýrgeninizdi bilemiz. Biraq mamandyghynyz kelmeydi. Fiziyk, astronom da emessiz. Aspan әlemine degen qyzyghushylyq neden payda boldy?

Sabyr AYTUAR, Manghystau Poliytehnikalyq kolledjining oqytushysy:

Qazaqtyng dýniyetanymy bay, tereng ekeni belgili. Babalardan qalghan әr sózding mazmúnyna ýnilip otyrsan, ómirine qajet barlyq súraqqa jauap tabaryng sózsiz. Qazaqtyng tipti, ertegileri de túnyp túrghan ghylym. Tylsymgha senu, inanyshtyng beriktigine erte bastan tәrbiyeleydi. Sol ertegilerding syryna ýnilip kórgen býgingi kýnning ghalymdary bas shayqap otyr. Astronomiya salasy boyynsha, kózmayyn tauysyp, ayanbay izdenip jýrgen jerlesimiz Sabyr agha, Er Tóstiktegi adam ruhynyng quatyna qatysty, jer qúrylysynyng syrlaryna baylanysty astarly sózben, bala psihikasyna say etip jazylghan dýniyede tereng ghylymnyng jatqanyn aityp, tanghalysyn jasyrmady. Bizden sәl erte ótken atalarymyz, әulie babalarymyz tang namazynyng sýnnetin Manghystauda oqysa, paryzyn Mekkeden óteytin degenge dәlelsiz senetin edi. Al, býgingi kýni ony ertegi kóredi. «Al, onyng ertegi emes ekenine men senemin», – deydi Sabyr aghamyz. Súhbatty oqyp kóriniz…

– Agha, sizding aspan deneleri turaly zertteu jýrgizip jýrgeninizdi bilemiz. Biraq mamandyghynyz kelmeydi. Fiziyk, astronom da emessiz. Aspan әlemine degen qyzyghushylyq neden payda boldy?
– Dúrys aitasyn, men – kólik salasynyng mamanymyn. Qaraghandydaghy poliytehnikalyq institutty bitirdim. Biraq kishkentay kezimnen fizikagha, astronomiyagha qatty qyzyghatynmyn. Kýnning tútyluy, Aydyng tuuy, basqa planetalarda tirshilikting bar-joghy turaly jii oilap, auyr-auyr ghylymy kitaptar oqydym. Tabighat qúbylystaryna degen qyzyghushylyq adamnyng óz jaratylysyn bilmekke degen qúmarlyqtan tuatyn siyaqty. Qyzmet babymen mýmkindigim bolmaghanymen, osydan 20 jyl búryn aspan denelerin zertteuge bel buyp, meni ghana emes, býkil әlemdi mazalap jýrgen súraqtargha jauap izdey bastadym. 1990 jyly bastalghan zertteu júmystary toghyz jyldan keyin ayaqtaldy. Shýkir, zertteuim nәtiyjesiz emes.
– Agha, býgingi tanda jaratylystanu ghylymy, Aydyn, Jerdin, adamnyng qalay payda bolghany turaly týrli pikirler aitylady. Biraq, qanday pikir aitylmasa da, songhy 30-40 jyl ishinde ol esh ózgermedi. Nelikten?
– Onyng sebebi Kýn jýiesi, onyng payda boluy turaly tolyqqandy teoriya joq. Kóptegen súraqtargha naqty jauap berilmey otyr.
– Ol qanday súraqtar?
– Mәselen, әrbir 11 jyl sayyn kýnning betine daq týsedi. Nelikten? Qalay? Sol siyaqty Sholpan men Urannyng basqa ghalamsharlargha úqsamay óz osimen teris baghytta ainalatyny týsindirilmey keledi. Kýn ghalamshar jýiesindegi serikterine úqsas, al, Ay men Jerding himiyalyq elementteri bir-birine nege úqsamaydy? Yupiyter orbitasyndaghy «grekter» men «troyandar» dep atalatyn asteroidtar 120 gradus ýshbúrysh qúrap, bir-birine qosylmay kýndi ainalyp jýr. Galley kometasy aragha 76 jyl salyp kýn jýiesine ainalyp keledi. Nege? Búl súraqtargha jauap izdemegen ghalym joq shyghar. Biraq qanday pikir aitylsa da, tyghyryqqa tirelip jatyr.
– Shynymen, nege?
– Óitkeni ghalymdardyng aitqysy kelmeytini – dinge senbeytindiginen. Olar Qúday dese, shoshyp ketedi. «Qúdaydy kórset»,– deydi. Qúrsaqqa týsken úryqty mynau adam dep kórsete almaysyng ghoy. Ony 9 ay on kýn ótken song ghana qolyna alasyn. Biraq ghalymdardyng barlyghy eng sonynda Qúdaygha tireledi. Álemdik ainalys jәidan-jay ainalyp túrghan joq, rettelip ainalady. Qúran Kәrimning «Tәbәrak» sýresinde Alla Taghala bylay degen: «Jeti qabat aspandy bir-birine ýilesimdi etip jaratqan – Ol Alla. Rahmannyng jaratuynda eshbir aqau, jýiesizdik kóre almaysyn». Rasynda, ghalymdar Aydy zerttep qaraghanda, onyng himiyalyq elementterining Jerding himiyalyq elementterimen sәikes kelmeytinin anyqtady. Olardyng aituynsha, Jer bólinip, sodan Ay payda bolghan. Eger búl teoriya dúrys bolsa, Jer men Aydyng himiyalyq elementteri birdey boluy tiyis. Biraq olay emes. Oghan qosa, Ay elementteri men Jer elementterining jasy da say kelmeydi. Búdan keyin ghalymdar «ay basqa jaqtan keldi» degen pikirdi úsyndy. Men de osy pikirdi qostaymyn. Qúranda da «Aydy biz Jer payda bolghannan keyin qostyq» degen ayat bar.
Mәselen, Kýn men onyng serikterining jaratylu tabighaty birdey. Eger kýnning betin sylyp tastasa, qara domalaq shardy kóresiz. «Kýnning ortasy qara týn bolatyny» turaly Qúranda da jazylghan. Búl qara týnek, yaghny kýnning ortasyndaghy qara shardyng sanylauyndaghy óristi spirali jaryqty ýlken jyldamdyqpen shygharady jәne sonsha jyldamdyqty tartyp alady.
– Ghalymdar himiyalyq elementter bir-birimen soqtyghysqannan, yaghny ýlken jarylys kezinde tyghyz materiyadan júldyz payda bolghan desedi…
– Ol dúrys emes. Mәselen, barlyq ghalamshardyng massasy kýnning 0,1 ghana ólshemin qúraghanymen, olardyng qozghaghysh kýshteri Kýnnen әldeqayda ýlken. Eger olardyng ózindik qozghaghysh kýshi bolsa, demek, ghalamshar orbitasynyng da ózindik damu zany bar. Biraq ghylymy teoriyalar aspan denelerining nebullalardan, yaghny úsaq tastardan ghana qúralghanyn aitady. Ghalymdar ýlken jarylysta tyghyz materiya gazdarynan túratyn búlttardan aspan deneleri qalay payda bolghanyn týsindire almay otyr. Eger barlyghy bir mezgilde payda bolsa, júldyzdar men galaktika yadrosy arasynda bos kenistik qalghan bolar edi. Al, shyn mәnisinde, júldyzdar bir yadrodan 15-20 mlrd. jyl boyy ýzdiksiz tarap jatyr. Eger ol yadrodan bastau alsa, qalay payda boldy, qalay jýie qúrap túr degen súraqtargha jauap izdeu kerek.
Men Kýn jýiesindegi ainalu ósin aldoris (aldy óris), artoris (artqy óris) dep belgiledim. Mәselen, Yupiyterding ong orbitaldy asteroidtary (olar Yupiyterden 11,6 mln. shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan) 28 gradusqa, teris orbitaldy asteroidtar (ipiyterden 20-22 mln. sh.) 25 gradusqa qisayyp ainalady. 1950, 1961 jyldary aldoris 25 gradus bolsa, 1986, 1998 jyldary artoristing búryshtary 28 gradus boldy. Endi 2037, 2049 jyldary taghy da 25 gradusqa ainalatyn bolady. Sholpan men Urannyng teris ainaluyn osy aldoriys, artoris teoriyasymen týsindirip beruge bolady. Búl – ýlken ghylymy janalyq bolar edi.
– Ghalymdardyng aituyna qaraghanda, Jerding ortasynda temir yadro bar. Shynynda da, Jerding ortasynda ne bar ekeni barshamyzdy qyzyqtyrady.
– Eger Jerding ortasynda ne bar ekenin bizding ata-babamyz әu basta-aq bilgen desem, ne der ediniz? Rasynda da, qazaq, týrki halqy Jerding ortasynda ne bar ekenin bizge qolmen ústatqanday etip aityp ketti. Zertteu júmystary kezinde «Er Tóstikti» oqyp, qatty tanghaldym. Biz jabyla izdep jýrgen ghylymnyng bәri sonda túr. Onda Jerding qúrylysy aitylady. Mysaly, Er Tóstik Shalqúiryqpen jerge kirip ketedi. Oilap qarasanyz, adam jerge kire almaydy, túnshyghyp qaluy mýmkin ghoy. Ertegide aitylatyn jerding tesigi – adam jýretin jol emes, elektromagnittik tesik. Ertegini odan әri oqysanyz, Jerding ortasynda ordaly jylannyng patshalyghy bar ekendigi aitylady. Aldymen, 2 súr jylan shyghady, sosyn 2 qara jylan, sodan keyin 2 sary jylan shyghady. Jylan dep suretteletin nәrsening bәri – elektromagnittik óris. Qara jylan degeniniz – qara yadro nyng órisi. Sary jylan – gravitasiyalyq spiraliding órisi. Elektromagnittik priborlar arqyly elektromagnittik tolqyndardy aulaugha bolady, biraq gravitasiyalyq óristerdi kóre almaysyz. Mәselen, elektromagnittik óris tolqyndarynyng jyldamdyghy gravitasiyalyq spiralidik óris tolqyndarynyng jyldamdyghyna ilese almaydy. Eger sonday jyldamdyqpen jýrer bolsaq, júldyzdargha birneshe sekundta baramyz. Al, basqa galaktikalargha tanerteng shyqsaq, keshke taman jetemiz. Al, jaryqtyng jyldamdyghy sekundyna 300 myng shaqyrym. Osy jyldamdyqpen kýnge eng jaqyn júldyz Sentavragha 4 jylda ghana barady ekenbiz. «Er Tóstiktegi» temir qazan – Jerding ortasyndaghy qara yadro men qara plazmadan keyin payda bolghan temir qabaty. Shoyynqúlaq degeniniz – janartau. Ata-babamyz osy ilimderdi, tabighattyng qúpiyalaryn anyz, ertegi týrinde bizge jetkizdi. «Er Tóstik» – qúpiyagha toly qazaq anyz-ertegilerining biri ghana. Al, odan bólek qanshama múra bar. Solargha bir sәt ýnildik pe? Kýn jýiesin, Jerdi, jalpy aspan deneleri turaly ertedegi adamdar bilgen. Biraq býgingi adamdar sony jetik týsinbey otyr.
– Demek, Jerding ortasynda elektromagnit bar ghoy.
– Jer alghash jaratylghanda óte ystyq, júmsaq, әri ylghal bolatyn. Jer betinde ósimdik te, tirshilik te, adam da bolmady. Jerding beti birte-birte qabyrshaqtanyp, temperatura tómendey bastaydy. Syrtynda tómengi jәne jogharghy mantiya bolady. Mәselen, Manghystauda mys joq. Temirtauda temir bar da, múnay joq. Qazba baylyqtarynyng bir jerge shoghyrlanyp, bir orynda qaluy Jerding mantiyalaryndaghy elektromagnit óristerining qozghalysyna baylanysty. Bir milliard jyl búryn Jer birte-birte qatyp, suidy. Sosyn atmosfera qabaty payda boldy. Jer qatyp, topyraqtana bastaghan song ghana aghash, shóp, kishkentay jәndikter shygha bastaydy. Biraq olar ózdiginen payda bolmaydy. Mysaly, Marsqa aparyp, birnәrse ósirip kórshi. Óspeydi. Birnәrse óspek týgili, kompas ta kórsetpeydi. Óitkeni elektromagnit joq. Jer yadrosynyng elektromagniyti spirali tәrizdi bireui joghary kóterilip, bireui tómen týsip, ainalyp túrady. Ontýstikten soltýstikke elektromagnit órisi bara jatyr. Eger Qúday ony soltýstikten qayta shygharmasa, aqyrzaman ornaydy.
– Galley kometasynyng aragha 76 jyl salyp kýn jýiesine ainalyp keledi. Ghalymdar jauabyn taba almay otyrghan súraqtyng biri – osy.
– Osy súraqqa jauap izdegende, Merkuriyden búryn jer betinde planetanyng bolghanyn anyqtadym. Ony ózim – alghashqy bolghan song «Alghash» dep atadym. Áriyne, dýniyejýzinde onday planeta joq. 76 jylda bir keletin Galley kometasy osy alghashqy planetanyng synyghy. Galley kometasy ózi ainalmasa, Jerge 88 jylda keler edi. Ol ózi de ainalyp túrghandyqtan orbitany 76 jylda ainalyp shyghady. Ghalymdardyng zertteuine qaraghanda, Galley kometasynyng himiyalyq elementining qúrylymy «syrtqy» planetalargha (ngpiyter, Saturn, Uran, Neptun) úqsamaydy.
– Qazir batys elderi basqany qoyyp, ózge әlemdikterdi (inoplanetyandyqtar) zertteuge kirisip ketti. Shynynda, Jerden basqa jerde tirshilik bar ma?
– Júrttyng ózgeәlemdikter dep shatasyp jýrgeni – perishteler. Áriyne, perishtelerdi ózgeәlemdikter aitugha kelse, demek, bar. Biraq olar turaly aitu әli erterek. Biz Jerding neden payda bolghanyn bile almay otyrmyz.
– Zertteudi jýrgizudegi basty maqsatynyz ne edi?
– Endi 80 jyldan keyin múnay bitedi, 120 jyldan keyin gaz bolmaydy, 200 jyldan keyin kómir bolmaydy. Urandy myng jyl ghana paydalanasyn. Eger energiya kózderi bitse, býkil dýniyejýzinde qaranghylyq ornap, adamzat tyghyryqqa tireledi. Múny boldyrmau ýshin jana elektr kózi kerek. Elektr zanyn – gravitasiyalyq kýshting tabighatyn tabatyn bolsa, bitpeytin elektr kózi tabyldy degen sóz. Mening teoriyalarym qazirgi ilimge say kelmeydi. Batysta búghan irgeli ghylym bolghandyqtan qatty kónil bólinedi. Batys ghalymdarynyng nazaryn audaru ýshin múnyng bәrin aghylshyn tiline audaru qajet. Biraq, shetelge baryp, ýlken konferensiyalarda aitpaghasyn, jazghanyma kóp mәn berilmey otyr.
– Shynynda da, sizding pikirleriniz býgingi ghylymy teoriyalarmen astasa bermeydi. Basqa ghalymdardan, әdebiyetterden oiynyzdy quattaytyn pikirlerdi kezdestirgen joqsyz ba?
– Men ghylymmen ainalysa bastaghanda qazirgi aitylyp jýrgen pikirlerdi qabyldamadym. Birden ózim «myna jer – bylay, onyng sebebi – mynau» dep týrtip otyrdym. Sosyn ózimning pikirlerime dәlel izdedim. Bir kýni Serikbol Qondybaydyng maqalalaryn oqyp otyryp, ózimning pikirlerime úqsas pikirlerdi taptym. Oghan qatty tanghaldym, birneshe institut jasamaghan nәrseni bir ózi jasap shyqty. Kezdesip, ózimning oilarymmen bóliskim kelgen. Biraq amal ne, men izdep barghansha, ghalym dýniyeden ozyp ketti.
– Basqa ghalymdar múny bilmedi me, әlde Qúdaygha senbegendikten eskermedi me?
– Niuton, Eynshteyn, Mendeleevter de Qúdaygha sendi. Olar tipti zertteuin «Qúday osy dýniyeni qalay jaratty?» dep jýrgizdi. Biraq әr ghalymnyng óz zertteuining shegi bar. Qúday tabighattyng qúpiyasyn tolyghymen bir adamgha ashpaydy. Árkimning nesibesine, izdenisine, talpynysyna qaray beredi.
– Sózinizge dәlel retinde Qúran ayattaryn keltirip otyrsyz. Qúrandy oqydynyz ba?
– S.Qondybay qaytqan son, óz sózime dәleldi qalay izdeymin dep jýrip Qúrandy oqydym. Qúrannyng ishi – túnyp túrghan ghylym. «Kýndi sylyp tastasan, qara týn bolady» degen. «Bir uaqyttan keyin Aydy alyp keldik» degen ayattardy oqyp, qatty quandym. Kóptegen ghalymdar zertteu júmystaryn jýrgizgenimen, Qúdaygha senbeydi. Tipti Qúdaygha til tiygizedi. Nege? Adamdy jaratqan – Qúday. Al, sol jaratylghan adam ózining jaratushysyna senbeydi. Men Qúdaydy aitqanda elding bәrin namaz oqugha shaqyryp otyrghan joqpyn. Men Qúdaydy tanugha, ózining bilimi, ilimi arqyly bilu kerektigin aitamyn. Shirkeu men meshitter Qúdaydyng bar ekenin aitqanymen, ony dәleldeytin – ghalymdar. Men osy zerttegenderimdi kitap qylyp jazsam ba deymin. Jer planetasyna, Kýn jýiesine, kvant mehanikasyna bólek-bólek kitap arnaghym keledi.
– Isinizge sәttilik tileymin.

Súhbattasqan Kamshat ÁBDIRAYYM

«Ýsh qiyan» gazeti 1 mamyr 2009 jyl 
http://ushkiyan.kz/